Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teraviljapõld (mahekasutus, viljavaheldus) (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Teraviljapõld 
(mahekasutus,  viljavaheldus )

Mis see on?

Mahepõllumajandus – taastuvail loodusvaradel põhinev ja loodusseadusi järgiv 
taime­ ja  loomakasvatus .
Viljavaheldus –  kasvatatavate  kultuuride vahetamine.
Ei kasutata herbitsiide.
Piiratakse oluliselt mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamist.
Keelatud on kasvatada GMO loomi ja taimi.
Allakülv


Taimestik

Levinuimad teraviljad –  rukis , oder,  kaer , nisu.
Viljeluskultuuri 
kujunemine

Mahetootmises tuleks orgaanilist materjali (sõnnikut,
taimejäänuseid) kompostida, sest kuumkäärimisel
hävivad umbrohuseemned ja haigustekitajad ning
toitained on taimedele paremini omastatavad.
Terve, kohalikesse tingimustesse sobiva, taimse materjali valik. Vaid terved ja 
tugevad taimed suudavad aktiivselt kahjustajatega võidelda, sünteesides selleks 
spetsiaalseid ühendeid.
Püsimajäämistingimused

Optimaalsete taimekasvutingimuste loomine. Õigeaegne, ühtlase sügavusega 
külv orgaanilise
    aine rikkasse, hea struktuuriga mulda annab taimedele
vajaliku kasvuenergia, sest idanemiskeskkond
loob eeldused edaspidiseks arenguks.
Mullaharimine . Künd, kultiveerimine ja äestamine hävitavad mullas olevaid 
kahjureid  ning ohjavad umbrohtumist.(vedrupiiäke)
Kahjustajate arvukuse otsene reguleerimine on vajalik juhul, kui nende suur 
hulk ähvardab põhjustada olulisi saagikadusid.
Külvikord

Tagab kultuuride saagikuse ja parandab mullaviljakust
Kultuuride  mitmekesisus
Külvikorras on  kesksel  kohal liblikõielised kultuurid.
Kui tingimused muutuvad?

Kui mulda varustada üleliia lämmastiku ja orgaaniliste väetistega, ei suuda 
liblikõielised püsima jääda.
Taimehaigused  põhjustavad olulist saagikadu.
Mahetootmine Eestis

1989.a. algas ökoloogilise põllumajandusega organiseeritud tegelemine.
1997.a. võeti vastu esimene Mahepõllumajanduse seadus.
2001.a. algas riiklik kontrollsüsteem.
Alates 2004. a. 1.  maist  kehtivad Eestis Euroopa Liidu mahepõllumajandust 
reguleerivad õigusaktid.
Mahetootjate arvu poolest on esikohal Võrumaa, mahemaa pindala poolest 
Saaremaa.
Mahepõllumajanduslikust maast kasvatati 2009. a. teravilja 10,5% maast.(2011.a 
122 000 ha maad)
Riik on mahetootjaid rahaliselt toetanud alates 2000. a. makstes hektaripõhist 
mahepõllumajandustoetust.
Kasutatud materjalid

http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hluts.ht m
http://mesindus.ee/meetaimed/soodagaleega
http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TAIMETERVIS/MAHE/mahe_alustajatele_f i
n.pdf
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/24918/liblikielised_vi_kaunvilja
lised_fabaceae.html
http://www.stat.ee/49283?highlight=mahep%C3%B5llumajandus
Täname tähelepanu eest!

Eesti esimene maheõlu, 
mille pruulimisel on kasutatud 
ainult mahepõllumajanduses 
kasvatatud humalat ja linnast.  

Document Outline

  • Slide 1
  • Mis see on?
  • Allakülv
  • Slide 4
  • Taimestik
  • Viljeluskultuuri kujunemine
  • Püsimajäämistingimused
  • Külvikord
  • Kui tingimused muutuvad?
  • Mahetootmine Eestis
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Kasutatud materjalid
  • Täname tähelepanu eest!
Vasakule Paremale
Teraviljapõld-mahekasutus-viljavaheldus #1 Teraviljapõld-mahekasutus-viljavaheldus #2 Teraviljapõld-mahekasutus-viljavaheldus #3 Teraviljapõld-mahekasutus-viljavaheldus #4 Teraviljapõld-mahekasutus-viljavaheldus #5 Teraviljapõld-mahekasutus-viljavaheldus #6 Teraviljapõld-mahekasutus-viljavaheldus #7 Teraviljapõld-mahekasutus-viljavaheldus #8 Teraviljapõld-mahekasutus-viljavaheldus #9 Teraviljapõld-mahekasutus-viljavaheldus #10 Teraviljapõld-mahekasutus-viljavaheldus #11 Teraviljapõld-mahekasutus-viljavaheldus #12 Teraviljapõld-mahekasutus-viljavaheldus #13 Teraviljapõld-mahekasutus-viljavaheldus #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor taivo500 Õppematerjali autor
Ökoloogia ettekanne teemal kultuurkooslused: teraviljapõld (mahekasutus, viljavaheldus)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Maaviljeluse konspekt eksamiks
72
docx

Maaviljeluse konspekt eksamiks

29. Mulla orgaanika mõjutused erineva lõimisega muldades (sidusus, struktuursus, filtratsioon, puhverdusvõime, neelalamismahutavus, bioloogiline aktiivsus). 30. Mullaväsimuse peamised põhjused  Üldine vaesumine toite- ja mikroelementidest  Füüsikalis-keemiliste omaduste ja struktuuri halvenemine  Ohtlike umbrohtude paljunemine  Mürgiste ainete eritumine juurtest ja nende kuhjumine mullas 31. Monokultuur, viljavaheldus Monokultuur- kasvatame sama kultuuri pidevalt samal põllul nt. 5 a otra. Probleemid: resistentsus, umbrohud, taimehaigused, erosioon, mulla vaesumine. Viljavaheldus- kultuuride ajaline järjestus. Vanasti oli juhuslik, et subjektiivsed faktorid määrasid ära kultuuride järjestuse, aga tänapäeval agrobioloogiliselt põhjendatud, so kultuuride bioloogiliste iseärasustest tulenevate nõudlustest kktingimuste suhtes.

Põllumajandus
Maaviljeluse konspekt
34
doc

Maaviljeluse konspekt

2) Miinimumseadus ­ taimede saagikuse määrab miinimumis olev kasvutegur. Taimed on võimelised kasutama miinimumis olevat kasvutegurit seda produktiivsemalt, mida rohkem on teisi 1 taimekasvutegureid optimumis. Maksev on see ka teiste maaviljelussüsteemide komponentide (külvikorrad, mullaharimine, väetamine) jt tegurite puhul Eesti ,,madalaimaks tünnilauaks" on muld ja mullaharimine, viljavaheldus ja umbrohtumus 3) Taimekasvutegurite asendamatuse ja nende füsioloogilise samaväärsuse seadus ­ siinjuures on oluline kõigi vajalike taimekasvutegurite toime taimekasvule ja arengule, vähemoluline ühe või teise teguri maht, kogus või mõjukestus. Antud seadus on kehtiv ka maaviljelussüsteemi komponentide kohta 4) Optimumiseadus - suurimsaak saadatakse optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus

Põllumajanduse alused
Üldise taimekasvatuse kogu materjal
50
doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi komponente. Ta peab kindlustama soods

Taimekasvatus



Meedia

Kommentaarid (2)

velis profiilipilt
velis: aitab küll
10:10 14-02-2013
kew111 profiilipilt
kew111: Sain abi
18:57 18-02-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun