Eesti keel tänapäeval · Eestlased kutsusid ennast maarahvaks ja eesti keelt maakeeleks. · Lätlastele oleme iguanid. Soomlastele virolased. Venelastele tsuudid. · Rooma ajalooline Tacitus (55-120 pKr) mainid germaani raamatus hõimu aestii, millest ilmselt on tulnud eestlased. · Esimese eestikeelse grammatika tegi baltisakslane H. Stahl aastal 1637. · 1648 tuli teine grammantikaraamat, mille autoriks Johann Gustlaft. Keskendus lõuna-eesti keele grammatikale. · 1870 asus eesti keelt ja selle ajalugu uurima keeleteaduse doktor Mihkel Veske. · 19. sajandi keskel võttis Johann Voldemar Jannsen · Keeleteadlane Paul Ariste (1905-1990) arvab, et osad sõnad ja kohanimed on meil pärit kunda kultuurist, ehk on iidvanad. · Tänapäeva Eesti kirjakeel kujunes välja 19. sai lõpp ja 20. saj algus. · Aluseks on Põhja-Eesti keskmurre, millest sai üleriigilin...
HIINA KEEL SISUKORD HIINA RAHVAVABARIIK HIINA KEEL TOONID MURDED TEISED TÄHTSAMAD MURDERÜHMAD JA MURDED KIRI KASUTATUD MATERJAL HIINA RAHVAVABARIIK Pealinn Peking Pindala 9 640 821km² Piirneb 14 riigiga Iseseisvus 1. oktoober 1949 1 350 695 000 (2012) Hiina Rahvavabariigi lipp Hiina rahvavabariik Hiina rahvavabariigi vapp HIINA KEEL Kuulub hiinatiibeti keelkonda Kõneleb u. 1,2 miljardit inimest Peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanis, Singapuris, Malaisias, Indoneesias. Kõnelejate arvu poolest maailma levinuim keel. Ametlikku üldkasutatavat hiina keelt nimetatakse ka mandariini keeleks ja putonghua'ks. Hiina keeles puudub tegusõnade pööramine ja nimisõnade käändamine. Hiina keel on tonaalne. TOONID Hiina keel tunneb nelja tooni. Kõrge toon Kõrge tõusev toon Madal langev toon Kõrge langev too...
Geograafilise asendi ning ühiskondlike ja majanduslike põhjuste tõttu on see lõunaeesti läänerühma moodustav murre mõningal määral mõjusid vastu võtnud naaberaladelt. Varasema administratiivse jaotuse järgi on Mulgi ala liidetud Põhja-Eestiga, tema halduslikeks ja majanduslikeks keskusteks olid Viljandi ja Pärnu, ametlikuks asjaajamiseks põhjaeesti kirjakeel. Hoolimata sellest, et Mulgi murde kujunemine on teatud perioodil toimunud lõunaeesti idapoolsetest murretest lahus, on ta säilitanud iseloomulikud lõunaeesti murdejooned. Mulgi murde piirkonnas on moodustunud kihelkonniti viis eri murrakut, nimelt Halliste, Karksi, Paistu, Tarvastu ja Helme. Need jaotuvad omakorda kahte alarühma: lääne- ja idamulgi murrakud. Mulgi murde omapärased jooned esinevad kõige arvukamalt Mulgi läänemurrakuis (Halliste, Karksi, Paistu). Mulgi idamurrakuis (Tarvastu, Helme) leidub rohkel arvul Tartu murdega ühiseid jooni.
arenguprotsessi. Õppisin rohkem tundma oma emakeele juuri ja sarnasusi soome keelega........................................................... 7 Kasutatud allikad...................................................................... 8 Lisa 1........................................................................................ 9 3 Sissejuhatus Käesolevas referaadis kirjutan kõige kuulsamast ja enim räägitud soome-ugri keelest, soome keelest, selle murretest, olemusest ja tuntuks saamisest. Olen pikemat aega mõelnud kust ja kuidas meie põhjanaabri riigikeel pärineb ja mida ta endast kujutab. Seda kõneldakse osaliselt ka Eestis, Rootsis, Norras ja Loode-Venemaal. 4 1. Soome keel Soome keel kuulub soome-ugri keelte läänemeresoome haru põhjarühma (Kaevats & Varrak, 1995, lk 591) (Vaata Lisa 1). Soome keel on üks mõjuvõimsamaid soome-ugri keeli. Sellel on Soomes ja Euroopa Liidus ametliku keele staatus
18.06.1892 Tallinn - 10.05.1964 Uppsala eesti keeleteadlane ja murdeuurija lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal Eesti esimese murdesõnade atlase autor organiseeris süstemaatilise eesti murdeainestiku kogumise 19251941 Tartu Ülikooli eesti keele professor Akadeemilise Emakeele Seltsi esimees pani eesti keele õpetamisele Tartu Ülikoolis korraliku teadusliku aluse 19241931 ajakirja Eesti Keel peatoimetaja 1939 Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk pidas loenguid nii eesti murretest, eesti keele häälikuloost kui morfoloogiast (vormi või kuju uurimine), hiljem ka üldkeeleteadusest 19311939 Eesti Keele Arhiivi juhataja 1944. aastal põgenes Saksamaale, sealt siirdus 1945. aastal Rootsi Kasutatud allikad http://isik.tlulib.ee/index.php?id=2890 www.hm.ee/index.php?popup=download&id=10814
võrdlusest. (Rätsep 2002: 9-10) Teada olevaid põhiandmeid lähteolukorra kohta on piisavalt. On teada, et esimese aastatuhande paiku e Kr või veidi hiljem kujunes Soome lahe põhja- ja lõunaranna läheduses välja hilise läänemeresoome algkeele kolm põhilist hõimumurderühma: põhja-, ida- ja lõunarühm. Idarühma murrete kõnelejad elasid tõenäoliselt praegusest Eesti alast idas Peipsi ja Pihkva järve taha ning liikusid hiljem Laadoga lähikonda. Nendest murretest kujunesid hiljem välja karjala, vepsa ja isuri keel ning ka soome keele idamurded. Kuni praeguseni on nendes keeltes ligi kakssada ühist sõna, mis teistes keeltes puuduvad. Põhjarühma murrete kõnelejad elasid praeguses Lääne-Soomes ning nendest kujunesid välja hilisemad edelamurded nind Häme murded. Lõunarühma murdeid, mis olid eesti keelele kõige olulisemad, kõneldi Soome lahe lõunakaldal, enamasti praegusel Eesti alal ja Läti põhjaosas
Keeleuuenduse lõpmatu kurv 1. Tänu kirjakeele rikastumisele muutus ka kirjandus mitmekesisemaks, eksperimenteerivamaks ja kunstiliselt mõjuvamaks. 2. Keeleuuenduse kõrgaeg oli 1910.-1920. aastatel, just sel perioodil tuli eesti keelde palju uusi sõnu ja sõnavorme olgu siis tegemist sõnatuletisega, laenudega murretest ja teistest keeltest. 3. Keeleuuendusliikumise eesotsas olid kaks üsna eripalgelist keelemeest Johannes Aavik (1880-19739 ja Johannes Voldemar Veski. 4. Johannes Voldemar Veski tegeles eelkõige teaduskeele, erinevate oskuskeelte (loodusteadused, meditsiin, tehnikateadused jm) arendamise ning eesti kirjakeele korrastamine ning ühtlustamisega. 5. Johannes Aavik aga pidas kõige olulisemaks keele kui terviku ilu, võimalusterohkust
suvel 2003 umbes kümme inimest kolmes Lauga jõe suudme äärses külas. Noorim vadja keelt kõnelev vadjalane sündis aastal 1935. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal vadja keelt 68 inimest. VADJA KEELES ON NELI MURRET JA MITU ERINEVAT MURRAKUT: • † idavadja • läänevadja • † Mäe vadja • † Oru vadja • Vaipoole vadja • Kukkusi vadja • † kreevini ROHKEM INFORMATSIOONI MURRETE KOHTA Murretest on järel veel läänevadja Vaipoole murrak. Lätis Bauska ligidal räägitud kreevini murre on kadunud juba 1800. aastatel. Idavadja oli hääbumas juba 1900. aastate algusepoolel, aga see säilis Itšäpäivä külas veel 1960-ndate (1960. aastate) lõpuni, millal viimane rääkija suri. Läänevadja Mäe ja Oru murrakud hääbusid samuti 1960. aastatel. Vadja keelt esindas 2006. aastal Östersundis toimunud Euroopa
eestlasest eesti keele lektoriks. Selles ametis oli ta kuni ta suri 1942a. Ridala esimene luuletuskogu ,,Villem Grünthali laulud" ilmus 1908.a., millele järgnes ,,Kauged rannad" 1914.a. Need kogud sisaldavad Ridala lüürika kõige kandvamat osa. Ilmusid veel ,,Tuules ja tormis" 1927.a. ning ,,Meretäht" 1935.a. Ridala luule vaieldamatuks aineallikaks oli kodusaar, sealsed kadarikused maastikud, rand ja meri. Ridala küllastas kirega oma luule sõnavara, võttes abiks laene murretest ja soome keelest ning vahel ka uusi sõnu tuletades. Ridala luule on kirjeldav. See on sõnaline maaling, milles värss edeneb sageli aegamisi, otsekui komistades, kannatlikult muljeid tähistades ja samas täpsustades. Ridala kirjutas inimestest väga vähe ja kui kirjanik sõnaliselt vihjabki meeleliigutusele, siis tavaliselt on see kahjumeel, mure, tusk, valu, olemise piin vms. Ridala esikkogus leidub ka mitmesuguseid antistroofe, mis on algset malli järgdes välja
Oli esimene poeet, kes avaldas nii suurt mõju eesti kirjandusele Mõjus uue ja julgena eesti luules Enne teda olid armastusluuletused olnud vaid nukrameelsed Loomingu tähtsus Suutis uudselt kirjutada mitmel teemal Kirjutas naiselikult armastusest enneolematult avameelselt ja valehäbita Kujutas elu varjukülgi suure mõjuvuse ja kaasaelamisvõimega Ballaadidesse tõi sisse inimese siseelu kujutamise Luulekeel ladus ja värvikas, kasutas ka murretest pärit vorme Oluline emotsionaalsus ja sisendusjõud Pildid Marie Underi mälestusmärk Tallinnas Rahvaraamatukogu ees Dagmar Hacker, Marie Under, Hedda Hacker, 1918 Mälestuskivi hiiumaal
eeposemahuline lugulaul "Toomas ja Mai" ning ballaadide kogu "Sinine kari". Ridala esindab üksildast endamisi vaatlejat ja kirjeldajat, tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Samuti on ta koostanud eesti keele õpikuid ja kirjanduslugusid koolidele. Ta tõi käibele rohkesti omaloodud, soome keelest ja murretest laenatud uudissõnu. Lisaks Villemist Ridala on tõlkinud soome ja itaalia keelest ning kirjutanud mitmeid eesti kirjanduse ajaloo käsiraamatuid koolidele. Soomes elades tutvustas Ridala eesti keelt ja kirjandust Soome ajakirjanduses ning tegutses olulise kultuurivahendajana. 1941. aastal kaitses Helsingis doktoritöö lingvistikas. Poeemid "Ungru krahv ehk Näckmansgrund" (1915) "Merineitsi" (1918) "Saarnak" (1918)
Hunsrik läänegermaani keel ja kuulub Indo-Euroopa keelkonda. Seda keelt kõneleb umbes 3000000 inimest ja on peamiselt kasutuses lõuna Brasiilias. Laialt levinud Paraná, Rio Grande do Sul ja Santa Catarina osariikides. Brasiiliasse jõudis 1824. a. Koos immigrantidega, Hunsrücki piirkinnast, Saksamaalt. Kuigi põhineb peamiselt Hunsrückischi murdest, on hunsriku keel samuti tugevasti mõjutatud teistest saksa murretest, nagu idagermaani Pommersch-Platt'i ja Plautdietsch`i. Lisaks portugaali keelest, mis on Brasiilia riigikeel ja vähemal määral sellisetes põlisrahvaste keelestest, nagu kaingang ja guarami, ning immigrantide itaalia ja taliani keeltest. Kõige suurem mõju on portugaali keelel. Flora ja fauna terminid põhinevad portugali keelest, kuna Brasiilia taimestik ja loomastik väga palju erineb Saksamaa omast. Ka sõnad mis tähistavad tehnilisi innovatsioone
EESTI KEEL Eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess.Eesti keele ajalooks nimetatakse ka seda uurivat teadusharu.Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise vahetuse paiku. Neile hõimumurretele vastavad eesti keele suured murderühmad põhjaeesti ja lõunaeesti; vahel lisatakse eraldi kirderanniku murre või murderühm. Keeleajaloolaste arvates oli ühtse eesti keele kujunemise üheks ajendiks germaani ja ka balti keelte kasvav mõju.Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel
uurimine (senine peamiselt TÜ õppejõududest koosnev ÕES toimis saksakeelsena). Eesti korralduse poole pealt arendas EkmS eesti kirjakeelt: tekkis ühtne kirjakeel, toimus üleminek uuele kirjaviisile ja töötati välja kirjakeele normid. Tekkis ka mitmeid vaidlusi: näiteks, kas kirjutada ea või ää (pea, hea), -id või ivad (annaksid, lugesid) ja kuidas märkida III väldet (M. Veske: pooole) ning kuidas rikastada sõnavara (murretest, sõnamoodustus: sõnastik, laevastik, alaealine J. Hurt). Aastal 1884 andis Karl August Hermann välja ,,Eesti keele grammatika", mis oli normatiivne. Ta ei soovitanud paralleelvorme (näiteks ainult de-mitmus, sid-partitiiv, -ivad). Tekkisid uued terminid: kääne, käänamine, pööre, pööramine, lihtajad, liitajad, ainsus, mitmus, käändenimetused jne. 20. sajandi algukümnendeil oli eesti kirjakeele arendamises kolm suunda:
Tema loodusluule avaldub tundelise meeleolulüürikuna; see on täis elu, liikumist ja kirkaid värve (,,Sinine terass"). 4433 Itaalia sonett. Underi loomingu tähtsus: · Suutis uudselt kirjutada mitmel teemal · Kirjutas naiselikult armastusest enneolematult avameelselt ja valehäbita · Kujutas elu varjukülgi suure mõjuvuse ja kaasaelamisvõimega · Ballaadidesse tõi sisse inimese siseelu kujutamise · Luulekeel ladus ja värvikas, kasutas ka murretest pärit vorme · Oluline emotsionaalsus ja sisendusjõud Underi varasem stiil on impressionistlik. Värvid erksad: roheline, kuldpunane, kollane, violett, roosa, vähe halle ja musti toone. Looduses paneb luuletaja tähele küll kummelit, luuderohtu, kanarbikku, ristikheina, kullerkuppe. Kuid aias hüatsindid, reseedad, daaliad, mimooria, helitroobid, mis rõhutavad dekoratiivsust. Omalt poolt tugevdavad seda pillavas külluses kasutatavad võrdlused ja metafoorid
37] Eesti keeleuuendus on maailma radikaalsemaid, seda teadis Aavik isegi, võrreldes oma töid-tegemisi keelereformidega Norras, Soomes ja Ungaris (XIX saj.). Soome ja Eesti juhtumi puhul algas kõik poliitiliste muutustega ning rahvuskeele staatuse muutumisega: tuli hakata rahvuskeeles riigiasju ajama, kõrgharidust andma jne. Nii seal- kui siinpool Soome lahte tähendas see tohutut vajadust uue sõnavara, eriti kõikvõimalike oskuskeelendite järele; soomlased piirdusid murretest laenamise, tuletamise ja liitsõnade moodustamisega, Aaviku ideed luua kunstlikult uusi sõnu võib pidada revolutsiooniliseks. Et paljud neist läbi läksid, tuleb panna asjaolude kokkusattumise arvele: ühiskondlik- poliitilised ja kultuurilised muutused olid inimesed keelemuutustele vastuvõtlikuks teinud, Aaviku sõnadega samaaegselt tuli keelde tohutul hulgal laensõnu ja tuletisi, ja salgamatu osa oli ka Aaviku isiksusel, õnnelikul keelevaistul ja väsimatul kihutustööl.
Uute murrete tekkimise ajal on oluline ka säilitada lähtemurretele iseloomulikud vanad jooned. Esimese aastatuhande keskpaiku eKr või natuke hiljem kujunes Soome lahe põhja- ja lõunaranna mail välja hilise läänemeresoome algkeele kolm põhilist hõimumurderühma: põhja-, ida- ja lõunarühm. Idarühma murrete kõnelejad elasid tol ajal tõenäoliselt praegusest Eesti alast idas Peipsi ja Pihkva järve taga ning liikusid hiljem Laadoga lähikonda. Neist murretest kujunesid hiljem läbi mitme vaheastme karjala, vepsa ja isuri keel ning soome keele idamurded. Põhjarühma murrete kõnelejad asustasid praegust Lääne-Soomet ja neist murdeist arenesid eeskätt hilisemad edelamurded ning Häme murded. Lõunarühma murdeid kõneldi Soome lahe lõunakaldal enamasti praeguse Eesti alal ja Läti põhjaosas. Tollele murderümale on seni leitud üsna napilt ühisuuendeid. Olulisimad on näiteks õ
tunda loodusteadlase tahet saavutada “koerakaunis ehitus” ning julgust nii mõndagi selle nimel muuta. Veskil oli kindel ettekujutlus teadliku rahva kirjakeele ideaal iseloomust: “See ei tohi olla tardunud roostevesine mülgas, vaid see olgu pulbitsev, liikuv lättesilm, vastuvõtlik uuele värskendavale veele, keelt uuendavale, rikastavale ja vääristavale uudisainestikule” (Mägiste 1943). Johannes Voldemar Veski toetas sõnade liitmist ning rahvakeelest ja murretest sõnade nö. laenamist. Ajalehes Postimees (1943) on kirjutatud: Dr. Veski sõnatuletus-põhimõtete avarust, mis riivavad kunstsõnade loomist, valgustab näit. sõltuma, verbi saamislugu, kui järgnev oletus peaks paika pidama. Võiks arvata, et ta oma Maarja-Magdaleena kodumurdest (muidugi ka Wiedemanni sõnaraamatust) võttis noomeni sõltus, mis tema kodukohas tähendab aasataolist rõivakinnitit (näit. rinnaesisel), ja selle põhjal lõi meile korvamatu, rohkelt edasituletatud
kodusaar, sealsed kadarikused maastikud, rand ja meri. Ridala kirjutas peale tava luuletuste ka sonette, tuntuim neist sari ,,Kevade", antiikstroofe ja regivärsse. Just regivärssides kajastub Ridala kiindumus kaugetesse aegadesse. Uuendusena tõi ta luulesse peale impressionistliku stiili ka nõnda nimetatud "silmaluule", ehk luule mis nägi välja kui graafiline pilt. Ridala rikastas ka eesti sõnavara sõnadega: luide, ulgumeri, põgus ja nii edasi. need laenas ta murretest, soome keelest, kuid vahel ka ise uusi sõnu tuletades. Ridala teosed on: * "Villem Grünthali laulud" (1908) * "Kauged rannad" (1914) * "Ungru krahv ehk Näckmansgrund" (1915) * "Merineitsit" (1918) * "Saarnak" (1918) * "Toomas ja Mai" (1924) * "Tuules ja tormis" (1927) * "Sinine kari" (1930)
grammatikatest. Murdeid kasutavad oma teostes sageli kirjanikud, näiteks Mats Traat. Esimese eestikeelse grammatika avaldas 1637 H. Stahl. Eesti keelemehi: Paul Ariste, Andrus Saareste, Julius Mägiste, Johannes Aavik, Johannes Voldemar Veski jt. Sõnavara rikastamise võimalused Laen- ja võõrsõnad Laensõna on eesti keele häälikustruktuuriga muganenud, võõrsõna mitte. Eesti kirjakeelde on sõnu laenatud nii oma murretest (kääbus, aeguma, mainima) kui ka võõrkeeltest. Saksa keelest: köök, kool, aabits, telling, korsten, trükkima, värvima, üürima, vorst Vene keelest: raamat, lusikas, raamat, nädal, kapsas, saabas, aken, kasukas, sinine. Soome keelest: suhe, edu, huvi, rühm, eeldama, esinema, harrastus, valdama. Inglise keelest: sport, broiler, fänn, pubi, sprint, puding, tennis, dogi. Rootsi keelest: riik, tasku, plika, patrull, käru, särk, pagar jne.
Kalendri kuunimed, pühad ja tähtpäevad ning kuuseisude kord lähtub maarahva pärimusest. Pühadetähtpäevade valikul on reeglina jäädud nende juurde, mille maausuline tähendus ja tavad on teada. Erandiks näiteks tõnnipäev (7. detsember) või kolletamispäev (14. oktoober), mille kohta pole teada üldse mingeid tavasid. Aasta jagamisel on aluseks võetud tavakalender 12 kuu ja 7päevase nädalaga. Kuude nimed on võetud erinevatest murretest ja murrakutest. Teatavasti leidub maakeelseid kuunimesid rohkesti ja neid on kasutatud paiguti erinevalt. Näiteks sydakuuks on nimetatud nii jaanuari kui veebruari. Sirvikalendris on pakutud välja vaid üks võimalik valik maakeelseid kuunimesid Maavalla rahvakalender on Tõnu Trubetsky rekonstruktsioon eesti eelkristlikust rahvakalendrist koos vastava ajaarvamise süsteemi ja tähtpäevadega, mille juurde kuuluvad ka maarahva pärimused, tavad ja kombed, tabud ja uskumused.
Õieti ongi küsimus vadja keele kõnelejate ning end vadjalasteks pidavate inimeste arvu katastroofilises vähenemises kahe viimase aastasaja jooksul, sest ajad ja olud pole soodustanud vadjalaste enesemääratlemist rahvusena. Vadjalastel pole olnud kunagi ei oma kirjakeelt ega omakeelset kooliõpetust. Asudes etnilisel kontaktalal pole vadjalased saanud konsolideeruda rahvaks, mistõttu on õigem kõnelda vadja hõimust ning vadja murretest. Etnograafia ja rahvaluuleteaduse jaoks avastab vadjalased eraldiseisva etnilise rühmana Narva kirikuõpetaja Fr.L.Trefurt, kes võtab 1783. aastal ette reisi vadjalaste asualale, toonasesse Kattila kihelkonda, ning avaldab peale retke kirjutised "Von den Tschuden" ja "Fortgesetzte Nachricht von den Tschuden". Kattilas viibides kuuleb Trefurt juhuslikult talle seni täiesti tundmatut keelt ning asja kohta lähemalt selgust küsides, saab ta
2002. Aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 73 vadjalast. Vaid 12 neist elas Leningradi oblastis ja 12 Peterburis. Tõenäoliselt on tegemist inimestega, kes on viimasel ajal hakanud väärtustama oma vadja juuri ning tunnistanud end vadjalasteks. Vadjalastel pole olnud kunagi omakeelset kooliõpetust. Asudes etnilisel kontaktalal pole vadjalased saanud konsolideeruda rahvaks, mistõttu on õigem kõnelda vadja hõimust ning vadja murretest. Joonis 2 Keel Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel. Käesoleva aastasaja alguseks oli vadja keel ja iseteadvus suuresti hääbunud. Sajandi esimestel kümnenditel vadja külades viibinud uurijate sõnul kõneles juba siis vadjalaste keskealine põlvkond, noorematest generatsioonidest rääkimata,
Kahtlane meetod, võib kirjakeel mõjutama jääda. · Otsesed küsitlused, küsimustikud materjali kogujal on välja mõeldud küsimused, võib esitada ise või anda kirjalikult. Alustekst mõjutab siin vähem. · Enne II ms käsitsi kirjutatud tekstid, hiljem lindistused. Materjali töötlemine ja säilitamine: · Tavaliselt kasutatakse SUT transkriptsiooni · Murdenäiteid võib leida ,,Eesti murretest" · Murdekorpus www.murre.ut.ee · EKI ja ES kogud · Murdesõnaraamatud · Murdeatlased ja kaardid, nt Saareste ja Toomse Transkriptsioon: · IPA · SUT · Lihtsustatud transkriptsioon diakriitilised märgid on ära jäetud. Morfoloogilise märgenduse jaoks on see hea. Näidatakse ka väldet. · Jeffersoni transkriptsioon seda on vaja, kui uuritakse murret lause tasandil. Kui pikad on pausid, mida rõhutatakse. Keeleatlased ja kaardid:
.......................................................................................... 6.Kirjandus................................................................................................... Sissejuhatus Murdeuurimine oli 20. sajandil eesti keeleteaduse keskseid alasid. 1920. 30. aastatel oli Tartu Ülikooli eesti keele professori Andrus Saareste peamiseks uurimisalaks eesti murded. Saareste juhendamisel tegid ka paljud selleaegsed eesti keele üliõpilased väli- ja uurimistöid murretest. Akadeemiline Emakeele Selts pani tollal oma tegevusega aluse eesti murrete andmekogudele. Oluline on, et esimese Eesti riigi ajal valitud murdeuurimise teoreetilised suunad jäid mitmeti valitsevaks ka 20. sajandi teisel poolel. Selle mõistmine, mis on eesti murded ja mida tähendab eesti murdeuurimine, pärineb tänapäevalgi suuresti Saareste 1930. aastate töödest (eesti murdeuurimise ajaloo kohta vt Pajusalu jt 2002, 1.2). Uuel iseseisvusajal 1990
Eesti keelt kõnelevad maailmas umbes 1,1 miljonit inimest. Enamik neist umbes 950 000 inimest elab elab Eestis, kus on ametlikuk riigikeeleks eesti keel. Eesti keele ajalugu Eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess. Eesti keele ajalooks nimetatakse ka eesti keelt uurivat teadusaru. Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe kuni kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise paiku. Keeleajaloolaste arvates oli ühtse eesti keele kujunemise üheks ajendiks germaani ja ka balti keelte kasvav mõju. 2 Murded Eesti keele kõnelejate seas on ka neid , kes kõnelevad eesti keele murdeid . Eesti keeles on kaks suuremat murderühma- põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nende
Ta kavandas seda uueks rahvuseeposeks, kuid see ei küündinud Kreutzwaldi ,,Kalevipoja" tasemeni ning vajus unustusehõlma. Autor on avaldanud ,,Kalevipoja" ümberjutustuse (1921) ja lugulaulu "Kullervo" tõlke (1921). Temalt on ilmunud antropoloogiline essee ,,Tõu küsimus" (1914) ning kirjandusloolised esseed ,,Anna Haava" (1914-1915) ja ,,Ernst Enno" (1925). Samuti on ta koostanud eesti keele õpikuid ja kirjanduslugusid koolidele. Ta tõi käibele rohkesti omaloodud, soome keelest ja murretest laenatud uudissõnu. Tõlkis Eino Leino, Juhani Aho jt. loomingut. 6 III VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA LUULEKOGU ,,KAUGED RANNAD" Luulekogu ,,Kauged rannad" (1914) jätkas temaatiliselt ,,Laulude" suunda, kujutades peaasjalikult saarte loodust. Kuid esikkoguga võrreldes on selles looduspildid maalitud asjalikumalt ja täpsemalt, tundeelevuse asemele on tulnud selguse ja ülevaatlikkuse taotlus
Lõunaeesti murrete vanimad erijooned on vähemat paar tuhat aastat vanad. 2 tuhat aastat tagasi oli lõunaeestipärane asustus levinud ka praeguses Põhja-Lätis, võiks oletada selle levikut idasuunal. 2. Areng toimus põhjaeesti murretes, kus lahknesid ranniku (ehk Viru) ja maamurre. Maamurre jagunes omakorda kaheks: 1) maamurdeks kitsamas mõttes ja 2) Peipsi (ehk Vaia) murdeks. Peipsi murre osales hilisema idamurde kujunemises, mida on südaeesti murretest kõige vanem. Kitsam maamurre sai aluseks ülejäänud südaeesti murretele. 3. Jägnevad suuremad erinevused murrete vahele kujunesid esimesel aastatuhandel pKr. Maamurre jagunes saarte, lääne- ja keskmurdeks. Lõunaeesti (Ugala) jagunes lääne- ja idarühmaks, eristades Mulgi murde idapoolsest lõunaeestist. See on periood, mil hakkasid kujunema murded sellistena, nagu me neid praegu tunneme. 4
liivi; lõunaeesti; Tallinna keel on nagu soome ja setu keele segu! Eesti keele ajalooline kujunemine Varajase läänemeresoome keele keskmurded – 2500 a eKr?; Hilise läänemeresoome algkeele lõunamurded; Põhjaeesti hõimumurre – tugevad Skandinaavia kontaktid. Eesti-Rootsi asustus on juba viikingiaja alguses (7.,8., 9. saj); Keskpõhjaeesti murded; Põhjaeesti keskmurre; Eesti ühiskeel; Eesti kirjakeel + erinevad jooned teistest eesti murretest: 1920-1930ndad; Muinasaja keskused: Sakala – Lembitu; Saaremaa; Virumaa – soomlaste Viru jmt; Rävala; Harju; Ugandi – keskuseks Otepää; Kirjakeel kujunes välja keskuste vahel: Paide-Põltsamaa; praegune kirjakeel on neile murretele kõige lähedasem. KEEL JA MURRE Mis on keel? Mis on murre? Keel (eristatakse riiklikul tasandil) – murre (maakond) – murrak (kihelkond: surnuaed ja kirik) – külakeel (küla) – idiolekt (inimene)
umbes 300400 miljonit inimest Hispaanias, Põhja-Aafrikas, Kanaari saartel, Ladina-Ameerikas (välja arvatud Brasiilia). Hispaania keel on arenenud Pürenee poolsaarel ladina keelest ning sulandanud endasse seal enne ibeeri ja keldi keelt kõnelevate sugemete tekkimist. Sõnavaras leidub rohkesti laene araabia keelest. Vanimad keelemälestised pärinevad 12. sajandi keskpaigast. Hispaania keel tekkis lihtrahva ladina keele murretest üheksandal sajandil. Ladina keelt levitasid roomlased Ibeeriasse Teise Puunia sõja ajal. Hispaania kõne areng lihtsast ladina keelest näitab kõige tüüpilisemad muutused lääne-romaani keeltes. Ladina keel püsis valitsuse ja kultuuri seisukohalt Hispaania ametliku keelena, vaatamata germaani hõimude kallaletungile Ida Euroopas aastal 400 pKr. See muutus aastal 719 pKr, kui islami rahvas tuli Põhja-Aafrikast ja vallutas selle piirkonna ning kehtestas oma keele, väljaarvatud
kadunud. Läänemurde iseärasusteks on v asendamine bga. Saarte murde iseärasuseks on õvokaali puudumine, selle asemel kasutatakse öd. Ka ei hääldata konsonantühendit sõna algul. 38. Mis on iseloomulik Lõuna Eesti murderühmale: Tartu murdele, Mulgi murdele, Võru (ja Setu) murdele? Tartu murre on olnud omaaegse LõunaEesti kirjakeele aluseks. Iseärasusteks on tugevaastmeline vokaalmitmus. Mulgi murre on LõunaEesti murretest kõige põhjaeestilisem. Erijoonteks on e esinemine a asemel sõna järgsilpides. Tänapäevane lõunaeesti kirjakeel areneb Võru murde põhjal. Võru murret kutsutakse ka võru keeleks. Seda iseloomustab vokaalharmoonia, nlõpuline seesütlev ja kurguhääliku mitmuse nimetavas. Võru keeles esineb eitus sõna tegusõna järel. Setu murre erineb võru murdest mõningase vene mõju poolest häälduses ja sõnavaras.
Kuid näiteks Jaapanis rääkis Hikkaido saare ainu keelt 1980. aastatel veel ainult kaheksa vanainimest, kuid keeletoetuspoliitika tulemusel on kõnelejate hulk praeguseks tublisti kasvanud. Võru keelest. Võru keel on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre. Võru keel on lõunaeesti keeltest (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Tal on umbes 70 000 kõnelejat põhiliselt Kagu-Eestis, ajaloolise Võrumaa alal, mis hõlmab praegust Võru ja Põlva, osalt ka Tartu ja Valga maakonda (Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkond). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka Tartus, Tallinnas ja mujal Eestis. Võru keel ehk võro kiil on paljudele võrokestele veel tänagi omavahelise suhtlemise keeleks,
Saartemurre- iseäralikumaks jooneks on õ-vokaali puudumine, mille asemel kasutatakse ö-d. Seesütlevas kasut astmevahelduslikes sõnades tugevat astet (nurgasnurkas) Lõuna-Eesti murded- erinevad kirjakeelest nii palju ,et kirjakeelsel inimesel on lõuna-eestlase murdelisest jutust raske aru saada. Paljud lõuna-eesti murdesõnad kirjakeeles ja põhjamurretes on tundmatud. Tartu murre- on olnud omaaegse lõunaeesti kirjakeele aluseks. Mulgi murre- lõuna-eesti murretest kõige põhjaeestilisem. Erijooneks on e esinemine a asemel sõna järgsilpides (kirjutame kirjuteme). Võru ja Setu murre- võru keelt isel vokaalharmoonia. Võru keeles esineb eitussõna tegusõna järel. Setu murre erineb võru murdest mõngingase vene mõju poolest häälduses ja sõnavaras.
Sissejuhatus Eesti keel kujunes välja ja seda hakati kõnelema ligikaudu muinasaja lõpul. Täpsemalt tekkis see kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise vahetuse paiku. Teada olevalt sai eesti keelt esimest korda paberil näha alles 13. sajandi esimesel poolel. Millised aga olid täpsemalt esimesed eestikeelsed kirjapanekud ja teosed? 1 Esimene ajalukku jäädvustatud eestikeelne lause Esimeseks eesti keeles jäädvustatud lauseks on ,,Laula, laula, pappi!" 1. Need on sõnad,
mitmeid muudatusi, omalt poolt on lisandusi andnud geograafiline asend – mõjutused keskmurdest ja läänemurdest. Võrreldes teiste lõunaeesti murretega, on mulgi murde kirjakeel selgesti tuntav, seda enamasti sellest, et ei kasutatud tartukeelset kirjandust. Eriti on tunda põhjaeesti jooni, seda seetõttu, et Mulgimaa keskused on asunud põhjaeesti piirkonnas ning geograafiline asend - see on põhjus, miks mulgi murdel on lõunaeesti murretest kõige enam põhjaeestiga sarnaseid jooni (näiteks: -se lõpuline illatiiv, -de mitmus, pluurali nominatiivis – d, -de, -da esinemine, sõnaalguses konsonantühendi puudumine, e-mitmus, v kadu). Mulgi murde tunnuseks on h kadu sõnaalguses (hobune < obene), ks muutmine ss-iks (nõgessa), diftongi kadu madalate tagavokaalide vahelt (sõage), t ja d kadu sõna lõpust (mihe nakassive), seesütlev kääne –n lõpuline (mõtsan), e- mitmus (rihmade=rihme), üheks tüüpiliseks
Ja naabrimees vastas, et ennäe, saun on siinsamas lähedal, kus öökull huikab oksal. Või kui Vastseliina taat ütleb: Karga nu poig, tuu põhtjast kunguse otst huuhabak, siis palub ta sul tuua küünist varna otsast hobuse peakott. Setumaad iseloomustagu mõistatus kõvõra jalaga teedakene aja pääle verevit häräkeisi `kõvera jalaga vanamees ajab aina punaseid härjakesi', vastus kuuk kisk hütsi `ahjuroop kisub süsi'. 4.3 Mulgi murre Lõunaeesti murretest on kirjakeelele kõige lähem Mulgi murre, sest kooliõpetus on siin alati olnud põhjaeestikeelne. Murde iseloomususeks tuuakse harilikult lause rovva ja reilise lä_sive roZkaga raavi `proua ja preilid läksid troskaga kraavi', ent sõnaalgulise kaashääliku puudumine häälikute r ja l eest on omane ka läänemurdele ja Saaremaale. Püsimatu lapse kohta lausub Mulgi ema: Karjate ku kiibä katelt, ei kurda puil ega mail `karjata nagu keeva katelt, ei püsi puil ega mail'. 5 Kokkuvõte
asustatud ala on ulatunud varasematel ajajärkudel kaugemale nii lääne-, ida- kui lõunasuunas: 13. sajandi alguses küündis vadjalaste leviala tõenäoliselt Ida- ja Kirde-Eestist läänes Inkere (Izhora) jõeni idas ning Soome lahest põhjas Oudova (Gdovi) linna jooneni lõunas. Kultuur Asudes etnilisel kontaktalal pole vadjalased saanud konsolideeruda rahvaks, mistõttu on õigem kõnelda vadja hõimust ning vadja murretest. Käesoleva aastasaja alguseks oli vadja keel ja iseteadvus aga suuresti hääbunud. Sajandi esimestel kümnenditel vadja külades viibinud uurijate sõnul kõneles juba siis vadjalaste keskealine põlvkond, noorematest generatsioonidest rääkimata, omavahel vene keelt, kasutusest olid taandunud rahvarõivad ja omakeelsed laulud. Nii nagu kirjutas 1925. aastal üks väheseid vadjalasest õpetlasi Dimitri Tsvetkov,
aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. · Villem Ridala suri 16.01.1942 Helsingis Looming: · Tuntuks sai luuletustega "Noor-Eesti" albumites. Värsikogud "Villem Grünthali Laulud" (1908) ja "Kauged rannad" (1914) paistsid silma uudse looduslüürika ainesega, rannamaastike impressionistlike kirjeldustega. · Ta tõi käibele rohkesti omaloodud, soome keelest ja murretest laenatud uudissõnu. · Ridala luulet kujundavad impressionismile omased jooned. · Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. · Eesti kirjandusajaloos on V. Ridala looming jäänud eraldiseisvaks, ta ei leidnud mõistmist ka oma kaasajal. Teosed: · Villem Grünthali Laulud (1908) · Kauged rannad (1914) · Ungru krahv ehk Näckmansgrund (1915) · Merineitsit (1918) · Saarnak (1918) · Tuules ja tormis (1927)
vältida eerima-liiteid kahemõttelisuse ohu tõttu. · sõnale uue tähenduse andmine Probleemid: tähendusnihete määratlemine on keeruline - kas tähendus on üldkeeles sama mis oskuskeeles? Sageli täpsustatakse eriala tarbeks sõnu. a) metafoorid b) isikustamine c) sünekdohhid (osa terviku asemel, tervik osa asemel nt lintsaba) d) teiste erialade oskuskeele laenud (nt merendusterminid lennunduses) - eesti murretest: sõnale uue tähenduse ja kuju andmine Probleemid: murdekeele probleemid laenatud sõnadega (kähr = mäger VS kährik) - tehisloomest a) vaba ehk suvaline kombineerimine (nt raal) b) aluskeelendile toetumine: raie (malev male), täiendamine (ürp türp), jrk vahetamine (elevandiluu vandel), assotsiatsioonide kasutamine (vaip laip) - võõrkeelte laenud. Laenatakse nt sugulaskeeltest, eriala juhtkeeltest (nt ingl k geim ja sett). a) Tsitaatlaenud (nt de iure)
Ilmusid ka esimesed ajalehed ja ilukirjandusteosed. Kõik see avardas eesti kirjakeele piire. Arenesid mõlemad kirjakeeled, tuli juurde uusi sõnu. 19 sajandil kui Eesti kuulus täielikul Vene tsaaririigi koosseisu, hakkasid levima eestlane ja eesti keel. Beiträges mainiti esimest korda ka soomeugrilisust. See tekkis koos keeleteaduse arenguga. Toodi välja ühiseid tunnused soome ja eesti keele vahel. Rosenplätneri arvates oli uusi sõnu võimalik saada laenates murretest ja liites omavahel sõnu. Viimase variandina pakkus ta välja sõnade laenamise mõnest teisest keelest kui soome keelest. Sealt oli lubatud laenata. Tänu beiträgele toimus areng ka eesti keele teadusliku kirjeldamise vallas. Peterson oli esimene, kes kirjutas käänetest. Kuna Beiträges puudutati ka eesti ortograafiasüsteemi, siis tõi Masing esimest korda kasutusel Õ. 4. Eduard Ahrens. keeleteadlane, eesti keele grammatika ja kirjaviisi uuendaja.
Klusiilid: sama hääliku eri pikkused g, k, kk. Soovitas II ja III välte eristamist kirjas. Akusatiivi ja instruktiivi kääne, opatiivi kõneviis. Vältevahelduse teke: 2. silbi vokaali lühenemine 1. silbi pikenemine. 8. Jakob Hurt. 1888 ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" 1886 ,,Die estnischen Nomina auf ne-purum" - Doktoriväitekiri Helsingi ülikoolis. ne-liiteliste adjektiivide ja substantiivide areng, tähendusrühmad, tuletamine. Suur materjal, ka murretest ja rahvalauludest. Võrdlus soome keelega. 1903 ,,Eesti sõnadest line-lõpuga" 1864 ,,Lühike õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi" Esimene õigekirjutuskäsiraamat. Grammatika normeerimine. Hurt esitas ettepanekuid oma ajalehes Eesti Postimees, EKmS toetus. Ühendtegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine (ära võtma), genitiiviga liitsõnade tähenduserinevus (tuuleveski - venna raamat). Sõnavara rikastamine: alaealine, sõnastik, laevastik. 9. Karl August Hermann.
sajandit hakati kuduma pikemaid pärasid. Levinud olid kaks-kaks ja üks-üks soonikkoed, kasutati ka keerdsilmuseid. Võrumaa kindad on lihtsad ja tagasihoidlikud. Kinnastel on tavaliselt kasutatud ühte mustrit kogu kinda ulatuses, vahel kooti pöial teise mustriga. Ülekaalukaks on geomeetriline ornament. Paljud mustrid on levinud üle Eesti ja nimetused tulenevad suuremalt jaolt maarahva igapäevasest ümbruskonnast. Kirjade nimetuste erinevused on tingitud kohalikest murretest. Lihtsamatest märkidest on levinud täpp (joonis 1), milledest koostati lihtsamaid kirju, neid kasutati ka keerukamates kirjades ( joonis 2 ja 3). Täpist tuletatud on väga levinud tähekiri (joonis 4). Kõige sagedamini esineb harilikku lihtvõrku (joonis 5), kuid ka kahekordset lihtvõrku (joonis 6). Võrgukiradest on edasi arenenud võrekirjad, millel on silmatorkavad sõlmekohad (joonis 7 ja 8). Palju on kasutatud ka ruudulist kirja (joonis 9, 10 ja 11), rööpkülikusarnaseid kujundeid
• laenamisviis: suulisel teel ülevõetud laenudel on rohkem variante; • kasutussagedus: sagedamini kasutusel olevad sõnad varieeruvad enam; • sõna fonoloogilise struktuuri keerulisus. 17. Iseloomusta eesti keele sõnavara struktuuri (Hausenberg 2009. Kuhu lähed, eesti keel? - Keel ja Kirjandus 4). Küsimused 17 ja 18 kattuvad suures osas. + 18. Kirjelda sõnavara rikastamise vahendeid: laenamine, liitsõnad, tuletamine, tehistüved, uue tähenduse andmine, murretest laenamine, sõnavõistlused jne. Viimase kümnendi uuem sõnavara on veel ebastabiilne. Tsitaatsõnade ja laenude tung keelde jätkub. Tiina Leemets on täheldanud tsitaatsõnade osakaalu suurenemist ka sõnaraamatutes: tema uurimuse aluseks olnud inglise laenust kasutatakse umbes 90 valdavalt lähtekeele kujul. 1976. aasta õigekeelsussõnaraamatus oli kümmekond ingliskeelset märksõna, Õs
hereetiliseks, sealhulgas paavsti ilmeksimatuse ja Neitsi Maarja pärispatuta saamise dogma. Katoliku kirik peab õigeusu kirikut skismaatiliseks. Õigeusu kirik peab katoliku kirikut nii skismaatiliseks kui ka hereetiliseks. Alles 9 sajandit hiljem, 1965. aastal, tühistasid Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh Õigeusutunnistuse pooldajatele kehtestatud kirikuvande. Sissejuhatus See referaat räägib kreeka keelest,murretest, usust ja paljust muust.Kreeka on väga mitmekesine oma keelelt,usult ,kuid väga konkreetne. Siin referaadis räägib kuidas suur osa Kreekast on õigeusku.Ja millesse uskusid Vana-Kreeka inimesed. Siin võid õppida hääldama ka mõnesid kreeka keelseid lauseid võid uurida kreeka tähestiku ja muid fakte teada saada. Kuigi Kreeka usundid ja keeled on väga suure infromatsiooniga on siin referaadis mainitud vaid väike osa
kohtumisest. Sissejuhatus "Jumalikule komöödiale", Beatrice saab maapealse armastuse objektist kõigepealt ideaalse armastuse objektiks ja siis pühakuks. "Pidusöök" itaalia keeles, kirj u 1295-1308, 3 laulu ja 3 proosapeatükki nende seletuseks. D esitab selles peaaegu kogu keskaegse filosoofilise süsteemi, lisaks veel astronoomia saavutused. "Rahvakeelest" ladina keeles kirj u 1305, esimene teaduslik uurimus itaalia keelest, D rõhutab ühtse keele tähtsust, mis seisab murretest kõrgemal. "Monarhiast" ladina keeles, kirj u 1313-18, selgitab monarhia vajalikkust, sest see annab inimesele lõpliku rahu ja õigluse, vaimuliku võimu ja ilmaliku võimu suhe. "Jumalik komöödia" itaalia keeles u 1308-1321 1)keskaegne õpetus; 2)kõik see, mida tollal antiigist teati. Eesmärk: D rännakud pidid iga üksiku patuse ja kogu inimkonna panema märkama oma patte ja leidma võimalusi nende lunastamiseks. tertsiin- aba bcb cdc jne; 1+33+33+33= 100 laulu; 35-aastane 1300;
'tulevat') · Tingiv kv nud-kesksõnaline: kas sa tennüq tuud 'kas sa teeksid seda' · Tud-kesksõna ainsuse ja mitmuse eristamine: kiri om loet 'kiri on loetud' kiräq ommaq loeduq 'kirjad on loetud' Setu Üks Võru murrakutest, omaette murre või Võru murde murrakurühm? Setu ja Võru murde vaheline piir nõrgem kui Võru ja Tartu murde vahel. Võru ja Setu erinevad hääldusbaasi ja ka sõnavara poolest. Mõjutused vene murretest. Õpik käsitleb seda kui võru murde murrakurühmana. Setu murrakud Põhjasetu: Mikitamäest ja Värskast kuni Saatse ja Petserini Läänesetu: Meremäe vald + Luhamaa ümbrus Idasetu: Saatse idaosa, Vilo vald Häälduslikud erijooned · Tugev venepärane palatalisatsioon: näk'k' 'nägi', kavval ' 'kaval' · Silbiharmoonia palataliseeritud konsonantide järel vokaalid eespoolsemad: kar'ä 'karja' · Helilised klusiilid: hõbõhõt 'hõbedat'
kõnelejate arvu, keeele geneetilise klassifikatsiooni, keele kasutusalad ja elujõu, kirjasüsteemi kirjelduse. Ethnologue’s on üle 200 värvilise kaardi. 7. Teada olulisemaid eesti keele korpusi, nende iseärasusi ja umbkaudseid suurusi. Eesti murrete korpus Koostanud eesti murrete ja murdekorpuse töörühm, koostööd tehakse Eesti Keele Instituudiga. Programmid on kirjutanud Karlis Goba. Korpuses on murdetekstid kõigist eesti murretest Korpusesse valiti võimalikult vanapärased murdetekstid Eesmärgiks teha murdetekstid ja lindistused elektrooniliselt kättesaadavaks 2012. aasta novembri seisuga on korpuses kokku 1440875 foneetilises transkriptsioonis eesti murdesõna ja 853579 morfoloogilises transkriptsioonis eesti murdesõna Lisaks on korpuses 23416 morfoloogiliselt märgendatud vadja keele murdesõna ja 27395 litereeritud liivi keele sõna Korpus koosneb:
4. teise välte asemel hääldatakse paljudes vormides kolmandat väldet (ol`li `oli` vanu `vanu`). Enim on see levinud Tartu murrakuala läänepoolses osas. 5. ninahäälikute ehk nasaalide ja liikvidate järel esineb lühike sulghäälik (mâld `maalt` tlde `tuulte`). See joon on sarnane Lääne-Mulgi hääldusarengule. 6. pikkadel kõrgetel vokaalidel on kalduvus teisevältelistes vormides madalduda (le `huuled` mönü `müünud`) 7. lõunaeesti murretest ainsana on Tartus pikk ü diftongistunud, küll ainult 3. vältes (müimä `müüma`). 8. sisseütleva käände lõpuna on üldistunud de (ladude `lattu` pu^lde pä^de `poole peani`) 9. ne- ja us- sõnade sisseütlev on i lõpuline (minestuzi `minestusse`). 10. i- mitmus on säilinud üsna hästi, aga üldistunud tugevaastmeliste vormidena (lehtist `lehtedest` jalgul `jalgadel`) 11. tartu murdele on omane kahe demonstratiivasesõna sarja kasutus. Lähedal
(loodushääli jäljendavates) sõnades.); Morfoloogia ehi vormiõpetus (mängumaa on suurem kui häälikutasandis, sest sellel tasandil on palju paralleel vorme, mille seast saab kirjutaja teha ise valiku. Näide: majja majasse, kõige parem - parim); Sõnavaratasand (üks kõige suurem mänguala. Tekstis on võimalik ksautada murde-, kirjakeele- erikeelte sõnavara. Murdsõnavaras võetakse erinevatest murretest. Kõnekeelesõnavara on argikeele tasand(ropus, vulgarismid), barbarismid (võõrkeelsed väljendid), eastekeel, õpilastesläng.); Sünonüümid. STIILI GRAAFILISED VAHENDID Esimene kokkupuude tekstiga on sisuline, seepärast on oluline teksti väline pilt. Visiuaalse tasandi moodustavad lõigud, pealkirjad, alapealkirjad ja kirjavahemärgid. Kirjavähemärgid näitavad lauses selle põhilaadi, st kas lause on jutustav-, hüüd- või
aastate teisest poolest tugevalt normikeelseks, 1930. aastatest otsene murretevastane võitlus, mis sai hoo sisse eriti Stalini ajal ja tipnes 1960. aastatel). Nende tegurite mõjul on traditsioonilised murded 20. sajandi jooksul valdavalt kadunud. Mis tuleb traditsiooniliste kohamurrete asemele? Tavaline on, et koha asemel hakkab linnastunud inimeste allkeeli eristama sotsiaalsete tegurite võrgustik ja tekivad sotsiolektid. Lisaks jäävad traditsioonilistest murretest alles häälduslikud erijooned ehk aktsendid. Võimalik on ka uute regionaalsete allkeelte teke laiema piirkonna vana murdekeele põhjal. Mis on toimunud eesti keelealal? Kindlasti on jäänud alles eri murretest pärit aktsendid (nt läänemurde suur redutseeritus, kirderanniku teise ja kolmanda välte eristuse puudumine jms, vt ka eespool). Karl Pajusalu on hüpoteesinud (Pajusalu 1992), et endiste kohamurrete asemele on tulnud laiemad
annaabi.ee 
