Retoorika (0)

Rooma oraatorite kunstiline retoorika
Retoorika saanud suuri mõjutusi Kreekast , kus tegelased pidasid üsna pikki kõnesid, dialooge . Atikas (kreekas) kujuneb kõnekunst eraldi distsipliiniks , sai eraldi hariduseks, tekkis hulk oraatoreid, advokaadiprokurörina. Kuulsaim Demostenes, Sokrates , Lysias . Kreeklastest õpetajad 4. saj eKr muutusid populaarseks esimestest kõnekunsti teoreetikutest Sorgias Sitsiiliast pärit, kes tuli Kreekasse. Temalt pärit palju retoorika kõnepidamise kunstist, pidem kirjandusteosed (gorgilised).
Kõnekirjutaja elukutse ehk logograaf – tekkimse peale kirjutasid kohtu jm kõnesid. Kreekas pidi end kohtus ise kaitsma.
Kreekas kujunes välja kolm põhilist kõnetüüpi
1)kohtukõne (kedagi süüdistades/kaitstes)
2)poliitiline kõne (mõjutada rahvast oma poolehoidjateks)
3)pidulik kõne (pidulikel sündmustel) ehk epideintiline kõne
retoorika õppimine oluline eriti ülemkihi jaoks. Arendati välja kõneteooria, mis tavaliselt koosnes viiest osast:
1) teema või materjali leidmine kõne jaoks (trafaretsed väljendid)
2) leitud materjal paigutati nii, et sel oleks kuulajale suurem mõju
3) stiiliõpetus (tuli kasutada vastavat stiili –
*kõne jooksul võis rakendada erinevaid stiile
1 kõrge – erines tavakõnest paljugi, peeti kõige ninakamaks
2 keskmine – omane naudingule, kujundajal hea tunne
3 madal stiil – tavaliselt lihtne keel, kui kohtus taheti midagi selgeks teha
*neil pole hinnangulist väärtust
*näitavad keerukust sisus
*igal stiilil kindel funktsioon
4) memoonilised reeglid (kõne pidi peas olema). Rakendati erinevaid mälutehnikaid.
5) kõne ettekandmise viis (kuidas esitati, milliseid zheste tehti, kas räägiti tavalise või kõva häälega, milline oli mõju kuulajatele)
Kõnekunst jõudis kreekast roomasse algselt võimumeeste vastupanul 161 a ekr aeti kõik kreeka kõnemehed roomast välja. Esimesel sajandil oli retoorika juba osa õppest. Tekkisid rooma kõnemehed (algselt suhteliselt piiratud kõnekunsti levik, kuid kui hakati kasutama ladina keelt, muutus oluliseks osaks haridusest, loomulikuks nähtuseks). Kujunesid tuntud kõnemehed, retooriline haridus , esimene osa haridusest, mis roomlastele anti. Õpetati ka kõlblusõpetust. Kõnes temaatikaks ka ühiskondlikud põhialused. Samal ajal arenesid retoorikaga käsikäes kõik teadused ja kunstid. Arendati ladina keelt (uued mõisted, eeskujud , kreeka kunstist või keelest). Nende põhjal loodi uued terminid – retoorikud kuni keeleteadlased.
Kustutamata jälje jätnud Euroopa kultuuri, kõnekunsti Marcus Tullius Cicero 106-43 ekr. Polnud sünnipärane Rooma kodanik, sellepärast peeti teda uustulnukaks – lomaroos/lomonoos (inimene, kes hakkas tööle kõnepidajana). Ruttu saavutas kuulsuse hea kõnelejana. Võimemeeste seas tekkis palju vastaseid – pidi tihti roomast põgenema, sest elu mitmel korral ohus. Väike-aasias ja kreekas täiendas oma oskuseid . Tegutses kõrgetes riigiametites : preetor ehk kohtupidaja. 63.a saavutis poliitilise karjääri tipu – valiti konsuliks (kõrgeim võimukandja roomas). Vabariikliku võimu austaja, astus välja, aitas paljastada vandenõusid.
Üks tuntumaid kõnesid Cicerol : kõne Catilina vastu (Oratio in Catilinam I). Sisuks : C. Pidi roomast põgenema ja otsustas sõjaväega võimu haarata, aga sai lahingus surma. Senat andis cicerole tiitli („ pater , patro“ – isamaa, isa). 43. a cicero tapeti . Octavianus jt võimumehed leppisid omavahel kokku (triuminaadi moodustajad). Antonius andis käsu cicero kinni püüda ja tappa, kuulutati lindpriiks. Pea pandi foorumile teiba otsa ja sealt algas keisririigi ajajärk.
Cicero kirjanduslik pärand on mahukas : meieni jõudnud 58 kõnet (kokku ca 150), mitmed traktraadid, filosoofilised teosed, kõnekunsti alased traktraadid(„Teoratoore“), millised peavad olema kõnekunsti omadused. Tema arvates pidi kõnes kasutama erinevaid kõnestiile õiges kohas. Kõneleja mitmekülgse haridusega, laia silmaringiga riigitegelane. Laused pikad, aga meisterlikud üksteise sisse põimitud, „ Cato vanem“ („ Vanadusest “) – traktraat. Säilinud ka kirjad (avalik kiri, kus puudutati olulisi poliitika või moraali küsimusi) ca 800. „Jumalate olemusest“ – lükati ümber kreeka filosoofide seisukohad jumalate olemasolust – agnostitsism ehk religioosne vaatepilt, kus polda kindel jumalate olemasolus, aga ka mitte ateism.
Rooma kirjanik ja kõnemees Caesar 100-44, pärit rikkast perest, tegi kiiret karjääri, sai väepealikuks. Sõjakäikude ajal kirjutas väga palju hea stiilitunnetusega, kõnemees. Säilinud kirjandusteosed sõjakäikudest Galliast. Tuntumad teosed : „Märkmeid Gallia sõjast“, „Märkmeid kodusõjast“. Kasutas lihtsaid sõnu, stiil vaoshoitud ehk klassikaline
Sallustius - Pärit madalamast soost – plebei . Tegi kiiret karjääri. Säilinud teosed : „Catilina vandenõu“, „sõda Jakurtaga“, „ajalugu“ (käsitleb kaasaegseid sündmusi 60 a ekr).
Suur mõju luulele kreeka luulest. Kogu kreeka kultuurile suur mõju. Lisaks meelelahutuslikele ülesannetele oli luulel ka kasvatuslik eesmärk, püüti jälgida moraaliprintsiipe, mis ühiskonnas tavaks.
Olulisemad luuletajad :
1)kuldsel ajajärgul
* Catullus – lüürilise luule kirjutaja, armastusluule, elleegiad, pamfletid, õelad luuletused ehk epigrammid ehk pilkab ühiskonnas vääraid nähtusi. Luuletused vormitäiuslikud, peetakse kõige paremaks rooma lembelüürikuks. Roomas tundeid eriti ei hinnatud avalikult eriti ei rõhutatud. Tema rõhutas seda võimsa tundena. Säilinud kaks pulmalaulu ehk epitalaamiat.
*Quintus Horatius Flacus – sündinud Lõuna-Itaalias, hiljem tuli Rooma, täiendas end kreekas. Ühiskondlikult tegev ohvitser sõjaväes. Terve looming praktiliselt säilinud. Põhilise osa moodustavad oodid. Neli kogumikku, sada oodi. Ka 17 epoodi (lühem värss, mis järgneb ühele või mitmele sarnasele värsile, n-ö lõpulaul. Esimene, kes hakkas epoode kirjutama. Eraldati luuletustena. Satiirid, üks hümn, 20 kirja, luuletused mitmekülgsed.
*Exegi monumentum – üks tema tuntumaid oode („püstitan endale monumendi“). Oli ka luuleteoreetik („Art Poetica“ – poeem luulekunstist). Võtab kokku Horatiuse seisukohad sellest, kuidas luule peab olema värsivormis luuleõpik (klassikalise rooma luule mõjud, teoreetiline manifest). Tema arvates peaks luuletaja tähtsaks pidama loomulikku annet ja hoolikat tööd selle arendamisel. Ei tohi edvistada ega üle pakkuda stiilivõtetega.
Horatius – küllaltki uuendusmeelne luuletaja peaks keelde suhtuma vabalt, julgema mängida, luua ebaharilikke vorme (Catullus kasutas sageli omapäraseid sõnu) -> rikastunud luulekeelt. Horatius juba eluajal roomas klassikuks, eeskujuks paljudele teistele luuletajale. Mõju hiljem ka euroopa kirjandusele eeskujuks. Kristlased pidasid horatiust jumalakartlikuks kirjanikuks .
Oluline zhanr sellel perioodil eleegia, tuntud neli meest : Gallus, Tigullus, Ovidius, Propertius.