Vadja keel ja vadjalased

Pärna, Kristjan

Vadja keel ja vadjalased (0)

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

1 Hindamata

Kadrina Keskkool
Vadja keel ja Vadjalased
Referaat
Kristjan Pärna
Juhendaja : Liivi Heinla
Kadrina 2009

SISUKORD

SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..3

ÜLDANDMED………………………………………………………………..4

Nimetused…………………………………………………………………………………………4

Asuala ……………………………………………………………………………………………….4

Arvukus……………………………………………………………………………………………..5

KEEL………………………………………………………………………………6

KOKKUVÕTE………………………………………………………………….7

KASTATUD KIRJANDUS…………………………………………………8
Sissejuhatus
Ma valisin oma referaadi teemaks Vadja keele, sest mulle meeldib uurida väga väikese rahvaarvuga keeli rohkem, kui suure rääkijate arvuga keeli. Samuti tahtsin ma rohkem teada saada selle väikese rahva kultuurist ja ajaloost. Vadja keel meeldis mulle ka sellepärast, et see on eesti keele väga sarnane.
Üldandmed
Nimetused
Vadjalased on Ingerimaa , praeguse Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti, põlisasukad, kelle eellased eristusid muudest läänemresoome hõimudest arvatavalt I aastatuhandel e.Kr. Vadja keel on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, mille lähimad sugulaskeeled on eesti ja liivi keel. Vadjalastega seostatakse alates 9. sajandi lõpust vene kroonikates ja dokumentides esinevaid „tšud“ ja „vod“ etnonüüme. Vadjalaste enesenimetuseks on olnud vad’d’alaizõd, vai rahvas, vadjakko ja maavätši.
Asuala
Keele- ja arheoloogiaandmete kohaselt on vadjalastega asustatud ala ulatunud varasematel ajajärkudel kaugemale nii lääne-, ida- kui lõunasuunas: 13. sajandi alguses küündis vadjalaste leviala tõenäoliselt Ida- ja Kirde-Eestist läänes Inkere (Ižora) jõeni idas ning Soome lahest põhjas Oudova (Gdovi) linna jooneni lõunas. Kõige ulatuslikum dokumenteeritud vadjalaste nn. etnograafiline asuala hõlmas 19. sajandi teisel veerandil toonases Peterburi kubermangus 37 asulat (joonis 1), kus kokku elas üle viie tuhande vadjalase. Praegu kõneldakse vadja keelt veel Lauga jõe suudme ääres: Jõgõperä (Krakolje), Liivtšülä (Peski) ja Luudits (Lužitsõ) külades (joonis 2). Vadjalaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus ja loomakasvatus . Lisaks on tegeletud ka kalapüügiga. Viimaste sajandite jooksul on vadjalased teenistust leidnud Peterburis. 2002. aasta andmeil elab umbes kolmveerand Venemaa vadjalastest linnades.
Joonis 1
Arvukus
1998. aasta suvel kõneles vadja keelt emakeelena suuremal või vähemal määral umbes 30-40 inimest kolmes Lauga jõe suudme äärses külas. 2002. Aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 73 vadjalast. Vaid 12 neist elas Leningradi oblastis ja 12 Peterburis. Tõenäoliselt on tegemist inimestega, kes on viimasel ajal hakanud väärtustama oma vadja juuri ning tunnistanud end vadjalasteks. Vadjalastel pole olnud kunagi omakeelset kooliõpetust. Asudes etnilisel kontaktalal pole vadjalased saanud konsolideeruda rahvaks, mistõttu on õigem kõnelda vadja hõimust ning vadja murretest.
Joonis 2
Keel
Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel . Käesoleva aastasaja alguseks oli vadja keel ja iseteadvus suuresti hääbunud. Sajandi esimestel kümnenditel vadja külades viibinud uurijate sõnul kõneles juba siis vadjalaste keskealine põlvkond, noorematest generatsioonidest rääkimata, omavahel vene keelt, kasutusest olid taandunud rahvarõivad ja omakeelsed laulud. Vadja keeles eristatakse nelja murret: ida- ja läänemurre ning kukkusi ja kreevini murret. Viimast kõnelesid 15. sajandil Lätisse küüditatud vadjalased (kreevinid) ning see hääbus 19. sajandi keskel. Kukkusi (Kurovitsõ) külas kõneldav murre on tegelikult vadja ja isuri segamurre. Idamurret räägiti II maailmasõja ajal veel vaid Itšäpäivä külas ning tänaseks on alles jäänud vaid läänemurde viimased kõnelejad. Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Vadja keeles kasutatakse ladina tähestikku. Siiski on viimastel aastatel Vadjamaal märgata ka mõnda positiivset muutust. Elavnenud on noorema põlvkonna huvi oma keele ja kultuuri vastu, välja on tulnud inimesed, kes on hakanud väärtustama vadja keelt ja vadjalaseks olemist. Jõgõperä koolilapsed on õpetaja juhendmisel õppinud vadjakeelseid laule. Peterburis tegutseb vadjafiilide ring, kes käivad vadja memmedelt lindistamas vanu laule ja lugusid . 1997. aastal asutas Tatjana Jefimova, kelle abikaasa on vadjalane , Luuditsas eramuuseumi, kuhu kogus etnograafilisi esemeid ja vanu fotosid . 2001. aastal muuseum põles. Alates 2000. aastast korraldatakse Luuditsas igal suvel külapidu, millest on kujunenud vadjalaste ja vadja huviliste kokkusaamiskoht. 2003. aastal loodi ka vadja lipp (joonis 3), vapp (joonis 4) ja hümn. Aprillis 2005 registreeriti ka Vadja Kultuuri Selts (esinaine Tatjana Jefimova).
Joonis 3 Joonis 4
Kokkuvõte
Tore on teada saada, et noored inimesed väärtustavad oma keelt ja kultuuri, kuigi neid on nii vähe järgi jäänud. Minu arvates ei peaks vadjalasi lugema „Suure Venemaa“ alla, sest nad tahavd säilitada oma kultuuri. Neil lihtsalt ei ole selleks eriti võimalusi ja see on kurb. Ma arvan, et igal rahval, olgu see siis kui väike tahes, peaks olema võimalus rääkida oma keeles ja õpetada oma lapsi just selles keeles, mida nad ise kõige rohkem hindavad. Igal inimesel peaks olema vaba voli rääkida oma emakeeles.
Kasutatud kirjandus

http://www.fennougria.ee/index.php?id=10525

http://et.wikipedia.org/wiki/Vadjalased

http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/vadja/keskuskas.ht m

http://et.wikipedia.org/wiki/Vadja_keel

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 15 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kristjan Pärna Õppematerjali autor

Referaat vadja keelest ja vadjalastest.

vadja keel vadjalane vadjalased ingerimaa soome-ugri keeled soome-ugri

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Vadjalased

Sama sümboolikaga on ka vapp. Nimetused Vadjalaste enesenimetusteks on olnud vad'd'alaizõd, vai rahvaz, maavätsi, samuti seostatakse vadjalastega alates 9. sajandi lõpust vene kroonikates ja dokumentides esinevaid tsud ja vod' etnonüüme. Asuala Vadjalased on isurite kõrval Ingerimaa, praeguse Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni põlisasukad, kelle eellased eristusid muudest läänemeresoome hõimudest arvatavalt I aastatuhandel e. Kr. Arvukus ja keel Aasta Allikas Arv 1848 Peter von Köppen 5148 XIX saj lõpp Eemil Nestor Setälä 1500-3000 1915 Lauri Kettunen 1000 1926 Rahvaloendus 705 1930 Vene TA ekspeditsioonide andmed 500 1942 Gustav Ränk 400-500 1943 Julius Mägiste ~ 500 1948 Paul Ariste 100 1957 Paul Ariste 25 1995 Heinike Heinsoo ~ 60 2002 Venemaa rahvaloendus 74 1998. aasta suvel kõneles vadja keelt emakeelena suuremal või vähemal määral u. 30-40 inimest kolmes Lauga jõe suudme äärses külas: Liivtsüläs, Luuditsas ja

Eesti keel

doc

Vadjalased

Häädemeeste Keskkool Vadja Referaat Juhendaja: Aira Rahu Koostaja: Pille-Riin Makilla Häädemeeste 2009 2 Sisukord 1. Vadjalased lk 4 2. Nimetused lk 4 3. Asuala lk 4 4. Arvukus lk 4 5. Keel lk 5 6. Ajalugu lk 5 7. Elatusalad lk 7 8. Usund lk 7 9. Tänapäev lk 7 10. Lisad lk 8 3 Vadjalased Vadjalased on läänemeresoome rahvas, Leningraadi rajooni lääneosa põliselanikud, kelle asuala ulatus teise aasta-tuhande algul Narva jõest ja Peipsist Gatsinani. Peamisi muistiseid on laibamatustega kääbaskalmistud (paljudele haudadele kivikatete), kust on leitud vadjalastele iseloomulikke ehteid: ripatseid, oimurõngaid, käe võrusid. Mitu korda on

Eesti keel

rtf

Referaat, Vadja keel

Vadja keel Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel (ka vadjalased on nimetanud oma keelt maakeeleks maa tseeli). Vadja keeles eristatakse nelja murret: ida- ja läänemurre ning kukkusi ja kreevini murret. Viimast kõnelesid 15. sajandil Lätisse küüditatud vadjalased (kreevinid) ning see hääbus 19. sajandi keskel. Kukkusi (Kurovitsõ) külas kõneldav murre on tegelikult vadja ja isuri segamurre. Idamurret räägiti II maailmasõja ajal veel vaid ühes külas (Itsäpäivä, vene k Itsepino) ning tänaseks on alles jäänud vaid läänemurde viimased kõnelejad. Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Kasutatakse ladina tähestikku. 1998. aasta suvel kõneles vadja keelt emakeelena suuremal või vähemal määral umbes 30-40 inimest

Eesti keel

pptx

VADJALASED

VADJALASED Hele Koppel 10t. Klass ARVUKUS  2002. aastal elas neid 73.  2010. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 64 vadjalast. Vadja keele rääkijaid oli sellel aastal 68.  2011. aasta seisuga oskab vadja keelt hästi rääkida 8 vadjalast, keelest arusaajaid on mõnevõrra rohkem. ASUALA  Vadjalased on isurite kõrval Ingerimaa. Nad on praeguse Venemaa Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni põlisasukad.  Ajalooallikate, keele- ja arheoloogiaandmete kohaselt on vadjalastega asustatud ala ulatunud varasematel ajajärkudel kaugemale nii lääne-, ida- kui ka lõunasuunas KEEL Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim

Geograafia

docx

Soome-ugri rahvakultuur

Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest, algkodust nagu ka uurali keelte kujunemise kujutamisviis keelepuuna on viimasel aastakümnel tekitanud elavaid vaidlusi lingvistide seas

Kultuurid ja tavad

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk