Eestivabariigi väljakuulutamine (0)

Ajalugu
1.Kultuurilised eeldused-ühtsus kirjakeel , levisid eesti keelsed raamatud, asutati ajalehti, eneseteadvust tugevdavad suurüritused, rahvuslik haritlaskond
Majanduslikud- päriseks ostmisega muutus talupoeg oma maa peremeheks, tööstusareng Eesti üks arenenumaid riike Venemaal, laiened tööstus ja põllumajandus, toodete saatmine vene turule, hakkas linnade eestistumine
Poliitlised-1905 rev. Äratas rahva poliitisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia, hakati looma erakondi esile kerkisid eestlastest poliitikud , tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnavalitsuses, arenes koooperatiivliikumine mis andis ühistegevuse ja dem. kogemusi
Rahvusvahelisel-impeerimuid nõrgestasid üksteist, 1ms sõi soodsa olukorra omariikluse tekkeks, soome iseseisvumine , eestist mobiliseeriti sõtta 100 000 meest
2.
Jaan Poska Jaan Tõnisson Jüri Vilms Johan Laidoner Konstatin Päts

• Eesotsas eesti kubermang
  
• Eesti maanõukogu määras ta eesti välisministriks
  
• Oli Eesti Asetava kogu liige
  

• Oli Eseti riigiteadlane, poliitik ,ja õigusteadlane
  
• korduvalt Eesti riigivanem
  
• Eesti üliõpilaste seltsi esimees
  

• Eesti riigimees
  
• Eesti esimene kohtuminister
  
• Tema asutas Eesto tööerakonna
  

• Kuulus põllumeestekogude rühma
  
• Ta juhtis Eesti rahvusvägesi
  
• Riigi väliskomisjoni esimees
  

• Eesti vabariigi esimene president
  
• 
  

3.
Maapäev -November 1917 otsustas maapäev asuda Eesti maa ja rahva täieliku iseseivumise poole,toimusid eesti esimene parlamentaarne rahvaesitus maanõukogu ehk maapäeva valimised, mis oli 62 liimeline , maapäev nimetas ametisse täidesaatvat võimu
Vanematekogu -sinna kuulusid tähtsamad poliitikud, nemad valmmistasid eestit ette saabuvaks isesvumiseks.
Päästekommitee-oli 19. veebruaril 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan. Eestimaa päästekommitele anti kogu võim Eestis. Liikmed olid K.Päts, J.Vilms ja K. Konik . Sellel samal päeval võeti vastu ka otsus Eesti vabariigi väljakuultamise kohta
Ev ajutine valitsus- oli eesti vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veb.1918- 8 maini 1919. eestimaa päästekommitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise ajutise valitsuse eesotsas konstatin päts ja veel jüri vilms jaan poska jt.
Eesti töörahva kommuun- oli Narvas väljakuulutatud novembril 1918 ja kuni 18. jaanuarini 1919 aastal. St 52 päeva eksisteerinud riigi sarnane moodustis , omanimetusega nõukogude vabariik. Narvas kehtis 50 päeva tartus 24.
Landeswehr - ehk balti maakaitse oli kuramaa ja Liivimaa rütelkonna poolt organiseeritud väekoondis.
4.1 Autonoomia saamine ja sellega kaasnenud muutused-
30. märts 1917 andis ajutine valitsus Eestile autoomia vastava määrusega

• ühendati eesti kubermang ja liivimaa kubermangu eesti osa ehk rahvuskubermanguks eesotsas Jaan Poska
  
• asjaajamise keeleks sai eesti keel, venestus nõrgenes
  
• tomiusid eesti esimese parlamentaarse rahvaesituse maapäeva valimised
  
• maapäev nim. Ametisse täidesaatva võimu
  
• hakati looma rahvus väeosi
  

4.2 Suund omariiklusele

• seoses saksa vägede pealetungiga sept, okt millega okupeeriti riia ja lääne-eesti saared
  
• et vältida mandri-eesti okupeerimist taheti eralduda sõjalisest nõrgalt venemaast ja kuulutada eesti riik sõjas erapooletuks
  
• kardeti enamlaste võimuhaaramist
  

4.3Maapäeva otsus kõrgemaist võimust
15. november 1917 jõuti vastu võtta otsus kõrgemaist võimust. Maapäev kuulutas enda kõrgemaiks seaduslikuks võimnuks, kellel ainuõigus määrata eesti saatust. Jätkas salaja tegutsemist mp vanematekogu. Eesmärk- Eesti riigi väljakuultamine ja vabaneda enamlaste võimust
4.4Ev väljakuulutamine- 24.02 eesti vabariii väljakuulutamine tallinnas Pk poolt, Pk jõudis vastuvõtta 5 päeva käsu: ev kuulutati käimasolevas sõjas erapooletuks, lootuses, et sasksa väed ei tungi eestisse, moodustati ajutine valitsus, mille esimees K. Päts, aseesimees ja J, Vilus ja välisminister J.Poska
4.5Saksa okupatsioon ja okupatsioonide võimust- 25.02 okupeerisid saksa väed tallina ja märtsi alguseks kogu eesti. Algas üle 8 kuu kestnud saksa okupatsioon, saksamaa ei tunnustanud eesti vabariiki,
okupatsioonivõim- moodustati eesti omavalitsus , et ellu viia sakslaste korraldusi, selle eesotsa määrati Hjalmar Mäe. Keelustati poliitiline tegevus, kõiki eluvaldkondi kontrolliti. Eestist tehti kindral komissariaat mida valitsesid sakslased
4.6Eesti vabadussõja põhjused,algus, murrang sõjas, Landeswehri sõda, saavutatud murrang võidu sisemised ja poliitilised põhjused
algas 28.11. 1918
sisemised-vabatahtlike üksusele loomine, motivatsiooni suurendas lubatud maareformi, soommusrongide olemasolu, J. Laidoneri rahvägi mehed läksid lahingusse
välimised -det- alguses saabunud briti laevastik kaitses rauajoont, Soome vabatahtlikud kõige arvumakad oled ka taanlased ja rootslased , Punaarmee kehvalt varustatud ja madala motivatsiooniga, pranstalsed ja ameeriklased saatsid varustust.
Landeswehri sõja tähtsus(5.06-03.07 1917): eesti kindlustas oma Lõuna piiri, aidati taastada Läti vabariigil ja võimule naasta sellel seaduslikul valitsusel( vastased olid nõukogude liidu punaarmee ja eesti armee)
4.7Asutava kogu tegevus- moodustas EV valitsuse, võeti vastu 2 olulist õigusakti- ev põhiseadud 1920 aastal jõustus 21 detsembril, EV kujunes Parlamentaarseks dem, riigiks. Alustas tegevust 100 liikmeline ak
4.8 Tartu rahukõnelused/-konverents: rahulepingu sõlmimine, selle tingimused ja aktuaalsus.
2. veebruar 1920
määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir, nõukogude venema tunustas tingimustetea eesti vabariigi eseseisvust ning loobus kõigist õigustest eesitmaa ja rahva kohta.
Eesti sai endise tsaari-venemaa kullafondist 15mil kuldrula. Eesti vabanes tsaari-venemaa välisõlgade tasunisest
praegu aktuaalsed probleemid- Nõukogude vebemaa kohustus eestile tagasi andama eestists 1 ms ajal evakueeriud kultuurivarad sh tartu ülikooli varad
eesti venemaa maismaa piiri küsimus eestimaa põhiseadus ütlb et see piir on määratud Tartu rahulepinguga