Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Tõmba moblasse sammulugeja! Tragimatele auhinnad Kõnni terviseks Sulge
Add link

"Keskmine kiviaeg" - 257 õppematerjali

keskmine kiviaeg – inimeste asupaigad laienesid, sellest ajast on jäänud vähe kunsti mälestusi, oluline erinevus on et kalju joonistel ei ole kujutatud niivõrd loomi kuid inimesi oma toimetuste juures! Nende joonistel kujutati mehi oma vahel võitlemas naisi jalutamas lastega.
2
rtf

Mesokiitium eks keskmine kiviaeg

Mesoliitikum algas koos Maa kliima tunduva soojenemisega pärast viimast jääaega 12 000 aastat tagasi, mis tähendas pleistotseeni lõppu. Mesoliitikumi algusajaks loetakse umbes 8000 eKr. Mesoliitikum lõppes põlluharimise algusega ühes või teises piirkonnas. Mõnes piirkonnas oli pleistotseeni lõpus põlluharimine juba alanud, nii et mesoliitikumist ei saagi rääkida. Mesoliitikum on seega ajavahemik pärast pleistotseeni lõppu ning enne tüüpilisi neoliitilisi kultuure. Iseseisev ajastu oli see eriti Euroopas, kus ta kestis paleoliitikumi lõpust ja põlluharimise algusest Ees-Aasias kuni põlluharimise alguseni Euroopas, mis oli seal ühtlasi neoliitikumi algus. Kesk-Euroopa lõunaosas lõppes mesoliitikum umbes 8000 eKr ja Kesk-Euroopa põhjaosas umbes 4500 eKr. Mõnel maal peetakse neoliitikum...

Ajalugu - Põhikool
11 allalaadimist
2
docx

Keskmine kiviaeg

Noorema kiviaja ehk neoliitikumi ( u 5000- u 1800 aastat eKr ) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat ( u 1800- u 1100 eKr ) ja nooremat pronksiaega ( u 1100- u 500 eKr) Rauaaega jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide , matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks ,- keskmiseks ja nooremaks rauaajaks . Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr- u 50 pKr ) Rooma rauaaeg ( u 50 ­ u 450 pKr) Ajalooline aeg ja selle periodiseering 1. Perioodi keskaja algusest kuni tänapäevani nim Eestis ajalooliseks ajaks 2. Eesti keskaja kronoloogiliste piiride suhtes ei ole meie ajaloolased ühel meelel 3. Eesti ajaloos on tavaks alustada uusaega Liivi sõjaga 4. Uusajast omakorda eristub selle esimene...

Ajalugu - Keskkool
5 allalaadimist
6
sxw

Keskmine kiviaeg Eestis

MÕISTED Billingeni katastroof ­ enam kui 8000 a eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kunda kultuur - oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Köik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kammkeraamika kultuur ­ u.3300 eKr tulid Eestis kasutusele paremini valmistatud savinõud,mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava riistaga. Venekirveste kultuur ­ u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse kultuuri venekirveste kultuuriks. Kivikirstkalme ­ VI sajand...

Ajalugu - Keskkool
127 allalaadimist
5
docx

Keskmine kiviaeg

(9600–3900 a eKr) Mesoliitikum ehk keskmise kiviaja alguseks loetakse 8000 a. eKr . Kiviaja kultuur kujunes välja Śvidry kultuuri baasilt. Mida tuntakse ka, kui Kunda kultuurina ja mis hõlmas kõiki Baltimaid, Põhja-Valgevenet, Kirde-Poolat, Loode- Venemaad, Karjalat ja Soomet. Ühe seletuse kohaselt kujunes see välja Lõuna- Leedus ja Kirde-Poolas, jõudis sealt Läti ja Eesti alale koos uusasukate saabumisega. Vanim inimtegevuse jälg Eestis on Pulli asulakoht, u 9000–8550 eKr. Keskmisest kiviajast pärit juhuleide on välja tulnud üle kogu Eesti. Umbes 7100 a. eKr hakkas asustus levima mererannikul, kus tegeldi hülgeküttimisega . Hülgeküttide retkete käigus avastati ja võeti kasutusele ka rannikust mitmekümmend kilomeetrit eemal asunud saared. Umbes 5800 eKr jõudsid esimesed hülgekütid Saaremaale, kuhu tekkis keskmisel kiviajal ka püsiasustus. Hiiumaale ja Ru...

10.klassi ajalugu - Keskkool
1 allalaadimist
4
docx

Eestimaa ajaloo algus püügimajanduslik kiviaeg seminaritöö 10 klass

Klass……………. Eestimaa ajaloo algus , seminaritöö 10 klass 1. Miks on Eesti inimasustus võrreldes üldise inimkonna vanusega väga lühike? - Sest Eesti oli osa Euroopast mida tabas jääaeg. 2. Millise taimestikuga oli pärast jääaega algselt kaetud Eestimaa? - Algselt oli Eesti kaetud tundra taimestikuga. 3. Mille põhjal saame teadmisi muinasaja kohta? - Teadmisi muinasaja kohta saame inimeste rajatud või mahajäätu põhjal. Asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, töö- ja tarberiistad jne. 4.Kuidas eraldavad muinasaega arheoloogid? - Kiviaeg - Pronksiaeg - Rauaaeg 5. Kuidas jaguneb kiviaeg alaperioodideks? - Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg - Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg - Neoliitikum ehk noorem kiviaeg 6. Kuidas jaguneb alaperioodideks rauaaeg? - Varane rauaaeg - Keskmine rauaaeg - Noorem rauaaeg NIMI…………………………………. Klass……………. Püügimajanduslik kiviaeg, neoliitikum, pronksiaja algus 1. Millised kohad valisid inimesed elupaikadeks püügimajandusliku kiviaja alguses? - Püügimajandusliku kiviaja inimesed valisid elupaigaks enamasti veekogude kaldad ja rannikualad. 2. Nimeta kuidas jagunesid püügimajandusliku kiviaja etapid ( kohanimetuste järgi). - Pulli -Kunda - Sindi-Lodja - Narva 3. Millistest materjalidest valmistati töö ja tarberiistu kiviajal? - Kiviesemeid valmistati erinevatest kividest ja mineraalidest. -Noole-, oda-, ahingu-, harpuuniotsad, õngekonksud ja nõeldad valmistati luust. - Nõusid valmistati savist. 4.Millised muudatused inimeste eluviisides toimusid noorema kiviaja e...

Ajalugu - Keskkool
4 allalaadimist
1
doc

Eesti muinasaeg - rauaaeg, kiviaeg

Muinasaega uurib arheoloogia. irmuisted-savipotid,kirved. kinnismuisted ­ linnused, hiied. Kiviaeg 8at keskpaik eKR ­ 2 at keskpaik eKr. Vanem kiviaeg ­ paleoliitikum, keskmine ka ­ mesoliitikum 9000-5000, noorem ka ­ neoliitikum 5000-1800, pronksiaeg 1800-500, vanem pa 1800-1100, noorem pa 1100-500, rauaaeg 500ekr-1227pKr, eelrooma 500ekr-50 pKr, rooma rauaaeg. 50- 350, viikingiaeg 800-1050, hilisrauaeg 1050-1200. Keskaeg 13saj algus ­ 16saj keskpaik, uusaeg 16saj keskpaik-20saj algus- varauusaeg(pärisorjuse kaotamisest kuni iseseisvumiseni) Uusim aeg ­ 20saj algus-.... eesti ajalugu periodiseeritakse aegade järgi, mille aluseks on eesti ala riiklik kuuluvus. Kiviaeg eestis: 9at algult EKR pulli asula ­ vanim leitud asulakoht eestis(meseoliitikum), kiviajal valitsenud arheoloogilist kultuuri nim kunda kultuuriks: asulad veekogude ääres, küttimine- kalapüük-korilus, püstkojad, kivi-luu-puuesemed. Asukate päritolu teadmata...

Ajalugu - Keskkool
299 allalaadimist
28
pdf

Kiviaeg

KIVIAEG Kiviaeg jaguneb: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg Neoliitikum ehk noorem kiviaeg Paleoliitikumist Eesti alal rääkida ei saa, kuna siin valitses siis alles jääaeg. Euroopasse jõudsid inimesed 40-35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai ehk Weichseli jääajaks. Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi. Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km jääd. Jää sulamine toimus järgukaupa, kujundades meie maastikku. Eestis võis olla asukaid ka enne viimast jääaega, jälgi pole neist aga säilinud. Küll on aga Kesk-Soomest Susiluola koopast leitud Eemi jäävaheaja kiht mõnesaja m2 alal. Kihist tulid välja mõned primitiivsed tööriistad, ca 125-120 000 a vanad. Võib seega arvata, et jäävaheaegadel elas inimesi ka praeguse Eesti alal. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10 500 ema. Jää sulamisest alates hakkas "kokku surutud" olnud maakoor kerkima ­ sellest on tingitud maatõus. Eestis on maatõus eri kohtades erinev. Kõige kiir...

Ajalugu - Põhikool
34 allalaadimist
4
doc

Kiviaeg Eestis

) · Pikim aeg ajaloos · Vanemkiviaeg ehk paleoliitikum · Keskmine kiviaeg ehk meseoliitikum (pronks) · Noorem kiviaeg ehk neoliitikum (raud) Vanimad asutusjäljed pärinevad aastast 9600 eKr. Pärast jääaja lõppu perioodi nim. Kunda kultuuriks 9000- 5000 a eKr. ~4000- 1800 a. eKr. õppisid inimesed valmistama savinõusid. ~5000 a eKr hakati savinõusid kaunistama. ~4000 a eKr tekkis kammkeraamika. Oletatakse, et kammkeraamika kultuurid rääkisid soome-ungriga murdekeeles(eesti, soome, karjala, liivi, vebsa, isuri). ~2200 a eKr tulid Lõuna-Eesti aladele uued hõimud. Tekkis karjakasvatus ja põllupidamine. Põllud, raud, hõbe 1. Pronksiaeg ­ jõudis eestisse ~3000 a eKr. Kohapeal ei leidunud, toodi kaugelt, oli kallis(kirveid tehti pronksist), tehnoloogiliselt keeruline. 2. Rauaaeg ­ (vastupidavam, kättesaadavam, odav), leidus kohapeal,...

Ajalugu - Kutsekool
82 allalaadimist
10
docx

Kiviaeg Eestis

Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum 11 000 eKr ­ 9000 eKr 2. Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum 9000 eKr ­ 5000 eKr 3. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 5000 eKr ­ 1800 eKr Võeti kasutusele keraamika (nõud meenutasid padasid,potid toiduainete säilitamiseks,savinõud taldrikutena) Kiviaeg algas inimese kujunemisega ja lõppes savinõude kasutuselevõtuga, teistes maades ka viljelusmajandusega. MESOLIITIKUM NEOLIITIKUM Kunda kultuur ­ 9000 eKr. Levis Kammkeraamika kultuur ­ 4000 eKr. Nöörkeraamika kultuur ­ 3000 eKr. Läänemere idarannikul Lõuna- Võeti kasutusele paremini valmistatud Idas Volga, Läänes Reini jõeni, Soomest Leedu lõunaosani. Kunda savinõud, mis olid ilustatud lohukeste lõunas Alpideni. Savinõusid hakati Lammasmägi, Pulli asulakoht ­ vanim vms. Levis Lõuna-Lätist Põhja-...

Ajalugu - Keskkool
28 allalaadimist
35
ppt

Kiviaeg

a Muinasaja periodiseerimine · Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum · Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum · Noorem kiviaeg ehk neoliitikum Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum · Algas inimeste kujunemisega · Lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga · Andmed Eesti kohta sellest ajast puuduvad · Tuntumad muistsed leiud Prantsusmaalt ja Püreneest · Kõrge koopaelanike kultuur luust ja tulekivist tarberiistadega Paleoliitikumis (vanemas kiviajas) · Nikerdamisoskused · Tegeldi korilusega · Vähese küttimisega · Valmistati kivist tööriistu · Kunstiliselt hämmastavalt kõrged naturalistlikud koopamaalid Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum · Algas umbes 9000 aastat eKr · Lõppes umbes 5000 aastat eKr · Vanim muistne asutus Kunda Lammasmägi · Pärnu jõe äärest Pulli külast on leitud söetük...

Ajalugu - Keskkool
55 allalaadimist
4
docx

Kiviaeg

aastal avastati Pärnu jõe ääres Sindi lähedal Pulli külas kruusaaugus ligi 3m paksuse liivakihi all õhuke tume viirg, mis sisaldas söetükke, loomaluid ning kivist ja luust tööriistu. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu oli elama asutud mõnevõrra hiljem. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arhieoloogid ühendanud teatud arhieoloogilise kultuuri alla. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri. Asulakohad Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Ühtlasi pakkusid järved ja jõed paremaid liikumisvõimalusi. Kiviajal elati tõenäoliselt umbes 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kogukonnal võis olla mitu elukohta, mida vahetati sõltuvalt saakloomade püügiaeg...

Ajalugu - Keskkool
3 allalaadimist
3
docx

Püügimajanduslik kiviaeg Eesti ajal

Pt 3 Püügimajanduslik kiviaeg Eesti ajal Paleoliitikum (2,6 mln aastat tagasi - 9700 eKr) - püügimajanduse ajajärk (küttimine, kalapüük, korilus), tööriistade kasutusvõtt Mesoliitikum (9700 eKr - 5000 (Eestis 4000 eKr) eKr) [Kunda kultuur] Elasid Läänemere idapiirkonnal (veegkogude kaldad ja rannikualad) Kultuuripiirkondade kujunemine Asustusalade rahvaarv kasvas Mesoliitikumi inimesed elasid väikestes kogukondades ning hankisid toitu suurelt alalt Elupaikade vahetus Elamud erineva kuju, suuruse ja ehitusviisiga Püügimajandus Laibamatus Tööriistad kivist, luust ja sarvest (noole-,odaotsad), puust, tulekivist (lõikeriistad), rändkividest (raieriistad) Riided nahast Valmistati väikeseid skulptuure ja graveeriti luuesemeid Hakati valmistama keraamikat Pt 4 Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul Neoliitikum (5000 eKr - 1800 eKr)...

Ajalugu - Keskkool
14 allalaadimist
4
doc

Eesti muinasaeg

(lk 7-29) 1. Millistele allikatele toetudes uuritakse muinasaega? Millised on peamised muististe dateerimismeetodid? Muinasaega uuritakse toetudes põhiliselt leidudele ning inimeste rajatu ja mahajäetu põhjal(nt. Linnused, omaaegsed asulakohad, kalmistud jne). Mõningat infromatsiooni saab ka eesti keelest ning naabrite kirjalikest allikatest. Peamiseks dateerimismeetodiks on arheoloogilised kaevamised. 2. Nimeta ajalises järjekorras Läänemere peamised arengustaadiumid. Balti jääpaisjärv (u 12000-9600 ekr) Joldiameri (u 9600-9000 ekr) Antsülusjärv (u 9000-8200 ekr) Litoriiniameri (u 8200-5000 ekr). 3. Selgita mõiste arheoloogiline kultuur. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. 4. Millised arheoloogilised kultuurid on iseloomulikud Eesti kiviajale? Dateeri. Kunda kultuur(9000-5000 ekr) Narva kultuur(5000-4000 ekr) Kammkeraamika kultuur(4000...

Ajalugu - Keskkool
104 allalaadimist
6
docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

Vanem kiviaeg : paleoliitikum ­ algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum ­ 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum ­ 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi ­ sinna elama asutud mõnevõrra hiljem. Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogil...

Ajalugu - Keskkool
100 allalaadimist
2
docx

Eesti muinasaeg ja ajalooline aeg

Eesti muinasaeg ja ajalooline aeg: algus sündmus + aeg, kestvus muinasaeg-ajaloo periood , mille kohta kirjalikud ajaloo allikad kas puuduvad või neeid on väga vähe. see on ajajärk 1. inimeste saabumisest Pulli kuni Liivimaa ristisõja alguseni alalooline aeg- aeg, mille kohta on säilinud kirjalikud ajalooallikad muinas-algus : Pulli, aeg: 9000ekr-1200pkr ajalooline-algus:liivimaa ristisõda, aeg:altes 1200 2. Teada muinasaja arheoloogilisi kultuure koos algusajaga, osata neid iseloomustada sh. Nimetuse põhjendus ja omavaheline võrdlus 3. Muinasaja perioodid ( kivi-, pronksi-, rauaaeg ) kestus Iseloomustus ning võrdlus valdkonniti ( elatusalad, matmiskombed ) Mesoliitikum 9000-5000 Kunda kultuur · Töö-ja tarberiistade materjalid Kivi, luu, savi, puu · Tegevus-/elatusalad Kalastamine, jaht · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Rändav eluviis, kodaelamu püstkoja laadn...

Ajalugu - Keskkool
18 allalaadimist
2
odt

Ajaloo järgud

Noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Vanem pronksiaeg Periood Umbes 90005000 a. eKr. Umbes 50001800 a. eKr. Umbes 18001100 a. eKr. Iseloomulik Sellest ajast on pärit vanim teadaolev Noorema kiviaja alguseks peetakse Vanimate pronks informatsioon inimeste elupaik Eestis Pulli. keraamika kasutuselevõttu (kamm esemetena tuntakse sellele ajale Kõik mesoliitikumi asulad kuuluvad keraamika kultuur). Muhust leitud nn. Kunda kultuuri. Jahi ja tööriistade valmistamis odaotsa ja Kivi Elati tõenäoliselt 1530 liikmeliste oskused olid varasemaga võrreldes saarest saadud sirpi. kogukondadena....

Ajalugu - Keskkool
12 allalaadimist
1
docx

Muinasaja arengujärgud ja mõisted

eKr. 2)noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800 a. eKr. 3)vanem pronksiaeg u1800-1100 a. eKr. 4)noorem pronksiaeg u 1100-500 a. eKr. 5)eelrooma rauaaeg u500eKr ­ 50pKr. 6)rooma rauaaeg u50-450pKr. 7)viikingiaeg u800-1050 8)hilisrauaaeg u1050-1200 Mõisted: Ajalooallikas-kõik see, millest algab ajaloo uurimine liigid: 1)kirjalikud 2)pildid 3)suulised 4)esemelised Leiuaines-leitav ajaloo allikas Kultuurkiht- on otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht Elutegevuskiht-inimesed on elanud seal kunagi Arheoloogiline kultuur- sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide. Kunda kultuur-mesoliitikumi kultuur, oli levinud läänemere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu idaosani. tunnused valmistati luudest ja sarvedest esemeid. Kammkeraamika kultuur-neoliitikumi kultuu...

Ajalugu - Keskkool
16 allalaadimist
2
rtf

Esiaeg kokkuvõte

austrolopiteekused-elasid 5milj aastat tgsi, kõndisid kahel jalal. Homo habilis- elasid 2,5milj a tgsi, oskas valmistada tööriistu. Homo erectus-2-0,5milj a tgsi, tööriistu kasutada, tuld teha, püstine inimene. neandertallane-250000- 3000a, kõnevõime, küttimine, mattis surnuid, eluaset tegi. Homo sapiens-200000a tgsi küttida, rääkida, tuld teha, võimeline õppima, oskab valmistada tööriistu. Paleoantropoloogia- uurib inimese fossiilseid jäänuseid.Arheoloogia-uurimisobjektiks peamiselt maapõues säilivad muistised. Jaotavad ajaloo kolmeks peamiseks etapiks:kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg.Ajaloolased jaotavad ajaloo kõigepealt pikaks esiajaks, seejärel kirjalike allikatega kaetud nn ajalooline aeg, mis jaguneb kolmeks: vanaaeg, keskaeg uusaeg. KIVIAEG -jaguneb 3ks:vanem kiviaeg e paleoliitikum, keskmine e mesoliitikum, noorem kiviaeg e neoliitikum. Kunda Kultuur-asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Poolast Soomeni.Tööriistad kivist, luust ja sarvest, kõvast kivimist, maeti selili, käed kinni seotud, asju pandi juurde, elatusaladeks oli jahtimine ja kalapüük. Peamiseks loomaks põder, kellelt saadi nahka kehakatteks.MESOLIITIKUMI PERIOOD. Kammkeraamika kultuur-asukohaks Eesti, tööriistad keraamika ja kirved, maeti eluasemete juurde või nende sisse, pandi asju juurde, elatusaladeks küttimine ja kalapüük, nõud olid savist, anumad olid valmistatud kokku volditud laiadest savilintidest, kaunistatud lohukesed ja mustrid, põhi ümar.NEOLIITIKUMI PERIOOD. Nöörkeraamika kultuur-asukohaks üksikud talud, tööriistad Vene kirved, keraamika, maeti külili kägaras, käed pea all, asju pandi kaasa, elatusaladeks jahtimine ja kalapüük, põhitoidu said nad põllult, harisid maad, nõudeks olid savipotid, mis nöörijälged...

Ajalugu - Keskkool
5 allalaadimist
4
docx

Mesoliitikum ja Neoliitikum

 keskmine ja uuem kiviaeg   Need on kaks viimast suuremat esiaja ajastut, kus kasutati enamasti veel kivist tööriistu ja relvi. Esiaeg lõppes  riikide ja linnade tekkimisega. Esimesed kõrgkultuurid tekkisid Mesopotaamias ja Egiptuses (u 4000 a eKr), need  loodi veel kivist tööriistadega.   Mesoliitikum on üleminekuperiood, mis algas u 10 000 eKr ja seega on selle lõpp piirkonnati varieeruv,  enamasti peetakse selle lõpuks põlluharimise ja karjakasvatamisega tegelemisega hakkamist ­ u 8000 eKr,  mõnel pool ka keraamika kasutuselevõttu.  Eesti aladele jõudsid savinõud u 4000 eKr, põlluharimine võeti kasutusele u 2000 eKr.   Mesoliitikumis ja Neoliitikumis võib täheldada maalikunsti allakäiku ­ koopamaalinguid enam ei tehtud, kuna  koopaid ei tarvitatud enam elupaigana. Seoses paikseks hakkamisega areneb arhitektuur. Suuri kivist linnu on  leitud neoliitkikumi algusest.   Vanim selline linn oli Jeeriko/Je...

Ajalugu - Keskkool
4 allalaadimist
6
docx

Eesti muinasaeg - ajalugu

Jääaja mõju Eesti maastikule: Sulamisel kujunesid järved, jõed. Paljastas paepinna. Eesti maastik tõusis. Lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ja jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine: a) Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,5milj – 9600 a eKr: Eesti ala oli kaetud jääga, võimalik, et jäävaheaegadel siin elati, aga hilisemad liustike liikumised on jäljed sellest hävitanud. U 10500 a eKr sai kogu Eesti ala jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr. Paljud esemed valmistatud Eestis haruldasest mustast tulekivist. Kunda Lammasmägi – asula järvesaarel. Palju luust ja sarvest esemeid. Asustus veekogude ääres, elati küttimisest, korilusest, kalapüügist. Asulad oli ajutised. Kasutusel vibu, odad, pistodad, noad. Tööriistadeks kirved, talvad, uuritsad, kõõvitsad. Ehted: hammastest ripatsid. Surnud maeti madalatesse lohkudesse väjasirutatud asendis. (laibamatmine) c) Neoliitikum ehk noorem kiviaeg umbes 5000 kuni 1800 a eKr: Keraamika ilmumine, põlluharimise, karjakasvatuse algus, lihvitud kiviesemete tulek. Narva kultuur, kammkeeramika kultuur, nöökeraamika kultuur. Elati veekogude lähedal, võimalusel liivasel rannal. Osaline püsiasustus. Maa peale ehtitatud puust sõrestikuga hooned. Surn...

Ajalugu - Keskkool
7 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun