MOTIVATSIOON (Õ. lk. 126-138 + vihiku materjal) Enamus inimese tegevusi on sihipärased, s.t need tegevused on planeeritud ja neil on konkreetne eesmärk. Eesmärgi nimel tegutsetakse tahtejõu abil, seda nimetatakse motivatsiooniks (ladina k. motus - aje, tung). Motivatsioon on vajadus või soov, mis on tegutsemise tõukejõuks, suunates eesmärgi saavutamise poole. Lähemad eesmärgid > tegutsemine > kaugem eesmärk Motiiv on üks kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb. Motiive tekitavad vajadused. Vajadus on keha või psüühika toimimist takistav puudujääk, mis siis korvatakse vastava tegevusega. Füsioloogilised vajadused, mille rahuldamiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda. bioloogilised Liigisäilitamise vajadus : Soojätkamise Järglaste eest...
Eksperimentaalgrupi materjalides kasutati vestlusmeetodit, situatsioonõppe meetodit, võistlusmomendi meetodit ning motivatsiooni tõstmise meetodit (iga eelneva ülesande hea sooritus andis boonust järgmise ülesande sooritusel). Teadmiste kontrolliks kasutatav test oli mõlemal grupil identne. Gruppidesse jagunemine toimus SM testi alusel. Tulemused varieerusid 61 – 174 punkti vahel, M = 127,67, SD = 17,66. Selle põhjal jagati õpilased kahte gruppi: kõrgema sisemise motivatsiooniga õpilased (grupp H) (tulemused vahemikus 128 – 174) ning madalama sisemise motivatsiooniga õpilased (grupp L) (tulemused vahemikus 61 – 127). T-testiga tehti kindlaks, et kahe grupi sisemise motivatsiooni erinevus on statistiliselt oluline (t = 21,23, p = 0,0001). Juhuslikkuse alusel jaotati saadud grupid omakorda veel kaheks, ühed, kes õppisid CBIM abil ( grupp E) ning teised, kes õppisid ainult teooria abil (grupp C). Seega tekkis neli gruppi: HC, HE, LC ja LE.
/ Tähelepanu-filtreerib kogu meelte kaudu tuleneva info ja keskendub teadvuse mingile objektile või tegevusele.TP jaotab tajuvälja FIGUURIKS (objekt,millele keskendutakse) ja FOONIKS(see,mis ümbriteb objekti) TP omadused-maht,jaotuvus,koondamine,püsivus,ümberlülitatavus/ TP liigid-tahtlik(kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus) ja tahtmatu(sünnipärane) TP-d tõmbavad-ärritaja tugevus,suurus,kontrast, liikumine,kordumine ja uudsus/ TP on seotud-taju,mälu,mõtlemise, emtsioonide ja motivatsiooniga. Väljendusvormid=ärkvelolekuteadvus,unistamine.uni,unenäod, Hüpnoos,meditatsioon,sens.depivatsioon,joove/ Uni= aeglane ja kiire e. paradoksaalne(rem-sarnaneb ärkvelolekuga,unenäod,aju aktiivne),vahelduvad moodustades 90-100min tsükli,öö jooksul 4-5 tsüklit./ Une funkts. 1)taastada Kesk.närv.süs,organismi töövõimet 2)soodustada info kinnistumist/ DELTA e. sügava une ajal on aju aktiivne,lihaspinge suur(unes rääkimine,käimine)/ Meditatsioon-
Fordism ja toyotism Fordism - igaks juhuks tootmine. Toyotism - õigeks ajaks tootmine. Fordismil on suurkombinaatide masstootmise süsteem. Toyotismil rakendasid jaapanlased tugitootmise mudeli, mille teisedki hiljem üle võtsid. See võimaldas toota autosid suurtes kogustes, ühendades massi- ja väiketootmise eelised ning pakkudes toodete suurt varieeruvust ja paindlikkust. Erinevalt massitootmisest vajab tugitootmine hea ettevalmistuse ja kõrge motivatsiooniga töölisi. Fordismist erinev on ka tugitootmise juhtimisstruktuur - eri hierarhiatasemeid ja ülemusi on vähem ning kogu tehas töötab ühtse meeskonnana. Fordism Algselt toodeti samas, hiljem üle maailma. Hiigellaod, täis detaile ja tooteid. Kvaliteeti kontrolliti detailide saabumisel. Juhtivad olid liiderfirmad. Töötajad ei osalenud arengutöös, puudus kindel tööoperatsioon. Allhankijaid oli palju, geograafiline lähedus polnud oluline. Käive oli suur, toodeti ~2milj
positiivsetes terminites (emotsioonid, mõtted: olla tark, teada, tunda) negatiivsetes terminites (olla-mitte olla- rumal, mitte osata) · Esimene lähenemine viib positiivse tegevuseni, teine vältimisele · Selle jaotusega haakub 2x2 motivatsiooniliste suundumuste käsitlus meisterlikkuse saavutamine, tulemuse saavutamine. positiivne või negatiivne tegutsemine Kompetentsus · Kompetentsus seostub seesmise motivatsiooniga. Negatiivne tagasiside, mis tugevdab mitte- kompetentsuse tunnet, vähendab seesmist motivatsiooni Positiivne tagasiside, mis tõstab kompetentsuse tunnet tõstab seesmist motivatsiooni: KUID vaid siis, kui inimene tunneb, et on vastutav selle hea tulemuse eest (seos autonoomiaga) Autonoomia · Autonoomia tahe, integreerituse ja vabaduse tunne, mis on oluline isiksuse funktsioneerimise aspekt. · Seotud
Tähelepanu jaotab tajuvälja kaheks: · Tähelepanu figuuriks- · Tähelepanu fooniks- see, mida tajutakse see mida tajutakse väga täpselt. üsna ähmaselt. · Tähelepanu võib käsitleda protsessina ja seisundina. · Protsessiga on tegemist taju valiku ehk info valikulise teadvustamise puhul. · Seisund iseloomustab närvisüsteemi teatud aktivatsiooni. · Tähelepanu on alati lahutamatus ühenduses tunnetamise, emotsioonide ja motivatsiooniga. · Igas inimese tegevuses on tähelepanu oluline. Tähelepanu omadused · Tähelepanu maht- Tähendab objektide hulka, mida tähelepanu jõuab haarata mingi aja jooksul. Pole piiramatu mahuga ja sekundi murdosa vältel võib hõlmata võid 5-9 objekti. · Tähelepanu jaotuvus- Saab jaotada samaaegselt mitme objekti või tegevuse vahel, ent see võib olla edukas vaid kui objektid on omavahel seotud. · Tähelepanu koondamine- Selle all mõeldakse tähelepanu
sügavustunne), binokulaarsus (kahe silmaga nägemine) ja liikumistaju (näiv ja esilekutsutud liikumine, ajataju). Esineb ka illusioone ehk eksitaju, kus tegelikkuses eksisteerivaid objekte või nähtusi tajutakse moonutatult. 3. Tähelepanu Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile, millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. On lahutamatult seotud tunnetamise, emotsioonide ja motivatsiooniga. Nii tunnetusprotsess kui ka teadvuse seisund. Igal inimesel on oma tähelepanu maht, jaotuvus ja koondamisvõime. Tähelepanu püsivus on keskmiselt vaid 15-20 minutit. Tähelepanu on ümberlülitatav (nt tänu intensiivsetele signaalidele, bioloogilistele stiimulitele). Esineb nii tahtlikkui kui tahtmatut tähelepanu.
………9 Kasutatud allikad…….. ……………………………………………………………………………….10 SISSEJUHATUS Igal inimesel on taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõnevõime. Taju on tähtis, kuna see määrab kuidas isik tajub ümbritsevat maailma, teisi inimesi ning iseennast. tähelepanu on aga lahutamatult seotud tunnetamisega (taju, mälu, mõtlemine) emotsioonide ja motivatsiooniga. . Mälu on aga tihedalt seotud närvisüsteemiga ning mäluta meie aistingud ja tajud kaoksid juba tekkimisel jäljetult. Emotsioon ehk tunne on aga organismi seisund millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused. Mõeldes inimene aga tunnetab sihipäraselt asjade ja nähtuste omadusi ja seoseid, loob uusi mõisteid ja arusaamu ning püüab näha ette sündmuste arengut. Kõne põhiliseks eesmärgiks on aga info vahetamine ja vastu võtmine, ehk kommunikatsioon
tekkisid 20.sajandi lõpul.Suurte muutuste ja riskide valdkond.riikide valitsused osalevad. AUTOTÖÖSTUS Fordism-tehasese ühte otsa läks maak(tooraine) ja süsi ning teisest otsast tuli välja auto.tootlikkus suur.auto hind oli madal ja kõigile kättesaadav.autod keerukad.halb kvaliteet.masstootmine.konveiertootmine.aeganõudev.. toyotism-säästlikud ja odavad Jaapani autod.tugitootmine!.suured kogused.toodete suur varieerumine ja paindlikkus.hea ettevalmiste ja kõrge motivatsiooniga töötajad.kvaliteetne.tugineb rohketele allhangetele. *Autotööstus on koondunud arenendud tööstusmaadesse.Arenenud maade turg on küllastunud, arengumaade turg aga ei kasva.*Suurimad autotootjad:USA,Jaapan, Saksamaa. Suurimad autotootjad:General Motors,Ford,Toyota-Daihatsu-Hino, Volkswagen,Daimer-Chrysler. KÕRGTEHNOLOOGILINE TOOTMINE Tekkis pärast II maailmasõda.algselt arenes tuuma-ja kosmosetehnikaharudes.praegusel ajal areneb paljudesse majandusharudesse
Kuidas tõsta kooliõpilase õpimotivatsiooni? Koolis käimine on õpilaste jaoks rohkem kohustus, kui lõbu. See on üks põhjus, miks on õpimotivatsioon väike. Õpilastel on raske ennast hommikul voodist välja ajada ja kooli vedada. Esimestes tundides on õpilased tavaliselt veel väsinud ja neil on raske keskenduda õppetööle. Koolis käima sunnib õpilast sisemine või väline motivatsioon. Sisemise motivatsiooni puhul käib õpilane koolis sellepärast, et õppimine pakub talle naudingut ja rõõmu. Ta tahab otsida uusi väljakutseid, mida ületada ja seeläbi suurendada oma võimeid. Koolis käimine on talle vabatahtlik ja õpilane ei oota mingeid preemiaid selle eest. Välise motivatsiooni puhul ei käi õpilane koolis omast huvist, vaid tagajärgedele mõeldes. Ta teab, et peab seal käima, kui tahab tulevikus endale head töökohta ja kvaliteetsemat elu. Väliselt motiveeritud inimene soovib saada tasu oma saavutuste eest head hinnet, a...
Neil olid sotsiaalsed motiivid . Ma võin tuua hea näite veel motivatsioonist õppimises . 8-das klassis ei läinud mul õppimine just kõige paremini , sest mul polnud sel ajal õppimiseks motivatsiooni . Ma mõtlesin , et see on tavaline põhikooli klass ja eksamid ning kooli vahetus on alles 9-das . Nüüd ma taipan , et oleks pidanud sel ajal ka õppima , sest osad asjad , mida käsitleti 8-das on mulle siiani selgusetud . Nüüd olen ma õppimise juures uue motivatsiooniga . Ma õpin ju endale , et ma saaksin hea töökoha ja korralikku palka, et tulevikus tekkiv pere korralikult ära toita . Koolis motiveerib mind käimast veel see , et nädala lõpus on reede . Kus ma saan oma põhikooliaegsete klassikaaslastega kokku ja vahetame muljeid . Ma arvan ,et motivatsioon ongi elu alus . Kui inimestel puuduks motivatsioon millegi tegemiseks siis oleks Maa hukule määratud . Elu põhimõtteliselt seisaks, kui inimestel pole mingit sihti mille poole nad pürgivad
.................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Õppimise edukus sõltub õppija oskusest õppida. Oskus õppida on tihedalt seotud õpiprotsessi teadvustamise, enesehinnanguga kui ka motivatsiooniga. Õpilane õpib oma õppimist juhtima: seadma eesmärke, õppimist kavandama, jälgima oma õppimisprotsessi, kontrollima ja hindama oma õpitulemusi ning oma tegevust korrigeerima. Selles töös käsitlen õppimise teooriat ja seletan samuti mis on õppimine minu jaoks õppija rollis. 3 ÕPPIMISE PÕHIMÕTTED
Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Mida väidab Yerkes- Yerkes-Dodsoni seadus on aktivatsiooni jaÕO14 soorituse vahelist empiirilist suhet kajastav seadus. Dodson’i seadus? Too Selle kohaselt on sooritus parim optimaalse ehk näide seaduse mõõduka erutuse ja motivatsiooniga tingimustes. avaldumisest käitumises. Näiteks kui aktivatsiooni tase muutub liiga kõrgeks, siis sooritus langeb. Lihtsate ülesannete sooritus on tõhusam kõrgema ja keerukate ülesannete sooritus madalama aktivatsioonitaseme puhul. 2. Mis on Lähenemismotivatsioon – meie soovL14 lähenemismotivatsioon ja kogeda/saada rohkem häid asju
· Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt(William James) · Tähelepanu kui valik infotöötlus · Tähelepanu kui protsess,kui seisund · Tähelepanu eeldab keskendatust. Tähelepanu · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile,millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. · Tähelepanu on lahutamatult seotud tunnetamisega (taju,mälu,mõtlemine),emotsioonide ja motivatsiooniga. Tähelepanu omadused · Tähelepanu maht Objektide hulk,mida jõuab haarata mingi aja jooksul. · Tähelepanu jaotuvus Kaks või enam tegevust sooritatakse samaaegselt. · Tähelepanu koondamine Matemaatika ülesanne-telereklaam · Tähelepanu püsivus 15-20min Huvitav/ebahuvitav · Tähelepanu ümberlülitavus Intensiivsemad signaalid Bioloogilised stiimulid Ootamatud signaalid Korduv/korrapärane-korrapäratu Liikuvad staatiliste ees · Tähelepanu valivus
esinemisel mitte süüdistama) ja kompetentsust, ning nende kaudu ka motivatsiooni tööd teha ja hästi teha. Töötaja motivatsioon on kõrgem just juhi sellise käitumise korral, mis toetab töötaja autonoomsust. Sellega saab juht luua sellise töökeskkonna, mis on töötaja arengut silmas pidades kõige sobivam. Juhi eestvedamisstiili tajumine sõltub paljudest erinevatest teguritest. Paljud töötajad võivad hinnata seda ka erinevalt. Kindlasti tajuvad madalama motivatsiooniga töötajad juhti vähem toetavana ja rohkem kontrollivana, mis võib olla seotud sellise tegevusega, kus juht läheb endast välja ning muudab töötajad närviliseks. Kontrolliv käitumine võib tuua olukorra, kus läbikukkumine võib ohustada liidri ja töötaja suhet või töötaja eneseväärikust. Samas töötajad, kes hindavad oma juhi kogemusi, teadmisi ja oskusi kõrgelt, jätavad strateegilised otsused juhi teha, aga tunnevad end ikkagi enesekindlalt.
osade vahel vahel Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest · Taalamus Info edastus ajukoorde · Hüpotaalamus Toitumine, kehatemp. Seksuaalne käitumine Vedelikutarbimine Hormonaalne regulats Emotsionaalne kontroll Vaheaju · Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest Vaheaju osad · Taalamus · Hüpotaalamus Vaheaju Limbiline süsteem · Emotsioonide ja naudingukeskus · Seotud ka mälu, õppimise ja motivatsiooniga · Hõlmab kesk-, vaheaju ja suuraju koore erinevaid piirkondi Limbiline süsteem- töötleb emotsioone HÜPOTAALAMUSE TUUMAD Lad. AMÜGDALA EHK MANDELKEHA HIPPOKAMP US · Ohuolukorras liigub info esmalt läbi Limbilise süsteemi- mandelkeha e amügdala hüpotalamuse ja hipokampuse Amygdala ja hirm · http://dougsamu.wordpress.com/2007/03/29/the-amygdaloids/ · http://www.youtube
Üha enam koole soodustavad ja toetavad oma õpilaste rahvusvahelist liikumist, kuna see parandab noorte teadmisi ja oskuseid ning sageli ka huvi õppimise vastu. Hea näide on Saksamaa linna Zwickau kohta, kus on võimalik õppida füsioteraapiat, mis mulle isiklikult väga huvi pakub. Õppeaeg on 3 aastat ning mis peamine tasuta. Ainus nii öelda probleem on endale eluaseme leidmine, kuid piisava tahtejõu ning motivatsiooniga on kõik võimalik. Seoses kodanikuks olemisega kaasnevad sellega ka teatud kohustused. Mina olen sellise põhimõtte poolt, et kui riiki varitseb oht, siis viimne kui üks inimene peaks olema kohustatud Eestit kaitsma. Sealhulgas pean silmas ka naisi. Isiklikult kardan sõda ning vägivalda rohkem kui midagi muud, kuid oma kodumaa eest tuleb välja astuda. Eesti Vabariigi põhiseadus on kehtestanud ka teatud reeglid. Mina kui kodanik pean neid järgima
4.6Eesti vabadussõja põhjused,algus, murrang sõjas, Landeswehri sõda, saavutatud murrang võidu sisemised ja poliitilised põhjused algas 28.11. 1918 sisemised-vabatahtlike üksusele loomine, motivatsiooni suurendas lubatud maareformi, soommusrongide olemasolu, J. Laidoneri rahvägi mehed läksid lahingusse välimised-det- alguses saabunud briti laevastik kaitses rauajoont, Soome vabatahtlikud kõige arvumakad oled ka taanlased ja rootslased, Punaarmee kehvalt varustatud ja madala motivatsiooniga, pranstalsed ja ameeriklased saatsid varustust. Landeswehri sõja tähtsus(5.06-03.07 1917): eesti kindlustas oma Lõuna piiri, aidati taastada Läti vabariigil ja võimule naasta sellel seaduslikul valitsusel( vastased olid nõukogude liidu punaarmee ja eesti armee) 4.7Asutava kogu tegevus- moodustas EV valitsuse, võeti vastu 2 olulist õigusakti- ev põhiseadud 1920 aastal jõustus 21 detsembril, EV kujunes Parlamentaarseks dem, riigiks. Alustas tegevust 100 liikmeline ak 4
....11 9. Kasutatud allikad..............................................................12 10. Lisad.......................................................... ..................13 Sissejuhatus Igal inimesel on taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõnevõime. Taju on tähtis, kuna see määrab kuidas isik tajub ümbritsevat maailma, teisi inimesi ning iseennast. tähelepanu on aga lahutamatult seotud tunnetamisega (taju, mälu, mõtlemine) emotsioonide ja motivatsiooniga. . Mälu on aga tihedalt seotud närvisüsteemiga ning mäluta meie aistingud ja tajud kaoksid juba tekkimisel jäljetult. Emotsioon ehk tunne on aga organismi seisund millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused. Mõeldes inimene aga tunnetab sihipäraselt asjade ja nähtuste omadusi ja seoseid, loob uusi mõisteid ja arusaamu ning püüab näha ette sündmuste arengut. Kõne põhiliseks eesmärgiks on aga info vahetamine ja vastu võtmine, ehk kommunikatsioon.
mõjul inimesed tahavad oma töövõimet täielikult kasutada. Parim tulemus on võimalik saavutada eestvedamise ja motiveerimise abil. Motivatsiooniks nimetatakse ajendeid, põhjusi ja jõude, mis mõjutavad inimese tegevust. Nii kõlab üks motivatsiooni definitsioonidest. Motivatsiooni kohta on kirjutatud mitmeid definitsioone ja teooriaid. Lähtume töösituatsioonist ja sellest, et ühelt poolt on tegemist inimese sisemise motivatsiooniga ning teiselt poolt on ka firma juhtkond huvitatud, et tema töötajad oleksid motiveeritud oma tööd tegema. Firma jaoks on oluline mõelda oma töötajate motivatsioonile sest, sellest, mil määral on inimesed motiveeritud oma tööd tegema, sõltub nii nende rahulolu kui ka firma tulemused. Kui juht tahab teha mingeid muudatusi (näiteks vähendada kulusid), siis ei piisa ainult tema tahtest, selle nimel peavad
osalevad ka tootearenduses. Tekib meeskonnatöö. Palju kasutatakse allhankeid kindlatelt partneritelt. Väikesed säästlikud ja odavad Jaapani autod. Jaapanlased rakendasid tugitootmise, mis võimaldas toota autosid suurtes kogustes, ühendades mass-ja väiketootmise eelised ning pakkudes toodete suurt varieeruvust ja paindlikust. Erinevalt masstootmisest vajab tugitootmine hea ettevalmistuse ja kõrve motivatsiooniga töölisi. Sellised töölised teavad lisaks oma tööoperatsiooni tundmisele ka ettevõtte kui terviku eesmärke ja osalevad tootearenduses. Jaapanlased panid auto kokku kolm korda kiiremini, kaks korda väiksemal pinnal ja kaks korda väiksema arvu tööseisakutega kui ameeriklased. Kogu tehas töötab ühtse meeskonnana. Ühtlasi rakendasid Jaapani firmad kvaliteedijuhtimise süsteemi, mis võimaldas isikustada tööoperatsioonid ja välja selgitada praagi tootjad. Autotööstus on jagatud 4
Keskajus asub ka silmaava ehk pupillaarrefleksi keskus (pupilli ahenemine eredas valguses). 21. Vaheaju taalamustes paiknevad retseptorid, mis võtavad vastu järgmisi ärritusi (kust?) Kõikidelt keha retseptoritelt 22. Hüpotaalamuses paiknevad a. vegetatiivse NS b. somaatilise NS kõrgeimad keskused. 23. Retikulaarformatsioon mõjustab KNS erinevaid osi, kontrollib seljaaju reflektoorset tegevust. 24. Limbiline süsteem on seotud emotsionaalse motivatsiooniga. 25. NSi kõrgeim osa on Suuraju koore tegevus. 26. Nimetage pea ja seljaaju kestad seestpoolt väljapoole * Soonkest *Ämblikkest * Kõvakest 27. Kus paikneb ajuvedelik ehk liikvor? 2 seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. 28. Kui palju on inimesel peaajunärve? 12 29
püüdlevad ja mida elult ootavad ja siis tuubivadki lihtsalt pähe materjali mida õpetajad ette annavad. See on minu jaoks õpetajatest vale, õpilased saavad oma peaga nii vähe mõelda ja nii vähe analüüsida. Kuid just läbi analüüsimise ja arutamise õpibki kõige rohkem. Neid juhtumeid on palju kus keskkooli heade hinnetega lõpetanud inimene ei oska võõrastega suhelda ja ei oska ennast kehtestada. Minu arvates peaks üheks aineks koolis olema midagi, mis on seotud motivatsiooniga, iga nädal korra võiks olla lastel kahe tunnine motivatsioonikoolitus, mis motiveeriks neid õppima ja tegelema veel millegagi mis annab neile hea enesetunde. See kas lapsed sellest võimalusest kinni haaravad on nende enda teha, vähemalt oleks kool teinud midagi omalt poolt et õpilastel oleks vähem stressi ja rohkem tahtejõudu. Üks viga õppeprogrammis on minu arvates tõesti see pähetuupimine, lapsi peaks
Inimese motiveering kajastab kultuurikeskkonda, kus ta on kasvanud: perekonda, kooli, tutvumisringkonda jne. Herzbergi kahe-teguri mudel lk50 1950 a loodud mudel. Ta palus inimestel mõelda, mida nad arvasid oma töö juures eriti heaks ja halvaks olevat. Ta palus kirjeldada neid tingimusi, mis põhjustavad niisuguseid tundeid. Analüüsi tulemusel liigitas ta motivatsiooni mõjutavad tegurid 2 gruppi: inimese alahoiu ja ülalpidamisega ning motivatsiooniga seotud tegurid. Inimese alahoiu ja hooldamisega seotud tegurid: On seotud inimese töökeskkonnaga. Need tegurid pole otseselt motiveerivad, kuid nende puudumisel pole töötajad rahul. Kui need tingimused on olemas, tunneb töötaja ennast normaalselt. Neid tegureid , mis puuduksid nimetatakse hügieenilisteks teguriteks, kuna need on vajalikud töötaja aruka motivatsioonitaseme hoidmiseks. Nendeks on: töötasu, töötingimused, tööohutus,
soodustavad arengut tekitavad stressi Vastutus/mõjukus eelistab korraldusi Töötab üksi eelistab gruppi Staatus, prestiiž Vajab tunnustust vajab häid töötingimusi Kõrge töötasu õiglane töötasu Töötajate motiveerimiseks on juhil vaja leida “võti” iga töötaja jaoks, mis paneb ta liikuma ja muutuma. Juhul kui organisatsioonis pole motivatsiooniga asjad korras, siis võib täheldada järgmist: 1)töötajad on rahulolematud, virisetakse isegi tähtsusetute asjade üle, ei tunne end hästi; 2) puudub koostöövalmidus 3) ei kasutata ratsionaalselt aega, on pikad puhkepausid (kohvi- ja suitsupaus) 4) töö tulemus ei vasta kehtestatud (kvantiteedi ja kvaliteedi) nõuetele 5) tööga ei jõuta tähtajaks valmis. Motiiv –Ajend, põhjus, tunnetatud vajadus. Motiiv konkretiseerib üldise valmiduse.
aastate energiakriisi aastail osutusid edukateks väikesed säästlikud ja odavad Jaapani autod. Jaapani autotootjate edu põhjus Euroopas ja Ameerikas ei olnud ainult väikesed palgakulud ja odav hind, vaid ka uus tootmiskorraldus. Jaapanlased rakendasid tugitootmise mudelit. See võimaldas toota autosid suurtes kogustes, ühendas mass ja väiketootmise eelised ning pakkus toodete suurt varieeruvust ja paindlikkust. Erinevalt masstootmisest vajab tugitootmine hea ettevalmistuse ja kõrge motivatsiooniga töölisi. Fordimist erinev on ka tugitootmise juhtimisstruktuur eri hierarhilatasemeid ja ülemusi on vähem ning kogu tehas töötab ühtse meeskonnana. Teatud piirkonda koondunud tugitootmissüsteemi nimetatakse toyotismiks. Toyotism on paindlik masstootmine, mis tugineb rohketele allhangetele ja tagab toote kvaliteedi. Autotööstuses eristatakse tänapäeval viit etappi: tootearendus, osade valmistamine, kokkupanek, turundus ning hooldustööd ja teenindus
sotsiaalsetel kui ka füüsilistel. Rohelus võimaldab inimestele meeldivaid elamusi nii suhetes loodusega kui ka teiste inimetega, lisaks on rohealad seotud tiheasula või inimeste kodukoha identiteediga ning tiheasulaga kokkukuuluvustunde tekkimisega. 11. Mis on oluline rekreatsioonialade paiknemisel kasutajaskonna suhtes? Oluline on rekreatsioonialade kaugus elu või tööpaikadest ja nende alade suurus. Kõrge motivatsiooniga kasutajad (nt tervisejooksjad, ratturid) võivad läbida kuni km sihtkohta jõudmiseks. Lapsed ja vanurid suudavad läbida 50-300 m oma elukohast, tööeas täiskasvanud 300-500 m üldine reegel 8-10 minutit. 12. Milliseid erinevaid rekreatsioonialasid inimesed tiheasulas vajavad? Looduslik parkmets, liigirikas park, metsapark, vaikne ilupark, rahvapark, mängupark, haljastusega plats või väljak, spordipark või plats. Mets parkmets metsapark park.
Teised paralleelsed tegevused(limpsi huuli mossita) 5. Üldistamine(naerata kortsuta kulmu). 5)Üldistamine · Oht, mida tuleb vältida on nn kinnijäämine õpetajasse või esemetesse. · Tuleb õpetada tegema samu tegevusi teistes situatsioonides. · Eeldab koostööd õpetajatega. Tunnusjooned, millega tuleb arvestada: 1. Ägedad jonnihood 2. Enesestimulatsioon- korduvad stereotüüpsed harjumused 3. Raskused motivatsiooniga 4. Raskused tähelepanuga 7.Kõne harjutamine, piktogrammid, koostöö spetsialistidega: kõne arendamise tähtsus ja viisid. Kõne harjutamine: · Oskus infot õigesti vastu võtta ja vastavakt käituda passiivne kõne · Oskus ennast sõnaliselt väljendada(mida näen, kuulen, tunnetan) aktiivne kõne Kui lapsel on raskusi mõlemaga on mõttekas õpetada viiplema, ka viipe keel arendab kõnet. 1.Objektide nimetuse nimetamine(passiivne)
võimalikult hästi. Väga meeldiv on saada soovitud puhkus. Üha enam plaanitakse koos peredega puhata ning korraldatakse erinevaid väljasõite koos. Selle tõttu ongi hea, kui töötaja saab soovitud kuupäevadel puhkuse. Mõnikord on puhkust vaja, et reaalselt puhatagi. Kõik see töötegemine koormab ja väsitab ning tekitab tüdimust. Vahel on isegi lühike puhkus asjale kasulik ning pärast pisikest pausi saab juba jätkata uue hooga ja suurema motivatsiooniga. Töökoht peaks olema ka nõuetekohane. See peaks olema turvaline ning puhas. Kui töötajal on halvad tingimused, siis ta ei taha seal tööd teha. Tööandja huvi ja hoolitsus töökoha üle aitab töötajaid motiveerida. Samas peaksid töötajad ise ka vaeva nägema, et nende käe all olevad pinnad ja ruumid oleksid alati puhtad ja töökorras. Kui on töötamine vahetustega, on see erit oluline. Keegi ei taha minna tööle, kus eelmine vahetus on jätnud koristamata, pinnad on
kaudu ning tegevustel on alati kindlad eesmärgid. Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis panevad inimese tegutsema. Olemas on nii väline motivatsioon kui ka sisemine motivatsioon. Välimine motivatsioon on "käegakatsutav" tasu, näiteks palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine motivatsioon on seotud psühholoogilise tasuga võimalus rakendada oma võimeid ja olla tunnustatud. Töötajate rahulolu on tihedalt seotud motivatsiooniga, seega saab tööga rahulolu suurendada töötajate motivatsiooni suurendades. Rahulolu- ja motivatsiooniteooriate paljusus selles valdkonnas viitab eelkõige motivatsiooni ja rahulolu olulisusele nii juhtkonna poolt vaadatuna kui töötegijaile endale. Nagu on raske leida kaht täpselt ühesuguse välimuse või iseloomuga inimest, tuleb varieerida ka rahulolu saavutamise teid: mis motiveerib üht alluvat, ei pruugi teise jaoks midagi tähendada
käsitluse järgi on pinnapealse õppija motiivideks vältida ebaedu, teha võimalikult vähe tööd ning saavutada tasakaal töötegemise ja läbikukkumise vältimise vahel. Pinnapealse õppija strateegiateks on faktide pähe õppimine ja reprodutseerimine. Sügava õppija motiivideks on seevastu teadmisjanu ning soov õpitavast aru saada, mis paneb teda lisamaterjale otsima ja lugema, arutlema ning reflekteerima. (Triin Marandi, 2005) Õpistrateegiate kasutus on seotud õppijate: · motivatsiooniga, · kognitiivse stiiliga, · mitme keele õppimise kogemusega, · rahvusega, · kultuuritaustaga, · sooga, · vanusega jne. 1.Mälustrateegiad mõtteliste seoste loomine, kujutiste, piltide ja heli kasutamine,ülevaatlik kordamine, liikumise ja aistingute kasutamine. Meeldejätmise muudab jõukohaseks mõtteliste seoste loomine, st kõik uus, mis omandatakse, viiakse seosesse sellega, mida juba varem teatakse. Mõtteliste seoste loomiseks on palju
oluliste juhtimisotsuste tegemisse. Iga inimese jaoks on oluline, et tal oleks töökohas suhtlusgrupp, kelle hulgas ennast hästi tunda. Tööandja huvi võiks olla ühtekuuluvustunde omapoolne soodustamine. Vältida tuleb väiksemate gruppide vahel barjääride tekkimist. Viimastel aastatel Eestis läbi viidud töötajauuringud viitavad sellele, et inimeste pühendumust tööandjale määravad kõige enam faktorid, mida seostatakse lühiajalise motivatsiooniga: töö- tasu (palk ja preemiad), suhted töökaaslastega, juhi tunnustus, füüsiline töökeskkond. Töö sisu ning tööalased saavutused, mida võib pidada pikaajalise motivatsiooni aluseks, ei ole erinevalt Lääne-Euroopast meil veel olulisusskaala etteotsa jõudnud. Töötajate motiveerimine mõnedes Eesti ettevõtetes : Asmerv Auto juht Raivo Kütt tutvustab nende ettevõttes töötajate motiveerimist:
piiramise seaduseid. Kaasaegse masinatööstuse tootmiskorraldus, arengutendentsid ja paigutusnihked: Tootmiskorraldus: esimesed autod pandi kokku käsitsi, siis tuli fordism ehk konveiersüsteem. Enamus detaile toodeti kohapeal, laovarud olid suured. Töötajad ei osalenud arendustöös ning juhtimissüsteem oli hierarhiline. Allhankijate lähedus geograafiliselt polnud oluline. 70Ndatel tekkis uus korraldus toyotism. Seal on tähtis kõrge motivatsiooniga töötajaskond, seetõttu kaasatakse neid ka arengutöösse. Kogu tehas töötab ühtse meeskonnaga. Firmal on kindlad koostöö partnerid, kellelt saadakse detaile ning on tähtis nende lähedus geograafiliselt, sest laovarud on väikesed. Autotööstuses eristatakse tänapäeval 5 etappi: tootearendus, osade valmistamine, kokkupanek, turundus ning hooldustööd ja teenindus. Autotööstus on jätkuvalt koondunud arenenud tööstusmaadesse. Ligi 70 % autodest toodetakse ja
See tähendab, et suures osas on loomadega suhtlust luues lähenetud asjale liiga inimesekesksest vaatepunktist. Näiteks küsiti katsealuselt gorillalt, mis liiki ta kuulub. Sellele ei saa ta loomulikult vastata oma intelligentsi põhjal, sest tal pole nii arenenud arusaama liikidest. Sama kehtib ka eelneva näite kohta Hansust, kes pidi lahendama matemaatilisi tehteid. (Hediger 1981: 250) Lisaks tuleb katsetel arvestada ka looma motivatsiooniga. Katsealune võib otsustada, et ta ei taha seda teha, kuigi ta suudaks ning see muudab eksperimendi kulgu. (Hediger 1981: 251) 3 Hediger võtab oma artikli kokku tõdemusega, et pärast Pfungsti uurimust aastal 1907 pole mittetahtliku sõnumisaatmise kohta tehtud rahuldavamaid uuringuid ning see fenomen vajaks põhalikumat tööd. (Hediger 1981: 252)
Laoseisud Palju varu Laovarud väikesed Kvaliteedi kontroll Kvaliteedi kontroll Vastutab kvaliteedi eest puudub valmistajatehas Kontrollitakse laos Töötajate osalemine Vajalik ainult kiirus liinil Vajab hea ettevalmistuse ja kõrge motivatsiooniga töölisi Allhankijate paiknemine Igal pool laiali Tugitootmine Roll, juhtimine Erinevad tasemed ja Ülemusi vähem, igal juhte rohkem. töötajal vastutav roll, tehas ühtne meeskond. Autotööstuses ühinemise põhjused Turg üleküllastunud, tootmiskulud kasvavad
puhul, kuid vaimse arengupeetusega lastel on esinemissagedus oluliselt suurem. Ka J.Demjanov jõuab järeldusele, et nii oligofreenikud kui ka vaimse arengupeetusega laste kirjavead on sarnased, aga erinevus on ainult raskusastmes. J. Markovskaja on uurinud vaimse arengupeetusega laste ajukoore kõrgemaid funktsioone. Ta väidab, et need on vaimse arengupeetusega lastel häiritud, kuid erinevalt oligofreenikutest on neil lastel tegemist kesknärvisüsteemi mosaiikse kahjustusega ja säilinud motivatsiooniga ning need on omakorda seoses vaimse arengupeetusega laste kirjas esinevate vigadega .V. Nassonova arvates aga vaimse arengupeetusega lastel ei ole nägemis- kuulmis- ega tahteliste signaalide analüüsi puudeid vaid pertseptiivse informatsiooni kodeerimise hälve ning ta tõi ära järgmised vigade liigid vaimse arengupeetusega laste puhul: tähtede ärajätmised, asendamised, tähtede kordused, moonutused ja peegelkujutised. Samuti tuginedes
Adrenergiline süsteem (NA/NE) · Emotsionaalse tooni hoidja · NA süsteemi madal aktiivsus depressioon, ka hüperaktiivsus · NA süsteemi kõrge aktiivsus mania. · Retseptorid: 1, 2, 1, 2 Dopamiinergiline süsteem, DA Mustollusest algav tee · Normaalse motoorika säilitamine. · DA kadu seotud Parkinsonismiga, kus lihased on kanged ja liikumine raskendatud. Mesolimbiline tee (tegmentumist) Mõnu ja sarrustus, sõltuvuse ja motivatsiooniga seotud Liiga palju DA seotud skisofreeniaga, liiga vähe tähelepanuprobleemidega · Retseptorid: D1-D6 Serotonegiline süsteem, 5-HT · Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine · Madal aktiivsus depressioon · Liiga aktiivne 5-HT obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD), tikid ja skisofreenia · Ajutüve 5-HT neuronite häired norskamine, uneapnoe ja imikute äkksurm (SIDS) · Retseptorid: 1A-1D, 2, 3, 1p Seljaaju ja kraniaalnärvid (mitu paari ja üldiselt, et milleks).
24. Herzbergi kahe-teguri mudel. Alderferi E-R-G-mudel. 25. Motivatsiooni rakendamine. 26. **Üldise töörahulolu põhjused. Individuaalse rahulolu põhjused. 27. Rahulolu tunnused. Rahulolematuse tunnused. 28. Töötajate suhtumine ja hoiakud. Pühendumine ja lojaalsus. 29. **Osalusdemokraatia. Töötajate eneseusu tõstmise võimalused. 30. Töötajate kaasamine ja volitamine. 31. Osaluse ja pseudoosaluse tunnused. Osaluse seosed motivatsiooniga. 32. **Võim. Võimu allikad. 33. Võimu autokraatlik käsitlus.Võimu demokraatlik käsitlus. 34. **Suhtlemisliigid, -viisid ja -suunad organisatsioonis. 35. Suhtlemistõkked. Keskkonnast tulenevad suhtlemistõkked. Personaalsed suhtlemistõkked. 36. Suhtlemissümbolid. 37. Privaatsuse olemus. Privaatsusesse sekkumise juhtumid. 38. Delikaatsed andmed inimese kohta. 39. Diskrimineerimine. 40. Distsipliin. Ennetav kord. 41
– Hoiduge avalikust hindamisest ja võrdlustest. Väärtused ja huvid. Lisaks akadeemilisele minakäsitlusele mõjutab lapse motivatsioonilisi suundumusi ja tegevusstrateegiaid ka lapse poolt konkreetsele ülesandele või tegevusele antav väärtus. Ülesande väärtuse all peetakse silmas ülesande olulisust, huvitavust ja vajalikkust/ kasulikkust lapse jaoks. Ülesande/tegevuse huvitavust ja kasulikkust võib seostada palju räägitud sisemise ja välise motivatsiooniga. Sisemiselt motiveerivate tegevuste puhul on tegevusele pühendumine iseenesest nauditav või huvipakkuv. Seevastu väliselt motiveeritud tegevuste puhul nähakse tegevuses vahendit soovitud lõpptulemuse saavutamiseks (nt õpetaja kiitus, hea hinne, vanemate poolt lubatud preemia jne) või ka ebasoovitavate tulemuste vältimiseks (nt halb hinne, karistus, hüvedest ilmajätmine). Õpilaste sisemise motivatsiooni toetamine: – Püüdke õpilaste tähelepanu ja siduge
funktsioonide kõrgeimaks keskuseks (ainevahetust, kehatemperatuuri, toitekäitumist, tundeelu ja emotsioonidega.) -32 paari tuumi -Hormonaalse süsteemi vahejaam. Võrkmoodustis e. retikulaarformatsioon - ajutüve piirkonnas asuvaid närvirakkude ahelad, mille impulsid suurendavad ajukoore aktiivsust, mõjutavad ärkvelolekut (näiteks külm duss) Limbiline süsteem - seotud emotsionaalse motivatsiooniga, mida saadavad vegetatiivsed reaktsioonid (rõõm ja mure, lõbu ja norutunne, viha ja hirm,) OTSAJU EX koosneb 2-st ajupoolkerast ehk hemisfääriks ja neid ühendavatest kommissuuridest. Ajukoor (cortex cerebri)-kõrgeim ns osa, millega seotud meie teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitlus, tajude teke, õppimine, mälu ja õpitu unustamine ning sihipärane tegutsemine. -koosneb hallollusest
kütteks. Sarnanevad vihmametsadega, liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on väiksemad. Ekvatoriaalsed vihmametsad juurdekasv 50 m3/ha. 5.1 Autotööstus Fordism konveiermeetod. Enamus vajaminevaid detaile toodeti ettevõttes, vilunud töölised panid auto kokku tundidega, tootlikkus kasvas oluliselt. Rakendati paljude teiste ettevõtete poolt aga ka masstootmist e fordism. Toyotism tugitootmine. Vajab hea ettevalmistusega ja kõrge motivatsiooniga töölisi, eri hierarhiatasemeid ja ülemusi on vähem, kogu tehas töötab ühtse meeskonnana. Toyotism on paindlik masstootmine, mis tugineb rohketele allhangetele ja tagab toodete kvaliteeedi. Autotööstuses on 5 etappi tootearendus, osade valmistamine, kokkupanek, turundus ja hooldustööd ning teenindus.
omavahelisi seoseid, seostavad hästi teooriat praktikaga, nende teadmised on püsivad. Rõhu asetamine välistele ajenditele võib kohandada nii seesmist motiveeritust kui ka loovust ja tunnetuslikku (kognitiivset) paindlikkust. Väline tasustamine halvab eiti tugevalt just loovat ja kontseptuaalset mõtlemist ning mõjutab andekaid lapsi tugevamalt. Kui motivatsiooniprobleemid on seotud väga madala või puuduva seesmise motivatsiooniga, on väline motiveerimine õigustatud. Käitumise kontrolliks kasutatav tasu vähendab seesmist motivatsiooni. Seda, kas saavutuse eest antavat tasu tajutakse kontrollivana või informatiivsena mõjutab tasustamise kontekst. Hinnangul, mis sisaldab infot kompetentsuse kohta ja juhiseid tulevasteks ponnistusteks, ei ole negatiivset mõju ja see võib suurendada sisemist motivatsiooni akadeemiliste ülesannete täitmisel.
James Flynn kirjutas: ,,intelligentsuse tulemused ühest põlvkonnast teisse näitavad, et IQ on kõrgelt tundlik keskkondlike faktorite suhtes, k.a. kultuuriliste faktorite suhtes nagu õppimise strateegiad või probleemide lahendamise viisid, mis said alguse koolist, kodust või mujalt". Noorest east peale suhtumine võib muuta meie edukuse taset kindel tunne, et Sa saad olla veel parem ja edukam, soodustab muutusi. Peab üritama kombineerida isiklikku efektiivsust/enesekindlust motivatsiooniga õppida, mis alandab intelligentsuse skoori tähtsust ja soodustab õppimist õppimise jaoks. Tõstes inimeste motivatsiooni ja soovi uusi ülesandeid peale võtta selle asemel, et keskenduda IQ tulemustele, võib saavutada paremaid tulemusi. Roberts at al. (2008) järgi hariduslik sekkumine võib tõsta IQ-d u. 8 ühiku võrra - mis hiljem võib osutuda oluliseks selles, kuidas me edaspidi kasutame omandatud oskusi õppimisel ja tervise ning rõõmutunde saamiseks.
Võrkmoodustis ehk retikulaarformatsioon On eriline võrgustik, mille niidid algavad piklikajust ja kulgevad läbi ajusilla ajukoorde Kujutab endast suurt hulka hajutuatud närvirakke, mis on ühendatud nii omavahel kui ka teiste närvisüsteemi osadega Annab ärritavaid impulsse ajukoorde, hoiab teda aktiivses seisundis, mõjutab ärkvelolekut Ülitugeva ärrituse korral võimendab inimese võimeid Limbiline süsteem Seotud emotsionaalse motivatsiooniga ja tugevate emotsioonidega, mida saadavad vegetatiivsed reaktsioonid Reguleerib instinktiivset käitumist, on seotud haistmismeelega Kontrollib emotsionaalset käitumist ja juhib üldist kohanemist väliskeskkonna tingimustega Otsaju/suuraju Koosneb kahest ajupoolkerast ehk hemisfäärist ja neid ühendavates kommissuuridest Ajukoor cortex cerebri Kõrgeim Nsi osa, millega on seotud teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitus, tajude teke,
küllastus turg autodest, Tootmine vähenes ning oli energia kriis. Edukasteks osutusid Väikesed, säästlikud ja odavad autod Mida toodeti Jaapanis. Jaapani edu tulenes odavast tööjõust ja sellest et võeti kasutusele uus tootmis korraldus Toyotism Selle puhul rakendati tugi tootmist mis võimaldas toota suurtes kogustes samas pakkudes toodete suurt varieeruvust ja paindlikust (ühendas mass ja väike tootmise eelised). Vajab head ettevalmistust ja kõrge motivatsiooniga töölisi. Tööline tunneb nii oma tööoperatsiooni kui ka kogu ettevõtte eesmärke, osalevad toote arenduses. Juhtimis süsteemis on ülemusi vähe, tehas töötab ühtse meeskonnana. Rakendati Qualiteedi Juhtimis süsteemi. Pidevalt kontrolliti kes millist tööd teeb ja kuidas teeb. Toyotismis kasutati õigeaegset tootmis süsteemi ehk asjad toodeti siis kui neid vaja, ei tahetud et asjad laos seisaks. Detailid saadi allhangetelt,
kasutamist nhakse seal kui ht paljudest inimeste juhtimise meetoditest. Erinevad lesanded ja situatsioonid nuavad erinevat lhenemist. Maslow vajaduste pramiid: Motivatsiooniteooriaid kasutatakse eelkige inimkitumise seletamiseks. Motivatsioon on oluline mjutusvahend inimeste tkvaliteedi parandamisel. Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, phjused ja jud, mis panevad inimesed tegutsema. Ttajate rahulolu on tihedalt seotud motivatsiooniga, seega saab tga rahulolu suurendada ttajate motivatsiooni suurendades. Motivatsiooniteooriate mistmine, tundmine ning nende kohandamine aitab luua motiveerivat atmosfri, mille tulemusena saavutatakse krge produktiivsus ja rohkem kasumit. Tsoorituste mistmiseks ja tiustamiseks on arendatud erinevaid motivatsiooniteooriaid. Maslow vajadustehierarhia on kige sagedamini kasutatud motivatsiooniteooria. See on ks tuntumaid sotsioloogiliste ja bioloogiliste vajaduste liigitusi.
võimalusi, et seda rahuldada (2: 126). Motivatsioon on ka üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Taolisi asjaolusid nimetatakse motiivideks. Need on teo sooritamise otsesed põhjused. Motiive tekitavad vajadused ehk organismi toimimise seisukohalt mingisuguse olulise ressursi puudujäägid (5). Motiivid on taustatingimused, mis võivad kutsuda esile energia suunamise konkreetsel moel (1: 62). Psühholoogias on motivatsiooniga seotud küsimusi lahendatud palju ning välja töötatud on ka mitmeid motivatsiooniteooriaid nagu näiteks: aktivatsioon, inimvajaduste hierarhia ning kognitiivne lähenemine. 5 2. AKTIVATSIOON Aktivatsiooniteooriates üritatakse mõista motivatsiooni ja ajufüsioloogia vahelisi seoseid. Olulise avastuse tegi selles valdkonnas 1954. aastal Ameerika uurija James Olds (2: 127).
Herzbergi kahe-teguri mudel Frederick Herzberg lõi selle mudeli koos inseneride ja ökonomistidega tehtud uuringute põhjal 1950.a. Ta palus inimestel mõelda, mida nad pidasid oma töö juures eriti heaks ja halvaks olevat. Ta palus neil kirjeldada tingimusi, mis põhjustasid selliseid tundeid. Analüüsi tulemusena liigitas Herzberg motivatsiooni mõjutavad tegurid kahte gruppi: inimese alalhoiu ja ülalpidamisega ning motivatsiooniga seotud tegurid. Inimese alalhoiu ja hooldamisega seotud tegurid on seotud tema töökeskkon- naga. Need tegurid ei ole otseselt motiveerivad, kuid nende puudumisel pole töötajad rahul. Kui nende tingimustega on aga kõik korras, tunneb inimene end olevat normaalsetes tingimustes, neutraalselt. Neid potentsiaalset rahulolematust põhjustavaid tegureid nimetatakse ka hügieenilisteks teguriteks, kuna need on vajalikud töötajate aruka motivatsioonitaseme hoidmiseks
poole, kuna tagasiside aitab kindlaks määrata lahknevused selle vahel, mida nad on teinud ja mida nad tahavad teha, tagasiside on käitumise juhis. Eesmärgi saavutamist mõjutavad ka eesmärgile pühendumine, enesehinnang ja rahvuskultuur. Eesmärgile pühendumine on tõenäolisem, kui eesmärgid on avalikustatud, kui inimesel on sisemine kontrollkese ja kui eesmärgid on iseenda püstitatud. Kõrge enesehinnanguga inimesed vastavad negatiivsele tagasisidele suurenenud jõupingutuse ja motivatsiooniga, samas madala enesehinnanguga inimesed tõenäoliselt pingutavad vähem, kui saavad negatiivse tagasiside. Järeldus eesmärgi püstitamise teooriast on, et kavatsused, mis on selgelt väljendatud väljakutsuvate ja spetsiifiliste eesmärkidena, on võimas motivatsioonijõud. Sobivate tingimuste korral viivad need paremale tulemuslikkusele. Kuid ei ole tõendeid, et need eesmärgid seostuvad suurenenud töörahuloluga. Käitumise mõjutamine
Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. Nt otsmikusagara kahjustuse korral muutub inimene loiuks, aeglaseks, mõtlemisvõime kaob. Mõhnkeha ühendab suuraju kaht poolkera. Ei eristu omaette aju osana! Hõlmab kesk- ja vaheaju ning jõuab ajukoorde. Nimetatakse emotsioonide ajuks, naudingukeskuseks. Seotud emotsioonide, mälu, õppimise ja motivatsiooniga. limbiline süsteem . REFLEKSID Aju töötab reflektoorselt. Igal ajahetkel jõuab inimeseni väliskeskkonnast ja organismist palju ärritusi, millele tuleb reageerida. Reaktsioonid, mis annavad ärritustele vastused, on refleksid. Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. Eristatakse: 1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Vastsündinul on olemas:
annaabi.ee 
