Pille Lill on eesti laulja (sopran) ja Muusikute Fondi looja (PLMF). Pille Lill alustas oma muusikuteed klaveriõpingutega Pärnu Lastemuusikakoolis. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) on ta lõpetanud kahel erialal - muusikapedagoogika ja ooperilaul. Oma haridusteed jätkas ta Londoni Guildhall School of Music and Drama magistrantuuris ning magistrikraadi kaitses Helsingi Sibeliuse Akadeemias. Aastatel 2004-2011 täiendas ta end doktoriõpingute raames EMTA-s prof. Jaakko Ryhäneni juhendamisel ning 2005-2006 Karlsruhe Muusikakõrgkoolis professorite Mitsuko Shirai ja Hartmuth Höll'i lied klassis. Ta on osa võtnud mitmete maailmakuulsate muusikute meistrikursustest (E. Söderström, I. Gage, E. Kirkby, W. Vernocci jpt.). Ta on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis, nende seas Krahvinna (Mozart “Figaro pulm”), Donna Anna (Mozart "Don Giovanni), Mimi (Puccini “Boheem”), Cio...
Robert Vaidlo Robert Vaidlo (1921-2004) oli eesti lastekirjanik ja ajakirjanik. Robert Vaidlo sündis Tartus haritlasperes. Põhihariduse omandas Tallinna Prantsuse Lütseumis. Enne Nõukogude armeesse mobiliseerimist 1941. aastal, õppis paar semestrit Tartu ülikoolis Pärast sõda töötas Robert Vaidlo Rahva Hääle ajakirjanikuna, lisaks tegi kaastöid ETVle, ajakirjale Looming ja ajalehele Kodumaa. Kessu ja Tripp Kessu on tavaline pikemat kasvu lühike plikatirts, kes kunagi midagi meeles ei pea, aga kõike väga hästi mäletab. Kessu on alati sõnakuulelik. Muidugi mitte neil kordadel, kui tal ema manitsused küll ühest kõrvast kenasti sisse lähevad, aga samas kogemata teise kõrva kaudu välja vupsavad, mida siiski alatihti ette tuleb.Tripp on punase-valgevöödilise tuttmütsi ja punase kostüümi ning võimatult keerdus ninaga sussides kloun. Ta esineb suures värvilises pildiraamatus tsirkusepildi peal. Tih...
Narva Eesti Gümnaasium Kontserdi arvustus Pille Lille Muusikute Fond Juhendaja: Tuuliki Jürjo Koostaja: Kristjan Pille Neljapäeval 03.13.2013 toimus Narva Eesti Gümnaasiumi kooli aulas kontsert nimega ,,Pille Lille Muusikute Fond". Ürituse sissepääs oli tasuta ja lubatud kõigile. Ansambli koosseis oli järgnev: Pille Lill(sopran), Ralf Taal(klaverist) ja Virgo Veldi(saksofon). Pille Lill on eesti laulja, kes alustas oma muusikuteed klaveriõpingutega Pärnu Lastemuusikakoolis. Lõpetas Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia kahel erialal: muusikapedagoog/koorijuht ja ooperilaulja.
kannapöörde teeb. Süüdistatuna selles, et ta ei paljastanud oma mehe kuritegusid, määrati talle 12-aastane vanglakaristus. Selle aja jooksul oli tal piisavalt aega märkmed lahti kirjutada ja jutustuseks vormida. Kuna autor räägib algusest lõpuni, mis ta elus on toimunud, siis süzeeliinid on järjestikused, ei toimu mingeid kõrvalpõikeid. Lugu oli kirjutatud algselt siiski ainult enesele. Alles 26 aastat hiljem otsustas Pille Hanni oma sõprade soovitusel kirjutatu avaldada. Inimese elu ei kujunda üksnes tema ise. Saatust mõjutab see keskkond, kus me elame, ja need inimesed, kes meid ümbritsevad ning kellega suhtleme. Eriti suurt mõju avaldab see, kellega oleme seotud ning kellega seovad meid ühised kohustused. Jutustuse ajendiks on olnud kirjaniku kurjategijast abikaasa Andreas kuriteod. Mees on tulnud kirjaniku ellu juhuslikult perioodiliselt nooruses ja teadlikult, etteplaneeritult juba peale esimest
Tartu Karlova Gümnaasium Raiko Raalik 9a kl. Missa on katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4. - 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontserdilavadel esitatavad missad: · Kyrie eleison (Issand, halasta) · Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) · Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) · Sanctus (Püha) · Benedictus (Kiidetud olgu) · Agnus Dei (Jumala tall) Nii kujutati Jumala talle vitraazil. Keskaegne vitraaz Pisa Katedraali Kellatorn Mainz´i Katedraal (romaanistiil) (romaanistiil) Gooti Stiilis Kirikutorn · NELI TEADUSKONDA * KUNSTIDE TEADUSKOND * ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND * ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 1415AASTASED ...
Armastus võib määrata karmi saatuse "Ma armastasin kiskjat" Pille Hanni Ilmumisaasta 2008 "Ma armastasin kiskjat" on sarimõrvari naise avameelne elulugu. Jutustus räägib, kuidas ta elas koos oma mõrtsukast abikaasaga. Tänu oma abikaasale sai Pille 12 aastat vangistust. Tegevus toimub Tallinnas ning oli aeg, kus Eesti oli Nõukogude Liidu võimu all. 11. klassis jäi Pille rasedaks ning ta jättis kooli pooleli. Ta abiellus ning sai lapse. Abikaasa nimi oli Jaanus ning lapse nimi oli Peep. Hiljem nad lahutasid ning laps jäi Jaanusele. Pille ei jäänud aga sugugi leseks. Ta abiellus uue mehega, kelle nimi oli Andreas. Andreas oli ilus, pikk ning mehelik. Pille armastas teda läbinisisti. Last nad kahjuks ei saanud, kuna Pille jäi peale sünnitamist viljatuks. Mul oli kahju, et Pille lapsi enam ei saanud. Paljud naised teevad aborte ning nendega ei juhtu
Barokkmuusika Ester Sall Algus Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. 17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Algas solistilise vokaal ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline muusika oli o...
................... LK 9 Miyavi........................................................................................................ LK 9 Kasutatud kirjandus.................................................................................... LK 10 SISSEJUHATUS JAAPANI MUUSIKASSE 2 Jaapan on iidne maa, mis on olnud tihedalt seotud Hiina ja Koreaga ja seega saanud ka kultuurilisi mõjutusi neilt maadelt. Enamik pille, kui ka muusikastiile on pärit Hiinast ja Koreast. Sisserändajad, kes saabusid sajandeid tagasi Jaapanisse võtsid endiga kaasa oma kultuuri. Sulades ise jaapanlaste sekka, sulandus nendega ka nende muusika. Seetõttu ongi nende kolme maa kultuurid suhteliselt sarnased, kuigi ammustel aegadel püüti seda vältida, sest Jaapani, Hiina ja Korea valitsejad pidasid alati oma maad ja oma rahvast teise omast paremaks ja leidsid, et kõik, mida nemad teevad ja arvavad on ainuõige.
Pille-Riin Pruus Youth. Identity Young, K. (1999) The Art of Youth Work. Russell House Publishing Autorist Kerry Yong on seotud Noorsootööga aastal 1977 kui eraldi Noorsootöötaja ja hiljem Riiklik Noorsootöö Büroos,Riiklik Assotatsioon ja Noorte klubi( nüüd Noorte Klubi UK) ja Riiklik Noorsootöötaja Agent. Nüüd on ta sõltumatu konsultant ja partner Noorsöötöö asjade üksuse De Monforti Ülikooli,Leicester. Kui sa soovid arutada ja esitada vastulauseid selle raamatu asjus või sinu mõtteid tuleviku suunal seoses Noorsootööga ja noorsoo,kui teenusega, kontakt Kerry via e-mail: [email protected] Tunnustused Seda raamatut polnud kunagi tunnustatud pärast seda aega,kui toodeti toetuseks suurel hulgal inimestele. Esiteks, 32 Noorsootöötajat ja Noort kes osalesid intervijus ja jagasid mõtteid ja kogemusi,soojust,avatust,ausust,terviklikkust. Teiseks,Dr.Ne...
Ülesehitus Pillid Näide Sonaat I kiire- tsükli põhiosa Enamasti klaver, aga W. A. Mozarti II aeglane on loodud ka teistele klaverisonaat C-Duur III tantsuline-menuett/ pillidele skertso IV kiire- finaal Kontsert Põhineb Kõikvõimalikud Teosed heliloojatelt sonaaditsükklil, kuid soolopilli ja nagu Joseph Haydn, on loodud soolopillile orkestripillid W. A. Mozart, ja orkestrile. See on Ludwig van kolmeosaline (kiire- Beethoven jpm aeglane-kiire) Sümfoonia ...
INSTRUMENTAALMUUSIKA BAROKIAJASTU ITAALIAS Viiul kujunes 17. saj. armastatuimaks ansambli- ja soolopilliks. Viiuli perekonna sünd oli 17.sajandi kõige tähelepanuväärsem sündmus muusikainstrumentide ajaloos. Pole täpselt teada, kes valmistas esimese viiuli, kuigi paljud autoriteetsed allikad peavad selleks Kaspar Tieffenbruckerit. Tõelise täiuslikkuse saavutas viiul aga Cremona koolkonnas: · Amati · Stradivari · Guarneri Mainida võiks veel Tirooli meistrit Jakob Steinerit ja sakslast Matthias Klotz`i. Uus, emotsionaalse ja jõulise kõlaga pill tõstis nii soolo- kui orkestrimuusikas keelpillid juhtivale kohale, paljud tollel ajal ooperiteatritesse, samuti suuremate kirikute tekkinud orkestrid koosnesidki põhiliselt keelpillidest. Puhkpillid tolle aja kirjutamisprintsiipide kohaselt dubleerisid keelpille, andes orkestrikõlale reljeefsust. Siiski oli ka, eriti linnade teenistuses, puhkpillidest koosneva...
Tartu Kutsehariduskeskus Otepää piiskopilinnus Referaat Õpilane: Grupp: Juhendaja: Tartu 2008 Otepää piiskopilinnus Otepää piiskopilinnus ehk Otepää linnamägi on omaette seisev küngas, mis koosneb kõrgemast lõunapoolsest ja madalamast põhjapoolsest osast. Et hilisem piiskopilinnus ehitati muistsete eestlaste linnuse peale, on varasem kultuurikiht säilinud vaid kohati. Leidude põhjal võib arvata, et linnamäge kasutati juba vähemalt 2000 aastat tagasi. Leide on ka I aastatuhande II poolest (ehtenõelad, hoburaudsõled, kir...
Nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast orchestra, mis 6. - 5. sajandil eKr tähendas antiikteatri eeslava (orkestrat). 16. sajandil muutus orkestri mõiste. Orkestriks hakati nimetama lava ja kuulajate vahelist ruumi kui ka seal mängivaid pillimehi. Varajased orkestrid sisaldasid keelpille, puu- ja vaskpuhkpille, klahvpille ja näppepille. Piir orkestri- ja kammermuusika vahel oli ähmane. See sõltus ettekande kohast ja kui palju milliseid pille kasutati. Kuni17. sajandini ei loodud muusikat kindlatele muusikainstrumentidele. Heliteostel oli märge per cantare o sonare, mis viitab sellele, et neid võis laulda või käepärast oleval pillil mängida. Sümfooniaorkestri põhikuju kujunes välja 18. sajandi teisel poolel. Sel ajal kees Euroopa suuremates linnades vilgas kontserdielu, instrumentaalmuusika kõlas õukondades ja ooperiteatrites. 18. sajandi esimeel poolel hakati Euroopas korraldama esimesti avalikke kontserte
RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 1. Selgita mõisted renessanss ja humanism. Renessanss – vaimne ja kultuuriline murrang Lääne-Euroopas 14-16.saj. Humanism – väärtushinnangute lähtumine inimesest. 2. Milline oli renessansiajastu ideaalisiksus? Renessansiajastu ideaalisiksus oli kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 3. Nimeta ja kirjelda renessansiajastu uudseid pille. lauto – näppekeelpill klavessiin ja klavikord – klaveri eelkäijad viola da gamba – tšello eelkäija pommer, krummhorn ja tsink – puhkpillid 4. Nimeta ja kirjelda renessansiajastu mitmehäälseid laule. Motett – erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga (vaimulik motett, ladinakeelne). Madrigal – 14.sajandil 2 või 3 häälne laulkarjuseidüllist või armastusest, 16. sajandil eriti peen
KESKAEG(alguseks): *395.a Rooma impeeriumi jagunemine vi *476.a Lne-Rooma riigi langemine 4-10saj eelromaaniline aeg(kristlike ideede levik) 10-12romaani aeg(kpsus) 13-14gooti aeg(leminekuperiood) INIMESE MAAILMAPILT *Mtologiseeritud ruum igapevaelus arvestatakse leloomulike jududega *Iga nhtus on millegi smboliks ja smbol on samavrne vastava nhtusega nt(Peotis mulda smboliseerib maavalduse leminekut uuele omanikule; Kirik paikneb lne-ida suunaliselt) *Autor ei oma thtsust thtsam on tegu nt(tuntuimautor anonymos;Tagurpidine perspektiiv) *Kunst peab inimest mjutama nt(Kapp-altar kogub suletud asendis energiat; Gooti kiriku vlvid suunavad energia inimesele kirikus) VARAKRISTLIKUD LAULUTBID Psalm laul, mille tekst prineb Vana Testamendi Taaveti lauludest Hmn uuemale vaimulikule luulele loodud laul Gregooriuse koraal katoliku kiriku liturgiline laul(1hlne, mehed laulavad, ladina keeles, teksti vhe , vabameetrum, hele silbile vasta...
MUUSIKA ARVESTUSLIK KT.3 1. „renessanss“ e. taassünd(it k rinascimento) 14 sajandil hakkasid Euroopa majandusel toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised ( Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. „humanism“ e. ilu(keskajal ainult õige, st kooskõlas jumalikuga). Mis tähendas väärtushinnangute lähtumist inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ilus. 2. Kosmopoliitiliselt vaba . Tihe side õukondade vahel soosis kaunite kunstide kiiret levikut ning muusikute liikumist riigist riiki. 3. lauto( keelpill) klavessiin ja klavikord (klaveri eelkäijad) viola da gamba (tšello eelkäija) pommer, grummhorn ja tsink (puhkpillid) ...
Väätsa Põhikool Mairo Org The Who referaat Väätsa The Who- on Inglise rockbänd, mis alustas tegevust 1964. aastal ja on saanud üheks kuulsaimaks ning mõjukaimaks koosseisuks rockmuusika ajaloos. Läbi kogu karjääri olid bändi live-esinemised väga energilised ja algusaastail pälvisid nad tähelepanu sellega, et lõhkusid laval oma pille. The Who alustas oma karjääri võrdlemisi lihtsate pop/R&B stiilis singlitega, kuid juba peale esimest albumit liikus nende muusika keerukamate heliteoste poole. Algupärasesse koosseisu kuulusid laulja Roger Daltrey, kitarrist ja põhiline laulukirjutaja Pete Townshend, basskitarrist John Entwistle ja trummar Keith Moon. 1978. aastal suri Keith Moon ennasthävitava elustiili tõttu. Bänd jätkas uue trummari Kenney Jones'iga, kuid 1983. aastal mindi ametlikult laiali. Nad
· Muutusid keerulisemaks missa ja motett. · Luterlus tekkis mungast Martin Luter. Kirik pidi olema emakeelne ning laulud pidid olema väga lihtsad, et kõik kirikus olevad inimesed saaksid laulda. Saksa luterikoraal on eestlaste koorilaulude eeskäijaks. · Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, siis renessansiajastul muutus pillimuusika iseseisvaks. · Sellepärast tehti olemasolevaid pille paremaks ja leiutati ka täiesti uusi pille. · Keelpillidest loodi 16 sajandil vioola, viiul, tsello ja kontrabass. · Eriti tuntud oli viiulimeistrite poolest Cremona linn Itaalias, kust on pärit nii Amati kui Stardivari nime kandvad pillid. · Renessansi ajal ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. · Esimene oope, ,,Daphne", mis etendus Firenzes 1598 a pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud ,,Eurydike". Esimeste ooperite
1.Millal oli romantismiajastu? Romantismiajastu oli 19. Sajandil. 2.Kuidas mõjutas pillide arengut tööstusrevolutsioon? Too näiteid. Tööstuslik revolutsioon tõi enesega kaasa oskuse ehitada odavamaid ja vastupidavamaid pille, ning tehnilised avastused muutsid tugevasti romantilise muusika kõla. Näiteks puupuhkpillide klapisüsteem ja ventiilisüsteem, mis lisati vaskpuhkpillidele, muutis oluliselt pillide mängutehnikat ja võimalusi. 3.Missugused uued instrumendid leiutati? Tuuba ja saksofon ning täiendati ka klaverit. 4.Kus ja millal avati Euroopa esimene konservatoorium? Esimene nüüdisaegne konservatoorium avati 1795. a. Pariisis. 5. Mis nimetust kannab Eesti kõrgeim muusikaline õppeasutus
Tallinn 2015 Sissejuhatus Cool jazz kujunes välja neljakümnendate aastate lõpus. See tekkis küll bebopist, kuid oli vastupidine selle lärmakusele oma tagasihoitud tunnete ja kammerliku väljenduslaadiga. See avaldus kõigepealt kõlalises küljes: puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, taotledes mitte säravat, vaid tuhmi kõla. Seda süvendas veelgi vähese vibraato kasutamine. Eelistati pille, mis juba loomult on pehmetoonilised: baritonsaksofon, metsasarv, flööt (madalas registris) ja vibrafon, mille vibraatormehhanism reguleeriti aeglasele režiimile. Loobuti ka hoogsast edasirühkivast rütmist, ideaaliks sai hoopis tagasihoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss. Seda rütmikäsitlust süvendas veelgi kaheksandiknootide käikudes teise kaheksandiku rõhutamine. Miles Davis Miles Dewey Davis III (26. mai 1926 Alton, Illinois – 28
Raamatu "Elu on ilus" sisukokkuvõte Ühel hommikul ärgates tundis Pille-Riin kohe alguses, et midagi on valesti.Ta vaatas kella ning märkas, et on sisse maganud ja seetõttu ka kooli hilinemas, aga see oli imelik, sest ta isa ja ema poleks kunagi tal lasknud kooli hilineda.Alla kööki suundudes tundis ta, et midagi on veel valesti, nimelt ta ei kuulnud enam iga hommikuist jutuvada ega tundnud ka iga hommikuist kohvilõhna.Vanemad olid täna teistsugused (kuidagi, nagu millestki häiritud) ja käskisid Pille-Riinil kähku ära süüa ja kooli minna.Süües hakkas Pille-Riin isa käest pärima, et mis toimub jne.Isa lihtsalt vihastas ühel hetkel ja ütles, et ta ei suuuda enam vastu pidada, lahkus lauast ja sõitis vihaselt autoga minema.Kooli jäi ta aga hiljaks, kuid sellest polnud hullu.Koolis ei suutnud Pille- Riin kuidagi oma nuttu tagasi hoida ja hakkas nutma ning ta sõbranna Merili küsis siis õpetaja käest, et kas too lubaks Pille- Riinil min...
kuid pole välistatud ka otsesed seosed loomade looduses kirjeldatud käitumisega. Selliste seoste uurimine annab võimaluse lisada infot selgitustele, kuidas loomamuinasjutud on tekkinud ning aitab täiendada praktiliselt puuduvaid andmeid selles valdkonnas. Uurimistöö eesmärgiks on uurida, kes on Eesti loomamuinasjuttude tegelased ning leida nende võimalikke seoseid loomade ökoloogiaga. Uurimuse valmi moodustas 1997. aastal koostatud Pille Kippari Eesti loomamuinasjuttude kogumiku “Loomad, linnud, putukad” peatükk “Metsloomad”, mis koosnes 73 erinevast loomamuinasjutust. Kogumiku “Loomad, linnud, putukad” peatüki “Metsloomad” põhjal koostatakse andmebaas Eestis elavatest loomaliikidest, kes on antud peatükis tegelasteks, märkides ära neile muinasjuttudes omistatud iseloomujooned ja omadused. Loomade muinasjuttudes kirjeldatud tunnuseid püütakse omakorda siduda nende
Noortelaagri ,,Sport ning elustiil " teemapäeva programm-kava MEESKKONNA PÄEV Sihtgrupp: Rühmas 10-12 aastased noored; rühmas kokku 26, neist 16 tütarlast ja 10 poisslast. Toimumiseaeg: 15 juuli 2015 (kolmapäeval) ; laagripäev 07.00-22.30 Toimumisekoht: Roosta Puhkeküla; laagri territoorium Eesmärgid: 1. Arendada noorte loovust, teadmisi ning rakendamist mänguteoorias. 2. Anda meetodi rakendamise teadmisi: meeskkonna mängude läbiviimisel. 3. Arendada noorte esinemisjulgust. 4. Arendada noorte koostööoskust ja meeskonnatööd. 5. Arendada noorte füüsilisi võimeid. 6. Anda noortele teadmisi spordi traditsioonidest ning tavadest. Vastutajad ja läbiviijad: ,,Sportlaste" rühma kasvatajad Heidi Reial, Pille-Riin Pruus, Margus Mäeots. 1. Laagrirühma ,,Sportlased" TEEMAPÄEVA TEGEVUSKAVA 1. 7.00 ,,Sportlaste" rühma kasvatajate äratus; kasvatajate ettevalmistus, valmisoleku kontroll: ühisarutelu, vahendite kontroll Heidi Reial, P...
Suve laager Elas kord Laura. Ta elas koos ema, isa ja õe Paulaga. Ühel hommiku poolikul hüüdis ema. „ Laura saa lähed laagrise koos oma õega “. Laura läks teisele korrusele . Paula küsis mis juhtus ? „Ema saatis meid suvelaagrise.“ Ütles Laura. „Hakkame siis pakkima .“ Ütles Paula . Tüdrukud hakkasid pakkima . Kell hakkas saama neli . Tüdrukud koos emaga läksid autosse .Nad olid nüüd jõudnud Kivi tallu .Tuli vastu Pille . „Tere .“Ütles Pille . „ Tere.“ Hüüdsid Laura ja Pala . Palun pange asjad ära ja minge teiste juurde . Laura ja Paula jooksid teiste juurde seal olid Ege, Kersti ja Gerliy .Nad sõid ja läksid magama . Kesk ööl kadusid Ege ja Pille ära. Laura nägi , et üks vaiksem ja suurem inimesed lendavad luuaka. Järgmisel homikul rääkis Laura teistele. Nad läksid matkama Kerst hüüdis „Appi! Püsi kuulika kits.“ Ege ja Laura jooksid kohale. Egle ütle „ uhendame käed kohe .“ Lapsed uhendasid käet
Elu on ilus Hommikul, kui pille- Riin ärkab saab ta aru, et kõik on teist moodi. Köögist ei kostu tavapärast juttu pominat ega kohvi lõhna. Esimest korda elus on Pille- Riinu vanemad riius, ta läheb kooli kuid miski jääb siiski tema hinge kipitsema. Õhtul tagasi tulles näeb ta, et kumbki vanem ei tule koju, ta ei oska midagi arvate ega teha. Asja uurides saab ta teada, et ema on läinud Kreetale. Ja isale firmasse helistades öeldakse, et isa ülemus on Kreetal. Ta saab aru, et Puravaik ja ta ema läksid koos Kreetale, kuna nüüd tagantjärele mõeldes leiab ta ema ja isa suhtes küll imelike asju. Ta saab oma sõbrannalt Triinult teate, et kas ta tuleks teda haiglasse vaatama. Selgub, et Triinu kasuisa oli pedofiil ja kasutas teda ära. Triin ei julgenud sellest kellelegi rääkida ega keegi ei saanud ka ise aru, et midagi valesti oli. Viimane kord, kui isa teda ahistas lõi Triin teda lillevaasiga ja läk...
1. Millise sõna järgi on barokk-stiil oma nime saanud ning mida tähendab see sõna portugali keeles? Ajastu nimetus tuleb portugali keelest, kus sõna barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 2. Milline pill muutus barokiajal tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks? Nimeta kuulsaid suguvõsasid, kes neid pille valmistasid. Tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks muutus viiul. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonia Stradivari) 3. Keda peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks, nimeta tema loodud ooper. Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse Claudio Monteverdit. Tema loodud ooper on ''Orpheus''. 4. Milles seisneb oratooriumi erinevus ooperist? Oratooriumi erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse
hinna puhul loobuvad osad ostmast, väiksema hinna puhul ostetakse rohkem. Kui rahvast tekib juurde, siis hakatakse kaupa rohkem tarbima, tekib nõudlus mingite toodete järgi. Turu tasakaalu puhul sobib pakutav hind tarbijale ning pakutav kogus tootjale. Ükskõik, milline muutus toimub, võib see kaasa tuua majapidamiste nõudluste kasvu või kahanemise ning sellega seoses peavad ka tootjad peavad oma pakkumisi korrigeerima. 5) Oletame, et Pille nädalaeelarve puuviljade ja köögiviljade ostmiseks on 24 eurot. Puuviljade hind on 2 eurot kilo ja köögiviljade hind on 3 eurot kilo. a) Joonista Pille eelarvejoon. b) Pille armastab puuvilju rohkem kui köögivilju. Kanna joonisele selline samaväärsuskõver, mis näitaks, et Pille eelistab puuvilju köögiviljadele. c) Tähista joonisel Pille optimaalne valik. Missugustes kogustes puuvilju ja köögivilju Pille ligikaudu tarbib. Selgita, missugune oleks puuviljade ja
Pille veetis oma suvevaheajad enamasti maal vanaema juures. Ta on alati saanud vanaemaga hästi läbi. Õhtuti koos vanu pildialbumeid vaadates, jutustas vanaema vanadest aegadest, kommetest, tavadest, suguvõsast ning huvitavatest inimestest, kes tegelesid ravitsemise ja nõidumisega. Vanaema lemmikalbumit lehitsedes, leidis Pille albumi keskelt vana, kulunud paberilehe, millel pealkirjaks häguselt „Õnneretsept“. Vanaema selgitas, et vanasti prooviti erinevaid nippe, kuidas õnnelikuks saada ja need nipid olid ka toiminud. Sellist juttu kuuldes, tahtis tüdruk õnneretsepti katsetada, mispeale vanaema ainult naeris ja ulatas paberi Pille kätte. Pille, kes alati on entusiastlik huvitavaid asju tegema, tahtis retsepti kohe järele proovida, milleks oli:
Minu Brasiilia Pille Gerhold, 2012 Autorist lähemalt Raamatu autor oli bioloog Pille Gerhold, kes raamatu kirjutamise ajal oli ligi kolmekümne aastane. Brasiiliasse kolis ta sellepärast, et tal osutus võimalikuks uurida sipelgaid koos kohalike professoritega. Hiljem selgus, et töögrupis oli ka hulk tudengeid. Brasiilias elas Pille kaks aastat, aga raamatu kirjutas ta kümme aastat pärast Brasiilias käimist. Pille tegeles seal igapäevaselt sipelgate toidu otsimise teekonna uurimisega. Ta pidi uurima, kui kaugele sipelgad oma pesast toitu otsima lähevad. Autori kohta sain veel teada, et ta oli töökas ja suutis kõiki tudengeid ohjata. Brasiiliast enesest Brasiilias on enamasti kaks ilmastiku tüüpi: soe ja päikeseline ning soe ja vihmane. Vihmamaetsades sajab tihedalt ja kus ei saja, ei kasva midagi peale kaktuste ja palmide midagi rohelist.
Kontserdi retsensioon: Tallinna Talvefestival Käisin vaatamas ja kuulamas Pille Lille Muusikute Toetusfondi eestveetud kontserti "Tallinna Talvefestival", mis oli pühendatud Vello Jürna 50. sünniaastapäevale. Suurepärane tenor Vello Jürna lahkus meie seast varakult. Vello Jürna on lõpetanud 1991. aastal Tallinna Konservatooriumi, täiendanud end Savonlinna ooperifestivali meistrikursustel S. Xiangi juures ja kahel korral Itaalias C. Bergonzi juures Accademia Verdiana's. Aastatel 19821987 laulis ta RAM-is, 198789 "Estonia" kooris ning
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Noorsootöö Pille-Riin Pruus Suulise ja kirjaliku kommunikatsiooni praktikum Iseseisvad tööd Juhendaja: Katrin Aava Tallinn 2014 Sisukord Suuline ja kirjaliku komunikatsiooni praktikum Pille-Riin Pruus Sisukord.............................................................................................................................................................1 ...........................................................................................................................................................................4 Sissejuhatus.....................................
töölepingute muudatused lisana, töölepingu lõpetamised. Valdab eesti keelt kõnes ja kirjas, inglise keelt tööks vajalikul suhtlemistasandil. Pillel on hea suhtlemisoskus, mille tunnistuseks on näiteks töötamine tööjõuteemalise ajakirja vabakutselise kaastoimetajana. Omab psühholoogiaalaseid teadmisi: nõustab jooksvalt töötajaid personalitöö küsimustes ning tegeleb ka tööotsijate karjäärinõustamisega. Pille Pihlakas on hästi motiveeritud ning personalijuhtimise erialateadmistega Olen meeleldi valmis vajadusel vastama Teie küsimustele Pille töökogemuse ja oskuste kohta. Liis Peet Tegevjuht Siia lisage oma Tänav, maja § Aadress 2 § Telefon: 555 6666 § Meiliaadress logo või kustutage see tekst
Poiss tahtis seda heastada ning ostis ühe seal kaubitseva naise käest ära kõik kampsunid ja ilmus nendega tüdruku ukse taha ,kuid Piia käskis ta minema minna. Poiss jättis kampsunikoti tema ukse taha ning tegi kaabet. Ta jõi ennast täis ja ilmus mingisse baari ning ta oligi juba teel põrgusse ,kuid siis ta seda veel ei teadnud . Ta kohtus seal Pillega ,kes kutsus teda endaga Venemaale. Jaan oli silmapilkselt nõus ja nädala pärast sõitsidki nad juba Peterburgi poole. Pille ja Jaan said omavahel ülimalt hästi läbi, vähemalt poisile tundus see nii. Peale voodis müramist ütles Pille ,et peale sellist asja peaks ühe pritsi tegema. Jaan oli nõus ja see oli ta elu kõige halvim valik siiamaani. See kraam viis ta täiega pilve ning ta nägi vägevaid asju selles olles. Kuid Pille ei süstinud toda ainet enda veeni. Kõik Venemaal oldud päevad kulgesid ühtemoodi , päeval kolasid nad mööda vaatamisväärsusi ning õhtul istutas Jaan end jällegi süstlaotsa
Seega ilma mõtlemata vastabki ta taktitundetult, et nagu tahakski Piia vaid tema raha. Selle peale tüdruk muidugi solvub ning jookseb ära. Hetk hiljem aga saab poiss aru, et oli valesti käitunud ning ostab kõik erinevad kampsunid seal müügil olevatest ning viib need Piia koju, kuid tüdruk ei lase teda sisse ning vihaselt jätabki selle kotitäie talle ukse taha. Kuid poisi ellu tekib veel üks naisterahvas, nimelt 25-aastane Pille. Ta on piltilus, kannab alati miniseelikut ja kõik meesterahvad imetlevad tolle iluduse keha. Pille kolis alles hiljuti sinna linnakesse koos oma venna Daniga, kuid nad elavad täiesti erinevates linna otsades. Kuid ometigi see iludus on poisi ammune tuttav. Seetõttu ka ühel õhtul nad satuvad ühes baaris kokku ning räägivad nagu vanad sõbrad kunagi. Vestluse käigus teeb Pille vastupandamatu pakkumise, nimelt kutsub poisi endaga Peterburgi kaasa, sest üks pilet olevat üle jäänud.
Martin "TSEHHOV & show-bisnis", diplomilavastus 2001 Elisabeth Goldtberg - W.A. Mozart / Fr.W. Weiskern "Bastien ja Bastienne", diplomilavastus 2001 · Claire - D. Auburn "Tõestus", 2002 1 · Veera - A. Tsehhov "Pianoola ehk Mehhaaniline klaver", 2002 · Fenetska - I. Turgenev "Isad ja pojad", 2002 · Laure Carlier - C. Magnier "Vaene kunstnik!", 2003 · Pille - J. Tätte "Kaotajad", 2003 · Sonetska, Nobunaga, Geisa - V. Pelevin "Tsapajev ja Pustota", 2003 · Rita - U. Lennuk "Boob teab", 2004 · Anna van Gogh - N. Wright "Vincent", 2004 · Õde - F. Kafka "Metamorfoos", 2004 · Osatäitja - W. B. Yeats / J. Rohumaa "Impro 3 - Punane Hanrahan", 2005 · Esitaja - Eesti teatri laulud, 2005 · Tiina - A. H. Tammsaare / E. Nüganen "Karin. Indrek
Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) Ülesanne 1 Otse- ja kaudkulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsekulud kokku on 130 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Organisatsiooni üldkulud on 30 000.- Leida: 1. Kogukulud (kulud kokku) 130 000 + 20 000 + 30 000 = 180 000 EUR 2. Ühiku kulu (ühe toote kogukulu) 180 000 / 1000 = 180 EUR Ülesanne 2 Tootekulud, töötlemiskulud ja perioodikulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsesed materjali kulud kokku on 90 000.-
KITARR. Kitarr on kromaatiline keelpill. Enamasti on kitarril 6 keelt, kuid leidub ka teistsuguse keelte arvuga pille. Tavapärase mänguviisi korral mängitakse kitarri ühe käe sõrmedega sõrmlaual keeli alla vajutades ning teise käega keeli sõrmitsedes või plektroniga tõmmates. Valmistatakse vasema- ja paremakäeliste pille, mille erinevus seisneb selles, et on niiöelda "peeglis". Kitarr koosneb kerest ning selle külge kinnituvast kaelast. Kere küljes on roop, mille külge kinnitatakse keeled. Roobist kaela suunas, või roobil asub alumine sadul, millele keeled toetuvad. Kaelal asetsev sõrmlaud on tavaliselt astmetraatide ehk krihvide abil jaotatud astmeteks, mille täpne arv sõltub kitarri mudelist, samas valmistatakse ka astmetraatideta nn fretless-kitarre
Kontserdiretsensioon Käisin 01.12.2009 Estonia teatris ,,Tallinna Talvefestival" vaatamas.Kontsert oli pühendatud Vello Jürna 50. sünniaastapäevale. Esinesid tema ammused kolleegid ja sõbrad nagu: Margarita Voites, Mati Palm, Voldemar Kuslap, Kaie Kõrb, Viesturs Jansons, Margit Saulep, Pille Lill, Valentina Kremen, Maire Haava, Mart Madiste, Oliver Kuusik, Urmas Põldmaa, Aare Saal ja Taimo Toomast ja vokalistide konkursi finalistid.. Kontsert kestis kuskil 3 tundi , pidi esinema ka Heli Veskus aga kahjuks jäi ta haigeks. Vello Jürna (1. detsember 1959 Väike-Maarja 12. juuni 2007 Tallinn) oli eesti ooperilaulja, 1989. aastast Rahvusooperi Estonia solist. Ta sündis Väike-Maarja kooliõpetaja perekonnas. Hariduse omandas Väike- Maarja Keskkoolis ja Tallinna Muusikakoolis
sajandil ja veel 20. sajandi alguses kõige tähtsamaks pilliks viiul. Viiulit õppisid koolmeistrid mängima seminaris või kihelkonnakoolis. Rahvapillimehed valmistasid sageli oma pilli ise ning mängisid viiulit rahvapäraselt improviseerides ja lahtisi keeli kaasa tõmmates. Viiuli laiema levimisega arenes ka koosmäng kaks viiulit ja kannel. Vanem pilli toetamise viis (vastu rinda) võimaldas mängijal kaasa laulda. Tänapäeval on viiul rahvamuusika mängimisel üks populaarseimaid pille. Rahvapärast viiulimängu õpetatakse pärimusmuusika õppelaagrites, mitmetes muusika- ja huvikoolides ning kõrgkoolis. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi, Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutada IX sajandisse. Idamaadest rändurite ja kaupmeeste meelelahutajana Lõuna-Euroopassejõudnud pillidest võib viiuli vaarisaks pidada keskaegset rebekki (''rebec'', Pärsias rabab või rebab)
Pille Vilba Lasnamäe Üldgümnaasium Lugemiskontroll Aino Pervik ,,Kunksmoor" 1.klass Lugemiskontroll Aino Pervik ,,Kunksmoor" Vali vastuste hulgast õiged ja tõmba neile joon alla. 1. Kus Kunksmoor elas? a) Sügaval kaljukoopas b) Majakeses, mis oli kinnitatud suure kõvera männi okstele:Õige c) Haralise männi juure all 2. Mis oli Kunksmoori tegelik nimi? a) Mariie b) Emmaliine c) Emmeliine:Õige 3. Kuidas käis Kunksmoor suurel maal ravimtaimi korjamas? a) Kummipaadiga b) Suure kollase õhupalliga:Õige c) Laevaga 4. Kuidas Kunksmoor vigastatud ja uppunud meremeest ravis? a) Keetis nõiarohtudest tulist teed ja valas meremehele suhu:Õige b) Jutustas talle imeilusaid muinasjutte c) Pani meremehe murtud luud lahasesse ja kutsus kiirabi 5. Kui Kunksmoor vahel haigeks jäi, siis a) nõidus ta end mõne minutiga terveks b) kutsus endale suurelt maalt arsti c) keetis ravimtaimedest n...
alguses tekkis laululiik bõliina( on jutust. sisuga vene kangelaslaul (vabadusvõitl. kangel.teod,kangel.) Tekst oli muusikast tähtsam.) mille kõrvale tekkis hiljm lüürilised laul (tundeküllased,nukrad,murelikud. Eeslaul. alustab, koor lisandub uue meloodiaga tekib mitmehäälsus mis on omap vene rahvamuus. Iseloom. oli ühe silbi venitam. üle mitme noodi) 11-17. Saj. tegut. rändmuusikud e. Skomorohhid. Nad olid veiderdasi,riietasid karusid,laulsid,mäng pille,. Rändasid mööda ilma. Rahvpillid lihtsa ehitusega pillid. Keelp -gusli gudok domra balalaika. Puhkp- viled sarvepillid. 2)Kirikumuus.areng &teke Sai alguse sellest et suurvürst Vladimir võttis vastu ristiusu. Kirikulaul oli profesjon. Vene muus. Kõige tähtsam osa. Alguses lauldi ühehäälselt. Esitajateks olid mehed. Pille ei kasutatud. Hiljem tuli mitmehäälsus sest hakati kasutama mitmehäälseid pille. Algul oli peahääleks keskmine hiljem see muutus. III Uusaeg(17
Näiteks arvab ta, et suudab ühe kodutu elu muuta paremaks, leida talle töö ja kodu, hoolimata sellest, et ta on vaid üks laps. Rebecca teab, mis on elus oluline, ega pööra nii suurt tähelepanu materiaalsetele asjadele. Ta soovib üle kõige, et isa teda armastaks ja temale rohkem oma aega pühendaks. Ta mõtleb tihti ka oma emale, kes on surnud. Selle aja jooksul kui Rebecca väikelinnas viibib, mõistab ta mitmeid asju ja saab teada palju uut, mis elus tähtis on. Pille on kodutu, keda Rebecca kohtab otsides kohta, kus ööbida (sest hotelli ilma täiskasvanuta tuba võtta ei saa). Pille räägib Rebeccale, kuidas ta kodutuks jääb ning too on imestunud kuuldes, et alati ei pruugi inimene süüdi olla selles, et ta elab tänaval ja otsib toitu prügikastidest. Alguses suhtub Rebecca Pillesse küllaltki ebasõbralikult ja võõrastavalt, kuid mõistab peagi, et Pille on väga hea ja kena inimene. Neist saavad päris head sõbrad. Pille on
http://mudelid.5dvision.ee/toiduahel Enne töölehe edasist täitmist loe läbi toitumisseoste teooria ning mudeli kasutusjuhend need leiad sa vastavatel ( ja ) nupukestel klikkides. Seejärel tutvu mõne minuti jooksul mudeli võimalustega: vali erinevaid ülesande tüüpe ning leia organismidevahelisi toitumisseoseid. Selle töölehe täitmiseks on Sul aega 40 minutit! Kes keda? Suur kevad oli käes ja eksamid ukse ees. Matemaatika oli Pille jaoks keeruline aine ja seetõttu otsustas ta eksamiks just koos Priiduga õppida. Mõeldud tehtud. Kuna ilm oli soe ja ilus, hakati eksamiks ettevalmistamisega Pille aias tegelema. Külmkapist näksimine varutud ja muruplats välja valitud, laotatigi ilus punaruuduline tekk maha ning kaevuti õppematerjali. Päikese käes oli soe ja mõnus ning tukk kippus vägisi peale tulema. Priit tegeles parasjagu Pythagorose teoreemi
5dvision.ee/toiduahel Enne töölehe edasist täitmist loe läbi toitumisseoste teooria ning mudeli kasutusjuhend – need leiad sa vastavatel ( ja ) nupukestel klikkides. Seejärel tutvu mõne minuti jooksul mudeli võimalustega: vali erinevaid ülesande tüüpe ning leia organismidevahelisi toitumisseoseid. Selle töölehe täitmiseks on Sul aega 40 minutit! Kes keda? Suur kevad oli käes ja eksamid ukse ees. Matemaatika oli Pille jaoks keeruline aine ja seetõttu otsustas ta eksamiks just koos Priiduga õppida. Mõeldud – tehtud. Kuna ilm oli soe ja ilus, hakati eksamiks ettevalmistamisega Pille aias tegelema. Külmkapist näksimine varutud ja muruplats välja valitud, laotatigi ilus punaruuduline tekk maha ning kaevuti õppematerjali. Päikese käes oli soe ja mõnus ning tukk kippus vägisi peale tulema. Priit tegeles parasjagu Pythagorose teoreemi
Jakob Westholmi Gümnaasium Karl Eilo, 4c klass KITARR Referaat Juhendaja: Kaimar Eilo Tallinn 2013 Kitarr on keelpill. Enamasti on kitarril 6 keelt, kuid leidub ka teistsuguse keelte arvuga pille. Keelte arv 6-keeleline ehk "hispaania kitarr". 12-keeleline kitarr. 7-keeleline ehk "vene kitarr". 4- või 5-keeleline ehk basskitarr. Keelpillide hulgas on kitarri täiesti eriline.Niisuguseks, nagu tunneme kitarri praegu, on see kujunenud sajandite vältel. kitarr on maailmas üks levinumaid pille. Legend räägib, et kitarr avastati siis, kui jumalad, kõndides Niiluse kallastel, astusid kuivanud kilpkonnakilbile, mille sees pinguletõmmanud sooned helisema hakkasid.
Pille Toru Jõearu talu Jõeääre tn 8 94202 SAAREMAA Tel: 58664650 E-post: [email protected] Daana Suun
kõnelemine, loogika, paremakäelisus. Parem ajupoolkera: sünteetiline infotöötlus, 3-mõõtmelised kujundid, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus. 3. Nimeta aju uurimise tänapäevaseid meetodeid? Millist informatsiooni on nende abil võimalik saada? CAT- ajuhaiguste diagnoosimine PET-võimaldab uurida ajutegevust EEG-sellel meetodil uuritakse vastava seadeldiseabil peaaju bioelektrilist aktiivsust. 4. Pille kukkus kiigelt ja jäi liikumatult lamama. Sina nägid oma sõbra õnnetust pealt kuidas käitud? Vastus: lähen Pille juurde ning küsin kas ta saab liigutada ja kas ta üldse teadvusel on. Kui Pille ütleb, et ei saa liigutada, siis jätan ta sinna paika lamama ja vaatan et ta oleks samas positsioonis enne kui saabub kiirabi. 5. Kaarel sai ehitusel töötades raske peatrauma, sest unustas kaitsekiivrit kasutada. Pärast
Kui teed ukse lahti, üle õla vaata, ehk on mõnel mahti viipega sind saata. Pole mõtet kõnel, aega seks ei leita. Ehk on juhust mõnel pilk su poole heita Julgust andev jõud on pilgu tulikiirel, Jaan Kross ja Ellen Niit mis sind teele saadab päeval tulikiirel. /Ellen Niit/ Elulugu Ellen Niit on eesti kirjanik ja tõlkija. Tema kodanikunimeks on Ellen Kross. Ta sündis Tallinnas 13.juulil 1928.aastal vasesepa ja õmbleja tütrena. Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal, aastatel 19381943, Tallinna 4. Keskkoolis aastatel 19431947, Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust aastatel 19471952 ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal aastatel 19521956. Ellen Niit on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina aastatel 19561961, ETV mittekoosseisulise toimetajana aastatel 19611963. Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. Ta oli abielus kirjani...
Muusika Jääajas koos Sandra Nurmsalu kvartetiga Külastasin reedel, 26.detsembril kell 19:00 Jääaja Keskust Äksis, Tartumaal, kus esines kontserdiga Sandra Nurmsalu kvartett. Kontserdi pealkirjaks oli “Muusika Jääajas” ning kontsert toimus läbi Jääaja Keskuse kolme korruse kõrguva aatriumi. Nagu öeldud, esines Sandra Nurmsalu kvartett, mille koosseisu kuulusid klahvpillidel Pille Piir, tšellol Silvia Ilves, perkussioonidel Oliver Rõõmus ning vokalistiks oli Sandra Nurmsalu. Peamiselt esitati teiste artistide lugusid, kuid kontsert algas kvarteti enda loodud teosega, mille pealkirjaks oli “Jäälilled”. Kontsert kestis 2 korda 45 minutit ning üldiselt valitses jõulumeeleolu. Kontserdil esitati mitmete erinevate heliloojate teoseid. Kontserdile minnes arvasin, et esitamisele tuleb Sandra Nurmsalu kvarteti enese looming ning ka mõned varasemad
inimene muusikat, millised võimed omistati muusikale ja miks? Sest tänu muusikale on jõutud sinna, kuhu sõnadega ei jõua. Muusikale on omistatud ka jumalikku päritolu, taeva and. Muusikale omistati sageli salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. Muusika kaudu suheldi ka vaimude maailmaga. Inimene vajas muusikat, sest see oli keel kui suhtlusvahend. 2. Kust saame teateid vana maailma muusika kohta? Mida me selle aja muusikast teame: milliseid pille kasutati, kus kõlas muusika, milliseid toiminguid see saatis? Oletused kalju- ja muude jooniste põhjal-arheoloogilised leiud. Vanimad löökpillid; hiljem flöödi ja sarvelaadsed pillid; Vanas Egiptuses otseflööt ja harf; sumeritel lüüra, harfi ja lauto tüüpi keelpillid. See saatis rituaale, kultusega seotud toimunguid. 3. Mida tähendab mõiste 'Musik' ja mis ajastu muusikakultuuri see esindab?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
