Muusikaajaloo konspekt (0)

Muusikaajalugu

Vana aeg

Muusika tekkis ürgajal, peamiselt ühiskondlike tegurite mõjul. Ürginimene arvas , et muusika aitab tal kurjadest jõududest jagu saada. Vana aja juhtivamad maad (vana Kreeka, vana Rooma , Egiptus , India, Hiina, Mesopotaamia).

Hiina

Hiina on vanemaid kultuurmaid. Hiina muusika aluseks on pentatoonika. Pillid olid flöödid ja löökpillid. Esimesed muusika ülesmärkimise katsed on pärilt umbes 1300 aastat enne meie aega.

Kreeka

Muusika oli tugevasti seotud usuliste rituaalidega. Templites olid tantsijatarid ja muusikateooria preestrite salateaduseks. Vana Kreeka on kõige arenenum kultuurimaa. Muusikaga tegeleti kui teadusega . Pillidest tunti lüürat, aulost, flööti, kitara, paari. Kreeklased pidasid kunstiannet jumala kingituseks. Kreeka peajumala Zeusi üheksa tütart olid kaunite kunstide kaitsejumalateks.

Vana-Rooma

Vana-Rooma kujunes kõige võimsamaks antiikriigiks peale Vana-Kreeka vallutamist 146 eKr. Vana-Roomas oli kõige tähtsamaks jumalaks sõjajumal Mars. Kõik kultuuriväärtused võeti Vana-Kreekast üle. Leiutati pantomiin. Hakati andma mitmesuguseid kontserte ja pidama muusikute võistlusi.

Keskaeg

Selle aegne muusika oli ühehäälne. Ühehäälsed muusikat tehti umbes 1000 aastat meie aja järgi. Mitmehäälse muusika perioode jagatakse kolmeks:

Polüfooniline muusika

Üleminek monofooniline muusikale

Homofooniline mitmehäälsus
Kogu keskaja kultuur oli tihedalt seotud kirikuga .

Kirikumuusika

Rüütlimuusika – ilmalik muusika

Ränd- ja rahvamuusika – ilmalik muusika
Kirikumuusika eesmärgiks oli sisendada inimesesse ebamaiseid meeleolusid. Kirikus laulsid mungad , hiljem poistekoorid. Kirikuteenistus toimus ainult läbi laulu, kuna arvati, et jumal võtab laules esitatud palveid paremini kuulda. Sellel ajal kirikus pille ei kasutatud.­ Kaks tähtsat meest keskaja muusikas on Ambrosius ja Gregorius Suur.
Ambrosius – Milano peapiiskop , agar laulumees. Ta oli lauluviiside innustunud korjaja koguduse seas ja pani need viisid ka kirja.
Gregorius Suur – Paavsti ametis olles tegi Ambrosiuse tööd ilusasti edasi. Ta kogus ja pärandas leitud viise. Ta määras ära kirikus lauldavad laulud ja neid nimetati Gregoriuse koraalideks.

Noodikiri

Tänapäevane noodikiri hakkas välja kujunema 9. Sajandi. Tulid kasutusele neumad . Need noodimärgid kirjutati sõnade kohale ja tähistas meloodiat. 13. – 14. Sajand tulid kasutusele uued noodijooned ja uued märgid.
Keskaja teisel poolel kujunes välja missa , mis koosnes:

Ordinaarium- koosneb 5 osast, mille tekstid jäävad muutumatuks kogu kirikuaste jooksul

Kyrie – Issand halasta

Gloria – Au olgu

Credo – Usuvanne

Sanctus/ Benedictus – Püha/kiidetud olgu

Agnus Dei – Jumala tall

Proprium – teksid muutuvad vastavalt kiriku kalendrile

Õpetlikud tekstid ja evangeeniumi lõigud

Ilmalik muusika keskajal

Ilmalik muusika keskajal oli ülehäälne, jagunes kaheks:

Rüütlimuusika

Ränd- ja rahvamuusika
Rüütlimuusika õitseaeg oli 11. ja 12. sajandil Prantsusmaal ja Saksamaal. Rüütlitel oli südamedaami kultus . Sõjakäigult tulles lauldi neile serenaade.

• Prantsusmaa – trubaduurid
  
• Saksa – minnesingerid
  

Rüütlilaulikutest kasvas välja kõrgetasemeline laulukunst. Laulja oli ühtlasi ka helilooja ja pidi ennast pillil saatma . Sellel ajal hakati korraldama ka lauljate võistlusi. Igal linnal pidi olema oma meisterlaulja, kes kuulus ka linnavalitsuse koosseisu.
Rahvamuusika esitajad olid poolprofessionaalsed rändmuusikud. Saksamaal kutsuti neid spielmanideks, prantsusmaal šongloorideks. Kirik ja riigivõim ei sallinud rändmuusikuid. Nad kuulutati lindpriideks (ei lubatud matta pühitsetud maale, võidi röövida ja tappa).

Renessanss

14.-16. sajand
Sõna „renessanss“ tuli prantsuskeelest. Tähendab taassündi. Võeti kasutusele Itaalias 16. Sajandil, tähistamaks tagasipöördumist vanakreeka kultuuri ideaalide juurde.
Vaimulike šanrite kõrvale ilmuvad ilmalikud .

Uued laululiigid

• Motett – a capella koorile. Iseloomulik on erinevate tekstide kasutamine samas teoses. Ladinakeelne , polüfööniline.
  
• Villanella – Satiirilise või humoristliku sisuga talupojalauluke.
  
• Madrigal – Laul karjuse idüllist või armastusest.
  
• Šansoon – prantsuskeelne ilmalik, polüfooniline laul.
  
• Frottola – Õukondlik laulutüüp, tantsulaul.
  
• Balletto – Tantsulaul, rütmikad tekstid ja refräänid (Trillatrulla).
  

Esimesed muusika õppeasutused

Avati 16. sajandil Itaalias. Neid nimetati hospidalideks ehk konservatooriumiteks. Algselt kujutasid nad vaeslaste kodusid, kuhu koondusid, vanemateta, väljas abielu sündinud või mingi kehalise defektiga lapsed. Nendes asutustes sai tasuta haridust ja tegutsesid ka koorid ning orkestrid. Neist võrsusid paljud heliloojad ja muusikud .