50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
77 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pytsu
Õppematerjali autor
KIHTVULKAAN KILPVULKAAN ÜLDMAATEADUS 11.KL. eisega vahelduvad tardunud ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava kihid Ülle Liiberi eksamimaterjalid. Maigi Astoki täiendustega. Lisaks veel materjale internetist ja Ivi Olevilt. 1. Oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantu
Litosfäär. Litosfäär - astenosfääri peale jääv maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks. Astenosfäär ookeanite all ~50 km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest Mandriline maakoor mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune. Ookeaniline maakoor ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivimid, mis
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke
1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär - maakera välimine kivimiline kest, koosneb maakoorest ja vahevööst Pedosfäär - mullastik, maakoore pindmine kiht Hüdrosfäär - vesi Biosfäär - Maa sfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses mehaaniline energia- vee liikumine kineetiline energia - vee liikumine soojusenergia - päike laineenergia - veekogude lainetus keemiline energia - fossiilsed kütused 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. Tööleht LITOSFÄÄR 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused. Tööleht LITOSFÄÄR LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. Mandriline maakoor on paksem, kergemate kivimitega, vanem, väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor. MM on sette-, moonde-, ja tardkivimid. OM on sette- ja tardkivimid (basalt) 2. Iseloomusta teket ja too nä
ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass 1. LITOSFÄÄR a) Joonise abil seleta maa siseehitust ning võrdle mandrilist ja okeaanilist maakoort Näitaja Mandriline maakoor Okeaaniline maakoor Maakoore paksus 40-80 km 5-8 km Vanus Vanem u. 4 miljardit aastat Noorem u. 180 miljonit aastat Koostis Tard,- sette,- moondekivimid Sette- ja tardkivimid (basalt) (graniit) Moodustus / Tihedus Mandrid / kergem Maailmamere põhi / raskem b) Võrdle geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servadel (okeaaniliste laamade eemaldumine, okeaanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe okeaa
3 PEDOSFÄÄR+vt. ka lühikonspekt muld 1. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel; murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine -on kivimite mehaaniline peenendumine ilma -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud kivimipragudes oleva vee jäätumine. t
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses Mehaaniline energia- gravitatsioonijõud, vee liikumine maal. Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega seotud vee liikumist ookeanides ja meredes. Potensiaalne energia- maapinna kerkimine mandrijää sulamise tõttu. Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained. Keemiline energia- põlemine, orgaanilise aine ülekanne toiduahelas. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. MAA TEKE Eelkambrium Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Karbon
PEDOSFÄÄR. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosioon nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Leostumine nim. lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast. Karstumine kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehaaniliselt toimel, mille tagajärjel tekivad pinnavormid. Bioloogili
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid