N. Prjanišnikov defineeris agrokeemiat kui teadust, mis uurib kolme põhiobjekti (taim, muld ja väetis) vahelisi vastastikuseid seoseid. Kaasaegses tähenduses on agrokeemia taimefüsioloogia, mullateaduse ja keemia piirteadus, mis käsitleb nende teaduste rakendamise võimalusi põllumajanduses taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllumajanduskultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia ajalugu • Kuni XIII saj. Eelajalooline periood – kogemuslik lähenemine. • 1471 – esimene teadaolev raamat agrokeemiast • 1563 – ilmub Ballissy töö, kus märgitakse, et taimed toituvad sooladest • 1665 – esimesed teated mineraalväetiste kasutamisest • XVII saj. Esimesed väetuskatsed • 1776. Aastal avaldatakse Valleriuse poolt taimede huumustoitumise teooria, mida XIX
Mahepõllundus Mis on mahepõllundus? Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel. Selle eesmärk on säilitada mulla tervislikku, viljakat ja loomulikku seisundit. Mis on looduslähedane viljelemine? Looduslähedase aiapidamisega püütakse niisiis parandada mullaviljakust, kusjuures rõhutatakse loodusliku ringluse osatähtsust. Eluvõimelises mullas kasvavad eluvõimelised taimed. Mullaliigid Liivamuld Savimuld Turbamuld Labidaproov Mulla seisukohta on tähtis jälgida. Olulist infot mulla kohta annab laboris analüüsitud mullaproov. Tavaliselt määratakse vähemalt mulla pH ning P, K ja Corg sisaldus, põhjalikuma analüüsi käigus näiteks ka Ca, Mg, Cu, B ja Mn sisaldus. Kompostimine Kompost on hea mullastruktuuri parandaja
● Aitab võidelda globaalse soojenemise vastu (lokaalne turg) ● Ei erodeeri mulda Mahepõllunduse puudused ● Väiksem saagikus ● Tunduvalt kallim valmistoodang ● Suurem oht, et saak kannab edasi haigusi ● Halb säilivus ● Vähene, hooajaline kättesaadavus Huvitavaid fatke ● Mahepõllunduse liikumine algas aastal 1940 vastu protestina Rohelisele liikumisele ● Putukatõrje vahendeid võib kasutada, peaasi, et need poleks sünteetilised ● Mullaviljakust säilitatakse ja parandatakse orgaaniliste väetiste ja liblikõielisi sisaldava külvikorra abil. Mahepõllunduse plussid ja miinused https://youtu.be/QpkKW45cHaA Kasutatud allikad https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/mahepollumajandus http://www.maheklubi.ee/mison TÄNAME KUULAMAST!!!!
· Orgaaniliseaine segamine ja lagundamine seened, bakterid, ussid, vastsed, vetikad ja lestad, määrav osa on vihmaussidel · Kõige rohkem mõjutavad bakterid kõdunemine · Kivimite lõhustamine · Vihmaussid on mullafaunas esikohal biomassi, hingamise intensiivsuse ning mulla struktuuri parandamisvõime poolest Roll viljakuse säilimisel · Mullaviljakus sõltub mullaelustiku liigirikkusest ja aktiivsusest · Vihmausside arvukus iseloomustab üldist mullaviljakust · Kujundavad veevaru mullas · Selgrootud on võtmetegurid süsteemides, mis võimaldavad toitainete uuesti ringesse hõivamist ja ennetavad toitainete leostumist · Mullaelustikon tundlik igasuguse füüsikalise, keemilise ja bioloogilise mõjutamise suhtes · Kui mullas ei suudeta tuvastada mikroobikoosluse aktiivsust, on tegemist surnud mullaga Kasutatud allikad · http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/mullaelustik- on-vaga-habras?id=64363231 · http://www
vajaliku kasvuenergia, sest idanemiskeskkond loob eeldused edaspidiseks arenguks. Mullaharimine. Künd, kultiveerimine ja äestamine hävitavad mullas olevaid kahjureid ning ohjavad umbrohtumist.(vedrupiiäke) Kahjustajate arvukuse otsene reguleerimine on vajalik juhul, kui nende suur hulk ähvardab põhjustada olulisi saagikadusid. Külvikord Tagab kultuuride saagikuse ja parandab mullaviljakust Kultuuride mitmekesisus Külvikorras on kesksel kohal liblikõielised kultuurid. Kui tingimused muutuvad? Kui mulda varustada üleliia lämmastiku ja orgaaniliste väetistega, ei suuda liblikõielised püsima jääda. Taimehaigused põhjustavad olulist saagikadu. Mahetootmine Eestis 1989.a. algas ökoloogilise põllumajandusega organiseeritud tegelemine. 1997.a. võeti vastu esimene Mahepõllumajanduse seadus. 2001.a. algas riiklik kontrollsüsteem.
Avamaal kasvab 0,5-1,5 m kõrguseks. On olemas punase-,roosa-,kollase-, oranziviljalisi sorte. Valmimata viljad sisaldavad alkaloidi solaniini. Baklazaani ja kartuli sugulane. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hernes Päritolu: Edela-Aasiast. Kuulub liblikõieliste sugukonda. Sisaldavad 5-7% valku. Aitab tõsta mullaviljakust. Tera raskus 0,05-0,5 g. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Uba Päritolu: Lõuna-Ameerikast ja Mehhikost Kuulub liblikõieliste sugukonda. Seeme 0,25-0,70 g raskune. Kasvuaeg 45-60 päeva. Sisaldab keskmiselt 22% valku. Kasutatud kirjandus Vikipeedia. ,,Maailma viljad" Heino Kiik.
9. Eesti baaskaart aastatest 1994 - 1998 10. NL topokaart 11. Katastrikaart aastatest 1978-1989 12. Kultuurimälestised 13.Kohanimed 1. Koha tutvustus Lukse talu asub Pühaste külas, Puka vallas, Valgamaal. Talu on ehitatud umbes 1978a. Ennem seda elasid seal Sakslased. Praeguses talus asus kunagi koolimaja ning raamatukogu. Salu ja Pikasilla vahele tõi kunagi suubunud liustikujõgi lubjarikast liiva ja kruusa, millele hiljem kuhjus moreen. Kus vähegi mullaviljakust oli, sinna tekkis külakesi. Pühaste ahelküla paikneb üsna omaette metsade vahel. Võibolla sai möödakiirustav oja magnetiks, mis tõi siia asustuse. Pühaste on allikakoht ja nii võiks ehk õigustada pühadusele viitavat nime. Aastal 1938 tuli Pühastes päevavalgele suur peiteleid. Korralikult kokkupakitud aaret kattis paarkümmend sentimeetrit mulda.Aastal 1659 peeti Pühaste külas tagajärjetuid Rootsi-Vene läbirääkimisi. Pühastes oli luuletaja Heiti Talviku (1904-1947) suvekodu
mahepõllumajandus Kovesnikova Darja 11 klass Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel. MAHEPÕLLUMAJANDUSE PÕHIMÕTE ON TOIMIDA KOOS LOODUSEGA, MITTE TEMA ARVEL. Mahepõllumajanduse reeglid kehtivad nii taime- ja loomakasvatuses kui ka töötlemisel, toitlustamisel ja turustamisel. Mahetootmine: -Mullaviljakust säilitatakse ja parandatakse orgaaniliste väetiste ja liblikõielisi sisaldava külvikorra abil. - Kahjurite, haiguste ja umbrohu tõrjeks ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid. - Maheloomakasvatuses pannakse suurt rõhku heaolule. Loomad saavad rahuldada oma loomulikke vajadusi, viibida väljas ja süüa mahesööta. See annab neile hea tervise - Eesmärk ei ole loomade võimalikult kiire juurdekasv ega maksimaalne piimaand.
............................................................... ..................................................... · ..................................................................................................................... ..................................................... · ..................................................................................................................... ..................................................... Nimeta mullaviljakust vähendavad tegurid: (konspekt) · ..................................................................................................................... ..................................................... · ..................................................................................................................... ..................................................... Kõrbetes on ülekaalus ......................................... murenemine, sest ...............
Mahepõllumajandus. MAHEPÕLLUMAJANDUS ON loodusliku aineringluse põhimõtteid arvestav tootmisviis, kus mulla, taimede ja loomade vahel valitsevad tasakaalulised suhted. See tähendab, et seal ei kasutata kemikaale, geneetiliselt muundatud aineid/taimeliike. Selline süsteem suudab ise taastada tarvitatud aineid ning tegutseb edukalt kõigi nende osade harmoonilises koostöös. MULLAVILJAKUST säilitatakse ja parandatakse: liblikõieliste taimede abiga, kes toodavad mullas mügarbakterite abiga lämmastikku ehk rikastab mulda toitainetega. Orgaaniliste väetistega (nt sõnnik), samuti rikastab mulda. Viiepõllusüsteem, mis tähendab, et teatud aastate järel kasvatatakse erinevaid taimeliike ühel põllul. Selle abiga saab põld puhata ja toitaineid koguda. Nt 2 aastat kasvatatakse kõrrelisi taimi, siis 2 aastat kasvatatakse liblikõielisi taimi ja 1 aasta mustkesa.
kasvab parasvöötmes, valgusnõudlik, vajab palju sooja, 20-24ºC, niiske ja kuiv, Euroopas kasvatatakse kokku 400 000 ha ehk 4000 km2 Hernes: Väike-Aasiast, parasniisked ja mõõdukalt tihenenud mullad, soe parasvööde, valgusnõudlik, talub lühiajalist kuivust, pole kasvutingimuste suhtes nõudlik, kunagi oli suur valguallikas, tolmneb enne õite avamist, harilik hernes on sümbioosis mügarbakteritega, hernes tõstab mullaviljakust, sest herne juuremügarad seovad õhu lämmastiku Uba: Kesk-Ameerikast, 12-14ºC, huumusrikas muld, soe parasvööde, soojalembeline, pole valgusnõudlik Kurk: Põhja-India, 12-15ºC algab idanemine, 20-30ºC kasvab, niiske ja viljakas muld, soe parasvööde, soojanõudlik, vajab niiskust, palju valgust ei vaja Mõnukultuurid Ei ole vajalik eluks, kasutatakse jookides, toitudes, uimastites, suitsetatakse
Paljud männid on uninodaalsed, st neil kasvab igal aastal ainult üks niisugune okstemännas selle aasta uue võsu pungadest, teised aga multinodaalsed, st neil kasvab igal aastal kaks või enam männast. Oksad, lehed ja käbide kattesoomused kasvavad Fibonacci arvude proportsioonides. Kevadisi noori võsusid nimetatakse männikasvudeks. Nad on algul heledat värvi ja püstises asendis. Hiljem nad tumenevad ja pöörduvad väljapoole. Männikasvude järgi hindavad metsnikud mullaviljakust ja puude elujõudu. Lehestik Mändidel on nelja tüüpi lehti. Seemikutel on algul 1. 4...20 idulehte, millele kohe järgnevad 2. noorte taimede juveniilsed lehed, mis on 2...6 cm pikkused, üksikud, rohelised või sageli sinakasrohelised ning paiknevad võsul spiraalselt. Kuue kuu kuni viie aasta möödudes asenduvad need 3. soomuslehtedega (makroblastidega), mis sarnanevad pungasoomustega ning on väikesed ja pruunid
on 2-3 m. Kõrt üritatakse lühendada, sest kasutusotstarvet kõrre jaoks pole . Soovitav oleks energia suunata produktiivorganite kasvatamisele. Suurendamiseks on saadud liikidevahelisi hübriide. TRITICALE-nisu ja rukki hübriid. TRITICUM (emassort) xSECALE (isassort)= TRITICALE. Nisu on tolmendatud rukkitolmuga. Saagikust saab suurendada veel väetamise, taimekaitse ja niisutamise teel. Väetamise puhul ei ole esmatähtis võimalikult suured kogused vaid mullaviljakust tõstvad ja taimele optimaalses koguses antav väetis. Saagikust on võimalik suurendada ka geenitehnoloogia abil. Nt siirdatakse taime haiguskindel geen, mis muudab taimed vähem vastuvõtlikuks antud haigusele ja saagikaod on seetõttu võiksemad ja saak suurem. Taimekasvatus ja kari Taimseid produkte kasutatakse põllumajandusloomade söödana ja taimekasvatuse taseme sõltub loomakasvatuse tase ja see mõjutab majandust ka. Taimekasvatusega abil on tasuvam sisaldada kariloomi
tagatakse põllumajandusmaa laiendamise ja kariloomade arvu suurendamisega. Intensiivne põllumajandus rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, eesmärgiks kõrge toodangu maht väikeselt maa-alalt, rohke väetiste, investeeringute ja tööjõu abil. Ökoloogiline ehk mahepõllundus põllundus, kus kasutatakse väetisi ja taimekaitsevahendeid minimaalselt või üldse mitte. Muldade erosioon tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ärakanne, mis vähendab oluliselt mullaviljakust, sest kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad. Veeringe vee liikumine vedelal, tahkel või gaasilisel kujul Maa sfääride või nende osade vahel. Veereziim - vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides. Metsatüüp - metsatüpoloogias peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi.
tekkis juurde sovhoose. 8. Millised maakorraldusorganid olid Eesti NSV-s? Maakorralduse Valitsus, Riiklik Ehituse, Maaparanduse Valitsus, lisaks neile olid igas maakonnas osakonnad, kus töötasid antud valdkondade spetsialistid 9. Millel baseerus maa hindamine Eesti NSV-s ja millisel eesmärgil seda läbi viidi? Peeti vajalikuks mullastiku detailuuringuid. Eesmärgiks oli teada, kus millise viljakusega mullad asuvad. Nende mõõtmiste järgi otsustati ka, kus peab mullaviljakust tõstma. Põllumajanduslike kõlvikute transformatsiooni vajaduse selgitamine, erosiooni ja selle tagajärgede kindlaks tegemine. 10. Millised olid maakatastri pidamise alused Eesti NSV-s ja milleks katastrit peeti? N. Liidu katastrikorraldus oli välja arendatud vastavalt oma poliitilis-majandusliku süsteemi vajadustele. Selle põhiülesandeks oli riigi keskorganite varustamine maafondi käiva majandusliku ja ökoloogilise informatsiooniga, et aidata teostada
kogutud kehavedelikud või nendega küllastunud materjalid, saastunud med. Terariistad( mitte süstalde korpused), ravimi jäägid, tsütostaatilised jäätmed(punane kott) Jäätmed puruststakse ja autoklaavitakse ühes anumas. 6. kodune prügi: 4 erinevat prügikasti- papp/paber; sega plast/ metall; biolagunev; prügi 7. Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks või kõrvaldamiseks; ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vaja. Jäätmekäitluskohta/ prügila asukohta määratakse planeerimisseaduse sätestatud korras. Deponeerimine- taaskasutamiseks kõlbmatute jäätmete ohutu kõrvaldamine. Prügi kuhjamine prügimäele, prügi ladestamine spets. ettevalmistatud paika, võimalikult väikesele alale. Tihendatakse õhukeste
Leelistelistel muldadel kasvavad: harilik tõlkjas, põldsinep Neutraalsetel muldadel kasvavad: sirplutsern, raudnõges Mulla lõimis Näitab savi ja liiva vahekorda mullas Saviliivmullad – keskmise viljakusega, õhurikkad Liivsavimullad – soodne õhu ja veerežiim Savimullad KÜLVAMINE Külvikord Eesmärk: 1. Tagada mullastikust ja kliimast tulenevalt vastav tootmine 2. Tagada majanduslik kasu 3. Säilitada/parendada mullaviljakust Planeerimine: 1. Millised mullad on 2. Planeeritava kultuuri mõju mullale 3. Tööjõud 4. Orgaaniliste väetiste kasutamine Eelviljade väärtus Rühvelkultuurid (kartul, mais, sööda ja söögijuurviljad) Mitmeaastased heintaimed (liblikõielised, kõrrelised) Puhas ehk mustkesa – mula intensiivsemal harimisel umbrohtumus, haigustekitajate osakaal väheneb Keskmise väärtusega eelviljad
metsaservadel, endistel põldudel, veekogude kallastel ja puisniitudel. Mullastiku suhtes sanglepast vähem nõudlik, eelistab viljakat saviliiv- või liivsavimulda, kuid kasvab ka soostuvatel muldadel. Seisvat põhjavett talub sanglepast paremini. Võrdlemisi varjutaluv. Koht Juurtel kiirikulised, mis seovad õhulämmastikku: nii kuulub ökosüsteemi pinnaseparandajate hulka, mullaviljakust tõstavad ka sügisel s mahalangevad kiiresti lagunevad lämmastikurikkad lehed. Puitu mädandavad parasiitseened, näiteks lepataelik. Õietolmu kasutavad mesilased toiduks. Viljad on toiduks mitmetele lindudele, näiteks urvalindudele. Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kasutamine Noores eas üks kiiremini kasvavaid puuliike Eestis. Puitu kasutatakse
Soodsates tingimustes toimub kiirestikasvavate rakkude pooldumine iga 20-30 min. järel. Enamik baktereid aga ei paljune nii kiiresti ja nende generatsiooniaeg on soodsates tingimustes 1-3 tundi. 13. Bakterite roll looduses ja kasutamine biotehnoloogias. Normaalne mikrofloora. Aktiivmuda, mügarbakterid. Bakterid on lagundajad ehk destruendid mullas- garanteerivad ainete ringlemise ökosüsteemis. Nad on sümbiondid taimede loomade ja seentega. Bakterid aitavad suurendada ka mullaviljakust muutes mulda sattuvad taimede jäänused ning loomade väljaheited h uumuseks. Kasutatakse probiootikumina toiduainetööstustes, antibiootikumidena jms ravimitena meditsiinis, materjalide tootmisel nt plastmassid, puuvill, etanool jms, põllumajanduses toodavad pestitsiide ja mgarbakterid väetavad põldu. Normaalne mikrofloora on meie keha peal ja sees elavad mikroorganismid, kellest osa on kasulikud, enamik lihtsalt kahjutud.
1.Taimekasvatus laiemas tähenduses Laiema tähenduses on see igasuguste taimede kasvatamine, alates metsapuudest lõpetades toalilledega (haljastus, metsandus, rohumaaviljelus, aiandus). 2. Kaunviljade ja tehniliste kultuuride kasvupind Eestis (ha) Kaunviljad umbes 8500 ha, tehnilised kultuurid 86000 ha 3. Mis on külvikord? Külvikord on põllumajanduse tugisammas, mis aitab tagada kultuuride saagikust ning säilitada ja parandada mullaviljakust. 4. Lina külvisenorm Külvata tuleks võimalikult vara. Eesti tingimustes võib külvist koristuseni kuluda 4-5 kuud ja võib juhtuda, et õlilina saab koristusküpseks alles oktoobri alguses 5. Talinisu bioloogilised iseärasused Talinisu on mullastiku, toitaonete ja eelviljade suhtes nõudlikum ning külma ja taimehaiguste suhtes vähem vastupidav kui talirukis. Seemned idanevad väga aeglaselt kuni 2 C juures, kuid idanemine toimub kiiresti kuni 17 C juures
Tüüpiliseks levikualaks on parasvöötme okasmetsad b. Tüüpiliseks levikualaks on parasvöötme rohtlad. c. Leetumisprotsess vähendab mulla viljakust. d. Leetumine on iseloomulik kuiva kliimaga aladele. e. Orgaanilise aine lagunemisprotsess on kiire. Tooge näiteid, kuidas inimtegevus võib vähendada mulla viljakust. Maade väetamine, maaharimine, maade niisutamise või kuivendamise abil tihti inimesed prooviad mullaviljakust parandada, aga sellega tihti kaasnevad erosioonid( tuule- ja veeerosioond), tuulekanne, sooldumine, saastumine raskmetallidega, Kindlad muldade hävitajad on metsade hävitamine, ülekarjatamine. Vii kokku mullaprotsess ja selle tekketingimused. 1. gleistumine, 2. kamardumine, 3. sooldumine a. esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte sooldumine b
Hea saagivõimega ainult karjamaadel, kuna mullapinnal roomavate varte tõttu võtavad saagi moodustamisest osa vaid lehed. Valge ristiku saak koosneb seega ainult kõrge toiteväärtusega lehtedest ning õienuttidest. Püstise taimiku kvaliteet ei lange järsult ka koristamisega (karjatamisega) hilinemisel. Valge ristik on väga hea söödavusega ja väga kõrge toiteväärtusega. Õhulämmastiku hea sidumisvõime tõttu vähendab lämmastikväetiste vajadust, parandab mullaviljakust, parandab saagi kvaliteeti. Kasutatakse ka murude seemnesegudes. Taim on väga valgusenõudlik ega talu seepärast kattevilja ega kõrget rohtu. Valge ristiku leht on ilma karvadeta ning lehe alumine külg läigib. Lehekestel on valge märgis. Valge ristik punane ristik Põldtimut kokkuvõtte Heintaimed moodustavad rohttaimede valdava enamiku. Heintaimed võivad olla kõrrelised,
Kuni 10-aastases puhtmänninoorendikus valgustusraiet ei tehta, viljakatel kasvukohtadel alustatakse valgustusraiega 3-4 aastasel. Kui noorendikus esineb lehtpuid, tuleb välja raiuda kindlasti kask, haab ja varjavad põõsad. Haab tuleb alati välja raiuda, sest ta on männi-pigirooste vaheperemees. Lehtpuid võib jätta kasvama grupiti ja sedasi, et need ei takistaks männi kasvu. Kuivades kasvukohtades võib jätta kase alles, sest kask vähendab tuleohtu, tagab vajaliku liituse ja parandab mullaviljakust. Põdrakahjustuste ohuga aladel tuleb valgustusraiet vältida seni, kui männi keskmine kõrgus on 3-4 meetrit. 10-20 aastases puistus tuleks välja raiuda ka ,,hundi" tüüpi männid ja tuleviku puid võib ka sellel ajal laasida. Külvikultuurides tuleks jätta külvilapile alles üks suurim puu. Kordusperiood viljakamates kasvukohtades on 5-7 aastat 2 korda, halvemates 1 kord. 12. Harvendusraie eesmärk on metsa väärtuse tõstmine metsa tiheduse ja
ajahetkel Riske maandab mitmekesisus igas mõttes (a la aktsiaportfell) Okaspuupuistu hooldamine Liiga varane valgustusraie võib kännuvõsude kasvu tõttu nõuda kordusraiet. Okaspuupuistu hooldamisel võib jätta gruppidena (umbes 1020 %) kasvama lehtpuid (tamm, saar, vaher, jalakas, künnapuu, võib ka kaske, pärna ja isegi sangleppa, kui see väldib häilude teket), eriti aladele, kus okaspuid pole. See mitmekesistab puistut, tõstab mullaviljakust ja vähendab kahjustuste ohtu. Kuuse eripärad Varjutaluv Tihe II rinne, järelkasv Reageerib hooldamisele aeglaselt Heaks puistuks kasvamiseks vajab viljakat kasvukohta Suurem hooldusvajadus, kuna viljakal alal suurem konkurents Kuuse eripärad Kasvukiirus Kasvab eluea lõpuni, suur produktiivsus Noorelt aeglane Lehtpuud kasvavad üle II rinne Looduslikult ainult segapuistutes Külmahell Tormihell
alates, istandikes kestab viljakandvus umbes 30 aastat. Sarapuupõõsas koosneb tüvedest.Tavaliselt saavad tüved paarikümne aasta vanuseks, harva ka kuni 80- aastaseks, põõsas tervikuna elab aga paremal juhul üle 100 aasta. Tüvede läbimõõt võib ulatuda kuni 15 cm, harva kuni 25 cm. Sarapuu paljuneb seemnetega. Liik on meil küll üldiselt külmakindel, kuid karmimatel talvedel võivad kahjustuda viimase aasta võrsed ning isasõisikud. Kiiresti kõdunevate lehtede tõttu parandab ta mullaviljakust. Sarapuu armastab värskeid viljakaid sügavapõhjalisi parasniiskeid huumus- ja lubjarikkaid muldi. Kasvab ka kruusase aluspinnnasel, kuid soostuvatel ja liigniisketel kasvukohtadel sarapuud ei leia. Suhteliselt varjutaluv liik. Sarapuid leiab tihti nii tee- ja metsaservadel, metsahäiludes kui ka lagendikel-raiesmikel, kus ta kasvab jõudsalt ning viljub rikkalikult. Niisugustes kasvukohtades võib ta muutuda ka valitsevaks liigiks ja saada ebasobivaks konkurendiks metsa peapuuliikidele
???? 11. Väetiskoguste ja neis sisalduvate toitainete väljendamise viisid- Füüsilistes kogustes (kg, t,g,Mg) ; Tingväetistena ( ammooniumsulfaat 20,5 %, superfosfaat 18,7 %, kaalisool 41,6 % ); Toimeainena (lämmastik N, fosfor P205, kaalium k2o); toiteelemendina NPK. 12. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ajalugu ja ülesanded- Teadus mis tegele taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Ül on oskusliku väetamise kaudu suurendada pmkult saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. 13. Ohutustehnika ja keskkonnakaitse mineraalväetiste kasutamisel- 14. Mikroväetiste iseloomustus ja kasutamine-Taim vajab väikestes kogustes. Poolmikroväetised ja mikroväetised. Pool: Mangaan mida vajab 15 % muldadest, mangaansulfaati antakse samamoodi külvise töötlemise, taimede pritsimine. Samuti raua puhul . Mikroväetiseid antakse: Mulda- madala kontsentratsiooniga mikroväetised või kompleksväetised
surnud orgaanilisest ainest st. nad on heterotroofsed. Loomadel esineb seeni harva, peamiselt toituvad nad taimedest. Elavail taimedel parasiteerivad seened põhjustavad neil haigusi, neid nimetatakse parasiitseenteks. Surnud taimedest toitujad lagundavad ja mädandavad neid, neid nimetatakse saprofüütideks. Saprofüüdid toovad kahju metsamaterjali mädandamisega, kuid muu mahavarisenud materjali kõdundamisega soodustavad toitainete ringkäiku ja taastavad mullaviljakust tootes huumust. Mõned seeneliigid võivad olla nii parasiitideks kui ka saprofüütideks. Osa seeni elab sümbioosis taimedega ja nad soodustavad puude toitumist, moodustades puu juurtel mükoriisa. Mükoriisamoodustajate seente niidistik tungib puujuurte sisse. Seeneniitide ja juurte vahel toimub mõlemale poolele kasulik ainevahetusprotsess. Mükoriisat moodustav seeneniidistik võimaldab juurtel hankida täiendavalt vett ja
P2O5; kaalisool 47,6% K2O. · Toimainena(tegevainena) ei ole õige, kuna pole kusagil oksiididena. · Toiteelementidena (N:P:K) peab märkima kas elementides või oksiidides. 12. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ajalugu ja ülesanded Rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkkonnareostuse olulist suurenemist. · Väetamises ei tohi näha vaid saakide suurendamise eesmärki, vaid tuleb tunnetada ka ühekülgse üleväetamise kahjulikku mõju sagi kvaliteedilse, mullale ja keskkonnale. · Suuremaid saake tuleb taodelda mitte üksnes väetise koguste suurendamise kaudu vaid eeskätt nende effektiivsuse kasvatamise teel. · Org. väetiste hulka ei tohi sattuda vett ja kõrvalisi lisandeid.
Kuni 10-aastases puhtmänninoorendikus valgustusraiet ei tehta, viljakatel kasvukohtadel alustatakse valgustusraiega 3-4 aastasel. Kui noorendikus esineb lehtpuid, tuleb välja raiuda kindlasti kask, haab ja varjavad põõsad. Haab tuleb alati välja raiuda, sest ta on männi-pigirooste vaheperemees. Lehtpuid võib jätta kasvama grupiti ja sedasi, et need ei takistaks männi kasvu. Kuivades kasvukohtades võib jätta kase alles, sest kask vähendab tuleohtu, tagab vajaliku liituse ja parandab mullaviljakust. Põdrakahjustuste ohuga aladel tuleb valgustusraiet vältida seni, kui männi keskmine kõrgus on 3-4 meetrit. 10-20 aastases puistus tuleks välja raiuda ka ,,hundi" tüüpi männid ja tuleviku puid võib ka sellel ajal laasida. Külvikultuurides tuleks jätta külvilapile alles üks suurim puu. Kordusperiood viljakamates kasvukohtades on 5-7 aastat 2 korda, halvemates 1 kord. 12) Harvendusraie
kaalisool 47,6% K2O. · Toimainena(tegevainena) ei ole õige, kuna pole kusagil oksiididena. · Toiteelementidena (N:P:K) peab märkima kas elementides või oksiidides. 12. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ajalugu ja ülesanded Rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkkonnareostuse olulist suurenemist. · Väetamises ei tohi näha vaid saakide suurendamise eesmärki, vaid tuleb tunnetada ka ühekülgse üleväetamise kahjulikku mõju sagi kvaliteedilse, mullale ja keskkonnale. · Suuremaid saake tuleb taodelda mitte üksnes väetise koguste suurendamise kaudu vaid eeskätt nende effektiivsuse kasvatamise teel. · Org
paljunemisrakkude ehk goniidide abil paljunemist, kusjuures alati on neil säilinud ka paljunemine hormogoonide abil. Mõnel bakterirühmal (nt Hyphomicrobium) esineb pungumine. 8. Bakterite tähtsus looduses. Enamik baktereid on taimedele kasulikud. Mullas elavad kasulikud mügarbakterid. Nimelt suudavad sellised bakterid varustada taimi väga olulise keemilise elemendi – lämmastikuga. Bakterid aitavad suurendada mullaviljakust, muutes mulda sattuvad taimede jäänused ning loomade väljaheited huumuseks. 9. Seente kasulikkus (4-5 näidet). Lagundajad - tagavad aineringe maal. Biotroofsed parasiidid takistavad teiste organismide kasvu. Toiduainetööstus - pärmid, loomasööt, juustud. Ravimitööstus - penitsilliin, tungalterad. Biotehnoloogia. Inimestele toiteaineks 10. Seente kahjulikkus (4-5 näidet).
Kõrt üritatakse lühendada, sest kasutusotstarvet kõrre jaoks pole . Soovitav oleks energia suunata produktiivorganite kasvatamisele. Suurendamiseks on saadud liikidevahelisi hübriide. TRITICALEnisu ja rukki hübriid. TRITICUM (emassort) xSECALE (isassort)= TRITICALE. Nisu on tolmendatud rukkitolmuga. Saagikust saab suurendada veel väetamise, taimekaitse ja niisutamise teel. Väetamise puhul ei ole esmatähtis võimalikult suured kogused vaid mullaviljakust tõstvad ja taimele optimaalses koguses antav väetis. Saagikust on võimalik suurendada ka geenitehnoloogia abil. Nt siirdatakse taime haiguskindel geen, mis muudab taimed vähem vastuvõtlikuks antud haigusele ja saagikaod on seetõttu võiksemad ja saak suurem. KULTUURTAIMED ÕIGETES TINGIMUSTES SUUR JA KVALITEETNE SAAK Kultuurtaimedeks nimetatakse taimi, mille saaki kasutavad inimesed kindlal eesmärgil. Samas pole paljud kultuurtaimed võimelised
· Korralik künd on põllumehe kõige tähtsam töö · Vana hark- ja vannasader tuleb põllukündmisest eemaldada · Näitetöö ja künnivõistlus on tähtsad uute töövõtete juurutamisel · Sügavam künd on hea saagi alus · Põllul on vajalik kasutada atra aluspõhja kobestamiseks · Välismaa paremate põllutööriistade järgi on neid vaja valmistada ka kodumaal · Kevadel tuleb põllumullas talveniiskust säilitada · Mullaviljakust saab pidevalt suurendada · Sõnnik on põllumehe kukd · Sõnnik ja virts on põldude viljakuse alus · Põldu ei tohi välja kurnata · Kõrgete saakide saamiseks tuleb mineraalväetisi panna · Mullaomaduste parandamiseks on ka lubiväetisel suur tähtsus SEAKASVATUS Seakasvatuse küsimust käsitleb C.R. Jakobson nii: ta soovitab arendada seakasvatust väikemajapidamises, kus juustu valmistada ei tasu. Ühtlasi märgib ta, et kohalikud maasead kasvavad
põllumajandusmaadel, eeskätt põllul ja kultuurkarjamaal. Kraavkuivenduse eelistest on kõige mõõduandvam asjaolu, et kraavid juhivad hästi ära pinnavee. Pinnavee liikuvaks muutmine ongi metsakuivenduse üks põhieesmärke. Põllumajandusmaadel segavad kraavid põllumajandusmasinateliikumist, kraavide ja pervede alla läheb kaduma (sõltuvalt kraavide vahekaugusest) 10...20 % tootmispinnast, väljakaevatud künnialune mineraalpinnas vähendab põllupinnale laialiaetuna mullaviljakust kraaviäärsel maaribal, kraaviperved on umbrohtude leviku koldeks jne. Metsamaadel ei ole need asjaolud mingiks puuduseks. Kraavide suuri vahekaugusi arvestades on metsapinna kadusuhteliselt väike. Kraavkuivenduse suhteline odavus ja madal kuivendusintensiivsus on kooskõlas metsamaa ekstensiivsema kasutusega võrreldes põllumajandusmaaga. Drenaazi ehitamine metsamaale pole vastuvõetav mitte ainult majanduslikult, vaid ka tehniliselt. Arvestada tuleb torustiku ummistumise ohtu puujuurtega
ainult haritava maa, ülejäänud karja ja heinamaa, mida on uuesti põllumaaks raske muuta. Mullakaitsepoliitika- Mullakaitseseadus ja –strateegia ikka veel eestis puuduvad. Stataistika muldade kasutusest ja seisundist puudub. Keskkonnastrateegia- (aastani 2030) - Töötada välja poliitika, mis tagaks mulla keskkonnasõbralik kasutamine maakasutus ja – arendada mullaseire infosüsteemi, - maaomanike teadvustamine, et nad säilitaksid mullaviljakust ja boniteeti, - mulla säästvate soosustuste ja toetuste rakendamine. pinnase degradatsioon on probleemiks pea kogu maailmas. EL täätas välja ja võttis vastu mullakaitse strateegia ning kogutakse liikmesriikidelt infot pinnase seisundit iseloomustavaid näitajaid. Eesmärk on EL-is vastuvõtta mullakaitsedirektiiv, millega pannakse paika liikmesriikide kohutstused pinnase kaitse osas. Muldade seire- Eestis on teostatud alates 1983ndast aastast seireid
agrokeemiateadlased Eestis: C. R. Jakobson (1841-1882) (1869) -A. Eisenschmidt (1876- 1914) -A. Nõmmik (1882-1957) -O. Hallik (1906-1964) -A. Piho (1924-1978) E. Raudväli (1926-1996) -Agrokeemia õpetamise ajalugu -Esimene põllumajanduslik kõrgkool Euroopas – 1797. a. Kesztley Agraarülikool Agrokeemia, kui rakendusteaduse ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllumajanduskultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. m13. Ohutustehnika ja keskkonnakaitse mineraalväetiste kasutamisel 14. Mikroväetiste iseloomustus ja kasutamine-Mikroväetiste kasutamise võimalused • Mulda andmine – madala kontsentratsiooniga mikroväetised (boormagneesium) või kompleksväetised. •Külvise töötlemiseks sobivad kontsentreeritud mikroväetised.•Taimede pritsimine mikroelementide nõrga kontsentratsiooniga lahusega
0t, superfosfaat 2.0t. *Tingväetisena (kg, t) N – ammooniumsulfaat 20,5% N; P – lihtsuperfosfaat 18,7% P2O5; kaalisool 47,6% K2O. *Toimainena(tegevainena) – ei ole õige, kuna pole kusagil oksiididena. *Toiteelementidena (N:P:K) – peab märkima kas elementides või oksiidides. 12. Agrokeemia kui rakendusteaduse ajalugu ja ülesanded – Rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkkonnareostuse olulist suurenemist. *Väetamises ei tohi näha vaid saakide suurendamise eesmärki, vaid tuleb tunnetada ka ühekülgse üleväetamise kahjulikku mõju sagi kvaliteedilse, mullale ja keskkonnale. *Suuremaid saake tuleb taodelda mitte üksnes väetise koguste suurendamise kaudu vaid eeskätt nende effektiivsuse kasvatamise teel. *Org. väetiste hulka ei tohi sattuda vett ja kõrvalisi lisandeid
Naiste rolliks ühiskonnas ei ole vaid laste sünnitamine. 14. Intensiivne- ja mahepõllumajandus (erinevused ja sarnasused). Mahepõllumajandus on loodusliku aineringluse põhimõtteid arvestav tootmisviis, kus mulla, taimede ja loomade vahel valitsevad tasakaalulised suhted. See tähendab, et seal ei kasutata kemikaale, geneetiliselt muundatud aineid/ taimeliike. Selline süsteem suudab ise taastada tarvitatud aineid ning tegutseb edukalt kõigi nende osade harmoonilises koostöös. Mullaviljakust säilitatakse ja parandatakse looduslikult. (viiepõllusüsteem, orgaanilised väetised). Intensiivne põllumajandus- kasutatakse väikest maa-ala, mahutatakse sinna palju kapitali, kasutades vähe tööjõudu ja palju väetist. Kasutatakse palju tehnikat. Intensiivne põllumajandus reostab keskkonda, mahepõllumajandus mitte. 15. Mis on fotosüntees ja selle pöördprotsess? Illustreerige võrranditega. Fotosüntees on looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muundavad
Mahepõllumajandus on loodusliku aineringluse põhimõtteid arvestav tootmisviis, kus mulla, taimede ja loomade vahel valitsevad tasakaalulised suhted. Selline süsteem suudab ise taastada tarvitatud aineid ning tegutseb edukalt vaid kõigi osade harmoonilises koostöös????. Taimekasvatuses ei kasutata sünteetilisi väetisi ega taimekaitsevahendeid. Mullaviljakus tagatakse õige külvikorra, agrotehnika ja orgaaniliste väetistega. Mullaviljakust säilitatakse ja parandatakse kohalikesse oludesse sobiva liblikõielisi sisaldava külvikorra, agrotehnika ja orgaaniliste väetiste abil. Taimekahjustajaid välditakse nende looduslike vaenlaste abil ning kahjustuskindlamate sortide kasvatamisega. Loomapidamisel arvestatakse loomade heaolu ja bioloogiliste vajadustega. Kasvu soodustamiseks ja toodangu tõstmiseks ei kasutata hormoonpreparaate. Keelatud on profülaktiline ravi antibiootikumidega.
Mahepõllumajandus on loodusliku aineringluse põhimõtteid arvestav tootmisviis, kus mulla, taimede ja loomade vahel valitsevad tasakaalulised suhted. Selline süsteem suudab ise taastada tarvitatud aineid ning tegutseb edukalt vaid kõigi osade harmoonilises koostöös????. Taimekasvatuses ei kasutata sünteetilisi väetisi ega taimekaitsevahendeid. Mullaviljakus tagatakse õige külvikorra, agrotehnika ja orgaaniliste väetistega. Mullaviljakust säilitatakse ja parandatakse kohalikesse oludesse sobiva liblikõielisi sisaldava külvikorra, agrotehnika ja orgaaniliste väetiste abil. Taimekahjustajaid välditakse nende looduslike vaenlaste abil ning kahjustuskindlamate sortide kasvatamisega. Loomapidamisel arvestatakse loomade heaolu ja bioloogiliste vajadustega. Kasvu soodustamiseks ja toodangu tõstmiseks ei kasutata hormoonpreparaate. Keelatud on profülaktiline ravi antibiootikumidega.
Eesti suhteliselt niiske kliima ja mitmekesine mullastik soodustavad rohumaaviljelust. Heintaimede osa rahulikult vastavalt rohu tagavarale. Rohu ülekasvamise vältimiseks ja 2 karjatamisringi saagi saamiseks Eestis on asendamatu ja mitmekülgne: võimaldavad toota loomadele täisväärtuslikku põhisööta, tuleb teha osades koplites eelniitmine. Kogu karjamaa peaks olema kas karjatatud või eelniidetud 10-ndaks säilitavad ja tõstavad mullaviljakust. Liblikõielised rohumaataimed seovad õhulämmastikku ja säästavad juuniks. suuri kulutusi mineraalsetele lämmastikväetistele. Rohumaakooslused on nn. bioloogilisteks filtriteks Karjatamise viisid keskkonnareostuse vähendamisel, eriti veekogude ümbruses Rohumaataimi kasut. Erineva otstarbega 1) Süsteemitu ehk vabakarjatamine murudes, pulikemaastikutel turismitaludes
Tootmist mitmekesistatakse vastavalt kohalikele oludele ja võimalustele.EL põllumajanduse keskkonnaprogramm näeb ette et kui taotletakse toetust peavad täidetud olema põhinõuded ning lisaks 1 abinõue,mille hulka kuulub ka tootmise mitmekesistamine 51. Mahetootmine, selle olemus Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel. - Mullaviljakust säilitatakse ja parandatakse orgaaniliste väetiste ja liblikõielisi sisaldava külvikorra abil. - Kahjurite, haiguste ja umbrohu tõrjeks ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid. - Taimekahjustajad hoitakse kontrolli all mehaaniliste võtetega, eri kultuuride kasvatamisega külvikorras ja kahjurite looduslike vaenlaste soodustamisega (säilitatakse nende elupaigad: põldude liigirikkad servaalad, metsatukad, hekid ja muud loodussaared)
Kasutatakse liha ja kala suitsutamiseks. Hall lepp ehk valge lepp Alnus incana Koor helehall, sile, vanemas eas korpa ei moodustu. Lehed ovaalsed-munajad, teritunud tipuga, pealt tumerohelised, alt hallikate karvadega. Keskmise varjutaluvusega. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Kasvab ka soostuvatel muldadel. Täiesti külmakindel liik. Juurestik hästi arenenud. Kasvab sümbioosis kiirikbakteriga, mistõttu on võimeline siduma õhulämmastikku ja seeläbi parandama mullaviljakust. Peamiselt kasvab puhtpuistuna. Puit pehme, punakasvalge, suurte säsikiirtega. Harilik haab Populus tremula Tüvi sirge, silinderjas, noores eas siledakooreline, vanemas eas aga kaetud korbaga. Võra lai ümarovaalne või laisilinderjas. Lehed peaaegu ümmargused Täiesti külmakindel, valgusnõudlik, kasvab peamiselt viljakatel ja väga viljakatel kasvukohtadel. Keskmise tormikindlusega liik. Haava kasvatamisel on peamiseks probleemiks seenhaigused.
Eelistada mehaanilist umbrohu tõrjet. Taime kaitsevahendeid kasutada vaid vastavalt tegelikule vajadusele ja varahommikul/õhtupoolikul kui enamik putukaid pole aktiivsed. Mitte pritsida õitsevaid taimi (mesilaste hukkumine). Suurte põldude liigestamiseks kasutada mitmeaastase taimestikuga ribasid (ei väeta/ei taimekaitsevahendeid). Oluline elupaik looma/taimeliikidele. Vähendavad mullaerosiooni (aitab säilitada mullaviljakust). Rohumaid niita keskelt lahku (loomad saavad põgeneda traktori eest). Võimalusel vältida liiga varajast niitmist (linde kaitsta). Vältida ülekarjatamist. Säilitada maastikuelemente (on elukohaks paljudele taimede, putukatele, pisiimetajatele, roomajatele, lindudele) mis asuvad põllumajandusmaal (metsatukad, kännuhunnikud, kivivared). Rajada uusi maastikuelemente, kui on sobivad tingimused (nt tiik sinna, kus on tootmiseks mittesobilik niiske maa). 43. Mis on invasiivne liik
· kogumisfaasis suurendatakse mulla huumusvaru ning kasvatatakse liblikõielisi või nende segusid (nt ristik/kõrrelised) · külvikord sisaldab toitainete kasutamise faasi · kasutusfaasis kasvatatakse teravilju, kartulit, üheaastaseid kultuure Liigid Stabiilsed Ebastabiilsed Üksikpõllu külvikord 45. Külvikorra koostamise ja sisseviimise alused -Jaotada külvikord lülideks.Lüli koosneb tavaliselt 2-4 kultuurist, millest esimene (sed) on mullaviljakust tõstvad ja millele järgnevad "halvemad " kultuurid -Kesksel kohal on liblikõielised heintaimed (ristik, lutsern, mesikas jt) Arvestada - mulla viljakuse säilitamise ja parandamise vajadust - umbrohu-, haiguste- ja kahjuritetõrje vajadust - kultuuride agrobioloogilisi nõudeid 46. Kultuuride järjestuse alused nende külvikordadesse paigutamisel Head,halvad eelviljad, vaata lehelt Iseendale järgnevus 47
Värvuse muutumine punakaspruunilt sinakashalliks. Gleistumine näitab soostumisprotsessi olemasolu. Selle protsessi kaugemale arenemisel on pärsitud orgaanilise aine lagunemine ja hakkavad akumuleeruma poollagunenud ja lagunemata taimejäänused, hiljem turvas. Gleistumise rida:(g) üksikud roostetäpid, g nõrgalt gleistunud, G tugevalt gleistunud (gleihorisont).Tähistame G-tähega V Muud protsessid. 1.Kultuuristamine inimese sihipärane (agronoomiline) tegevus, mis tõstab mullaviljakust: huumusevaru suurendamine, mulla reaktsiooni reguleerimine, iikuvate totainete sisalduse tõstmine, mehaanilise koostise parandamine jne. 2.Rekultiveerimine alade taaskasutusele võtmine (karjääri alad), tekivad tehnogeensed mullad:metsastumine, põllustamine, haljastamine jne. Mulla toitereziim-Selle all mõistetakse taimede varustamist liikuvate toitainetega. Makroelemendid:C; O; H; Ca; Mg; K; Fe; P Mikroelemendid:Cu; B; Mn; Zn; CO; Mo
diploidsed rakud. Kõige sagedamini on isastel haploidsed rakud ja emastel diploidsed rakud. Sellistel liikidel on isased arenenud viljastamata munadest ja emased viljastatud munadest. Haplodiploidsust on leitud putukate hulgast, eriti sipelgate, mesilaste ja herilaste seast. 12. Mis on püriit ? Püriit on sulfiidne mineraal.Püriit koosneb väävlist ning rauast (FeS2) 13. Bakterite tähtsus. Bakterid aitavad suurendada ka mullaviljakust muutes mulda sattuvad taimede jäänused ning loomade väljaheited huumuseks. Kui oled kokku puutunud aia- või põllupidamisega, siis tead, et huumus on see, mis muudab mulla viljakaks. Huumuse tähtsus seisneb selles, et ta seob mullas olevad liiva- ja saviosakesed sõmerateks. Selliste sõmerate vahele jääb hulgaliselt õhuruumi ning sõmerate vahele jääb pidama ka vihmavesi. Seetõttu on huumuserikas muld õhuline ja niiske ning väga sobiv taimede kasvuks
Liebig purustava löögi huumustoitumise teooriale ja asendas selle mineraalse toitumise teooriaga. (miinimunseadus ehk tünnilauateooria saagi taseme määrab miinimumis olev kasvutegur. Ja toitainete täieliku tagastamise teooria mulda tuleb anda tagasi väetistega niipalju toitained kui sealt saagiga eemaldatakse. Agrokeemia ülesandeks on on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllumajanduskultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Suured teened on ka vene teadlasel Gedroitsil, kes andis kaasaegse käsitluse neeldumisnähtustele mullas, tema tööd said teoreetiliseks aluseks muldade lupjamisele ja mineraalväetiste andmise optimaalse andmise aegade ja viiside planeerimiseks. Eestis on ag arenemine eelkõige seotud C.R.Jakobsoniga, kes kasutas ja propageeris erinevaid väeamise viise
Õitseb märtsis-aprillis. Käbid väikesed, 3-10 kaupa võrsete tippudes, valmivad sügisel. Seeme võrdlemisi laia tiivaga. Paljuneb seemnetest, aga ka juure- kui ka kännuvõsudest. Keskmise varjutaluvusega, (ületab varjutaluvuselt kaske, haaba ja sangleppa). Mullastiku suhtes vähenõudlik. Täiesti külmakindel, juurestik hästi arenenud. Kasvab sümbioosis kiirikbakteriga, mistõttu on võimeline siduma õhulämmastikku ja seeläbi parandama mullaviljakust. Väga kiirekasvuline (Eesti kiirekasvuliseim liik). Lühiealine, maks vanus 50-70a. Puit pehme, punakasvalge, suurte säsikiirtega. Harilik haab Populus tremula Kuni 30m kõrge puu. Tüvi sirge, silinderjas, noores eas siledakooreline, vanemas eas aga kaetud korbaga. Võra lai ümarovaalne või laisilinderjas. Puistus laasub kiiresti ja kõrgelt. Lehed peaaegu ümmargused, jämedalt tömpjassaagja servaga. Lehtib mai keskel, lehed algul kollakaspunased. Ka
kõrge liigirikkus, haruldased taimeliigid, pärandkultuurmaastik. Poollooduslikud alad ( puisniidud, luhaniidud, rannaniidud) on valdavalt levinud Lääne- ja Põhja-Eestis. b. Mahepõllumajandus Mahepõllumajandus- isetoimiv säästlik agroökosüsteem, mis kasutab kohalikke ja taastuvaid ressursse. Taimekasvatuse aluseks on mulla struktuuri ja viljakuse säilitamine ning viljavaheldus. Mullaviljakust säilitatakse orgaaniliste väetiste abil. Keelatud on kasutada mineraalväetisi ja sünteetilisi taimekaitsevahendeid. Loomade arv ja maa suurus peavad olema tasakaalus. Loomapidamisel arvestatakse loomade heaolu ja bioloogiliste vajadustega. Kasvu soodustamiseks ja toodangu tõstmiseks ei kasutata hormoonpreparaate. Keelatud on profülaktiline ravi antibiootikumidega. Loomasööt peaks pärinema oma talu maadelt ja sõnnikukäitlus olema võimalikult keskkonnasõbralik. c
annaabi.ee 
