rannikuvöödes. Neid rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Püstitati paekivist tara või palkidest kaitsesein. Kindlustatud asulates elati püsivalt. Suurem osa Eesti elanikest elas pronksajal arvatavasti siiski avaasulates. Matmiskommetes leidis aset suur muutus ,sest hakati rajama Kivikirstkalmeid( kividest laotatud ring ja keskel rist). Nooremal pronksajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistseid, sisemaalt teatakse neid suht vähe. Paepealsetel rannikualadel on küllalt õhukest aga viljakad mullad, mida oli kergem harida. Toimus karjakasvatus ja maaviljelus, kasvatati lambaid , kitsi ja veiseid, vähem sigu ja hobuseid. Põllul oli nisu ja oder. Lisad andis ka küttimine ja kalapüük. Sise-Eesti oli pronksajal ilmselt hõredamini asustatud. 2).Vana Liivimaa poliitiline ülesehitus. Vana-Liivimaa koosnes pärast 1346
lohukivid 2. Ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis 3. Hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid 4. Kivikalmetesse ei maetud sugugi kõiki surnuid, eelkõige sellist meetodid peetakse maaomanike perede matmispaikadeks Asustus, majandus ja ühiskond: 1. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks 2. Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe 3. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr 50 pKr ) 1. Rauast tööriistad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed 2. Umbkaudu 500 a paiku jõudis naaberaladelt Eestisse esimesi rauast asjad 3. Raudesemed olid kallid 4
8. Miks on leitud vanemast pronksiajast suhteliselt vähe pronksesemeid? 1p Eestis puudusid vask ja tina pronksi valmistamiseks, aga mujal olid pronksiesemed liiga kallid 9. Kas nooremal pronksiajastul elati enamasti paikselt või rändavat eluviisi? 1p Elati paikselt, et leitud kindlustatud asulad, põlde, kivikalmed, ohvrikive, eelkõige saartel ja rannikul. Arenes karjakasvatus ja maavilsus. 10. Võrdle noorema pronksiajastu sisemaad ja rannikualasid? 2p Rannikualalt on teada mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe. Rannikualadel on viljakad, seetõttu kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus, sisemaadel tegeldi peamiselt alepõllundusega. 11. Seleta: kivikirstkalme, tarandkalme 4p Kivikirstkalmed- alates hilisneoliitikumist ja pronksiajast laialdaselt kasutatud kalmevorm, mille põhitunnus on kividest kirst. Tarandkalme - kalmevorm, mille põhitunnuseks on madala kivimüüriga piiratud nelinurkne tarand.
Noorem pronksiaeg eristub uut tüüpi kinnismuististega. Mõned kindlustatud asulad ehitati Saaremal ja Põhja- Eesti rannikuvööndis. Kindlustatud asulad polnud vaid pelgupaigad, vaid neis elati püsivalt. Enamus elanikest elasid siiski avaasulates. Matmiskommetes rajati erilisi kivikirstkalmeid. Kivikalmetesse aga ei maetud sugugi kõiki surnuid, neid peeti eelkõige maaomanike perede matmispaigaks. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Rannikualalt oli teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus ja maaviljelus. Vähem küttimine ja kalapüük. Arvatakse, et sel ajal hakkas valitsema üksiktaluline asutus ja kujunes välja põllmaa eraomandus, mis suurendas ilmselt varanduslikku ebavõrdsust. Sise- Eesti oli pronksiajal ilmselt hõredamini asustatud. Vanem Rauaaja esimene periood eelrooma rauaaeg oli u 500 eKr 50 pKr. Rauast
lohukivid 2. Ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis 3. Hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid 4. Kivikalmetesse ei maetud sugugi kõiki surnuid, eelkõige sellist meetodid peetakse maaomanike perede matmispaikadeks Asustus, majandus ja ühiskond: 1. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks 2. Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe 3. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr 50 pKr ) 1. Rauast tööriistad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed 2. Umbkaudu 500 a paiku jõudis naaberaladelt Eestisse esimesi rauast asjad 3. Raudesemed olid kallid 4
kivipeenrad. Viimased piiravad osaliselt või täielikult paarikümne meetri laiuse ja pikkusega põllulappe. Kuna taolisi suhteliselt ebakorrapäraseid põlde on seni leitud eeskätt Läänemere ümbrusest (Ojamaalt, Taanist), siis nimetatakse neid balti põldudeks. 3.1.ASUSTUS, MAJANDUS JA ÜHISKOND Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe. Arvatavasti oli kahe regiooni arengutempo looduslike tingimuste tõttu erinev. Paepealsetel rannikualadel on küllalt õhukesed, aga omal ajal ilmselt viljakad mullad, mida oli kergem harida. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus. Ligi 80% kindlustatud asulatest pärit luuleide on koduloomade luud. Kasvatati esmajoones lambaid, kitsi ja veiseid, mõnevõrra vähem sigu ja hobuseid
Märgaladesüsteem on oluline (~1 % Eesti populatsioonist) pesitsuspaik sookurele. Kasti laht on madalaveeliste (<4 m) merelahtede, laidude, ulatuslike pillirooväljade, rannaniitude ja soolakute kompleks Saaremaa lõunarannikul. Kasti laht on oluline haneliste rändeaegne peatumispaik ja veelindude pesitsuspaik, näiteks väiketiir. Keskkonnakaitse Kaarma vallas on mitmeid piirkondi, mis vajavad keskkonnakaitselisi meetmeid. Halveneb Mändjala-Järve ranna olukord, kus liiv rannikualalt uhutakse ära Nasva suunas. Selle tulemusena on Nasva sadama piirkonnas jällegi liiv kuhjunud, takistades sadama tööd. Toimuvad uuringud otsimaks võimalusi liiva püsimajäämiseks Mändjala - Järve randa. Käesoleval aastal rahastab uuringuid KIK (Keskkonna Investeeringute Keskus) poole miljoni krooni ulatuses. Suureneb õhusaaste tiheda asustusega aladel. Kaitset vajab ka ravimuda. 13
juurde. Kompositsioonilt on ,,Odüsseia" keerukam, sest algab sündmuste keskel ning eelnevatest sündmustest saab lugeja teada alles loo käigus. Eepos koosneb 24. laulust ja ligikaudu 12 000 värsist. 14. Mida on teada Homerose päritolust ja eluloost? Kes oli Demodokos? Pimeda lauliku Homeros elu kohta pärinevad teated on vastukäivad. Arvatavasti elas Homeros 8. sajandil eKr (osad teooria asetavad eluaja 12. sajandisse eKr) ning pärit oli Väike-Aasia rannikualalt (kodulinnaks võis olla Smyrna). Demodokos on ,,Odüsseias" esinev pime laulik ehk aoid ning teda on samastatud Homerose endaga. 15. Milliseid teooriaid eksisteerib Homerosele omistatud eeposte tekke kohta? Milline on aegade jooksul olnud suhtumine Homerose eepostesse? Mõlemad eeposed on küll omistatud Homerosele, kuid on pakutud välja ka seda, et Homeros on ainult ,,Iliase" autor ning ,,Odüsseia" kirjutas keegi teine. Samuti on
väikeste tarandikega kalmeid kui m a a 2. sajandist alates Eesti domineerivaks kalmevormiks kujunenud tarandkalmete varast varianti. Samas torkab silma, et rooma rauaaegsed nö klassikalised tarandkalmed levisid senistel andmetel peamiselt Sise-Eestis, Virumaal ja Põhja- Lätis, seega selles areaalis, kust nende väidetavat varast varianti enamasti teada polegi. Taas kord on erandiks Virumaa, kus leidub mõlemaid variante. Ülejäänud Eesti rannikualalt, eeskätt Loode-Eestist Tallinna ümbrusest ja Saaremaalt on leitud vaid üksikuid nö "päris" tarandkalmeid ning needki on seni olnud dateeritud rooma rauaaja lõppu või rahvasterännuaega. Ebakorrapäraste tarandikega kalmed Eelrooma rauaegset Saaremaad iseloomustas väikeste tarandikega kalmete eri variant: ebakorrapäraste tarandikega kalme. Esimese taolise matmiskoha kaevas 1974-75. aastal
Alkaiose luule teemad: 1) Võitlus türannide vastu ( Myrsilose ja Pittakose ) vastu 2) Sümposion Sappho loomingust säilinud üle 200 fragmenti, vaid üks tervikluuletus ( ood Aphroditele ). Olevat ta olnud abielus, oma tütre eest hoolitses. Olevat olnud armunud noorukisse, kelle tõttu enesetapu sooritas. Teemad: 1) pulmalaulud, hümnid armastuse ja abielu kaitsejumalatele 2) tütarlaste ja naiste tunded, nende elu pisiasjad. Anakreon ( u 570 485 eKr ) Pärit Väike-Aasia rannikualalt joonia keeleruumist. Pärslaste poolt ähvardava ohu tõttu asus enne 540. a Traakia rannikule Samose saarel türann Polykratese õuelaulik Ateenas türann Hipparchose õuelaulik Järgmine patroon Tessaalias Luule on lihtne, mänglev, lõbusas stiilis. Sügavamat seost polistega ei olnud, poliitilisi teemasid loomingus ei olnud. Lihtsuse, mänglevuse taga oli korralik poeeditöö, läbimõeldud sõnastus. Kasutas palju kõlamänge, alliteratsiooni.
mis aga hoiatas teisi revalasi vaenuväe tulekust ja võimaldas neil pelgupaikadesse põgeneda. Liivimaalased rüüstasid Revala idaosa ja asusid siis mööda merd saagi ja vangidega tagasi minema. Saarlaste või teiste eestlaste kallaletungi kartes liiguti ettevaatlikult ja Liivimaale jõudmine võttis aega kümme päeva. Lindanise lahing, 1219. 1219. aastal maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juurde kuningas Valdemar II juhtimisel kuninga vasallid Põhja-Saksamaa rannikualalt, lääneslaavlased ja Taani ristisõdijad, kes vallutasid umbes aasta jooksul Tallinna piirkonna ja Põhja-Eesti ning hakkasid taanlaste kontrolli all olevates piirkondades ristima elanikke ja rajama sõjalisi kindlustusi. Põhja-Eesti vallutamise järel anti alad Rooma paavsti poolt valitsemiseks Taani kuningale, mitte Taani kuningriigile. Vallutatud maalt saadud tulud laekusid isiklikult Taani kuningale, mitte Taani riigile. 1220
sademete järgi kolme kuivema kuu andmetelt. Põua kuulutab välja valitsus SUURIMAD PÕUAD AUSTRAALIAS PÕUA KIRJELDUS PERIOO D 1864-66 Vähesed andmed näitavad, et põuad oli raske Victoria, Lõuna-Austraalia, Uus- Lõuna-Wales, Queensland ja Lääne-Austraalia 1880-86 Victoria (põhja alad ning Gippsland); Uus-Lõuna-Wales (peamiselt põhjane nisu ala, karjakasvatus ning lõunarannik); Queensland (1881-86, kagu ala poole liigub edasi rannikualalt, kesk Queensland 1883-1886); Lõuna- Austraalia (1884-86, peamiselt agrikultuursed alad) 1888 Victoria (põhja alad ning Gipssland); Tasmaania (1887-89 lõunast), Uus- Lõuna-Wales; Queensland (1888-89); Lõuna-Austraalia ja Lääne-Austraalia (kesk agrikultuursed alad) 1895- Kogu Austraalia tundis põuda, kuid kõige rohkem Queenslandi rannikuala, 1903 sisemaa Uus-Lõuna-Walesis, Lõuna-Austraalia ja kesk-Austraalia. See oli
hoovused põhjpoolkeral lõunasse ja põhja lõunapoolkeral, moodustades seega suletud rõnga ekvaatori ja 40 - 45º laiuse vahel. Põhjapoolkeral kulgeb hoovuse ringlus kellaosuti liikumise suunas, lõunapoolkeral aga vastupidi. Osa põhjapoolkera idasuunalisest hoovusest keerab hargnedes põhja. Põhjalaiustel 45 - 65º vahel, nii Atlandil kui ka Vaiksel ookeanil, moodustuvad vastupäeva kulgevad ringlushoovused. Põhja Jäämeres liiguvad pinnahoovused idatuulte mõjul Aasia rannikualalt üle pooluse Gröönimaa idarannikule. Antarktika rannikualal on hoovus peamiselt kitsas ida lääne suunaline riba. Kandudes rannikust eemale, keerab ta läänetuulte survel itta. Jää Maailmameredel kohatav jää võib olla nii mereline kui ka pärit jõgedelt või mandrilt. Merejää tekib vahetult mereveest seda jääliiki esineb meredel kõige rohkem. Tema iseloomulikuks omaduseks on
poliitiliste motiividega. Alkaios, fragment 335 Ei maksa, Bykchis, raskuses heita meelt, ei aita põrmu kurbus ja rohke nutt, üksainus nõu on täitsa kindel toodagu veini, et jääda purju. · Anakreon (u 570 485 eKr) Pärit Väike-Aasia rannikualalt joonia keeleruumist Pärslaste poolt ähvardava ohu tõttu asus enne 540. aastat Traakia rannikule. Samose saarel türann Polykratese õuelaulik. Anakreoni luulest säilinud u 160 fragmenti,enamik paari rea või mõne sõna pikkused. Teemadeks olid: Sümposioon, armastus, noorus. · Kristjan Jaak Petersoni (18011822) tõlked anakreontilisest luulest : MA PEAN JOOMA. LAULUKE
annaabi.ee 
