50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
60 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristjan
Õppematerjali autor
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestuse õppetool R 12 Keit Kolga MIS MIND MOTIVEERIB ÕPPIMA? Essee Juhendaja: Ave Nukka Mõdriku 2012 Igal inimesel on palju erinevaid vajadusi, mis vajavad rahuldamist. Näiteks, me kõik tahame kolm korda päevas süüa, sooja tuba ning riideid. Aga kus ja kuidas neid saada? Et kõiki oma soove täita on meil vaja tahet ehk motivatsiooni
..... 7 2.4. D-tüüpi isiksus................................................................................................................. 8 1. STRESS 1.1. Stressi tekkepõhjused Stress, teisisõnu kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. On olemas kahte liiki stressi, üks on halb ehk distress ja teine hea ehk eustress, Eustress tekib enne kontrolltöö tegemist või esitluse esitamist, see on normaalne ja see pigem motiveerib meid endid kokku võtma. Sellist laadi stress kestab lühikest aega ja pärast töö esitlust on soorituse üle hea meel ja enne põetud väike stress unustatud. Distress esineb aga siis, kui koolis on negatiivsed hinded, vanematega tülid, teiste eakaaslastega ei saada läbi, siis tunneb õpilane ennast ärritunult, väsinuna ja ükskõiksena. See võib venida pikaajaliseks ja mõjuda kurnavalt, kui õpilane tunneb ennast pidevalt õnnetuna
elus kaugele, ega suuda täitsa enesele seatud eesmärke. Vajasin midagi praktilist, et liikuda edasi elus ning leida motivatsiooni enese haridustee kui ka vaimse arengu jätkamiseks. Kõige nüristavamaks teguriks oli minu puhul ilmselt see, et kahteistkümne kooli aasta jooksul ei olnud ma puutunud kokku pea, et kordagi reaalsete võimalustega õpitut praktikas rakendada. Selleks, et õpetajad suudaksid õpilasi juhtida mõtestatult õppima, peavad nad juba enese õppimise ajal ka ise osa saama mõtestatud õppimise protsessist (Löfström 2008). Väga tähtsat rolli minu õppimise motivatsiooni kui ka efektiivsuse juures omab õppejõud, kes antud aine eest vastutab. Kahjuks olen kokku puutunud mitmete õpetajatega, kes soovivad vaid enese sõnade reprodutseerimist ning lämmatavad sedasi tegutsedes igasuguse motivatsiooni ning huvi aine vastu. Leidub aga ka vastupidiseid näiteid, kelle tundi oli alati huvitav minna nende
Kas hindamine on koolis vajalik? Ühiskonnal on palju mõõdupuid, mille järgi seatakse standardid. Koolis on nendeks hinded. Kui õpid hästi, saad häid hindeid, peetakse sust lugu, saad kiita ja oled korralik. Halbade hinnete puhul on ka reputatsioon (just vanemate inimeste hulgas) sellevõrra madalam. Kuivõrd vajalik on koolis aga hinnete panek ja sellega kaasnev õpilaste grupeering? Hinded on kindlasti vajalikud õpetajapoolse tagasiside andmiseks, nii õpilastele endile kui ka nende vanematele. Vanemad ju tahavad teada, mida nende lapsed koolis , kus nad suurema osa oma päevast veedavad, teevad. Lapsed ise on kodus üsna kidakeelsed ning e- koolis nähtavad hinded on vanematele heaks ülevaateks. Õpilased ise aga näevad samamoodi oma edasijõudmist: mis õppeaines ollakse tublid, mis õppeaines nii hästi ei lähe ja milelle rohkem tähelepanu pöörata. Ja kuidas muidu mõõta lapse teadmiste kasvu, kui mitte hinnetega? Üks
Kuigi õpihoiakud ja -motivatsioon on üksteisega seotud, on nad siiski erinevad nähtused, mistõttu vajaksid mõlemad eraldi lahti seletamist. Õpihoiakud Hoiak on püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil ja on seega inimese isiksuse juurde kuuluv nähtus. Õppimise tulemust mõjutavad meie hoiakud õppimise suhtes ja arusaam enda võimest õppida. Meie hoiakud mõjutavad motivatsiooni. Kui see hoiak on õppimise suhtes positiivne, on meil kergem olla motiveeritud õppima. Kui see on aga negatiivne, siis puudub meil ka motivatsioon õppimiseks. Kui inimene arvab, et õppimine on tema jaoks raske, siis ta ei pruugi seda üritadagi. Samas unustab ta, et kui ta on õppinud midagi enda jaoks huvitavat, siis pole see sugugi raske olnud. Probleem on selles, et huvipakkuvate asjade omandamist ei peeta tihti õppimiseks, kuigi ka see on õppimine. Kui inimesel on huvi millegi suhtes, on selle õppimine hulga kergem.
kujuta tegelikult kuigi hästi ette, · mis see on, mida kutsutakse uuringuks, · Milleks ja kellel oleks vaja teadust ja teaduslike uuringute tulemusi, · mis võiks olla uurimise objekt ja aine, · kes võiks olla uurimise subjekt, · milline peaks olema uuringu eelarve ja ajakava, · milline peaks olema teadusliku uuringu teoreetiline metodoloogiline ja metoodiline alus ning praktiline teostus. Paraku ei võimalda mundriau seda lünka välja näidata ega õppima asuda. Seni, kuni nn haridusjuhtidel, koolide juhtkonnal ja õpetajatel ei ole vaja vastutada õppe tulemuste ega tagajärgede eest, ei teki mitte mingisuguseid teaduslikke uuringuid · õppeprotsessi efektiivsuse, otstarbekuse ega intensiivsuse selgitamiseks; · produktiivse ja reproduktiivse tegevuse mõistliku suhte selgitamiseks, · sooliste ja vanuseliste iseärasuste selgitamiseks, · ande hoidmiseks ja arvestamiseks... Milleks õppida?
või [tomatos]. Seega see pole õige, et hinded näitavad õpilase tegelikke teadmisi ja oskusi. Hinded näitavad vaid tublidust ja järjepidevust. Seepärast peakski koolides hindama õpilase pingutusi ja püüdlusi paremat tulemust saada. Mõni õpilane pole lihtsalt võimeline parimat tulemust saama. Mis ei tee temast väärtusetut inimest. Kui hinded kõik parimad ei ole, ei tähenda see kohe seda, et elus hakkama ei saa. Hinnete põhjal otsustatakse, kas õpilane saab gümnaasiumisse edasi õppima minna või siis mitte. Minuarust peaksid ikkagi katsed olema. Hinnete väärtus on igas koolis erinev. Katsed näitavad aga seda, kuidas õpilane tegelikult on materjali omandanud. Riigieksamid on liiga erineva tasemega, nende põhjal ei saa tegelikku taset eristada. Eksam võib küll 5 olla, aga kui midagi muud ei oska, siis pole ainult sellest kasu. See näitab ainult seda kui tublit tööd on õpetaja teinud. Kool on ikkagi ju selleks, et elus hakkama saada, mitte teada kindla asja
Mina soovitan vanematel sisendada oma lastele armastust raamatute vastu, armastust väärtkirjanduse, väärtfilmide vastu. Piirake laste aega istumaks internetis, mis mitte mingil viisil ei hari. Last tuleb suunata, tihti isegi juhtida, et temast saaks haritud inimene. Ma ei ütle, et kõik peaksid jätma interneti või muu sellise ja jooksma nelja tuulde laiali raamatuid lugema. Ei, kindlasti mitte, aga haritust näeb tänapäeval üha vähem, ja mind teeb see murelikuks. Tuleb meeles pidada seda, et haridus annab meile vaid aerud, sõudma õppima ja paadi ehitama peame me ise.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid