Tabel 1. Maatriks A 3 2 2 -3 6 -7 Tabel 2. Maatriks L 7.8 5.55 8.5 Tabel 3. Kaalumaatriks W 6 0 0 0 4 0 0 0 3 Lähtudes nendest andmetest ja kasutades kaalutud normaalvõrrandite lahendamiseks T −1 T mõeldud valemit X =( A WA ) A WL , leidsime maatriksi X (Tabel 4), mis koosneb T otsitavatest muutujatest x ja y. A tähistab maatriksi A transponeeritud maatriksit, st T −1 read ja veerud on omavahel ära vahetatud. Maatriks ( A WA ) tähistab aga transponeeritud maatriksi A, kaalumaatriksi W ja maatriksi A korrutise pöördmaatriksit. Selle saame kui kasutame Excel’I funktsiooni MINVERSE. Maatriksite omavahelisel
põhjusta aeglane veevool kallastel suurt erosiooni ning jaama mehhanismid koguvad kokku vooluga kaasatoodud prahi. Päikesekiirgus on kõige võimsam energiaallikas Maal. Selle allika kasutamine on aga piiratud eriti selle pärast, et optiliste süsteemide, päikesepaneelide või soojuskollektorite paigutamine vajab suuri maa-alasid. Päikesekiirguse kättesaadavus varieerub tugevalt, sõltudes koha laiuskraadidest, klimaatilistest ja ilmastikutingimustest ning teistest muutujatest. Päikeseenergiat kasutatakse kasvuhoonete kütmiseks. Päikese energia abil töötavad ka osad autod, päikeseenergiaga saab ka vett soojendada, seda saab kasutada majapidamises, näiteks kaugküttesoojustuses. On olemas ka päikesepatareid, mida kasutatakse laialdaselt kosmoselaevade varustamiseks energiaga ja ka tuntud madala võimsusega seadmetes nagu kalkulaatorid. See on väga loodussõbralik elektrienergia tootmise viis.
telefoniliinid ning muud sidevahendid. Ainsana on vaja tarkvara, mis suudaks edukalt identifitseerida hääle omanikku. Isegi kui katsed on näidanud, et lindistatud häält on võimalik kindlates tingimustes edukalt tuvastada, tekivad probleemid igapäevaelu keskkonnas. Rääkija tuvastamissüsteem peab olema piisavalt paindlik, et segajad nagu ruumi akustika, mirofoni sagedus ja taustamüra ei põhjustaks probleeme hääle kindlaks tegemisel. Rääkimata muutujatest nagu haige kurk või kõneleja stressitase. Samuti on vajalik, et süsteemi poleks võimalik petta häälematkijate poolt. Inimese hääle lindistust kasutades võib võõras hääletuvastussüsteemi nina pidi vedada ning tulemuseks ongi identideedivargus. Teadlased uurivad lisaks hääle omaniku tuvastamisele ka helidest arusaamise oskuse lisamist arvutiprogrammile. Hääle äratundmine on rääkija tuvastamisest erinev. Rääkija
Muutujad ja avaldised Sõnastik Muutuja – sümbol, tavaliselt täht, näiteks n, mis kujutab mingit arvu. Tähtavaldis (Algebraline avaldis) – avaldis, näiteks n – 5, mis koosneb arvudest ja muutujatest, ühendatud tehete märkidega. (NB!: ei sisalda võrdusmärki) Arvutada avaldise väärtus – kirjutada avaldis ümber, asendates iga muutuja vastava arvuga Kuidas sa kirjeldad antud avaldist? Tähtavaldis Tähendus Tehe 5x, 5 x 5 korda x korrutamine x 5 ,x:5 x jagatud 5 - ga jagamine x 5 x pluss 5 liitmine x 5 x miinus 5 lahutamine Määra tähtavaldise tähendus ja kasutatud
Samuti on potentsiaalseteks murekohtades turvarisk seoses kasutatava tehnoloogiaga ja soetatavate IT-süsteemide hind. Kuigi elektroonika kasutamise tõttu hoitakse kokku märkimisväärselt tööjõu- kulusid madalapalgaliste inimeste arvelt, siis tuleb arvestada ka haridus- ja koolituskuludega, mis süsteemide käitlemiseks vajalikud on. Üldiselt tekivad e-süsteemides probleemid kas selle enda võimekusest või ettevõtte sees olevatest muutujatest. Kuna süsteem ei hinda erinevaid taotlusi ja hinnapakkumisi samamoodi kui inimene, siis ei pruugi ostja selle tagajärjel parimat võimalikku hinda saada. Samas kogu süsteemi edukal ellurakendamisel on võimalik saavutada märkimisväärne kuluefektiivsus, kui toimib kõigi tarneahelas osalevate lülide sümbioos. Kasutatud allikad : • Veebiartikkel – Measuring e-procurement benefits by David Eakin • Veebiartikkel – The Architecture of Web-Based Procurement by Dale Neef
sellele, kuidas käitumisviise õpitakse. Käitumine jaguneb põhiolemuselt kaheks: omandatud , õpitud ja kaasasündinud, instinktiivne. Omandatud käitumist käsitatakse vastusena stiimulile: mingi sisemine või väline nähtus põhjustab organismi vastureaktsiooni valemiga S (stiimul) R (reaktsioon). [1] Idee arendajad täiendasid olemasolevat teooriat, väites, et reaktsioon sõltub peale stiimuli ka vahendavatest muutujatest (vajadustest, harjumustest jms) SVR. Termini biheivorism autor on ameerika psühholoog John B. Watson. Oma artiklis "Psychology, as behaviorist views it" aastal 1913 kirjutas Watson, et biheivorism on loodusteaduste eksperimentaalne haru ning selle teoreetiline eesmärk on käitumise ennustamine ja kontrollimine. ,,Oma jõupingutustes luua ühtne skeem elusolendite käitumisele, ei tee biheiviorist vahet inimesel ja loomal. Inimese käitumine koos oma
1.ptk Üksliikmed 8.klass Õpitulemused Näited 1.Üksliige - korrutis, mis koosneb muutujatest ja on normaalkujulised; ja arvudest ei ole normaalkujulised 2.Üksliikme kordaja - esimesel kohal olev kordaja on 10 arvuline tegur normaalkujulises üksliikmes 3.Sarnased üksliikmed - üksliikmed, mis ja on sarnased, sest täheline osa on erinevad ainult kordaja poolest või ei erine üldse samasugune 4.Üksliikme teisendamine normaalkujule -
(tabel nr.1) 14. Kordasin punkte 6.-13. kaussides 2.-3. ja kriiditükkidega , kui happe kontsentratsioon on 1.0M ja 1.5M 15. Koostasin graafik nr.1 telgedega: y-telg on sõltuv muutuja ja x-telg on sõltumatu muutuja Graafik: Graafik nr.1(Reaktsiooniks kulunud aeg) 16. Analüüsisin laboratoorse töö tulemusi lähtuvalt katse eesmärgist, hüpoteesist, muutujatest ja veast (minimaalselt pool lehekülge, igas mõttes sisalduv peamine sõna peab olema Boldis) 17. Kirjutasin hinnangu tehtud tööle lähtudes katses ette tulnud inimvigadest ja meetodis vigadest. Leidsin minimaalselt 2 mõtet mõlemasse (inimviga ja meetodi ebatäpsus jne) kategooriasse. Kontrollitavad muutujad: ° Vesinikkloriidhappe lahuse temperatuur t=20 °C, kontrollitud termomeetriga täpsusega ±0.05°C ° Vesinikkloriidhappe 0.5M, 1.0M ja 1.5M lahuse ruumala V=X
andmebaasid HÜPOTEES • Hüpotees: uurija vastus esitatud küsimusele. Naiivsed ja teaduslikud hüpoteesid • Hüpoteeside allikad: teooria, teised uuringud, vaatlus/kogemus, loogiline arutluskäik • Nõuded hüpoteesile: väitena formuleeritavus, operatsionaliseeritavus • Hüpoteesita uuringud MUUTUJAD • Hüpoteesi operatsionaliseerimine: sõltuvad ja sõltumatud muutujad • Näited muutujatest: sugu, vanus, haridus, elukoht, rahvus, sissetulek, hoiakud, eelistused, rahulolu, tegevusnäitajad, suhted…. • Muutujate valik SKALEERIMINE • Skaala: nähtuse klassifikatsioon, jaotamine ühikuteks • Skaala sõltub uuritavast nähtusest ja valitud muutujatest + meetodist ja ressursist • Unidimensionaalsed ja multidimensionaalsed muutujad • Tulemus: üldistatus vs detailsus • Üldine jaotus: nominaal ja ordinaalskaalad
Muutuja 5) on mõjutatud osaliselt ühiste faktorite (Faktor 1 ja Faktor 2) ja osaliselt unikaalsete komponentide (Jääk 1-Jääk 5 poolt). Uuriv faktoranalüüs püüab kindlaks teha mõõdetud tunnuste “taga” oleva faktorstruktuuri. Kinnitav faktoranalüüs võimaldab teha kindlaks, kas hüpoteetiline mudel kinnitub andmetele o Peakomponentide analüüsis toimub vastupidine protsess: eeldatakse, et muutujatest tekib uus komponent (joonisel nooled vastupidised). o EFA käigus eeldatakse, et mõõdetud muutujate varieeruvuse eest vastutavad tekkivad ühisfaktorid ja unikaalsed faktorid. PCA käigus tekitatakse uued muutujad lihtsalt kui lineaarkombinatsioonid mõõdetud muutujatest Faktoranalüüs eeldab, et latentne tunnus on vaadeldud tunnuste vaheliste korrelatsioonide põhjuseks FA ei tõesta siiski põhjuslike seoseid.
xi { x1 x2 . . . . xn } ülesanne: ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ r /¯¯ A Numbrimärkidena 0 ja 1 esitatud loogikaväärtusi nimetatakse ka "konstant 0" ja "konstant 1" , et rõhutada nende erinevust muutujatest xi . Loogikaavaldis on loogikamuutujaid xi , konstante 0 1 ja Kontrollida eelpoolsete avaldiste x1 x¯2 w x2 ja x1 w x ¯1 x2 t tehtemärke sisaldav kooslus, mis tema muutujate xi väärtustamisel loogilist võrdsust nende tõeväärtustabelite võrdlemise teel u omandab samuti loogikaväärtuse 0 või 1 . u
loogiline ja aritmeetiline liitmistehe 11 = 1 ning 1+1 = 10 , mille tulem on erinev. Seepärast tuleb loogika- ja aritmeetikatehteid kindlalt eristada ja loogikatehete tähistamiseks võib kasutada aritmeetikatehete märke vaid juhul kui pole ohtu neid tehteid segi ajada. Loogikaaksioomide põhjal tuletatakse peamised loogikaseadused: 1. Domineerimisseadus I. Suvalise muutujate hulga konjunktsioon on null (tühihulk), kui kas või ainult üks muutujatest võrdub nulliga 2. Domineerimisseadus II. Suvalise muutujate hulga disjunktsioon on üks (universaalhulk), kui kas või ainult üks muutujatest võrdub ühega 3. Indempotentsus- ehk samaväärsusseadus (kehtib ka kolme ja enama muutuja kohta). Argumendi loogiline korrutamine või liitmine iseendaga ei muuda tulemi väärtust 4. Eituse eitamise seadus. Argumendi väärtus tema kahekordsel eitamisel ei muutu 5. Komplementaarsus- ehk täiendiseadus
See eeldus tähendab, et mudelisse mittelülitatud tegurite keskmine mõju muutujale Y on null ning enamasti on see eeldus täidetud. Eelduse mittetäidetus toob kaasa selle, et me saame vabaliikmele nihkega hinnangu. Kuna vabaliikme hinnang meile paljudel juhtudel huvi ei paku, siis ei ole isegi selle eelduse mittetäidetus eriline probleem. Juhuslike vigade tinglikud dispersioonid on konstantsed ja ei sõltu eksogeensetest muutujatest. Juhuslike vigade sellist omadust nimetatakse homoskedastiivsuseks. Kui juhuslike vigade dispersioonid ei ole konstantsed, siis on tegemist heteroskedastiivsusega. Juhuslikud vead ei korreleeru omavahel, s.t. nende kovarisatsioon on null. Kui juhuslikud vead korreleeruvad omavahel, siis öeldakse, et mudelis esineb autokorrelatsioon. Juhuslikud vead ei korreleeru sõltumatu muutujaga. See tingimus on automaatselt
nende suhtumist juhuvahekordadesse või suhtumist alkoholi üldse, et kitsendada valikukriteeriumi. Sellega võiks minimiseerida ka varemnimetatud väliste faktorite mõju subjektipoolsetele arvamusteavaldustele, mis küll antud alkoholi mõju all. Kindlasti peab olema olema kontrolli all üldiste ja ühtlustatud protseduurireeglite kasutamine. 9. Kuidas vältida subjektipoolsete muutujate segiajamist Seni kuni ei ole võimalik koostada nimekirja välistest muutujatest(seni kuni nad varieeruvad ühest situatsioonist teise),on valdkondikus probleemid tekivad. Näiteks, kui sõltumatu muutuja on subjekti muutuja, on alati oht,et see onseotud mõnel süstemaatilisel moel mõne muu subjekti muutujaga. Kui see on tõsi, võib iga eksperimentaalne tulemus võlgneda tänu teisele subjekti muutujale, mis on tahtmatult esitatud, enam, kui uurija seda ise nö.sisse tõi. Seda probleemi kutsutaksegi``subject
tervikliku pildi sõnade abil esitades infoallikate detailseid vaateid loomulikus keskkonnas. Konstruktivistlik, naturalistlik ja tõlgendav. Pilt võib olla millest tahes. See ei pea olema „pilt“ vaid andmed näiteks maakonna ajaloost, rahvastiku uuringust vmt millest “silmade ette luuakse pilt” Kvantitatiivne paradigma - Üritus mõista sotsiaalset või inimlikku probleemi kontrollides olemasolevat mõõdetavatest ja numbriliselt väljendatavatest muutujatest koosnevat teooriat ning statistiliselt analüüsides kas teooriast tulenevad üldistused on tõesed. Traditsiooniline, positivistlik, eksperimentaalne empiiriku maailm 4) Mida pead tegema enne uurimistöö juurde asumist? Tuleb selgeks teha mida ja kuidas uurida! Uurimustöö algab teemavalikuga! 5) Miks peab hüpotees olema ümberlükatav? Hüpotees on oletus ning „tõde“ ei saa oletada. Tõendite olemasolul peab olema võimalik hüpoteesist loobuda
määramispiirkonnaga Yg. Asendades suuruse y funktsiooni g avaldises f(x)-ga saame uue funktsiooni, mille argumendiks on x ja sõltuvaks muutujaks z, kusjuures x ja z vaheline seos on antud kujul z =g[f(x)]. Tegemist on funktsioonide f ja g baasil defineeritud liitfunktsiooniga. Tähistame seda funktsiooni sümboliga g f. Seega võime kirjutada võrduse z = (g f)(x) = g[f(x)]. Polünoom on hulkliige, mis on moodustatud muutujatest (ehk tundmatutest) liitmise, lahutamise ja/või korrutamise abil. Ratsionaalfunktsioon on kahe polünoomi jagatis: R(x) =a0 + a1x + a2x2 + . . . + an-1xn-1 + anxn b0 + b1x + b2x2 + . . . + bm-1xm-1 + bmxm . 6. Analüütiliselt antud funktsioon võib olla kas ilmutatud või ilmutamata kujul. Funktsiooni y = f(x) ilmutatud kujuks on võrrand, mille vasakul pool on y ja paremal pool avaldis, mis võib sisaldada muutujat x, kuid mitte muutujat y. Näiteks y = x2 - x.
Muutujad ja parameetrid- Suhteliselt aeglaselt muutuvaid muutujaid nimetatakse parameetriteks. Matemaatilise mudeli muutujad (ajast sõltuvad liikmed) kirjeldavad süsteemis toimuvaid dünaamilisi protsesse ja on üldiselt (vähemalt põhimõtteliselt) mõõdetavad. Lisaks sisaldavad võrrandid suurusi (koefitsiente), mida nimetatakse süsteemi (või selle elementide) parameetriteks ja mis võivad olla konstandid, sõltuda ajast või ka mudeli muutujatest. Elementide ning süsteemi parameetrite vahelised seosed on igal süsteemil eripärased. Matemaatilise mudeli muutujad (ajast sõltuvad liikmed) kirjeldavad süsteemis toimuvaid dünaamilisi protsesse ja on üldiselt (vähemalt põhimõtteliselt) mõõdetavad. Orienteeritud süsteemis, kus on valdavalt tegemist informatsioonilise protsessidega, nimetatakse muutujaid tihti ka signaalideks. Kõik süsteemi muutujad on esitatavad reaalarvuliste hetkväärtustega aja funktsioonidena
Eelkõige rõhutatakse perekonna mõju, täpsemalt nõrka vanemlikku järelvalvet ning karmi ja ebajärjekindlat distsipliini. Kõige vähem on uurijate tähelepanu pälvinud noorukite kuritegeliku käitumise sotsiokultuurilised(ränne ehk migratsioon) põhjused. 5.1 Sotsiaalsed põhjused Noorukite kuritegeliku käitumise sotsiaalsete põhjustena nimetatakse sagedamini perekonna ja eakaalslaste mõju. Erinevad uurimistulemused näitavad, et perekondlikest muutujatest on kõige rohkem kuritegevusega seotud nõrk vanemlik järelvalve noorukite üle (Farrington, 1996; Loeber, 1999; Rutter & Giller, 1984). Kuigi nõrk vanemlik järelvalve on kuritegeliku käitumise perekondlikest põhjustest olilisim, avaldub see suuremat mõju enne 10-ndat eluaastat (Farrington, 1996). Sotsiaalsete põhjuste all käsitlevad mitmed uurijad eakaaslaste mõju noorukite kuritegeliku käitumise ilmnemisel
Eelkõige ajajärk, mil Oleme tähele pannud, et väga tihti kohalikes Eesti ettevõtetes valitseb suhtumine nagu: ,,See on meile kogu aeg kasumit toonud, miks me nüüd midagi muutma peame?" see näitab, et organisatsioonisiseselt ei mõista inimesed innovatsiooni vajadust ning tootearenduse vajalikkust. Kohati jäävad ettevõtted kinni oma nõukogulikku stagnaaega. Pakkumine ja nõudlus muutuvad siiski pidevalt. Tihti sõltub innovatsioon ka demograafilistest muutujatest sagedasti on ülikoolilinnad innovaatilisemad ning sealjuures ka kaasaegsemad kui ülejäänud asukohad. Samas on tõenäosus, et innovatsioon on tiheda asustusega kohas suurem, kui väikese asustusega kohas. Üldised soovitused innovatsiooni elavdamiseks: 1. Võiks olla selge visioon innovatsioonitegevustest 2. Innoveerimisel tuleb olla aktiivne 3. Ole valmis muutuma 4
Tagame koodi järjestikuse täitmise (synchronized keyword abil) Oht: kui sünkroniseerite lõimede põhitööks vajalikud andmed, siis ei pruugi lõimede kasutamine efekti anda Halval juhul võtab rohkem aega kui ühelõimeline lahendus (lõimede haldamise overhead) Sünkroniseerida saab: Objekti Meetodit (sünkroniseerib THIS objekti) Staatilist meetodit (sünkroniseerib Class objekti) Miks lõimed ei näe üksteise tööd? Iga lõim töötab oma koopiaga muutujatest ja sünkroniseerib neid aeg-ajalt. Muutujate ajakohasus ei ole ilma kasutajapoolse sünkroniseerimisega tagatud. 16. Mitu objekti võivad korraga objekti monitori lukus hoida (kindlasti uurige, kas ootav lõim hoiab monitori lukus või mitte)? Monitor on kontseptsioon, mis on vajalik lõimede töö koordineerimiseks Igal objektil on monitor, mida lõim saab lukustada Kui monitor on lukus, siis teine lõim seda kasutada ei saa Objekti kasutamist saab lukustada synchronized võtmesõna abil. 17
Kanooniline võrrand: 28. Ühe ja mitme muutuja funktsiooni mõisted. Elementaarfunktsioonid. Ühe muutuja funktsioon kui igale muutuja x väärtusele piirkonnas X vastab üks kindel muutuja y väärtus piirkonnas Y, siis öeldakse, et on antud funktsioon x-st ehk y=f(x). X sõltumatu muutuja, y sõltuv muutuja. Mitme muutuja funktsioon kui iga vektori (x1, x2, ..., xn) korral saab leida ühe kindla muutuja w väärtuse, siis see w on funktsioon muutujatest x1, x2, ..., xn. w=f(x1,x2,...,xn). Elementaarfunktsioonid funktsioonid, mida saab moodustada põhielementaarfunktsioonidest aritmeetiliste tehete ja liitfunktsioonide moodustamise abil, n: y=x 2+2x+2, y=log(2x-3). Põhielementaarfunktsioonid: f(x)=c; xa; ax; logax; sinx, arccotx. 29. Jada piirväärtuse ja funktsiooni piirväärtuse mõisted. Olgu arvjada x1, x2, ..., xn. Kui sellel jadal on selline hea omadus, et mis tahes > 0 korral
) (Missuguseid teadmisi ja oskusi Sa said ning missuguseid andsid ise?); 7) iseseisvus ja koostöö (Ibid.) (Kui palju Sul oli otsustusvabadust? Milliseid otsuseid tegid?). Intervjuud transkribeeritakse, kodeeritakse ja nende analüüsimiseks kasutame suunatud sisuanalüüsi. Sarnase tähendusega tekstiosad koondame vastavate kategooriate alla. Esialgne kodeerimisskeem leitakse olemasoleva teooria või seniste uurimiste põhimõistetest või muutujatest. Kui tuleb ette eelnevalt määratud kategooriatega Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 9 mittesobivat materjali, siis kasutatakse uusi koode. (Laherand 2008) Esmaste kategooriatena kasutame oma muutujaid (koostöö efektiivsus ja isikutevahelised erimeelsused) ning alamkategooriad tulevad intervjuu küsimuste teemadest. Reliaablus tagatakse sellega, et kasutatakse standardset struktureeritud intervjuu küsimustikku kogu valimis
Arendustoetused Alustava ettevõtja toetused 3. Tururiskid a. Tuletisinstrumendid (-väärtpaberid, derivatiivid) • Väärtpaberid, mille hind sõltub otseselt või kaudselt: 1) …, 2) intressimäärast, 3) väärtpaberiindeksist, muust finantsindeksist või finantsnäitajast, sealhulgas inflatsioonimäärast, prahihinnast, saastekvoodist või muust ametlikust majandusstatistikast, 4) valuutavahetuskurssidest, 5) krediidi- ja muudest riskidest, sealhulgas klimaatilistest muutujatest, 6) kauba, sealhulgas väärismetalli börsi- või turuhinnast. i. Optsioon • Optsioon on kokkulepe kahe poole vahel, mille alusel optsiooni väljakirjutaja (emitent) on kohustatud vara varem kokku lepitud hinnaga ostma või optsiooni ostjale müüma. ii. Forward 7 • Forward on kohustus osta või müüa mingit vara (eelkõige välisvaluutat) tulevikus eelnevalt kokkulepitud hinnaga ja koguses
Põhilised elementaarfunktsioonid: konstantne, astme, eksponent, trigonomeetrilised funktsioonid ja nende pöördfunktsioonid. Elementaarfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni, mis on saadud põhilistest elementaarfunktsioonidest lõpliku arvu aritmeetiliste tehete (so liitmiste, lahutamiste, korrutamiste, jagamiste) ja liitfunktsioonide moodustamise teel. Elementaarfunktsioonide hulka kuuluvad ka polünoomid ja ratsionaalfunktsioonid. Polünoom on hulkliige, mis on moodustatud muutujatest (ehk tundmatutest) liitmise, lahutamise ja/või korrutamise abil n- astme polünoom on defineeritud avaldisega P(x) = a0 + a1x + a2x2 + . . . + an-1xn-1 + anxn , kus a0, a1, a2, . . . , an-1, an on konstandid ja an = 0. Ratsionaalfunktsioon on kahe polünoomi jagatis R(x) =a0 + a1x + a2x2 + . . . + an-1xn-1 + anxn b0 + b1x + b2x2 + . . . + bm-1xm-1 + bmxm . 6. Analüütiliselt antud funktsioon võib olla kas ilmutatud või ilmutamata kujul
Mistahes muutuja hetkväärtused võivad sõltuda teiste muutujate samadele või varasematele ajamomentidele vastavatest hetkväärtustest, kuid mitte tulevaste ajamomentide hetkväärtustest. Süsteemi (või selle elementide) parameetrid on süsteemi või tema elementide iseloomustus-suurused, mis esinevad enamasti dimensiooniga kordajatena süsteemi või mõnda elementi iseloomustavais võrrandeis (matemaatilises mudelis). Parameetrid võivad olla konstandid, sõltuda ajast või mudeli muutujatest. Parameetri muutumisel muutuvad ka võrrandite lahendid ja sellest tulenevalt süsteemi omadused. Süsteemi parameetrid moodustuvad elementide parameetritest keerukal ja individualiseeritud viisil, seepärast on süsteemi hindamine ainuüksi elementide omaduste põhjal praktiliselt võimatu (suur on ühendusstruktuuri roll). Parameetrid on süsteemi individuaalsuse kandjad. Elementide ning süsteemi parameetrite vahelised seosed on igal süsteemil eripärased. Matemaatilise mudeli
out.println(), kus sulgudesse läheb informatsioon, mida tahame väljastada konsoolile. Konsool avaneb programmi käivitamisel (Näites on see vasakul üleval olev roheline nupuke). Konsool ei pruugi avaneda paremal, nagu näites, aga seda saab liigutada soovitud kohta. 2. Iga koodirida lõpeb semikooloniga, et käskudel vahet teha. Käsud täidetakse alati järjekorras. Väljastame tervituse konsoolile. 3. Õppime kasutama muutujaid. Alustame kõige enam kasutatavatest muutujatest. Deklareerime muutuja ja anname talle algse väärtuse. Väljastame muutujad konsoolile. Kuidas deklareerida? See käib üldise reegli järgi: Tüüp nimi = algväärtus; Peame meelde jätma, et: a) teksti kirjutame alati jutumärkidesse! b) Numbri kirjutame jutumärkidesse vaid siis, kui tahame, et see oleks tekstilise tähendusega. Üldjuhul on see ilma jutumärkideta. c) Jah-ei väärtuse korral kirjutame algväärtuseks kas true(jah, tõde) või false(ei, vale), muid variante pole.
Mida nimetatakse elementaarfunktsiooniks? (lk 19) Elementaarfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni, mis on saadud põhilistest elementaarfunktsioonidest lõpliku arvu aritmeetiliste tehete (so. liitmise, lahutamise korrutamise, jagamise) ja liitfunktsiooni moodustamise teel. 26. Defineerida polünoom ja ratsionaalfunktsioon. (lk 20) Polünoom ehk algebraline hulkliige on matemaatikas hulkliige, mis on moodustatud muutujatest (ehk tundmatutest) liitmise, lahutamise ja/või korrutamise abil, näiteks konstantne funktsioon y = C, lineaarne funktsioon y = ax + b, ruutfunktsioon y = ax2 + bx + c, kuupfunktsioon y = ax3 + bx2 + cx + d on polünoomid Ratsionaalfunktsioon on kahe polünoomi jagatis 27. Defineerida hüperboolsed trigonomeetrilised funktsioonid. (lk 20) Matemaatikas ja selle rakendustes kasutatakse palju nn hüperboolseid trigonomeetrilisi funktsioone. Nendeks on:
ning eksogeensete (sõltumatute) muutujate vahel · Eeldatakse, et sõltuvat muutujat Y mõjutavad mitu sõltumatut muutujat X1, X2, ..., Xn ning nende mõju sõltuvale muutujale on lineaarne. · Selline olukord on majanduslikke protsesside analüüsimisel tüüpiline, sest tegelikus elus mistahes majanduslik nähtus või protsess sõltub alati suurest hulgast teguritest i (sõltumatutest muutujatest). KLASSIKALISE REGRESSIOONIANALÜÜSI PÕHIEELDUSED 1. Regressioonimudel on korrektne, lineaarne parameetrite suhtes. 2. Regressioonijääkide (jääkliikmete) tinglikud keskväärtused on võrdsed nulliga. 3. Regressioonijäägid ei korreleeru sõltumatute muutujatega. 4. Jääkliikmete dispersioonid on konstantsed (ei esine heteroskedastiivsust). 5. Regressioonijäägid ei korreleeru omavahel (ei esine autokorrelatsiooni). 6
28. Ühe ja mitme muutuja funktsiooni mõisted. Elementaarfunktsioonid. Ühe muutuja funktsioon kui igale muutuja x väärtusele piirkonnas X vastab üks kindel muutuja y väärtus piirkonnas Y, siis öeldakse, et on antud funkts. x-st (y on funkts. x-st) e. y = f(x). x sôltumatu muutuja, y sôltuv muutuja. Mitme muutuja funktsioon kui iga vektori (x1;x2;...;xn) korral saab leida ühe kindla muutuja w väärtuse, siis see w on funktsioon muutujatest x1;x2;...;xn. xi R, i = 1,2,...,n. n-môôtmeline vektor (x1;x2;...;xn) |Rn. w=f(x1;x2; ...;xn). Elementaarfunktsioonid funktsioonid, mida saab moodustada pôhielementaarfunktsioonidest aritmeetiliste tehete ja liitfunktsioonide moodustamise abil, n: y = x2 + 2x + 2, y = log(2x-3). Pôhielementaarfunktsioonid: f(x) = c; xa;ax;logax; sinx;...;...arccotx. Liitfunktsioonid: y=f(t) ja t = g(x) y = f[g(x)] y on argumendi x liitfunktsioon. 29
· d) ökosüsteemne · e) kõik on võrdselt olulised. 4. e) - ükski lähenemisviis ei ole tähtsam Üldiselt peetakse siiski populatsioonilist lähenemisviisi (c) ökoloogias üheks kõige tähtsamaks. Mõiste "lähenemisviis" rõhutab, et ökosüsteem kui tervik on sama, kuid temas toimuvat võib analüüsida mitmeti, lähtudes erinevatest vaatepunktidest. Iga lähenemisviis või vaatepunkt võimaldab luua erinevaid mudeleid, või lähtuda erinevatest andmehulkadest (muutujatest, faktidest). Tuleb rõhutada, et ükski lähenemisviis ei ole tähtsam kui teine. Kõik oleneb sellest, mis meid konkreetsel juhul huvitab ja millist prognoosi me soovime. · 5. [1 p.] Mis on süsteem? · 6. [1 p.] Mis on avasüsteem? · 7. [1 p.] Mis on küberneetiline süsteem? · 5. Süsteem on osade või sündmuste kogum, mida võib vaadelda kui tervikut, sest need osad või sündmused on omavahel seotud. · 6
•Mudelid ei arvesta andmeid, mida ei saa mõõta kvantitatiivselt. Samuti tuleb arvestada sellega, et mudeli usaldusväärsus sõltub otseselt algandmete usaldusväärsusest. •Saadud tulemused lihtsustavad lubamatult reaalset olukorda. Millistest osadest koosneb otsustamissituatsioon statistilise otsustamisteooria järgi ? Statistilise otsustamisteooria järgi koosneb otsustamissituatsioon viiest põhiosast: 1.Keskkonna olukordadest, mis on määratud kontrollimatutest muutujatest (väliskeskkonna muutujad) - otsustaja poolt mittejuhitavad 2.Tõenäosustest, mis eeldavad, kui suure sagedusega üks või teine olukord esineb 3.Alternatiividest (erinevad tegevusvariandid) mille kujundavad otsustaja poolt kontrollitavad / mõjutatavad muutujad (aeg, ressursid, eesmärgid) – need on otsustaja poolt juhitavad 4.Tagajärgedest ehk tulemustest, mis saadakse, kui rakendatakse spetsiifilist strateegiat ja eksisteerib teatud kindel olukord ehk määratletakse iga
ning vaadeldav periood. Mida rohkem on mingi maakonna hõivatute hulgas kõrgharitusega inimesi, seda kõrgem on vastava maakonna keskmine palk. Ning mida hilisem periood (aasta), seda kõrgem on palgatase. Saadud mudel suudab ära kirjeldada 84% kogu sõltuva tunnuse hajuvusest, seega 84% ulatuses määravad brutopalga suuruse haridus ning ajaperiood. Vaid 16% brutopalga hajuvusest on tingitud teistest, mudelist välja jäänud muutujatest. VIIDATUD ALLIKAD 1. Brooks, C. (2008) .Introductory Econometrics for Finance. Second Edsition. Cambridge: Cambridge University Press. 2. Statistikaameti veebilehekülg 3. Ökonomeetria I: loengukonspekt. (2012)./ Koostajad T.Paas, Toomas Raus. Tartu: Tartu Ülikool. LISAD Lisa 1. Sõltuva ja sõltumatu tunnuse vaheliste seoste graafikud Lisa 2. Sõltuva ja sõltumatu tunnuse vaheliste seoste graafikud logaritmitud muutujate korral Lisa 3
järgnevad keerukamad ja spetsiifilisemad. · Tõlkeküsimustikus otsetõlge pole alati võimalik, tuleb arvestada kohaliku keele ja kultuuriga. · Vormistus korrektne, ühtne stiil. Valim on mõõtmiseks valitud (uuringusse kaasatud) üldkogumi osa. Valimit kasutatakse, kuna koguvalimit mõõta on liiga kallis ja mahult võimatu. Statistilise analüüsi jaoks peab olema vähemalt 60-100 vastust. Vastuseid peab olema muutujatest vähemalt viis korda rohkem. Kvantitatiivne andmeanalüüs: · Statistilised andmetöötlusprogrammid, näiteks SPSS · Atribuudid o sõltumatu atribuut - manipuleeritav atribuut o sõltuv atribuut - see, mida mõõdetakse · Eeldused (normaaljaotus) · Andmeanalüüsid o Parameetrilised testid (peavad vastama eeldustele) o Testid muutujate vaheliste seoste leidmiseks (pideva atribuudi keskväärtuste võrdlemine)
hüpoteese reg.võrrandi ja reg.kordajate kohta, siis selle põhjuseks on ebakorrektne mudel. b) kui ei ole täidetud reg.jääkide homoskedastiivsuse eeldus, siis on tegemist nn heteroskedastiivsete reg.jääkidega. 6. Multikollineaarsuse mõju regressioonanalüüsi tulemustele. Multikollineaarsusega isel. olukorda, kus regressiioonvõrrandi sõltumatute muutujate arvväärtused on omavahelises sõltuvuses. 3 taset: 1)täpne (täielik); multikollineaarsus esineb siis, kui 1 sõltumatutest muutujatest kujutab endast teiste sõltumatule muutujate lineaarset funktsiooni. Täieliku multikol. põhjus tuleb üles otsida ja see kõrvaldada. 2)peaaegu täielik multikolli-neaarsus.- teatud liiki arvandmete omadus, mis muudab mudeli parameetrite hinnangud muutuvad väga ebastabiilseteks. 2 sõltumatu muutuja korral on nendevahelise sõltuvuse korrel.kordaja väga suur r>0,9.Kui reg.kor. varieeruvus on suur, siis on suur ka vahemik, kus asub reg.kor
sensivity lists* algväärtustatud andmed (muutujad & rakendustele tööaja eraldamine and calls to wait primitives. konstandid) planeerimine, ajajaotus, saalimine (swap), ... Dünaamiline/online planeerimine: Time: Floating point numbers in SystemC 1 0 · osa globaalsetest muutujatest Teenused Protsessori aja eraldamine toimub jooksvalt, 1.0. OS-i poolt teostatakse kommunikatsioon põhinedes seni Integer values in SystemC 2.0; mälujaotuse ette valmistamine rakenduste vaheline, internet, ... saabunud informatsioonil
I krit pole kohustuslik, II krit on! Optimaalsuse kriteerium on täidetud kui 0nda rea kõik elemendid on 0. Tehtud arvutuste kontrollimiseks tuleb antud lahendus panna 0. süsteemi. Tõkestamatuse kriteerium: kõik juhtveeru elemendid on 0. 11. Kunstliku baasi meetod, M valimine Kunstliku baasi meetodit kasutatakse kui LP ülesanne on antud kanoonilisel kujul. 0ndas rida korrutatakse läbi -1ga, et saavutada maksimiseerimine. Seejärel pannakse z=x0 ning lahutatakse 0nda rea muutujatest My1,My2,... (muutujaid on täpselt nii palju, kui on kitsendusi) N: z=x1+2x2-x3àmin x1+x2+x3=6 x1 +x3=4 x0 x0=-z= x1+2x2-x3-My1-My2àmax àx0-x1-2x2+x3+My1+My2 =0 Kitsendustele liituvad vastavad muutujad: x1+x2+x3+y1 =6 x1 +x3 +y2=4 Kui ülesandel on kitsenduste kaudu näha, et lahendid on olemas, võib M asendada piisavalt suure positiivse arvuga. Antud ülesandes 10ga.
komponente, mis vastutavad esialgsete muutujate varieeruvuse eest. Faktoranalüüs ja peakomponentide analüüs on matemaatilises mõttes erinevad. Faktoranalüüsi käigus eeldatakse, et mõõdetud muutujate varieeruvuse eest vastutavad tekkivad ühisfaktorid ja unikaalsed faktorid. Peakomponentide analüüsi käigus tekitatakse uued muutujad lihtsalt kui lineaarkombinatsioonid mõõdetud muutujatest (vaadake loengu konspektist jooniseid). Faktoranalüüsi on mõistlik kasutada, kui uurija on huvitatud faktoritest, mis vastutavad teatud hulga mõõdetud muutujate varieeruvuse eest. Peakomponentide analüüsi tuleks kasutada, kui uurija soovib lihtsalt andmeid taandada. Analüüsikäik on sarnane faktoranalüüsile. Valige nupu alt Extraction eraldamise meetodiks peakomponentide meetod ehk Principal Components. Kõik muud
lausearvutuses kehtiv kehtib ka loogikaalgebras. __ __ Muutuja xi on loogikamuutuja , kui ta saab omandada väärtusi ainult 0 = 1 1 = 0 0⋅1=0 0w1=1 hulgast { 0 1 }. xi ∈ { x1 x2 . . . . xn } Numbrimärkidena 0 ja 1 esitatud loogikaväärtusi nimetatakse ka "konstant 0" ja "konstant 1" , et rõhutada nende erinevust muutujatest xi . x⋅0 = 0 x⋅1 = x x ⋅ x̄ = 0 Loogikaavaldis on loogikamuutujaid xi , konstante 0 1 ja tehtemärke sisaldav kooslus, mis tema muutujate xi väärtustamisel omandab samuti xw0 = x xw1 = 1 x w x̄ = 1 loogikaväärtuse 0 või 1 . Loogikaavaldis sarnaneb lausearvutuses tuntud lausearvutusvalemile ning idempotentsus : x⋅x = x xwx = x ta defineeritakse analoogiliselt:
x = x( t ) , y = y ( t ) , t T ehk t T (*) y = y( t ) väärtustena. Abimuutujat t nimetatakse parameetriks ja avaldisi (*) vaadeldava funktsiooni parameetrilisteks võrranditeks. Esituse (*) korral öeldakse, et funktsioon on antud parameetriliselt võrranditega (*) ehk funktsioon on antud parameetrilisel kujul (*). Parameetrilisest esitusest ei selgu, kumb muutujatest x ja y on argument ja kumb on funtksioon. Vajaduse korral märgitakse seda eraldi. x = t Funktsiooni y = f ( x ) , x X võib alati esitada parameetrilised kujul, näiteks: t T = X y = f (t) Vastupidine esitus, s.o. üleminek parameetriliselt kujult ilmutatud kujule ei ole alati teostatav. 5
Multikollineaarsuse mõju regressioonianalüüsi tulemustele(lab. tööde järeldused).Multikokollineaarsus -; olukord, kus regressioonivõrrandi sõltumatute muutujate arvväärtused on omavahelises sõltuvuses. Eristatakse kolme erinevat multikollineaarsuse taset:1.täpne (täielik) multikollineaarsus 2.peaaegu täielik multikollineaarsus,3.sõltumatud muutujad on omavahelises korrelatiivses sõltuvuses.Täpne (täielik) multikollineaarsus -; esineb siis, kui üks sõltumatutest muutujatest kujutab endast teiste sõltumatute muutujate lineaarset funktsiooni.Sel juhul regressioonivõrrandi parameetreid ei saa leida (hinnata). Täielik multikollineaarsus analüüsitulemusi ei mõjuta, sest täieliku multikollineaarsuse olemasolu korral vähimruutude meetod ja ka sellel meetodil põhinevad arvutiprogrammid lihtsalt ei tööta.Peaaegu täielik multikollineaarsus-Kahe sõltumatu muutuja korral on nende vahelise sõltuvuse korrelatsioonikordaja väga suur r >0,9.
reeglid: 0 = 1; 1 = 0; 0 ⋅ 0 = 0; 0 ⋅ 1 = 0; 1⋅ 0 = 0; 1⋅ 1 = 1; (1.9) 20 0 + 0 = 0; 0 + 1 = 1; 1 + 0 = 1; 1 + 1 = 1. 21 Aksioomide põhjal tuletatakse peamised loogikaseadused: 1. Domineerimisseadus I. Suvalise muutujate hulga konjunktsioon on null (tühihulk), kui kas või ainult üks muutujatest võrdub nulliga 0 ⋅ a ⋅ b ⋅ cL = 0. (1.10) 2. Domineerimisseadus II. Suvalise muutujate hulga disjunktsioon on üks (universaalhulk), kui kas või ainult üks muutujatest võrdub ühega 1 + a + b + c +L = 1. (1.11) 3. Idempotentsus- ehk samaväärsusseadus (kehtib ka kolme ja enama muutuja kohta)
Stiimul- välismaailma objektid ja muutused organismis. Reaktsioon- inimolendi enda tegevus. Idee järgi uurisid biheivioristid kõike, mida inimolend päeas teeb ja selle järgi suuavad nad inimese käitumist ette näha ja suunata. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile: objekt või sündmus, kas sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse (reaktsiooni) SR. Idee arendajad täiendasid olemasolevat teooriat, väites, et reaktsioon sõltub peale stiimuli ka vahendavatest muutujatest (vajadustest, harjumustest jms) SVR. Looma ajus on nö. Kognitiivne kaart: Loom õpib ingile mõjutusele vastama teatud viisil. Tänapäeval leiavad biheiviorismi ideed kasutamist psüühiliste häirete ravis, agressiivsuse ohjeldamises, seksuaalprobleemide lahendamisel jm. Nad arendasid spetsiaalseid teraapiatehnikaid, et ravida foobiaid jm. E. Thorndike, B.F. Skinner jt. 3. Humanistlik psühholoogia esindajad C. Rogers ja A. Maslow
h(x) = f(x) + g(x) h=fog Kompositsioonioperaator: h(x) = g(f(x)) f=f*g Pööramisoperaator: h(x) = z[f(z) - x] h = f-1 Lahutamistehe on määratud, kui f(z)>= x Iteratsioonioperaator: h(x) = f(f(...f(0)...)) rekursiivne pöördumine kuni nullini. h = if 28. Arvutatavate funktsioonide klassi universaalne funktsioon. k+1-kohalist f.-ni U nimetatakse f.-nide klassi alamklassi (klassi F k-argumendiga klassid) Fk universaalseks f.-niks, kui: · iga fix väärtuse a korral kuulub muutujatest x1,..,xk sõltuv f.-n U(a,x1,..xk) klassi Fk · iga klassi f.-ni f korral eksisteerib naturaalarv b, nii et iga argumentvektori korral kehtib võrdus f(x1,..,xk) = U(b,x1,..,xk) Kui f.-de klassis sisalduvad Cantori f.-n ja selle pöördf.-nid, saab selle olemasolul universaalse f.-ni asendada selle ühekohalise esindajaga (f.-nide klassi F 1 universaalse f.-niga). Uk(a,x1,..,xk) = U1(a,ck(x1,..,xn)) Cantori teoreem:
signaalideks. Kõik süsteemi muutujad on esitatavad reaalarvuliste hetkväärtustega aja funktsioonidena. Hetkväärtused võivad sõltuda teiste muutujate (sama või varjasema ajamomendi) hetkväätustest. Parameetrid- süsteemi või tema elementide iseloomustavad suurused, mis esinevad dimensiooniga kordajatena süsteemi või mõnda elementi iseloomustavas võrrandis (nt. matemaatilises mudelis). Parameetrid võivad olla konstantsed, sõltuda ajast või mudeli muutujatest. Parameetri muutumisel muutuvad ka võrrandite lahendid ja sellest tulenevalt süsteemi omadused. Süsteemi parameetrid moodustuvad elementide parameetritest keerukal individualiseeritud viisil, mille tõttu on süsteemi hindamine ainuüksi elementide omaduste põhjal praktiliselt võimatu (oluline ühendusstruktuuri roll). Sisend-, oleku- ja väljundmuutujad: võivad olla ühemõõtmelised (nt 1 sisend ja 1 väljund) kui ka mitmemõõtmelised.
Kas mul peaks sel puhul tekkima esteetilised/eetilised süümepiinad!? Kas ma peaksin parandama maitset (maitse-teraapia), või juhul kui tegemist esteetilise/kunstilise tahtenõrkusega (akraasia), koguma lihtsalt tahtejõudu? Kas hea kunst kohustab mind meeldimisele? Ja halb kunst mitte- meeldimisele? 4. Millistest eeldustest sõltub vastus küsimusele 'kas hea kunst peab meeldima'? Vastus küsimisele, kas hea kunst peab meeldima, sõltub mitmetest asjaoludest, nn muutujatest, mida võidakse erinevalt tõlgendada: 1.Objekt, 2.Aksioloogilised eeldused, 3.Psühholoogilised eeldused, 4.Temporaalsed eeldused, 5.Deontilised eeldused. (on siin lähiküsimuste raames lahti kirjutatud). 5. Mida saab silmas pidada fraasiga ,,hea kunst"? Objekt: "Hea kunst"? Personaalne tõlgendus: Kellegi isiku poolt tema enese hinnangustandardite alusel heaks hinnatud kunst (mis võib lahkneda ühiskondlikult heaks tunnistatud kunstist)
2.7. Milliseid erinevaid muutujate tüüpe eristatakse ja mis neile omapärane on? Muutujad on sotsiaalsed faktid, mis muutuvad isikult isikule, kollektiivides ja eri aegadel. Vastandiks neile on konstandid. Muutujad on kas sõltumatud või sõltuvad. Sõltumatud muutujad on muutuste põhjuseks teistes muutujates. Tüüpilised on ettemääratletud karakteristikutega muutujad - vanus, sugu, rahvus. Sõltuvad muutujad on otseses sõltuvuses teistest muutujatest. 2.8. Mida näitavad protsent, määr ning suhtarv? Protsent näitab, mitu korda vaadeldud sündmust esineb iga saja kohta. Määr näitab, mitu korda nimetatud sündmust toimub kindlaksmääratud populatsiooni hulgas. Suhtarv ehk suhe võrdleb ühte alagruppi teisega. 2.9. Mis on statistiline olulisus? Statistiline olulisus kirjeldab tõenäosust, et nimetatud avastuse põhjustas vaid juhus. Seda
x = x(t ) , y = y (t ) , t T ehk t T (*) y = y (t ) väärtustena. Abimuutujat t nimetatakse parameetriks ja avaldisi (*) vaadeldava funktsiooni parameetrilisteks võrranditeks. Esituse (*) korral öeldakse, et funktsioon on antud parameetriliselt võrranditega (*) ehk funktsioon on antud parameetrilisel kujul (*). Parameetrilisest esitusest ei selgu, kumb muutujatest x ja y on argument ja kumb on funtksioon. Vajaduse korral märgitakse seda eraldi. x = t Funktsiooni y = f ( x ) , x X võib alati esitada parameetrilised kujul, näiteks: t T = X y = f (t ) Vastupidine esitus, s.o. üleminek parameetriliselt kujult ilmutatud kujule ei ole alati teostatav. 5
harjutused ning ülesanded jäävad iseseisvaks lahendamiseks. Vajalikud eelteadmised PHP mooduli kirjutamisel olen eeldanud, et õppur on enesele juba selgeks teinud nii HTML5 kui ka CSS3 osa. Kui kasutaja on õppinud kunagi mingisugust teist programmeerimiskeelt, siis teeb see ainult head ja kiirendab asjadest arusaamist. Käsitletavad teemad Alustame ülevaatest, mis on dünaamiline koduleht ning mis rolli mängib siin PHP. Seejärel kuulub suurem osa ajast just PHP'le, kus alustame muutujatest ja massiividest ja seome selle kõik andmebaasiga MySql. Hetkel on plaanis siduda tugevamalt ka OOP lähenemine, aga vaatame kuidas läheb. Peamine eesmärk on luua dünaamiline koduleht, mis on hallatav läbi administraatori liidese. Kasulikud lingid Panen siia kirja mõningad eesti keelsed veebilehed, kust võib veel abi saada: http://minitorn.tlu.ee/~jaagup http://www.php.ee http://phpcenter.eu/opetused.php http://study.risk.ee/prog/php/ http://www
Selleks, et jälgida ühel lehel toimuvat on kõige lihtsam Page elemendis sisse lülitada Trace atribuut. <%@ Page Language="C#" CodeFile="Default.aspx.cs" Inherits="_Default" , Trace ="true" %> Selle ühe väikse atribuudi lisamisega lisatakse lehekülje lõppu terve hulk informatsiooni alustades sellest, mis moodi seda lehekülge küsiti ning kirjeldades ära kogu lehekülje loomise protseduuri (koos lehekülje struktuuriga) ning lõpetades loeteludega erinevatest muutujatest (sessioon, programm, server jne). Loomulikult on võimalik sinna abiinfosse lisada ka oma märkuseid. Jälitusinfo kuvamiseks ja uurimiseks on Trace klass. Jälitus infot kirjutada saab kahe meetodiga: 40. Trace.Write lihtsalt jutt jälitusinfosse 41. Trace.Warn hoiatus (kuvatakse jälitusinfot vaadates punasena) Lisame näiteks pisut jälitusinfot oma default.cs faili: using System; public partial class _Default : System.Web.UI.Page {
Tema defineeris skeemi kui teatud järgnevusega tunnetusstruktuuri mis vastab sarnaste tegevuste klassile. Skeem on ühtne tervik, sinna kuuluvad tegevusaktid on omavahel tihedat seotud - Mitmeid skeemiteooriaid arendati alates 70ndatest. Rumelhart ja Ortony arendasid välja üldise skeemiteooria Skeemi iseloomustavad järgmised omadused: - Skeem koosneb: mitmesugustest seostest ja muutujatest ning muutujate väärtustest - Seostel võib olla erinevaid vorme. On lihtsaid seoseid ja keerukamaid põhjuslikke seoseid nt võimaldama, põhjustama, soovima - Muutujad võivad sisaldada mõisteid või teisi allskeeme - Iga muutujale vastav mõiste peab rahuldama teatud tingimusi (nt suhtes ’lööma’ peab agent – lööja – suutma liikuda) - Väärtused vastavad erinevatele konkreetsetele mõistetele
annaabi.ee 
