Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat „Lesotho rahvastik ja majandus“ Koostaja: Merly Lang Klass: 10E Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Geograafiline asend, kliima, haldusjaotus 2.1. Haldusjaotus 2.2. Kliima 3. Demograafia 3.1. Rahvastik 3.2. Rahvusgrupid ja keeled 3.3. Usk 3.4. Haridus ja kirjaoskus 4. Majandus 4.1. Tööstus 5. Tervishoid 5.1. HIV/AIDS Lesothos 6. Huvitavaid fakte 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus Loosiga sain referaadi teemariigiks Lesotho. Kuna ma ei olnud sellisest riigist varem kuulnud, oli töö minu jaoks ühteaegu hirmutav ja huvitav. Eestikeelset materjali leidus äärmiselt vähe ja seetõttu pidin ette võtma inglisekeelsed tekstid ning need enne kasutamist tõlkima. Kogu informatsioon pärineb internetist....
otsitakse lihtsalt paremaid elutingimusi. Paljud inimesed on sunnitud kodudest lahkuma sõja või relvakonflikti tõttu. Samuti on põhjusteks näljahädad või poliitiline tagakiusamine..................................................................................... 6 Lesothos puudub vaatamata suurele numbrile inimestest, kes Lesotho ja Lõuna- Aafrika Vabariigi vahel käivad, igasugune vastuolu sellele. See on suureks põhjuseks, miks sotho keelt kõneletakse palju just LAV-is. Lesothol on stabiilne ja vastuvõtlik kõigele, mis seotud immigrantidega, kuna LAV-is tööl käimine on selle riigi kodanike jaoks tavapärane, suure rahvastiku ja väheste töökohtade ning väikese palga tõttu, mistõttu suhtutakse rändele hästi. (Factbook, 2017). .6 1.5Lesotho rahvastikupoliitika............................................................................. 7
Fourth level Fifth level President - Kgalema Petrus Population - 47 900 000 Motlanthe Density 42/km² Flag April 27, 1994 Coat of arms 1921 Currency rand (ZAR) 1 rand = 1,3 crowns - Most actively-traded Old New 11 official languages: 1. Afrikaans 2. Tswana 3. Northern Sotho 4. Southern Sotho 5. Swati 6. Tsonga 7. Venda 8. Xhosa 9. Zulu Ethnic Groups Click to edit Master text styles 9,2% White 79,5% Black Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level
South Africa is very diverse, with many native African ethnic groups as well as European and Indian peoples. The best selling singer is Theuns Jordaan, who has selled over 150 000 copies. Religion South African people are mainly Christian. 79.7% of population is Christians. Islam accounted for 1.5% of the population, Hinduism about 1.3%, and Judaism 0.2%. 15.1% had no religious affiliation. Language South Africa has eleven official languages: Afrikaans, English, Ndebele, Northern Sotho, Sotho, Swazi, Tswana, Tsonga, Venda, Xhosa and Zulu. Sport South Africa's most popular sports are soccer, rugby union and cricket.
Lõuna-Aafrika Vabariik Üldiselt Pindala: 1 219 090 km² Rahvaarv: 48 810 427 Pealinn: Pretoria Riigikord: presidentaalne vabariik Riigikeeled: afrikaani, inglise, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele President Jacob Zuma Sündinud 12. aprillil 1942 SKT SKT (ostujõu pariteedi alusel): $562.2 miljardit (2011) Tõusis 3,1% 2011 aastal SKT elaniku kohta (PPP): $11,100 (2011) Inflatsioon 5% (2011) 4,1% (2010) Töötuse määr Töötuse määr: 24,9% (2011) 50% elanikest alla vaesuspiiri Keskmine vanus : 25,3 aastat
LESOTHO Hanna-Stiina Kortin 11.klass ASUKOHT • Merepiirita riik Lõuna-Aafrikas Draakonimägede lõunaosas. • See on enklaavina ümbritsetud Lõuna-Aafrika Vabariigi territooriumist. • Pindalalt on natuke üle 30 000 km² ja seal elab napilt üle kahe miljoni inimese. • Lesotho pealinn on Maseru, mis on ühtlasi ka suurim linn. Lipp Vapp LOODUS • Absoluutse kõrguse poolest on Lesotho üks maailma kõrgeimal asuvaid riike (80 % aladest kõrgemal kui 1800 m). • Madalaim punkt maa edelaosas on 1400 meetrit üle merepinna, mis on riikide seas maailma kõrgeim. • Idapiiri lähedal paikneb maa kõrgeim tipp Thabana Ntlenyana (3482 m). • Tähtsaimad loodusvarad on vesi ja teemandid. HALDUSJAOTUS RAHVASTIK • Rahvaarv on 2 074 000 miljonit, mis on maailmas 150. kohal. • Inimeste keskmine vanus on 23,8 aastat ja keskmine eluiga on 52,9 aastat. • 27,3% Lesotho elanikest elab linnades. • 90% Lesotho rahvastikus...
Lõuna- Aafrika Vabariik Anna-Bret Vehik 10.A Üldinfo riigist Riik Aafrika mandri lõunatipus. See piirneb Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga. LAV’i pealinn on Pretoria Pindala on 1 219 912 km2 Riigikeeled: inglise, afrikaani, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele Üldinfo riigist Lõuna-Aafrika Vabariigis elab umbes 49 miljonit inimest. Üle 70% on elanikkond negriidirassist. Riigis on maailma kõrgeim suremuse üldkordaja 2010. aastal võõrustas Lõuna-Aafrika Vabariik jalgpalli maailmameistrivõistlusi. See oli esimene kord, kui turniir peeti Aafrikas. Apartheid Apartheid oli ametlik rassilise eraldatuse poliitika Kehtis aastatel 1948–1994
South Africa Airi Pindis Misso Keskkool South Africa Capital There Are Actually Three Capital Cities (Pretoria, Bloemfontein and Cpe Town) Official language(s) 11 Ethnic groups 79.4% Black 9.2% White 8.8% Coloured 2.6% Asian Population 2010 estimate 49,991,300 Currency Rand (ZAR) The South African rand (ZAR), is the most actively traded emerging market currency in the world inglise Republic of South Africa afrikaani Republiek van SuidAfrika koosa IRiphabliki yaseMzantsi Afrika ndebele Riphabliki yeSewula Afrika pedi Rephaboliki ya Afrika Borwa sotho Repabliki ya AfrikaBorwa suulu iRiphabliki yaseNingizimu Afrika svaasi Riphabliki yase Ningizumu Afrika tsonga Riphabliki ra Afrik...
Lõuna- Aafrika Vabariik ja Mauritiuse Vabariik Maarja Oder Lõuna- Aafrika Vabariik Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend: LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus. Pealinn: Pretoria Rahvaarv: 49 milj. Riigikeel: inglise, afrikaani, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele Naaberriigid: Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiik, Svaasimaa, Lesotho Pindala: 1 219 912 km2 Flora ja Fauna 22000 erinevat liiki taimi. See moodustab ligikaudu 10% kõigist taimeliikidest maa peal 8000 liiki on koondunud väikese piirkonna Western Cape. 1% on kaetud metsaga tüüpiline savanni omale (sageli kuiv) kõrreliste ja enam-vähem paksult laiali põõsad ja okas puud.
Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga (viimane on täielikult ümbritsetud LAVi territooriumist). Geograafilised koordinaadid: 29;00 S, 24;00 E Pindala: 1 219 912 km², sellest: maad: 1,219,912 km2 vett: 0 km2 saared: sisaldab Prints Edwardi Saari (Marioni Saar ja Prints Edwardi Saar) Merepiir: 2,798 km Rahvaarv: 43,997,828 Iive: -0.46% (2007) Etniline koosseis: 70% riigi elanikkonnast on mustanahalised. Pealinn: Pretoria Riigikeeled: inglise, afrokaani, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele President: Thabo Mbeki Valitsev riigikord: parlamentaarne Rahaühik: rand (ZAR) Kuulumine liitudesse: African Union (AU) 1.1 Lipp Lõuna-Aafrika Vabariigi lipp on ametlik Lõuna-Aafrika Vabariigi riigilipp. Lõuna-Aafrika riigilipp oli kujundatud Lõuna-Aafrika riikliku ennustaja, Fred Brownelli poolt ja võeti kasutusele 27. prillil 1994. a. Uue lipu saamiseks korraldatud konkursile esitatud
Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga (viimane on täielikult ümbritsetud LAVi territooriumist). Geograafilised koordinaadid: 29 00 S, 24 00E Pindala: 1 219 912 km², sellest: maad: 1,219,912 km2 vett: 0 km2 saared: sisaldab Prints Edwardi Saari (Marioni Saar ja Prints Edwardi Saar) Merepiir: 2,798 km Rahvaarv: 43,997,828 Iive: -0.46% (2007) Etniline koosseis: 70% riigi elanikkonnast on mustanahalised. Pealinn: Pretoria Riigikeeled: inglise, afrokaani, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele President: Thabo Mbeki Valitsev riigikord: parlamentaarne Rahaühik: rand (ZAR) Kuulumine liitudesse: African Union (AU) 1.1 Lipp Lõuna-Aafrika riigilipp oli kujundatud Lõuna-Aafrika riikliku ennustaja, Fred Brownelli poolt ja võeti kasutusele 27. prillil 1994. a. Kujundus ja värvid on kokkuvõte põhilistest detailidest 4
Miina Härma Gümnaasium Greetel Kala 10a LÕUNA - AAFRIKA VABARIIK Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2014 Sisukord I Üldandmed 1.1 Lipp 1.2 Vapp II Kliima, loodusolud, maavarad 2.1 Maastik 2.2 Kliima 2.3 Taimestik 2.4 Loomastik 2.5 Jõed III Riigikord ja haldusjaotus 3.1 Riigikord 3.2 Haldusjaotus IV Rahvastik 4.1 Rassiline ja etniline koosseis 4.2 Usuline koosseis 4.3 Haridus V Majandus ja energia tootmine 5.1 Mäetööstus . 5.2 Energeetika tööstus 5.3 ergetööstus 5.4 Põllumajandus Kokkuvõte Kasutatud kirjandus I Üldandmed LAV on riik Aafrika mandri lõunatipus. Ta piirneb Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga, viimane on täielikult ümbritsetud LAVi territooriumist. Geograafilised koordinaadid: 29 00 S, 24 00E Pindala: 1 219 912 km², sellest on maismaad 1,219,912 km2 ning vett: 0 km2 ....
Cuisine of South Africa has had a variety of sources and stages: · Cookery practised by indigenous people of South Africa such as the Khoisan and Xhosa- and Sotho-speaking people · Settler cookery introduced during the colonial period by people of Indian and Afrikaner and British descent and their slaves and servants - this includes the cuisine of the Cape Malay people, which has many characteristics of Malaysia and Java, and recipes from neighbouring colonial cultures such as Portuguese Mozambique. Indigenous cookery traditional South African cuisine In the precolonial period, indigenous cuisine was characterized by the use of a very wide range of fruits, nuts, bulbs, leaves and other products gathered from wild plants and by the hunting of wild game. The domestication of cattle in the region about two thousand years ago by Khoisan groups enabled the use of milk products and the avail...
Seejärel laskub laia orgu, kus voolab rahulikult läände. Suubub vasakult Nigerisse. Pikkus 1400 km. Suurim lisajõgi on Kébi. Niger - Lääne-Aafrika suurim jõgi. Jõe pikkus on 4138 km. See voolab läbi Guinea, Mali, Nigeri, Benini ja Nigeeria. Suubub Guinea lahte moodustades delta. Jõe järgi on saanud nime sellised riigid nagu Niger ja Nigeeria. Jõe ääres asuvad Bamako, Tombouctou, Niamey, Lokoja ja Onitsha linn. Suurim lisajõgi on Benue. Oranje (afrikaani, inglise Orange, sotho Senqu, koosa iGqili) on jõgi Aafrika lõunaosas. Algab Draakonimägedest. Ülemjooksul voolab lõunasse. Keskjooksul voolab loogeldes valdavalt läände. Augrabiese joast langenud, voolab sügavas kuristikus. Suubub Atlandi ookeani. Pikkus 1860 km. Shire - (inglise, alamjooksul portugalikeelsena Chire) Lähtub Njassa järvest. Voolab lõunasse. Ülemjooksul on tasandikujõgi. Keskjooksul moodustab kärestikke, alamjooksul laskub tasandikule. Suubub vasakult Zambezisse. Majandus:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
