Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

„Esmatasandi juhi teadmised ning oskused ja tööülesanded Lasnamäe Prismas“ (0)

1 Hindamata
Punktid
TALLINNA TEENINDUSKOOL
MK13 -TE1
Esmatasandi juhi teadmised ning oskused ja tööülesanded Lasnamäe Prismas
Referaat
Juhendaja : Külliki Türi
Tallinn 2014


SISUKORD


1.Esmatasandi juhi teadmised ning oskused ja tööülesanded Lasnamäe Prismas 3
1.1 Lasnamäe Prisma Peremarketi struktuur 3
1.2 Kaupade tellimine 3
1.3 Kampaaniad 4
1.4 Müüjate kordineerimine 4
1.5 Prognoos 5
1.6 Inventuur 5
1.7 Kliendiprobleemide lahendamine 5
1.8 Planogrammi kontroll 5
1.9 Meilide haldamine 5
1.10 Tagastused 6
1.11 Pretensioonid 6
1.12 Töötajate motiveerimine 7
1.13 Informatsiooni edastamine 7
2.Kokkuvõte 8
  • Esmatasandi juhi teadmised ning oskused ja tööülesanded Lasnamäe Prismas


    1.1 Lasnamäe Prisma Peremarketi struktuur Skeem 1 Lasnamäe Prisma Peremarketi struktuur


    Nagu skeemilt näha võib, siis Lasnamäe Prisma Peremarketis on esmtasasandi juhte kokku 10. Tarbekauba ja toibukauba esmatasandi juhi töö on küllaltki erinev. Kuna ma töötan tarbekauba poolel, siis kirjutan ajaviide /vaba aeg esmatasandi juhi tööst.

    1.2 Kaupade tellimine


    Kaupade tellimust teostab esmatasandi juht. Igal nädalal teostab kontrolli selle kohta, kui palju oleks vaja juurde tellida . Tühjad augud riiulis on rangelt keelatud. Saadavus peab alati olemas olema.
    Kauba saabumise puhul võtab kauba vastu osakonnas töötav inimene või, kui tooterühmajuhil aega on, siis tema. Üldiselt kontrollib kogused ja saatelehed ära müüja -kassiirid (saalitöötajad, Prismas nimetatakse kõiki enamasti müüja -kassiirideks). Kauba (tavakauba) paneb välja müüja- kassiir .
    Kaup, mis on vaja mahakanda, antakse tavaliselt tarbekaubajuhatajale, kes mahakandmised teostab. Prisma Peremarket hoolib ka nendest inimestest, kes endale lihtsaid asju lubada ei saa. Seega kogu kaup, mis on defektiga, saadetakse Toidupanka. Sama on toiduga.
    Kui kaup saabub sihtpunkti vale kogusena, näiteks telliti 10 vaasi, aga tuli 8, siis sel juhul võtab tooterühmajuht ühendust tarnijatega ning üritab leida lahenduse.

    1.3 Kampaaniad


    Kampaaniate puhul tellib esmatasandi juht (edaspidi tooterühmajuht) eraldi kogused. Kampaaniakauba puhul tuleb teha eraldi otsariiul. Ühesõnaga kampaaniakaup peab olema silmaga eristatav tavakaubast. Kampaaniakauba puhul tuleb teha kena väljapanek ja kollased kampaaniahinnasildid.
    Kampaaniakaup peab alati olemas olema! Prisma Peremarketis on see suhteliselt range reegel. Tühjad augud riiulites või riiuliotstes on keelatud! Tooterühmajuhil on selle koha pealt väga suur vastutus.

    1.4 Müüjate kordineerimine


    Tooterühmajuhi põhiülesannete hulka kuulub ka müüja-kassiiride juhendamine. Kui müüja-kassiiridel on küsimusi , siis tooterühmajuht peab oskama nendele vastata.
    Tooterühmajuht annab üldiselt nädalavahetusteks ülesandeid, kuna esmaspäevast reedeni juhendab ta oma töökõrvalt.

    1.5 Prognoos


    Prognoositakse üldiselt müügitulemusi, saldosid. Saldode puhul just seda, mitu tükki teatud toodet on. Näiteks saldo näitab, et peab olema 6, aga tegelikult reaalselt on riiulis 4. Siis parandatakse saldo ära.

    1.6 Inventuur


    Tegelikult on suurem koorem inventuuri ajal tarbekaubajuhatajal. Tooterühmajuht on see, kes vastutab selle eest, et kogu sortiment saaks loetud. Tarbekaubajuhataja hoolitseb selle eest, et kõik saaks loetud ja et oleks õigesti loetud.

    1.7 Kliendiprobleemide lahendamine


    Kui kliendil on probleeme, siis üldiselt pöörduvad nad esimese ettejuhtuva töötaja poole. Kui müüja-kassiir ei saa kliendiga hakkama, siis kutsub ta kohale tooterühmajuhi, kes siis ohjad oma kätte võtab ja probleemi ära lahendama peab.
    Esmatähtis on kliendirahulolu !

    1.8 Planogrammi kontroll


    Planogrammi puhul kontrollib tooterühmajuht seda, kas müüja-kassiirid on kauba paigutanud vastavalt planogrammile. Kui seda tehtud ei ole, siis annab ta korralduse, et see saaks nii täidetud.

    1.9 Meilide haldamine


    Tooterühmajuhil on üsna suur roll meilide haldamise puhul. Kõikidele meilidele peab vastama. Tarnijatega peetakse läbirääkimisi üldiselt e- maili teel.
    Kui tarnitud kaubal ilmneb mingi viga või kaupa on oodatust vähem, siis kirjutab või helistab tooterühma juht tarnijatele ning üritatakse leida lahendus, mis mõlemale osapoolele sobib.

    1.10 Tagastused


    Üldiselt teevad tagastusi nii müüja-kassiirid kui ka tooterühmajuhid. Tagastuste all pean ma silmas seda, et näiteks kui kampaaniakaubal saab kampaaniaaeg läbi, siis tehakse firmale tagastus . Nimelt saadame tagasi selle kauba, mis kampaaniast järgi on jäänud.
    Tagastuse puhul tuleb teha tagastuslehed, märkida ära kogused, nimetused ning summa ja lõpparve, mida tarnija peab tagasi maksma.

    1.11 Pretensioonid


    Kui kliendil on probleeme ostetud kaubaga, näiteks, et tuleb välja, et toode oli praak või toode ei vasta nõuetele, siis sel juhul on tooterühmajuhi otsustada, kas ta võtab toote pretensioonile või vahetab kauba välja. Väga palju oleneb kaubast , üldiselt kõik, mis puudutab elektroonikat ja tehnikat , need kaubad saadetakse ekspertiisi.
    Hiljem, kui kaup saabub ekspertiisist, on tooterühmajuhi ülesanne helistada kliendile ning öelda, mis edasi saab. Kas vahetavad kauba välja või on puudus põhjustatud kliendist endast.

    1.12 Töötajate motiveerimine


    Efektiivsema töö sujumiseks tooterühmajuhid motiveerivad oma alluvaid. Kiidavad tehtud, tubli ja kiire töö eest.
    Selleks ei olegi palju vaja, et töötajad motivatsiooni juurde saaksid.

    1.13 Informatsiooni edastamine


    Informatsiooni edastamine on väga oluline. Näiteks kui toimuvad koosolekud tooterühmajuhtide vahel, siis sinna tavaliselt müüja-kassiirid ei saa. Seega on tooterühmajuhtide kohustus oma alluvaid informeerida. Kõigini peab uus info jõudma.
  • Kokkuvõte


    Kokkuvõtlikult võib öelda, et tooterühmajuhi töö ei ole tegelikult mee lakkumine. Kohustusi ja vastutust on tegelikult ikka väga palju. Selleks on vaja tugevat tahet, külma närvi ning oskust juhtida meeskonda.
  • Vasakule Paremale
    -Esmatasandi juhi teadmised ning oskused ja tööülesanded Lasnamäe Prismas #1 -Esmatasandi juhi teadmised ning oskused ja tööülesanded Lasnamäe Prismas #2 -Esmatasandi juhi teadmised ning oskused ja tööülesanded Lasnamäe Prismas #3 -Esmatasandi juhi teadmised ning oskused ja tööülesanded Lasnamäe Prismas #4 -Esmatasandi juhi teadmised ning oskused ja tööülesanded Lasnamäe Prismas #5 -Esmatasandi juhi teadmised ning oskused ja tööülesanded Lasnamäe Prismas #6 -Esmatasandi juhi teadmised ning oskused ja tööülesanded Lasnamäe Prismas #7 -Esmatasandi juhi teadmised ning oskused ja tööülesanded Lasnamäe Prismas #8
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Diana96 Õppematerjali autor
    Esmatasandi juhi teadmised ja oskused Lasnamäe Prismas

    Sarnased õppematerjalid

    STRATEEGILISE TEENINDUSKONTSEPTSIOONI MUUTMINE
    138
    doc

    STRATEEGILISE TEENINDUSKONTSEPTSIOONI MUUTMINE

    telekommunikatsiooniturul tegutsev jaemüügi ja teenindusettevõte AS Esmofon. Uurimustöö eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised ülesanded: - anda ülevaade strateegilise teeninduskontseptsiooni teoreetilisest olemusest; - analüüsida Esmofoni senist tegevust vastavalt strateegilise teeninduskontseptsiooni teoreetilisele mudelile; - leida Esmofoni tegevuse võimalikud probleemsed valdkonnad ning analüüsida nende tekkimise põhjusi; - lähtuvalt analüüsi tulemustest ning võimalikest probleemsetest valdkondadest pakkuda välja arengusuunad. 3 Lähtuvalt eelnevast koosneb bakalaureusetöö kahest osast. Esimeses peatükis antakse ülevaade strateegilise teeninduskontseptsiooni teoreetilisest olemusest ja tuuakse ära

    Ärijuhtimine
    Ettevõtlus
    22
    doc

    Ettevõtlus

    Toomas Saal Ettevõtlus, 2008/2009 õ.a., Tallinn 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine

    Ettevõtlus
    JUHTIMISE ALUSED EKSAMI KÜsIMUSED
    32
    doc

    JUHTIMISE ALUSED EKSAMI KÜsIMUSED

    Juhtimise alused JUHTIMISE ALUSED: EKSAMI KÜsIMUSED 1. Juhtimise ajalugu, areng ja teoreetikud 1.1 Juhtimise definitsioon Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. 1.2 Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus (era- ja riigiettevõtted, ametlikud ja mitteametlikud asutused). Organisatsiooni on kindel strateegia, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi saavutamiseks.

    Ettevõtlus
    Eksami kordamisküsimused ja vastused
    32
    doc

    Eksami kordamisküsimused ja vastused

    Juhtimise alused JUHTIMISE ALUSED: EKSAMIKÜIMUSED 2007 1. Juhtimise ajalugu, areng ja teoreetikud 1.1 Juhtimise definitsioon Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. 1.2 Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus (era- ja riigiettevõtted, ametlikud ja mitteametlikud asutused). Organisatsiooni on kindel strateegia, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi saavutamiseks.

    Juhtimine
    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor: Ain Tulvi Retsensendid: Villo Vuks ja Aili Kendaru Keeletoimetaja: Viime Laanpere

    Logistika alused
    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
    268
    pdf

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor: Ain Tulvi Retsensendid: Villo Vuks ja Aili Kendaru Keeletoimetaja: Viime Laanpere

    Baas Logistika
    Laondus ja veokorraldus
    114
    doc

    Laondus ja veokorraldus

    konsignatsioonilaoga reservlaoga 3PL laoga 21. Kuidas toimub töö poolautomaatladudes? robotid ja automaatliinid teostavad laotoimingud ilma inimese vahetu osavõtuta üksikud järjestikused toimingud teostatakse seadmete poolt automaatselt inimese poolt antud juhtimiskäsu peale personal kasutab laotoimingute sooritamisel poolautomaatseid tõstukeid kasutatakse tõstukeid, mis on varustatud arvutite ja skanneritega, tööülesanded saabuvad tõstukiarvutisse 22. Miniload laosüsteemi kasutamisel on tegemist manuaallaoga automaatlaoga riiuliliftiga, millel liigub operaator koos seadmega riiuli vahekoridoridoris poolautomaatlaoga 23. Unit load süsteemi kasutamisel on tegemist manuaallaoga automaatlaoga poolautomaatlaoga riiuliliftiga, millel liigub operaator koos seadmega riiuli vahekoridoris 24. Unit load süsteem on mõeldud

    Laomajandus
    Töövihik-Laondus ja veokorraldus
    288
    doc

    Töövihik: Laondus ja veokorraldus

    konsignatsioonilaoga  reservlaoga  3PL laoga 21. Kuidas toimub töö poolautomaatladudes?  robotid ja automaatliinid teostavad laotoimingud ilma inimese vahetu osavõtuta üksikud järjestikused toimingud teostatakse seadmete poolt automaatselt inimese poolt antud juhtimiskäsu peale  personal kasutab laotoimingute sooritamisel poolautomaatseid tõstukeid  kasutatakse tõstukeid, mis on varustatud arvutite ja skanneritega, tööülesanded saabuvad tõstukiarvutisse 22. Miniload laosüsteemi kasutamisel on tegemist  manuaallaoga  automaatlaoga  riiuliliftiga, millel liigub operaator koos seadmega riiuli vahekoridoridoris poolautomaatlaoga 23. Unit load süsteemi kasutamisel on tegemist  manuaallaoga  automaatlaoga poolautomaatlaoga  riiuliliftiga, millel liigub operaator koos seadmega riiuli vahekoridoris 24. Unit load süsteem on mõeldud

    Logistika alused




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun