Moraaliobjektivism Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed Kas on universaalseid või olenevad need antud ühiskonnast või isikust? moraaliprintsiipe? Kas moraal on nagu ilugi vaataja Argo Buinevits silmades? 2
Sissejuhatus eetikasse-Eetiline relativism Moraal on normide süsteem Normid on reeglid, mis ütlevad mida inimene peab tegema ja mida peab tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid: Mäng Õigus Religioon Moraal Kombed, etikett Etnotsentrism- oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks ja teisi hinnatakse oma väärtuse/uskumuste seisukohalt. (negat) Eetiline relativism- teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe. Relativismi teesid: Erinevuse tees, erineb ühiskonnati Sõltuvuse tees Eetiline relativism hoiatab arrogantsuse eest ja kutsub üles sallivust. Tolerantsus on absoluutne väärtus. Eetilise relativismi vormid: 1 Subjektiivne- kõik sõltuvad indiviidi valikust. Ehk pmts individualistlik moraal , teha seda mis on mulle hea. Sellel puudub moraali olemus üldse. See paistab väär. 2 Konventsionaalne- kõik põhimõtted sõltuvad ühiskonnas kokkuleppe alusel
Ta on filosoofia haru, mis uurib moraali õpetus moraalist. Sõna eetika tuleb kreeka keelest ethos- tähistab kommet, harjumust ja e`thos- tähendab iseloomu omadust. Keskseks küsimuseks on kuidas peaks elama? Sokratese arvates on elamist väärt vaid selline elu, mis on mõtestatud. Oma elu ja tegemiste üle järelemõtlemine aitab meil saada paremaks ja elada paremat elu. EETIKA OBJEKT- eetika uurimisobjektiks (ülesandeks) on põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides.
Eri rahvaste arusaamu: Eetiline relativism on teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid Uus-Ginea dobude silmis on varastamine moraaliprintsiipe; moraalselt õige, lääne inimese arvates väär. moraalipõhimõtted on suhtelised, Lapsetapmine. Üks Ida-Aafrika hõim viskas väärarenguga lapsed jõehobude ette. olenedes kultuurist või isiku valikust. Seksuaalmoraal. Näit
õigeks läänetsivilisatsioonis ei pruugi olla õige islamimaades. II Moraalirelativism- Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Moraal on normide süsteem. Normid- reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Etnotsentrism- oma kultuuri kõige õigemaks ja paremaks pidamine, teisi kultuure hinnatakse oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt. Eetiline relativism on teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; need on suhtelised, olenedes kultuurist või isiku valikust. Relativism on skeptitsismi vastand- kui moraalse skeptitsismi kohaselt pole üldse kehtivaid moraaliprintsiipe siis relativismi kohaselt on need siiski mõneti olemas. Relativismi teesid: Erinevuse tees (mitmekesisuse tees): moraalselt õigeks peetav erineb ühiskonniti. Ühegi ühiskonna moraal pole universaalne= kultuurirelativism.Erinevatel kultuuridel on erinevad
Moraal osutab inimeste ja kultuurida teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna Etümoloogia Eetika: kr. Ethos komme, harjumus; thos iseloomuomadus Moraal: lad. Mores kombed Moraal osutab inimeste tajutud normidele-printsiipidele; eetika teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika ülesandeks põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus Antiigis: Kuidas peaks elama? Esitatud üksiku indiviidi seisukohalt, küss õigest eluviisist.
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid. uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Moraaliprintsiibid võivad sattuda omavahel vastuollu (Pea oma lubadust! Aita hädasolijat!) Moraal aitab korras hoida ühiskondlikku masinavärki, sest inimene elab oma elu teiste
Moraalinormide kohustuslikkust põhjendatakse inimese mõistuslikkusega või kasulikkusega. MORAALIPRINTSIIBID Need on põhimõtted, millest lähtutakse. Juhtnöörideks nii üksikisikutele kui ka gruppidele, et oma tegevust korraldada ja hinnata. Moraalprintsiibid on nt. ausus, au (aumõrvad islami kultuuris isegi pereliige võib tappa teise pereliikme ja seda ei peeta ebamoraalseks), häbi (Hiina kultuur enda maine kaotamine on väga suur häbi ja on ebamoraalne). Moraaliprintsiipe iseloomustavad 5 tunnust: 1. preskriptiivsus need oma olemuselt etteütlevad või ettekirjutavad, neid väljendatakse enamasti käskudena (imperatiivsus ära tee seda või teist!) 2. universaliteeritavus kõigile sarnases situatsioonis (kui ma pean ühte tegu heaks, siis pean pidama kõiki sarnaseid tegusid heaks) 3. ülimuslikkus st. moraaliprintsiibid on ülimuslikud teiste printsiipide suhtes näiteks
EETIKA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED: 1. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraal tegeleb selliste reeglite kindlakstegemisega, mis edendavad inimhüvet. Eetika on teadus/õpetus moraalist. Eetika objekt on moraalifilosoofia. Eetika uurimisobjektiks (ülesandeks) on põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. 2. Moraalset toimimist iseloomustab ratsionaalsus ja õiglus, mis põhinevad moraaliprintsiipidel. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. 3
õitsvaid ühiskondi. Moraalirelativism: Normatiivsed süsteemid: mäng, õigus, religioon, moraal, kombed ja etikett. Moraaliprintsiibid ja -normid kaitsevad teatud väärtusi. Väärtused väljendavad seda, mida me soovime ja peame kalliks. Etnotsentrism oma kultuuri pidamine kõige kõrgemaks, õigemaks ja paremaks. Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. Eetilise relativismi sõnul pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe. Moraalipõhimõtted on suhtelised ja olenevad isiku kultuurist ja valikust. Relativismi teesid: I Erinevuse tees moraalselt õigeks peetav erineb ühiskonniti. II Sõltuvuse tees moraal on kultuuri produkt. Eetiline relativist väidab, et see, kas tegu pidada õigeks või valeks, sõltub kultuurist. Meie moraalivaated võivad lihtsalt peegeldada meie eelistusi. Eetiline relativism hoiatab arrogantsuse eest, kutsub üles tolerantsusele ja avatusele. Tolerantsil on lubatav hälve
õiguseks, mis inimesel on tema sünnist alates, sõltumata tema elukoha riigist, ja mida keegi ei saa talt ära võtta (http://elukultuur.wordpress.com/). Loomuõiguse tähtsus Läbi aegade on loomuõigus olnud kehtiva õiguse kriitika tööriist (Anepaio, T., Hussar, A, jt. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn 2004, lk. 36). Loomuõigus kaitseb õiguse jt. moraaliprintsiipide prioriteete õiguse ees ja igavesti ning üldisi väärtusi (k.a. moraaliprintsiipe), mille alge on loomuõiguses. Ta ei loe õiguseks üksnes õigusnorme , s.o puhtalt positiivset õigust, vaid õiguse aluseks on loomuõigus (Liventaal,J., Sissejuhatus õigusteooriasse. II osa. Tallinn, 2002) Loomuõiguse olemuse tähtsust rõhutab ka praegune Rooma paavst Benedictus XVI, kes leiab, et loomuõigus on demokraatliku ühiskonna alus ja selle eiramine tähendab tsivilisatsiooni kriisi. Paavst Benedictus XVI sõnul peab demokraatia vundamendiks olema loomuõigus, et
,,Märkmeid kodusõjast". Kasutas lihtsaid sõnu, stiil vaoshoitud ehk klassikaline Sallustius - Pärit madalamast soost plebei. Tegi kiiret karjääri. Säilinud teosed : ,,Catilina vandenõu", ,,sõda Jakurtaga", ,,ajalugu" (käsitleb kaasaegseid sündmusi 60 a ekr). Suur mõju luulele kreeka luulest. Kogu kreeka kultuurile suur mõju. Lisaks meelelahutuslikele ülesannetele oli luulel ka kasvatuslik eesmärk, püüti jälgida moraaliprintsiipe, mis ühiskonnas tavaks. Olulisemad luuletajad : 1)kuldsel ajajärgul *Catullus lüürilise luule kirjutaja, armastusluule, elleegiad, pamfletid, õelad luuletused ehk epigrammid ehk pilkab ühiskonnas vääraid nähtusi. Luuletused vormitäiuslikud, peetakse kõige paremaks rooma lembelüürikuks. Roomas tundeid eriti ei hinnatud avalikult eriti ei rõhutatud. Tema rõhutas seda võimsa tundena. Säilinud kaks pulmalaulu ehk epitalaamiat.
rassistlikeks või sallimatuteks. Selline lähenemine on kantud puhtakujulisest eetilisest relativismist: usust, et teiste kultuuride ja vähemuskogukondade tavade üle ei tohi kohut mõista. Ning tuleb "sallida" nii moslemi naiste allasurutust kui ka näiteks tüdrukute ümberlõikamist Aafrika islamiriikides (mida praktiseerivad ka sealt pärit sisserändajad Euroopas). See mõtteviis ütleb: pole olemas universaalseid, üldkehtivaid moraaliprintsiipe, moraal on kultuuri suhtes relatiivne ning järelikult peaksime olema teiste kultuuride moraali suhtes sallivad ka siis, kui see läheb vastuollu meie enda moraaliarusaamadega. Nii ei saa relativistid kritiseerida kedagi väljaspool oma kultuuri. KASUTATUD ALLIKAD Islam.pri.ee koduleht. Aumõrvades. [viimati 2006] http://www.islam.pri.ee/index.php?id=1073 Euroopa Liidu põhiõiguste harta. http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?
ideoloogia) Eetiline egoism on ettekirjutav ehk normatiivne teooria selle kohta, kuidas inimesed peaksid toimima: nad peaksid tegema seda, mis neile tundub kõige rohkem olevat nende endi huvides. Eetiline hedonism on teooria, mille järgi nauding on ainus positiivne seesmine väärtus ning valu või kannatus ainus negatiivne seesmine väärtus. Kõik teised väärtused tulenevad neist kahest. Eetiline relativism arusaam, mille kohaselt pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; mistahes printsiip on kehtiv vaid konkreetse isiku või kultuuri taustsüsteemis. Eetilist relativismi põhjendamisviise on mitu: võidakse lihtsalt väita, et kuna eri rahvaste kultuurid on erinevad, siis pole olemas universaalseid moraaliprintsiipe. (Siin eeldatakse, et moraaliprintsiibid saavad oma kehtivuse kultuuri heakskiidust). Eetilist relativismi võidakse põhjendada ka sellega, et pole olemas objektiivseid standardeid, mis rakenduksid kõikidele inimestele
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil
Loius P. Porjman on oma raamatus „Eetika. Õiget ja väära avastamas“ öelnud järgnevalt: „Meil on vaja moraalireegleid, mis juhiksid meie tegusid nii ,et meie tee muutuks valgemaks, et saaks ära hoida ja vähendada kannatust, parandada inimeste heaolu, lahendada huvikonflikte selgelt õiglaste reeglite alusel ning omistada tegude eest vastutust, nii et saame inimesi kiita, laita, tasustada ja karistada vastavalt sellele, kuidas nende teod peegeldavad moraaliprintsiipe.“ Moraalil on reeglid ning nende abil saame saavutada enda parema olemise. [3] Kindlasti on kõik elus sattunud olukorda, mil keegi ütleb, et just see tegu oli ebaeetiline ehk seda tegu laidetakse. Igapäevaelus teame, et teise inimese solvamine ei ole kaugeltki tark tegu, seega saame öelda, et seesugune käitumine on ebaeetiline. Siiski ei ole kõik tegevused halvad. Väga paljud tegevused on just head ehk eetilised. See on juba omaette
Normatiivsed süsteemid: · Mäng (male, jalka) · Õigus (seadused) · Religioon · Moraal (mitteformaalsed kokkuleppelised normid) · Kombed, etikett Väärtused väljendavad seda mida soovime ja peame kalliks. Neid kaitsevad moraaliprintsiibid ja normid. Etnotsentrism oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks, teisi kultuure hinnatakse oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt. Eetiline relativism pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe. Moraalipõhimõtted on suhtelied, olenedes kultuurist või isiku valikust. Relativismi argument eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. Moraali puhul ei ole olemas objektiivset tõde. Tõde ja vale on vaid arvamus, mis erineb kultuuriti. Moraalne skeptitsism on vaatekoht, mille järgi pole üldse olemas kehtivaid moraaliprintsiipe. Relativismi teesid: · Erinevuse e mitmekesisuse tees: moraalselt õigeks peetav erineb ühiskonniti.
Eetika: · Teoreetiline eetika o Metaeetika (uurib tooriate mõisteid ja struktuuri, mis on ,,hea" ja mis ,,halb) o Normatiivne eetika (üldiselt, kuidas tuleb elada) · Praktiline eetika o e. rakenduseetika o Kutse-eetika (erialade eetika) Etnotsentrism oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks, teisi kultuure hinnatakse oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt. Eetiline relativism on teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; moraalipõhimõtted on suhtelised, olenedes kultuurist või isiku valikust. · Subjektivism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt individuaalsest valikust. (suht väär) · Konventsionalism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt kultuurist. Moraaliobjektivismi järgi on olemas muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mis on siduvad kõigi inimeste jaoks kõigis ühiskondades.
EETIKA ALUSED Mis on eetika? Näited eetikaküsimustest: Kas meil on absoluutseid kohustusi? Milliseid? Kas hea ja halb, õige ja väär sõltuvad teo tagajärgedest? Mis on hea elu? Mis iseloomustab head inimest? Moraalifilosoofia Moraal ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika kr k) (ethos , lühikese `e'-ga) komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga) karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ld k)
enda teatud tunnusjoontel on seesmine (intrinsic) väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. eetiline relativism (ethical relativism) Arusaam, mille kohaselt pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; mistahes printsiip on kehtiv vaid konkreetse isiku või kultuuri taustsüsteemis. Eetilist relativismi põhjendamisviise on mitu: võidakse lihtsalt väita, et kuna eri rahvaste kultuurid on erinevad, siis pole olemas universaalseid moraaliprintsiipe. (Siin eeldatakse, et moraaliprintsiibid saavad oma kehtivuse kultuuri heakskiidust). Eetilist relativismi võidakse põhjendada ka sellega, et pole olemas objektiivseid standardeid, mis rakenduksid kõikidele inimestele
· Lapsetapmine. Üks Ida-Aafrika hõim viskas väärarenguga lapsed jõehobude ette. · Seksuaalmoraal. Näit. homoseksuaalsus on mõnes kultuuris OK, teises jäle ja keelatud. · Eskimod lasevad oma vanuritel nälga surra. · On ühiskondi, kus lastel on kohustus oma vananevad vanemad tappa (näiteks kägistamise teel). Eetiline relativism on teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; moraalipõhimõtted on suhtelised, olenedes kultuurist või isiku valikust. Eetilise realitivismi järgi oleneb tegude moraalne õigsus või väärus ühiskonniti, pole olemas absoluutseid universaalseid moraalistandardeid, mis oleksid siduvad kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel. Relativismi argument · Hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks. · Seepärast pole eutanaasia õige ega vale. See on lihtsalt arvamus, mis erineb kultuuriti.
(Raudla, 2002, lk 63) Kristlik demokraatia on demokraatia üks ideoloogiad ja kontseptsioone, mis rõhutab perekonna kui sotsiaalse grupi tähtsust seoses ühiskonnaga ning on ühtlasi nii reguleerimata turu kui ka tugeva riigi vastu. Samuti võib kristlik demokraatia olla teatud riikides valitsuse pragmaatiliseks ideoloogiaks. (Demokraatia liigid, 2004) Kristlik-demokraatlikku ideoloogiat iseloomustavad järgmised põhimõtted (Raudla, 2002, 63- 64): - oluline on kaitsta kristlikke moraaliprintsiipe ja ka isiksust massidemokraatia võimaliku "türannia" eest; - võrdsus seaduse ees ei tohi viia liigsele sotsiaalsele nivelleerumisele; - kristlik demokraatia on kesktee õpetus – see soovib õnnelikku keskmist vabakapitalismi ja totaalplaneeritud sotsialismi vahel; - eesmärgiks on mõõdukas heaoluriik. 8 3. MUID DEMOKRAATIA VORME 3.1. Antiikdemokraatia
kehtivale) reeglile. Objektivist David Ross eristas prima Reegliintuitsionism intuitsioon facie printsiipe: on palju avastab kas ühe reegli (absolutism) või moraaliprintsiipe, mis kõik on mitu (objektivism). tavaolukordades õiged. Kui aga leidub Reegliratsionalism ratsionaalse olukordi, kus need satuvad konflikti, siis arutluse abil leitakse kas üks reegel kohustuslik on neist ainult üks. Milline
ühiskonna ja looduse suhtes. Kõlbluse põhiprobleemiks on selgitada, milline on otstarbekas ja hea käitumine. Kõlbluse ajalugu on pikk ja esimene teaduslik määratlus pärineb Aristoteleselt (384 -322 e.Kr). Otstarbeka käitumise määratlus sõltub keskkonnast, kultuurist, ajastust, maailmavaatest, personaalsest hoiakust ja paljust muust. See on dünaamiline nähtus, mis muutub ajastust ajastusse ja kultuurist kultuuri. See on subjektiivne. · Eetika ülesandeks on põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid · Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti e valik hea ja halva vahel · Mis on hea, mis halb? Kas hea on alati hea ja halb alati halb? · Meie eetilisus väljendub meie käitumises (aga mõtted?) · Eetilise ja empaatiavõimelise inimese kasvatamine/kujunemine (kaasasündinud? omandatud?) · Millest algab lapse kasvatamine? · Mida tähendab eetiline/ebaeetiline tegu? · Kes otsustab? · M. Jürgen: Äri Võru moodi:
Pole mingeid absoluutseid moraalistandardeid, mis seoksid kõiki inimesi kõikidel aegadel. Eetiline absolutism: Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks korrektne lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. Eetiline objektivism: Erineb absolutismist, lubades, et kõikide või paljude printsiipide kehtivus sõltub on situatsioonist. Moraalne skeptitsism on vaatekoht, mille järgi pole üldse olemas kehtivaid moraaliprintsiipe. Reklaamieetika – reklaamitööstuses osalevate indiviidide eetiliste standardite koostoimes kujunev süsteem Kant: “Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks". Reklaam peegeldab ühiskonnas esinevaid tendentse, peegeldab neid võimendatult, kunstilisi vahendeid kasutades.Reklaamtegevus ei tohi kahjustada reklaamitööstuse mainet. KÕIK OTSUSED JA VALIKUD PEAB TEGEMA LASTEHUVIDEST LÄHTUDES
mistõttu see sattus vastuollu paljude XIX sajandi suurte ideoloogiatega. Et vältida vasakäärmuslaste mõju kasvu, otsustas katoliku kirik XIX sajandi lõpul eesotsas paavst Leo XIII-ga, et kirik peab tegelema ka ühiskonnas kesk ja alamklassi kuuluvate inimeste muredega. Selleks tuli kirikul pakkuda ühiskonna sotsiaalsete probleemide lahendamiseks kristlikke ideid. Kristlikdemokraatlikku ideoloogiat iseloomustavad järgmised põhimõtted: · On oluline kaitsta kristlikke moraaliprintsiipe ja ka isiksust massidemo kraatia võimaliku ,,türannia" eest. · Võrdsus seaduse ees ei tohi viia liigse sotsiaalse tasalülitamiseni. · Kristlik demokraatia on kesktee õpetus. See soovib õnnelikku keskmist vabakapitalismi ja totaalselt planeeritud sotsialismi vahel. Eesmärgiks on mõõdukas heaoluriik. Heaoluriik on ühiskond, mis väärtustab solidaarsust ligimesega. Euroopas kätkeb heaolurügi
Indeterminism- väidab, et maailmas ei valitse ranget põhjuslikkust.Järelikult on juhus ja valik võimalikud. Tahtevabadust tunnistavad vankumatult kristlased. Inimesel on tahtevabadus: s.o. valida ise endast lähtuvalt, mida tahta. Nõrk determinism- nõustub jäiga determinismi kahe esimese teesiga, kuid väidab, et siiski on mõttekas rääkida vabadusest. Eksistentsialistid usuvad, et on võimatu anda ühtseid moraaliprintsiipe. Piirolukordades need ei aita. Kuid kui õpime elama totaalselt vabana, absurdis, siis avanevad samas tohutud võimalused eneseteostuseks. Descartes: mõistus on lõplik, Jumala vägevus lõpmatu. Rumal oleks kahelda vabaduse olemasolus, mida me nii sügavalt mõistame ja isiklikult kogeme, selle tõttu, et me ei mõista Jumalat, kes -- nagu me teame -- on oma loomuseltki meie jaoks käsitamatu. 20. Berlini negatiivne vabadus- sunni puudumine. Positiivne- võimalus tahtmisi ellu viia
." hukkamõistmine ei hirmutanud Pascali, sest ta tundis, et ühiskonna toetus on tema poolel. ,,Kirjad provintslasele" on 17 sajandi antiklerikaalse pamfleti musternäide, milles Pascal avaldus hiilgava polemisti ja suurepärase stilistina. Õige on Filippovi arvamus,et ,,Ainuüksi Pascali võitlusest jesuiitide vastu piisab, et kindlustada talle järeltulevate põlvede tänu". Selles raamatus peidus laeng mida autorgi ei osanud aimata. Siiralt veendunud, et ta kaitseb evangeeliumi moraaliprintsiipe, kõneles ta rohkem kõlbluse üldinimlikest normidest ning ei apelleerinud jumalakartlikusele, vaid inimeste arukusele, tervele mõistusele ja südamele, nende loomulikele kalduvustele ja kõlblustundele. Seega kuulub Pascal nende vabamõtlemise ja ateismi vastaste hulka, kes vabamõtlemise ja ateismi levimist suurel määral soodustasid. 11
valikute võrreldavad tagajärjed: õige on see valik, millel parimad tagajärjed. Normatiivne ehk reeglipärane eetika: Õige ja väära eetilise valiku mõõdupuuks on teatud printsiibile või normile vastavus ehk reeglipärasus, ja seda sõltumata valiku tagajärgedest. Normatiivne eetika: haru, mis püüab konstrueerida üldisi teoreetilisi alusraame normatiivsetele küsimustele vastamiseks, sealhulgas näiteks järjestada ja korrastada fundamentaalseid moraaliprintsiipe. Normatiivse eetika valda kuuluvad ka konkreetse iseloomuga normatiivsed küsimused, nt kuidas suhtuda aborti, eutanaasiasse, loomkatsetesse, surmanuhtlusse (s.t. rakenduseetika või praktilise eetika küsimused). Reeglideontoloogia: moraaliteooria, mis nõuab, et mistahes moraalireegel, olemaks moraalselt siduv, peab olema kohaldatav kõikidele inimestele. Selle näiteks on Kanti kategooriline imperatiiv: "Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta
eetiline absolutismArusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Eetiline relativismarusaam, mille kohaselt pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; mistahes printsiip on kehtiv vaid konkreetse isiku või kultuuri taustsüsteemis. Eetilist relativismi põhjendamisviise on mitu: võidakse lihtsalt väita, et kuna eri rahvaste kultuurid on erinevad, siis pole olemas universaalseid moraaliprintsiipe. Eetilist relativismi võidakse põhjendada ka sellega, et pole olemas objektiivseid standardeid, mis rakenduksid kõikidele inimestele igal ajal ja igal pool, kuna kõik standardid on sõltuvad väärtustest, väärtused aga erinevad kultuuriti.
kui ka gruppidele, et oma tegevust hinnata või korraldada, näiteks nagu ausus või au. Au tuleb kaitsta islamis on aumõrv moraalne ehk peetakse õigeks. Aga näiteks Hiinas ja Jaapanis on enda au kaotamine automaatselt oma positsiooni kaotamine ühiskonnas. Moraaliprintsiipide abiga hindame kuidas meil ühiskonnas läheb. Moraaliprintsiipidel on 5 tingimust või tunnust, mis neid iseloomustavad. · Preskriptiivsus ehk ettekirjutis See tähendab, et moraaliprintsiipe väljendatakse käskivatena, näiteks ,,Ära tapa!" või ,,Kuula sõna!". Need pole palved. · Universaliseeritavus Moraaliprintsiipide rakendamine peab olema kõigile võimalik, kes on sarnases situatsioonis. Kui pidada enda tegu heaks, tuleks pidada ka teiste samasugust tegu heaks, kuigi kipub juhtuma, et endale lubame liberaalsust, teiste suhtes ollakse konservatiivsed. · Ülimuslikkus Peab olema ülem õiguslike printsiipide suhtes. · Avalikkus
kokkulepitud asi ja täitmiseks loetakse ainult selle asja üle andmist. Võlgnik peab tagama asja oamduste säilimise kuni asja üleandmiseni. TEHINGUTE KEHTETUS Õiguslikud tagajärjed tekivad ainult puudusteta lepingutest ja lepingu sisuline puudus võib kaasa tuua lpeingu tühisuse. Tühine leping on tühine algusest peale ja seda ei pea isegi vaidlustama. Tühised on lepingud, mis on vastuolus heade kommete või avaliku korraga ja nendega rikutakse üldiselt tunnustatud moraaliprintsiipe, õiguse põhimõtteid, piiratakse vabadust. Ka seaduse olulise rikkumisega sõlmitud tehing on tühine. Tühised on ka näilikudtehingud, millep uhul on pooled kokkuleppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavat õiguslikke tagajärgi, sest nende eesmärk on jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult tahavad teha. Lepingu tühisuse või kehtetuks tunnistamise
Peetakse õigeks. Emad saadavad lapsi end õhkima auasi, kuna sureb islami eest. Hiina ja Jaapani kultuuris häbikultuur suur häbi, kui inimene kaotab enda positsiooni ühiskonnas. Moraaliprintsiipidega hindame, kuidas meie tegevusel läheb. VAHETUND! Jee .. vahetund sai läbi. Moraaliprintsiipide tunnused: PRESKRIPTIIVSUS oma olemuselt etteütlejad kirjutajad, mida tegema peab IMPERAKTIIV käsud, mida teha ja mitte. Nt. Ära tapa! Kuula sõna! UNIVERSALISEERITAVUS moraaliprintsiipe peab saama rakendada kõigile, kes on sarnases situatsioonis. Kui pean mingit tegu heaks, siis pean pidama seda heaks ka siis, kui teised seda teevad. Enda puhul liberaalsed, teiste suhtes konservatiivsed. ÜLIMUSLIKKUS õiguslike printsiipide suhtes AVALIKKUS moraali printsiibid peavad olema tehtud avalikuks, et nad saaks juhtide kõikide inimeste tegevust, et nende algusel saaks hinnata tegusid. Nt. tubli inimene saab kiita
Vooruseetika juured on antiik-Kreekas, mil keelest ja tähendab tava, või komme. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada pea kogu eetika oli vooruseetika. Vana-Kreeka eetika keskne küsimus oli, millised on inimestes need voorused, mida täiustades saavutatakse harmooniline ja õnnelik elukorraldus polises. Aristotellikus moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). traditsioonis on vooruse teooria lähtepunktiks eelnev küsimus: "Kas inimese elul on eesmärk või siht, midagi, mille jaoks me eksisteerime, mingi üleüldine inimeste elu eesmärk, etalonvoorus, mis 2. Mis on normatiivne eetika
ja suhtumise "muster" Normatiivsed süsteemid nt.: · Moraal · Õigus · Religioon · Mängud · Kombed, etikett Moraal: ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum/süsteem, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Eetika: hingeseisund, hoiak, mentaalsus, ... Sisemised piirangud/normid, võimalik käsitleda ka ühiskonna kui terviku tasandil. Eetika ülesandeks on põhjendada moraaliprintsiipe (reeglistik) ja teooriaid, olla nende sisemiseks, individuaalseks eelduseks. · Normi mõistest: Norm tähendab grupi poolt oma liikmetele kehtestatud reeglistikku. Selleks, et kooslus toimiks, peavad kehtima ühiselt tunnustatud normid. Kui norme pole, kooslus laguneb. See puudutab nii perekonda, töökollektiivi kui ka ühiskonda tervikuna. Norm väljendab väärtusi seda, mida peame tähtsaks, oluliseks ja vajalikuks.
Eesmärgiks võib olla soov jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida pooled tegelikult teha tahavad. Kui seadust pole rikutud, võib tehing olla siiski vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Kriteeriumiks peetakse ausate ja õiglaselt mõtlevate inimeste sündsustunnet. Näiteks loetakse avaliku korra ja heade kommetega vastuolus olevaks lepingut, millega rikutakse üldiselt tunnustatud moraaliprintsiipe, õigluse põhimõtteid või piiratakse isikute vabadust, religiooninormidega vastuolus olevaid jne. Tehingud, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Tühistamise aluseks olev eksimus peab
ratsionalistliku loomuõiguse seisukohad, otsuste kõrgemad põhimõtted ehk nn premissid on inimmõistuse tulemus); 3) Alates 18saj: jagamatult üksnes inimmõistus (premissid on kindlalt inimmõistuse vili ja nende tunnetamiseni jõutakse formaalloogika võtete abil); LOOMUÕIGUS: 1) Kaitseb õigluse jt moraaliprintsiipide prioriteeti õiguse ees; 2) Kaitseb igavesi ja üldisi väärtusi (ka moraaliprintsiipe), mille alge on loomuõiguses (õigus on väga staatiline); 3) ei loe õiguseks üksnes õigusnorme, see on puhtalt positiivses õiguses, vaid õiguse aluseks on loomuõigus; 4) positiivse õiguse normide plahvatusliku kasvu tingimustes 18.saj lõpus ja eriti 19.saj paneb aluse süstematiseerimisele, st ulatuslikule kodifikatsioonile; 10. Ajaloolise koolkonna õigusteooriad. Vastukaaluna loomuõiguse koolkonna teooriatele tekib 19
Lisaks metafüüsikaline käsitlus veel: antropoloogiline käsitlus – seostakse suhtesse inimloomusega ja loomusunniga. Ehk inimmõistuses on ikka midagi, miks pole metafüüsikat ära eiratud – loomusund nende asjadele peale mõelda. Kogemus ei suuda inimloomust rahuldada (antropoloogiliselt). Kogemuseraames on mõistetel tähendus. Loomusund minna kogemusest kaugemale. Miks? Lk 142. Asi on selles, et: kui jääda kogemuse piiridesse, siis ei saa moraali; kogemusest ei saa võtta moraaliprintsiipe ja mõistuslik olend vajab moraali. Teaduslikus maailmapildis pole moraalile kohta. Lahendus on selline: teadus käsitleb nähtumusi; nähtumused pole kogu maailm; on olemas veel asjad iseendas, millest teaduslikult ei saa rääkida aga samas ei saa eitada; põhimõtteliselt on võimalik selline sfäär, millele moraal saab toetuda ja teeb moraali võimalikuks. Oleme rääkinud Kanti teoreetiliselt filosoofiast; teine pool Kanti filosoofiast on seotud moraaliga. Hinge olemasolu lk 143
(vaikiva ühiskonna olustik totalitaarse poliitilise re?iimi juhul). Kui riikluse tekkides oli võimalik osa tavaõiguse normide transformeerumiseks ius scriptum normideks (tavaõiguse normid kirjutati üles), siis paljusid moraalinorme ei ole võimalik päris üks ühele sarnaselt üles kirjutada. Miks? Sest üks ja sama moraalinormi väärtushinnang võib olla paljude teiste sotsiaalsete normide eelduseks, aluseks ning mõõdupuuks. Rida moraaliprintsiipe (sh õiglus; egaliteet) on sedavõrd universaalsed, et nad on aluseks ja kriteeriumiks praktiliselt kõigi õigusnormide osas. Moraalinorme tavaliselt ei fikseerita seadustes, v.a juhud mil nad printsiibinormidena on aluseks kõigi teiste normide täitmise hindamiseks (vt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) preambula (sissejuhatav osa): ... kikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, ...mis on rajatud vabadusele, iglusele ja igusele...) (141). Demokraatlikus
Põhimõttemoraal saab valitsevaks alles nooruses ja täiskasvanueas on põhimõttemoraal vägagi üldine. Südametunnistusemoraal on põhimõtteliselt lähedal arenguvõimalustele , mida praktikas sageli ei esine. Isegi kui enamus noori on suutelised abstraktselt mõtlema, ei liigu nad tõenäoliselt mitte enne täiskasvanuks saamist Kohlberg`i postkonventsionaalsele moraalitasandile, kus nad arendavad omasid moraaliprintsiipe. Enne kui inimesed selle autonoomse moraalimõtete tasandile jõuavad, peavad nad Kohlberg`i ja Gilligan`i kohaselt (1971) ära tundma moraalistandardite loomuse. See tähendab, et nad peavad jõudma arusaamisele, et igal ühiskonnal on oma definitsioon sellest, mis on õige ja mis vale ning et ühe kultuuri väärtushinnangud võiad olla šokeerivad teise kultuuri jaoks. Paljud noored inimesed avastavad
annaabi.ee 
