Andrea Mantegna Anett Õun 10b · Sündis 1431. · Suri 13. september 1506. · Oli Itaalia vararenessanssi maalikunstnik ja graafik. Elulugu · Sündis peres teise lapsena. · Õpis Padovas, mis on linn Itaalias Veneto maakonnas. · 1460 oli Mantegna Mantovas Ludovico II Gonzaga õukonnakunstnik. · Lõi esimesed freskod. Looming · Montegna maalis monumentaalseid antiikmütoloogia- ja piibliteemalisi seina- ja tahvelmaale. · Teda iseloomustab oskuslik rakursi- ja ruumikäsitlus ning plastiline vorm. · Ta andis edasi antiikaja arhitektuuri ja ornamentikat. · Rakendas realismi. · Inimese käitumises rõhutas Mantegna kangelaslikkust. · Ta kujutas kristlikke kangelasi. · Mantegnal on oluline roll vaselõike väljaarendamises. · Mantegna stiil mõjutas Põhja- Itaalia maalikunsti kuni 1490. aastateni. · Leinav Maaja (1459)
laipu lahkamas. Maalides arvestas õhu perspektiivi. LdV suri 1519.a. Prantsusmaal. Sfumato on maalimisstiil, kus kasutatakse pehmet üleminekut valgusele ja varjule (nt Mona Lisa maalil), tuhmjas vine. Raffael (1483 1520) tuntud eelkõige maalijana. Ta sündis Urbinos ja esimeseks õpetajaks oli isa. Esialgu töötas ta Firenzes, kus maalis põh. madonnasid. 1508. a siirdus ta Rooma, kus elas paavstile töötades terve elu. Ka tema kasutas palju kolmnurkmotiivi. 1509-1517. a maalis monumentaalseid seinamaale. Üks Rff kuulsamaid male on "Sixtuse Madonna". Rff jätsid külmaks detailid, keskendus harmoonia, sümmeetria ja klassikalise ilu maalimisele. Rff oli esimene kunstnik, kes kasut palju õp. abi. Michelangelo Buonarotti (1475 1564) suure talendi ja vaimujõuga ere isiksus, keda peet. aegade suurimaks skulptoriks. MB pidas end eelkõige kujuriks, alles seejärel maalijaks. Kavandas tohutul hulgal töid, kuid ei jõudnud kõiki realiseerida. MB loomingus saab eristada 2 per:
Sõjakäigud ja Triumfikäigud. Sõjakäigud. 264-241 eKr toimus I Puunia sõda. Rooma purustas Kartaago laevastiku ja tõusis Vahemere lääneosa tugevaimaks mereriigiks. 218-201 eKr II Puunia sõda: 218 eKr - Hannibali retk üle Alpide ja sissetung Itaaliasse. 216 eKr Hannibal purustas Cannae lahingus Rooma sõjaväe. 202 eKr roomlased purustasid Põhja Aafrikas Zama lahingus Kartaago sõjaväe. 146 eKr Kartaago vallutamine ja hävitamine III Puunia sõjas. Samal aastal langes Kreeka lõplikult Rooma võimu alla. Triumfikäigud. Kõige kõrgem au, mis võis osaks saada võidukale ülemjuhatajale, oli triumfikäik läbi Rooma. Triumfikäik oli suurejooneline vaatemäng. Rongkäigu eesotsas tulid sõjamehed, loorberipärjad peas. Nad kandsid suuri tahvleid, kuhu oli kirjutatud võidukate lahingute või vallutatud linnade nimed, samuti võiduteated või hüüd laused. Järgnes ohvriloomade kolonn, enamasti 120 rikkalikult...
Suurepärane Hiina skulptuuri leid pärineb Qin'i dünastia ajast (221-206 e.Kr) esimese Hiina keisri Qin Shi Huangdi hauast Shaanxi provintsist, kust 1974 a. leiti suur hulk elusuuruses terrakota sõduri-, hobusefiguure ja kaarikuid, mis olid valitseja hauda pandud, et nad kaitseksid esimest imperaatorit pärast tema surma. Kivist skulptuure ei tehtud Zhou dünastia ajal, kuid hakati jälle tegema Han'i perioodil. Han'i ajal tehti monumentaalseid nn hauavalvureid, mis olid tol ajal populaarsed ajaloo ja mütoloogia ainetel valmistatud lamereljeefid. Edaspidi 1 saj. paiku, olid Hiina skulptorid tihedalt seotud budismiga. Kuskil 6.saj keskpaiku hakkasid skulptorid tegema vabalt seisvaid kolmemõõtmelisi pronksist Buddha skulptuure, mis hilisematel aegadel põhiliselt üles sulatati. Vana-Hiinas tehti ka puust skulptuure, kuid neid on väga vähe säilinud. Kõige varajasem periood on Tang'i dünastia valitsemisaeg
teguriks India poliitilises ja kultuurielus. Nad tõusid esile tänu oma töökusesele, lihtsale eluviisile ja haritusele. Kirjasõna ja kunst 16. 17. sajandil Moguli riigi rajaja Babur pani kirja olulise ajalooallika autobiograafia Akbar Suure valitsemise ajaloost ja süsteemist. Enamik bhakti kirjandusvoolu esindajaid kirjutasid hindi keeles. Arhitektuuris asendusid kõrkjatest ehitatud elamud toretseva ametliku ehituskunstiga, milles domineeris pärsia mõju. Valmis rida monumentaalseid ehitisi. Maalikunstis domineeris miniatuurmaal. Kujunes välja Moguli koolkond, mille taiesed olid aristokraadid, ilmalikud ja looduslähedased. Teised koolkonnad keskendusid rohkem usulistele teemadele, India mütoloogiale ja kangelaseepostele. Euroopa mõjude sissetung India ühiskonda ja kultuuri India oli avatud kõigile. Sinna jõudsid takistusteta Euroopa kaubad, haridus, teadussaavutused ja kultuurimõjud. Suuremat huvi pakkusid eurooplaste laevad ja tulirelvad ning muidugi trükikunst
vihmavesi, mis koguti väikesesse basseini. Aatrium oli igapäevase elu keskkoht. Varasemal ajal võõrustati seal ka külalisi, kuid hiljem toimusid koosviibimised ja pidusöögid spetsiaalsetes ruumides. Jõukamate majade taga oli sammaskäiguga ümbritsetud aed. * Parima ettekujutuse keisririigiaegse Itaalia väikelinna arhitektuurist ja eluolust annavad Pompei varemed Lõuna-Itaalias. * Juba vabariigi ajal hakati rajama kivist teid ja sildu, aga ka monumentaalseid veejuhtmeid - akvedukte - mis varustasid linnu joogiveega. Keisririigi ajal levisid need ehitised kõikjal impeeriumis. Linnades oli veevarustus ja kanalisatsioon, majades kasutati põrandaaluseid küttesüsteeme. Paljudes asjades võtsid roomlased õppust Kreeka, eriti hellenismiperioodi ehituskunstist, kuid küündisid peagi eelkäijatest märksa kõrgemale. * Peamise ehitusmaterjaline kasutasid roomlased tellist, mis pidulikumate ehitiste puhul kaeti marmoriga.
Keisrid lasid endale püstitada triumfikaari ja obeliske. Palatinuse künkale kerkisid aga keistrite paleed. Rajati avalikke käimlaid. Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest. Avalikest saunadest kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused. Hakati ka rajama korruselamuid. 4. Miks on Vana-Rooma tuntud ehituskunsti poolest? Juba vabariigi ajal hakati rajama kivist teid ja sildu aga ka monumentaalseid veejuhtmeid. Linnades oli veevarustus ja kanalisatsioon, majades kasutati põrandaaluseid küttesüsteeme. Ehituskunsti tipp saavutati keisririigi ajal. Jõukamate inimeste elustandard jõudis sel periaadil tasemele, mille ületamiseks kulus hijem ligi poolteist tuhat aastat.
Tegelenud graafika ja keraamikaga. On teind figuure inimestest, mis on lihtsustatud vormiga kuid ära tuntavad. "Pime", "tantsijanna". Tellimustööna valmisid mitmed monumendid Põhja-Saksamaa linnadesse. Nt. Hamburgi. Hitler kuulutas ta tööd mandunuks kunstiks ja sai näitusekeelu ja teoseid hävitati ja lõpetas elu enesetapuga. Samasse rühmitusse kuulub ka inglise skulptor Henry Moore(1898-1986) Õppis Londonis, tegeles lisaks skulptuurile ka maalikunstiga. Enamasti tegi monumentaalseid massiivseid figuure, mille forme ta üha enam lihtsustas ehk abstraheeris. Esialgu oli meelismaterjalid pronks ja kivi, hiljem lisandus puit. Korduv motiivideks on lamavad või pooleldi tõusvad figuurid, istuvad paarid või ema- lapse gruppid. Töid iseloomustab neid läbistav ümmargune auk/augud. "Kuningas ja kuninganna" Teise rümitusse kuulub rumeeniapäritolu prantsuse kunstnik Constantin Brâncusi(1876-1957) 1904 läks Pariisi ja sinna jäigi. Õppis Bukaresti kunstikoolis
Temalt on säilinud ka hulk mõttetihedaid erakirju, kus ta kirjeldab, milline oli Rooma ühiskondlik ja poliitiline elu Rooma vabariigi lõpukümnenditel. Rooma kõnemehed õppisid Kreeka kõnemeestelt ja olid neist kohati targemad ja paremad. Ehituskunstis võtsid roomlased samuti paljudes asjades õppust Kreeka hellenismiperioodi ehituskunstist, kuid küündisid peagi eelkäijatest märksa kõrgemale. Juba vabariigi ajal hakati Roomas rajama kivist teid ja sildu, aga ka monumentaalseid veejuhtmeid. Keisririigi ajal levisid olmeehitised kõikjal impeeriumis. Kreekas seevastu pandi ehituskunsti põhirõhk templiehitusele. Rooma ehituskunsti tipp saavutati keisririigi ajal. Peamise ehitusmaterjalina kasutasid roomlased tellist, pidulikumate ehitiste puhul kaeti see marmoriga. Roomast sai alguse ka kaarte, võlvide ja kuplite konstrueerimine, need on ka suurimad erinevused, mis eristavad Rooma ehitisi varasematest, kreeklaste rajatutest
,,Johann Sebastian Bach orelimuusika festival." Ta kestis esimesest kuni kuuenda jaanuarini. Ürituse korraldamise idee kuulus organistile ja professorile Andres Uibole. Festival toimus Tallinna keskosas, Niguliste kirikus. Kontserdil esinesid umbes kolmkümmend kohaliku tunnustatud muusikut. Nende seas olid Andres Uibo, Andres Mustonen, Oksana Sinkova ja teised andekad muusikud. Johann Sebastian Bachi festivalil esitati mitmesuguseid helilooja teoseid. Seal kanti kuulajatele ette monumentaalseid lugusid organile, viiuli sonaate, orkestri süite ning aariaid ,,Jõuluoratooriumist" ja Missast h-moll. 2 Eestis toimub palju Bachi festivale, kuid on ka teisi festivale, kus mängitakse tema teoseid. Näiteks selle aasta 6. juunil toimub kaasaegse muusika festival, mille nimeks on ,,Uued horisondid". Festival toimub Jaani kirikus. Kontserdil hakatakse mängima Johann
kalendri. Geomeetria arenes Egiptuses seoses ehitustegevusega. Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala. Egiptuse arstiteadus oli hästi arenenud, eriti kirurgia ja arstirohtude valmistamine. Lähtuti põhimõttest, et haigused ei teki mitte niivõrd jumalate kättemaksust kuivõrd looduslikel põhjustel. Egiptlasi peetakse kirjanduses novellivormi leiutajateks. Samuti on Egiptus kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaaks. Ehitati monumentaalseid püramiide ja templeid, mille kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Egiptuse skulptuurid olid modelleeritud realistlikult, nende näojooned olid individuaalsed. Egiptlased õppisid võtma surnutelt, hiljem ka elavatelt maske. Nii tekkis Egiptuses portreekunst. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajasid sumerid. IX aastatuhandel eKr hakkasid sumerid valmistama vasest tööriistu ning võtsid tarvitusele ratta, mis leidis rakendust nii vedudel kui ka potikedrana keraamikas.
· Näiteks Moguli riigi rajaja BABUR pani kirja oma autobiograafia, mis on tänapäeval oluline ajalooallikas. ·Osa tuntud sõnameistreid kirjutas HINDI keeles. Enamasti esindasid nad bhakti kirjandulikku voolu, mis suhtus kriitiliselt kastikorda · Nagu kirjasõnas, nii on ka kunstis 2 eri suunda. ARHIDEKTUURIS vastandusid bambusest ja kõrkjatest ehitatud lihtrahva elamud toretseva ametliku ehituskunstiga, milles domineeris pärsia mõju. Valmis mitmeid monumentaalseid ehitisi: Taj Mahali mausoleum, Punane Fort Delhis, Pärlimosee jne · Maalikunstis domineeris miniatuurmaal. Akbar Suur rajas 1560 aasta paiku ateljee, kus leidid tööd mitmed India kunstnikud, keda juhendasid Pärsia meistrid. Kujunes välja MOGULI KOOLKOND, mille taised olid aristokraatlikud, ilmalikud ja looduslähedased. Mitmed teised maalikunsti koolkonnad keskendusid süsee valikul rohkem usulistele teemadele, mütoloogiale ja kangelaseepostele EUROOPA MÕJUD
Linnad olid poliitilised ja usulised keskused. Olmeekidel ei õnnestunudki luua ühtsest riiki, iga linn moodustas omaette võimukeskuse. Enamik elanikkonnast elatus põlluharimisest ja linnades ulatus tavaliselt elanikkond 1000 elanikuni. Kuna olmeekidel polnud oma kirjakeelt siis nende kultuurist ja kommetest me väga palju ei tea aga teatakse, et linna keskel kõrgus enamasti püramiidikujuline tempel. Olmeegid valdasid hästi kiviskulptuuri ning valmistasid palju monumentaalseid inimpäid kujutavaid skulptuure. 2. Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks juunist oktoobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Augustist lisandusid vihmadele iga-aastased orkaanid. Talve ja kevadkuud olid kuivad. See tähendas, et sinna tuli rajada niisutussüsteeme. Sarnaselt Mehhiko kiltmaale tuli ka Egiptuses ja Indias Induse tasandikul rajada niisutussüsteeme ehk terasse
killukesi Rooma skulptuuridest. Kui Mantegna 17-aastaseks sai, eemaldus ta oma õpetajast, rajades Padovas enda töökoda. Hiljem väitis ta, et ta Francesco oli tema töödest kasu lõiganud ilma, et ta oleks õiguste eest maksnud. 2. Mantegna õppis Padovas, oma kodulinnas. Ta käis läbi Padova ülikooli teadlastega, mis on arvatavasti mõjutanud tema huvi maalikunsti matemaatilisperspektiivsete probleemide vastu.Ta maalis monumentaalseid antiikmütoloogia ja piibliteemalisi seina ja tahvelmaale. Tema kunsti iseloomustas oskuslik rakurs ja ruumikäsitlus ning plastiline vorm. Ta andis diferentseeritult edasi antiikaja arhitektuuri ja ornamentikat ning rakendas realismi, mis oli sellel ajal uudne. Nagu teisedki oma aja kunstnikud, mängis Mantegnagi perspektiiviga, näiteks viis silmapiiri madalale, et suurendada monumentaalsust. Tema maastikud seevastu tunduvad olevat nagu kivist ja metallist
On ka oletatud, et linnriikide algaegadel kujutas rahvakosolek endast riigi kõrgeimat juhtorganit. Kuid seda oletust pole võimalik kontrollida, arvatakse ka, et linnriikide hiilgeajal oli rahvakoosoleku roll peamiselt vaid kuninga otsustega nõustumine. Süsteemid ja leiutised. Sumeritel oli kõrgetasemeline niisutuspõllundus, kanalite ja tammide võrk. Umbes samal ajal võeti kasutusele ka keraamika ja metallurgia, valmistati vasest ja pronksist tööriistu. Nad püstitasid monumentaalseid ehitisi, kasutades materjalina glasuuritud tellis. Sumerid leiutasid ratta ja vankri. Ratas leidi rakendust nii vedrudel kui ka potikedrana keraamikas. Arheoloogiliste leidude põhjal on tuntud kedrakeraamika, skulptuur ja mosaiik. Meisterliku teostuse poolest paistavad silma kuld,- hõbe-,vask-, ja pronksesemed, hinnalisemad nõud olid kaetud emailiga. Kuna sumeritel olid avatud võimalustega linnriigid kauplesid nad Egiptuse, Väike-Aasia ja Indiaga.
Sfumato on maalimisstiil, kus kasutatakse pehmet üleminekut valgusele ja varjule (nt Mona Lisa maalil), tuhmjas vine. Raffael (1483 1520) on tuntud eelkõige maalijana. Ta sündis Urbinos (väike Itaalia linnake) ja tema esimeseks õpetajaks oli tema isa. Esialgu töötas ta Firenzes, kus maalis põhiliselt madonnasid ("emand" it. k; ema lapsega). 1508. aastal siirdus ta Rooma, kus elas paavstile töötades terve elu. Ka tema kasutas palju kolmnurkmotiivi. 1509-1517. a maalis monumentaalseid seinamaale. Stanza on palee esindusruum (Raffael maalis Stanza della Segnatura neli seina (usk (disputa), luule (parnassos), filosoofia ja õiglus) ning lae). Üks Raffaeli kuulsamaid male on "Sixtuse Madonna" (Madonna seisab maailma peal, tema umber on püha Barbara ja paavst Sixtus IV, kes selle maali tellis; koloriit on soe, taust on ebamäärane, kuid seal on õrnalt märgata väikeseid ingleid; last hoidev Madonna moodustab täiusliku ringi; kasutatud on kolmnurkmotiivi)
iha.Joonistused esitavad ekspressiooni,milles vaikse homoerootilise melanhoolia asemele tuseb vitaalsus. Anton Starkopf on ka skulptor,ta on teinud ni mitmeidki skulptuure:"Siiami tantsijatar","Sbratarid","Tantsijanna","Naine kalaga","Flora","Andumus","Leda luigega","Madonna","Pieta".Maskuliinsuse ja hpertrofeeritud ju vrdkujude loojalt sai Starkopf tuke mnegi erootilise sugemetega naisakti joonistamiseks.Naised on pris atleetlikud ja vtavad monumentaalseid poose,kuid neis on ka teatud primitiivne ahvatlevus.Allakriipsutatud ilmekus ja sensuaalsuse varjund lubab tid paigutada ekspressionismi.1919.-1920.aastast leidub Starkopfil ka realistlikus laadis lembestseenide visandusi,mis annavad tunnistust ta faunlikust karakterist.Kokkuvttes pole Starkopfi tde snum eriti vljakutsuvalt erootiline,millele osutab ka,et eesti peaaegu biidermeierliku moraaliga publik ei avaldanud nende ekspondeerimisel vhimatki pahameelt
võtsin noore naise ausast linnakodaniku perest, kuigi kõik soovitasid mul valida naine õukonnast. Mind hirmutab see üldine tuntus ja eriti veel nende naiste suureline upsakus... Ma tahan naist, kes ei punasta, nähes, et haaran pintsli pihku..." Suurele vanusevahele vaatamata oli Rubensi teine abielu õnnelik, moodustades liidu ilu ja ande vahel. Rubens oli barokiaja silmapaistvaim flaami maalikunstnik. Tema ulatuslik looming hõlmab religioosseid ja mütoloogilisi ajaloopilte, monumentaalseid lagesid ja maalitsükleid , portreid ning maastikke. Peter Paul Rubens on maailmakuulsaks saanud eelkõige vormikate daamide maalijana. Ta oli äriasjades täpne ja kaalutlev, eraelus eeskujulik pereisa ning kodumaal hinnatud diplomaat. Jõuka kinnisvaraomaniku ja Antwerpeni ühe austusväärsema kodanikuna juhatas ta oma ateljees suurt õpilaste ja abiliste väge. Rubens saavutas tohutu populaarsuse ja õigustatud tunnustuse ning ta ei suutnud ise enam tellimusi täita
vastupidiselt kreetale. · sõjakad jooned · riigi juhiks sõjapealik Tume ajajärk · doorlased olid kultuuri poolest madalamad kuid sellegi poolest olid kasutusele võtnud raua ning seega olid sõjaliselt teistest üle. · XII saj. eKr. purustasid doorlased mükeene kultuuri keskusi · doorlaste sissetunigle järgnes varajane rauaaeg e. tume ajajärk · enam ei rajatud monumentaalseid ehitisi käsitöö oli primitiivne, välissuhted katkesid, unustati kiri · võeti kasutusele rauast tööriistad ja relvad · selle tagajärjel hakkas väljarändamine ning kolonisatsioon · teised kolonisatsiooni põhjused olid see, et hakaks nappima põlluharimiseks sobivat maad ning raua ouudus · kolonisatsiooni tagajärjel hakkas kaubavahetus tihenema. ning kuna kreeta oli
Suurem osa tema töödest telliti kodulinnas Sansepolcros. Halveneva nägemise tõttu loobus ta 1470. aastal maalimisest. Piero lihtsate vormide ja geomeetrilise kompositsiooni kasutamine mõjutas ka 20. sajandi kunstimaitset. Kuidagi kõle meeleolu õhkub Andrea Mantegna (1431-1506) maalidelt. Nendel on selge, läbipaistev, nagu liikumatult paigalpüsiv õhk, elutult mõjuvad puud ning paljaste kaljudega maastikutaustad. Mantegna inimesed on teravajoonelised ja karmid. Maalis monumentaalseid antiikmütoloogia- ja piibliteemalisi seina- ja tahvelmaale. Iseloomulikuks oli oskuslik rakursi- ja ruumilisusekäsitlus ning plastline vorm. Mantegnal on oluline roll ka vaselõike väljaarendamises. Mantegna stiil mõjutas kogu Põhja-Itaalia maalikunsti kuni 1490ndateni, mil suuremat tähtsust hakkas omandama Giovanni Bellini eeskuju. Omamoodi täiuslikkuseni viis vararenessansi maalikunsti Sandro Botticelli (1447- 1510)
Rooma linn-vahemeremaade suurim linn, elanike arv oli ligi 1 mln, elanike varanduslik ja ühiskondlik seisund oli väga erinev, sisserännanud, üldine kõnekeel oli ladinakeel, keisririigi ajal hakati linna sihipärasemalt ehitama, ehitati hipodroome, amfiteatreid, templeid, triumfikaari, obeliske. Kujunes välja kanalisatsiooni süsteem, avalikest saunadest-termidest-kujunesid puhkeasutused. Ehitati korruselamuid vaesemate jaoks. Ehituskunst-väga arenenud, rajati kivist sildu, teid, monumentaalseid veejuhtmeid(akvedukte), linnades oli veevarustus ja kanalisatsioon, majades põrandaalused küttesüsteemid. Peamiselt kasutati tellist, kaeti marmoriga, lubjamördi abil saadi teha võlve, kaari, kupleid. Interjööri kaunistas sambad ja poolsambad. Traditsioon ja võõrmõjud-loodi ajalooteemalisi eeposeid. teatris, kõnekunstis, ajalookirjutistes võeti eeskuju kreekast. Kujundati järkjärgult oma originaalne kirjandus. Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt,
soetada endale ratsahobune). Alamkihi moodustasid enamasti käsitöölised ja põlluharijad(väikemaaomanikud ja rentnikud), Mõned orjad said ennast vabaks osta need olid vabakslastud ja orjad olid orjad. 6) Iseloomusta Vana-Rooma avalikke mänge(gladiaator, amfiteater, Colosseum)? Roomlased armastasid veriseid vaatemänge, elukutseliste gladiaatorite(mõõgavõitleja) võitlusi. Kõikjale rajati sellise võitluse jaoks ringikujulisi või ovaalseid monumentaalseid areene ehk amfiteatreid, kuulsaim neist on Colosseum Roomas. Gladiaatorite võitluse kõrval oli ka hobukaarikute võidusõit hipodroomil huvipakkuv. Kuulsaim hipodroom on Circus Maximus(suur ringrada) Roomas keisrite palee kõrval. 7) Kirjelda roomlaste eluolu(toit, meelelahutus, lk158) ?Roomlaste toit ja söögitavad olid eri ühiskonnakihtides erinevad, Vaesamd piirdusid leiva ja jahupudruga ja vahel puu-ja juurviljad ning kala. Rikkad aga lubasid endale külluslikke lihatoite
puudusid vastavaaegsed registreeritud muistised. Tänapäevasest asustusarheoloogiast Eestis võib hakata rääkima sellest hetkest, mil esimeste konkreetsete arvutuste põhjal õnnestus välja selgitada, et pronksi- ja vanema rauaaja kivikalmetesse matnud kollektiivid ei olnud suuremad tavalisest tuumikperest, et isegi nendest peredest ei maetud alguses kõiki liikmeid kivikalmetesse ja et suur osa peredest ei ehitanud ilmselt üldse seesuguseid monumentaalseid kalmerajatisi. Sellisele järeldusele jõuti 1990.aastate alguses. Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemisega kadus möödanikku ideoloogiline kontroll teaduse sisu üle ning avanesid piirid suhtluseks välismaailmaga. Hakati esitama küsimusi nagu millised olid asustusüksused muististe taga, millised olid sotsiaalsed, majanduslikud jms suhted/seosed asustusüksuste vahel ning kuidas need kujunesid ja arenesid, millised olid seosed
skulptuuride kaudu Skul pt uur maai l mas 1980- 1990 Georg Baselitzi - looming on toores, rahutusttekitav ja kompromissitu. Nii oma maalides kui skulptuurides kasutab ta jõulist isegi vägivaldset - tehnikat , et tekitada vaatajas sisemist emotsiooni Baselitzi algeliselt modelleeritud ja värvitud skulptuurides võib näha neoekspressionismile iseloomulikku energiat ja kirge. Skulptuurimudel 1980 Baselitzi üks esimesi monumentaalseid skulptuure, kus ta kasutas toore ja kompromissitu väljanägemise saavutamiseks kirveid ja kettsaage Ta on kujutanud inimese torsot, kes puuklotsist tõustes näib tõstvat käe natslikuks tervituseks Skul pt uur maai l mas 1980- 1990 Jane Alexander - Figuraalne kunst kajastab alati inimloomust ning Jane Alexanderi mõistatuslikes elavates piltides ja fotomontaazides tõmmatakse vaataja vältimatult kaasa
õpetajaks oli Pergino. Esialgu töötas Raffael Firenzes, kus maalis põhiliselt madonnasid: itaalia keeles ,,emand", ema lapsega. Tema madonna kompositsioone peetakse lõpetatud töödeks. Ta võtab ära kristliku oreooli. Tema madonnad paistavad silma erilise iluga, sageli on nad tõsised. 1508. aastal siirdus ta Rooma, kus elas paavstile töötades terve elu. Ka tema kasutas palju kolmnurkmotiivi. Raffael pöörab eelkõige tähelepanu värvidele Aastatel 1509 kuni 1517 maalis Raffael monumentaalseid seinamaale. Tegi seinamaalid e. stanzad paavsti tellimusel tema pitsatiruumi, kuulsaim on stanza dell'a Segnatura. Seal on 3 tähtsat komponenti ning nad on fresko tehnikas tehtud: 1) Dispuut kujutatud taevaseid ja maiseid vägesid 2) Ateena kool filosoofiale pühendatud, kujutatud on Aristotelest (materjalist) ja Platonit (idealist) 3) Parnass (mägi kus olid muusad) sinna on kujutanud ka Homerose, Dante, Petrarca ning veel allegoorilisi figuure. Teistes tubades on maalid
saabusid. Tõenäoliselt purunes hoone maavärinas. Malta ordu ise rüüstas varemeid veelgi, kasutades sellest võetud kive Bodrumi kindluse ehitamiseks ja need on kindluses tänapäevani äratuntavad. Mausoleumi marmor põletati suuremalt jaolt lubjaks. 1581. aastal hakati sellelt võtma kive kindluse ehitamiseks. Mõned selle ehitise osad, sealhulgas ka triumfivankri ratas, on nüüd Briti Muuseumis hoiul. Halikarnassose mausoleumi järgi on hakatud igasuguse kujuga monumentaalseid hauarajatisi kutsuma mausoleumideks. 6. Rhodose koloss oli vanakreeka päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju, mis asus Kreekas Rhodose saarel. Selle täpne asukoht pole teada, sest pole leitud selle jäänuseid. Rhodose koloss oli üks vanaaja seitsmest maailmaimest. Koloss ehitati aastatel 292 eKr280 eKr, mis tähendab, et ehitus kestis kokku 12 aastat. Kolossi kõrgus oli 37 meetrit. Koloss hävis maavärinas aastal 227 eKr. Seega oli ta kõige lühemat aega
Kohe tekkis puudus kõigest, sealhulgas ka toidust. Riiete ostmiseks oli vaja nii raha kui ka talonge. Inimestel soovitati kasutada vanu kardinaid, voodilinu, villaseid riideesemeid; kõikjal ajakirjadnuses ilmusid soovitused ja nõuanded, kuidas riideid ümber teha. Traditsioonilistele ehetele tuli leida alternatiive, sest väärismetallid võeti tarvitusele sõjaliseks otstarbeks. Sõja-aastatel peeti õmbluskunsti tipuks monumentaalseid õlapaelteta õhtukleite. Viimaseks moekarjeks olid platvormkingad ning kõrge värvliosaga püksid. Meik oli lihtne- hoolitsetud kulmujoon, palju puudrit, lopsakad punased Amori vibuna kaarduvad huuled.Kümnendi lõpul propageeriti loomulikumat välimust. Rõhutati silmi, huuled värviti heledamaks. Hakati tootma kunstripsmeid ja lainereid. Kasutusele võeti karipsmekoolutaja ning moodi tuli kunstsünnimärk. 1950-1960 Selle kümnendi moe põhiteemaks oli naiselikkus
arenes välja suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem; avalikud käimlad; termid(ppuhkeautused,kümblusvõimalustele lisaks pakuti ka massazi ja erootilisi teenuseid;termides olid ka raamatukogud ja lugemisruumid; termides võisid käia ka vaesed) Korruselamud; Pompei Mattus vulkaanilise tuha alla; alles 18.saj hakati seda välja kaevama; kõik säilis tänu tuhale; Ehituskunst Hakati rajama kivist teid ja sildu aga ka monumentaalseid veejuhtmeid-akvedukte- mis varustasid linna joogiveega; linnades oli veevarustus ja kanalisatsioon; peamise ehitusmaterjalina kasutasid roomlased tellist, mis pidulikumate ehitiste puhul kaeti marmoriga 6.Religioon ja kultuur Traditsioon ja võõrmõjud Teada on väga vähe; hakati looma ajaloolisi eeposeid ; rooma autorid olid algusest peale kreeka kultuurist väga tugevalt mõjutatud; võeti eeskuju kreekast; roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide
kuuuluvad sinna alla. Tempel- pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht (kr.k temenos), hiljem jumaluse hoone (kr.k naos), mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud. Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a. Nt. Abu Simbeli kaljutempel paikkond Niiluse läänekaldal, kus asub kaks kaljusse raiutud templit. Suur Ramses II tempel ja väike ehk tema abikaasa Nefetari tempel. Abu Simbeli tempel. Amfora- Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka
Antiikkunst Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunst. Tempel pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht, hiljem jumaluse hoone mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu kirikud.Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a.. Juba 6. sajandil e.m.a. lisandus lihtsaile dooria stiilis templihooneile Väike-Aasia poliste majandusliku tugevuse väljedusena joonia stiilis hiigeltempleid (Samosel Efesoses, Didymas). Hellenismi ajal jõuti uuesti selliste mõõtmeteni näiteks Artemise tempel Maganesias Maiandrose jõe ääres. Rooma keisririigis hakati ehitama eriti esinduslikke marmortempleid näiteks Heliopolises.
Traianus. Jumalate tempel Panteon. Palatinuse künkale kerkisid keisrite paleed. Sajandite jooksul arenes välja kanalisatsioonisüsteem. Termid avalikud saunad, millest kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused. Hakati rajama korruselamuid osavad, puust või kivist, vaesema elanikkonna majutamiseks. Eriti palju oli selliseid maju Rooma sadamalinnas Ostias. 17) Ehituskunst - kõrgelt arenenud. Juba vabariigi ajal hakati rajama kivist teid ja sildu, aga ka monumentaalseid veejuhtmeid akvedukte - , mis varustasid linnu joogiveega. Ehituskunsti tipp saavutati keisririigi ajal. Peamine ehitusmaterjal tellis, mis pidulikumal puhul kaeti marmoriga. Lubjamört kaared, võlvid, kuplid. Välispind ja interjöör sambad ja poolsambad. 18) Religioon : ristiusu teke ja levik ning tõus riigiusuks - Rooma esimeste keisrite valitsusajal sai Palestiinas juutide usu ühe haruna alguse ristiusk.
Ortygia salus kummardati jumalanna Artemist, kes ühe pärimuse järgi olevat seal sündinud. Zeusile oli pühendatud Epeiroses asuv Dodona hiis, mis hiljem oma oraakli kaudu kuulsaks sai ja kust toodi püha tamme tükk, mille Kolhisesse sõitvad argonaudid oma laeva külge kinnitasid. Edaspidi püstitati pühadesse paikadesse ohvrialtarid ning seejärel jumaluse hoone - naos, kuhu oli paigutatud jumala raidkuju. Esialgu ehitati templid puust. VII sajandil e. Kr. hakati püstitama juba monumentaalseid kiviehitisi. Vanim templitüüp oli antidega tempel. See koosnes siseruumist naosest ja selle esiküljel eenduvatest müüriosadest - antidest, milliste vahel paiknes kaks sammast. Nii tekkinud eesruumi nimetati pronaoseks. Edaspidi jäeti antid ära ja nende asemele paigutati templi ette neli sammast. Tekkis uus templitüüp - prestüül. Kui sambad ehitati ka naose tagaküljele, siis nimetati templit amfiprestüüliks. Kunstilise täiuslikkuse saavutab kreeka tempel peripteeri kujul, s
silmapaistvaim valitseja oli Akbar Suur (1556-1605), kes kuulutas end jumala esindajaks maa peal ja kõigi indialaste erapooletuks juhiks.Suurmogulid olid pärsia kirjanduse ja kunsti suured austajad.Laialt levis Tulsi Dasi (1532-1632) poeem ,,Ramayana", kus ta arendas humanismi ideid, kritiseeris sotsiaalset ebavõrdsust ning moraalitust.Arhidektuuris vastandusid bambusest ja kõrkjatest ehitatud lihtrahva elamud ametliku ehituskunstiga, milles domineeris pärsia mõju.Valmis palju monumentaalseid ehitisi,näiteks Taj Mahali mausoleum ja Pärlimosee.Maalikunstis domineeris miniatuurmaal.Abkar Suur rajas 1650.aastal ateljee kus leidsid tööd paljud India kunstnikud,kelle juhendajateks olid pärsia meistrid.Kujunes välja Moguli koolkond, mille taiesed olid aristokraatlikud, ilmalikud ja looduslähedased. Mitmed maalikunsti kookonnad keskendusid süzee valikul rohkem usulistele teemadele, India mütoloogiale ja kangelaseepostele.Euroopalikud teadmised ja kombed hakkasid
mõisted kuuuluvad sinna alla. TEMPEL pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht, hiljem jumaluse hoone mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu kirikud.Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a.. Juba 6. sajandil e.m.a. lisandus lihtsaile dooria stiilis templihooneile Väike-Aasia poliste majandusliku tugevuse väljedusena joonia stiilis hiigeltempleid (Samosel Efesoses, Didymas). Hellenismi ajal jõuti uuesti selliste mõõtmeteni näiteks Artemise tempel Maganesias Maiandrose jõe ääres. Rooma keisririigis hakati ehitama eriti esinduslikke marmortempleid näiteks Heliopolises.
kuulus sageli orjade või surmamõistetute võitlus lahkunu haual. Vabariigi ajal korraldati neid võitlusi 6 usulistel tähtpäevadel, keisririigi ajal sai gladiaatorite võitlustest lihtsalt suurejoneline vaatemäng lõbustamaks ülemkihti kui ka rahvamassi. Rajati võistluste toimumispaikadeks ringikujulisi või ovaalseid monumentaalseid areene amfiteatreid - , neist tuntuim on Colosseum Roomas. Gladiaatorite jõukatsumuste kõrval nautisid roomlased ka hobukaarikute võidusõite hipodroomil. Gladiaatorite võistlustel oli kõige tavalisem jõukatsumis kahe erinevas relvastuses võitleja vahel. Võidetu saatuse üle langetas otsuse publik, kes ülespidi pööratud pöidlaga andis märku armuandmisest, allapoole pööratud pöidlad aga soovist, et võidetu tapetaks võtja poolt
7 kuid siseruumide mitmekesine jaotus, üles-alla liikumine ja valguse kontrastid meenutasid rohkem idamaist templit kui kreeka ehitist. Mitmesuguste peripteeri variantide kõrval kasutati IV sajandi ja hellenismi ajastu arhitektuuris veel palju teisi ehitustüüpe. Siin kohtame ümartempleid, staadione, teatreid, gümnaasiume, kasvatuspaiku, bulee- ja valitsushooneid, monumentaalseid altareid ning rikkalikult kaunistatud linnaväravaid. Kõigi nende ehitustüüpide väljatöötamine on hellenistliku arhitektuuri teene. Nendes ehitistes ilmnesid ehitustehnika alal saavutatud olulised edusammud, mis osaliselt ennetasid rooma arhitektuuri edasist arengut. Samal ajal on märgata mõningat vastuolu arhitektuuri kui kunsti ja tegeliku ehitamise ehitustehnika vahel. Uus maitse arhitektuuris väljendus orderi vabamas rakendamises klassikalise ajaga võrreldes
1904-14 töötas Tartus (avas seal oma stuudio) ja aastast 1914 Tallinnas. 1919-24 oli haridusministeeriumi muinsusvalitsuse juhataja. Käis mitu korda Soomes, Saksamaal ja Pariisis. Osales "Noor-Eesti", Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevusest. Oli Eesti Rahva Muuseumi rajajaid. 1937 sai Pariisi maailmanäitusel "Kalevipoja" illustratsioonide eest grand prix. Söejoonistus oli Rauale eriliselt iseloomulik tehnika. Tema suurmõõtmelisi monumentaalseid söejoonistusi on poeetiliselt nimetatud söemaalideks. Ta pingutas lõuendi alusraamile, nagu tehakse maali puhul ja kruntis lõuendi pinna küllaltki ebatasaselt krobeliseks, et söejoonistus mõjuks elavamalt. Sellistel suurtel söejoonistustel kujutas ta kummalisi muinasolendeid eesti rahvaluulepärandist aga ka vanu taluhooneid, kus need muinaslood sündisid ja põhjaranniku maastikke. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal.
juhtis kuni 1927. aastani, esinedes ka sama teatri näitlejana. Jaanuarist 1927 on ta toiminud jälle ,,Estonia" näitleja ja lavastajana. Paul Pinna näitlejaand avaldus varakult, juba 15-aastasena hakkas ta esinema ,,Estonia" näitelaval asjaarmastajate trupis, Tallinna eesti elukutselise teatri avamisel (1906) oli ta juba küps näitleja. Pinna oli silmapaistev karakteriosade näitleja nii draamas kui ka komöödias, esines menukalt ka operettides. Loonud monumentaalseid lavakujusid ( Vestman, Napoleon, Caecar jt). Näitejuhina tõi Tallinnas lavale realistliku draama ( Sudermann, Hauptmann, Ibsen, Tolstoi). Andis koos T.Altermanniga välja meie esimest teatriajakirja ,,Näitelava" (1909-10). Pinna näidend, 1905. aasta revolutsiooniaineline psühholoogiline draama ,,Leek" keelati tsensori poolt 1910, mängiti Helsingis 1911 ja samal aastal kinnisel etendusel Estonias. Avaldanud rahvuslikud komöödiad
(1909), "Tütarlaps mandoliiniga" (1910). Aastal 1914 hakkab Picasso kubismist eemalduma see ilmneb maalil "Kunstnik ja modell", tekib huvi selgete kontuuride ja plastilise vormi vastu. Klassitsismi periood Nii Picasso loomingus, kui ka eraelus toimusid aastatel 1916-1925 suured muutused. Uute väljendusviiside otsingul seisis ta silmitsi oma eelkäijatega kunstiajaloos. Tähtsaks said jooned ja kontuurid, uue tõlgenduse said volüümid ja kehavormid. Picasso maalis tasakaalustatud ja monumentaalseid teoseid. Tutvust tegi ta ka lavakujundamise ja dekoratsioonide valmistamisega. 1921. aasta ajendas kunstnikku pöörduma tagasi selge, dramaatiliselt ekspressiivse vormikäsitluse juurde. Formaalsed meetodid hakkasid eksisteerima paralleelselt. Loobus vormi otsimisest, seetõttu vorm ka pidevalt muutus. Pilte iseloomustab elegantsus, muinasjutulisus ja arhailise hõngu idüllilisus. Klassitsismi tuntuimad tööd: "Kolm naist allikal" (1921, lisa 4), "Ema lapsega" (1922),
administratiivseid ja sõjalis-strateegilisi keskusi. Rangelt geomeetrilise, täisnurga all lõikuva tänavavõrgustikuga planeeriti terve rida linnu. Kujundati ühiskondlike hoonete ja templite suurepäraseid ansambleid akropolidel. Ühe ehituse juures rakendati sageli kõiki kreeka stiile läbisegi. Kreeka mõõdukusele ja harmooniataotlusele kaasnes idamaine toretsemine. Suurt tähelepanu pöörati tehniliste küsimuste lahendamisele. Püüti luua monumentaalseid, mõõtmetelt kolossaalseid teoseid, mida sageli seostati loodusega. (Raamat- peatükke kunstiajaloost) Referaadi materjalideks kasutan ma 10 klassi õpikut, raamatut ning interneti infot. Valisin Hellenistliku kunsti, sest siin on palju ehitisi ja skulptuure seitsmest maailmaimedest. 3 Ehitised Hellenismi ajastu kunstnike skulptuurid ja skulptuurkompositsioonid kujutasid ennekõike
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht (kr.k temenos), hiljem jumaluse hoone (kr.k naos), mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud. Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a. polist poliitilise kindlustumise ajajärgul. Nad lähtusid lihtsast megaroni tüüpi kultushoonest ja arendasid sellest igakülgselt läbimõeldud ehitise. Alates klassikalisest ajajärgust muutus see üha esinduslikumaks. Juba 6. sajandil e.m.a. lisandus lihtsaile. dooria stiilis templihooneile Väike-Aasia poliste majandusliku tugevuse väljedusena joonia stiilis hiigeltempleid (Samosel Efesoses, Didymas)
Meelelahutus: Roomlased armastasid veriseid vaatemänge elukutseliste gladiaatorite ( e. mõõgavõitleja) võitlusi. Arvatavasti võeti see komme üle etruskidelt, kelle matuserituaalide juurde kuulus sageli orjade või surmamõistetute võitlus lahkunu haual. Kõige tavalisem jõukatsumine oli kahe erinevas relvastuses võitleja vahel , omavahel lasti võidelda ka metsloomadel või gladiaatoritel metsloomadega. Kõikjal rajati võitluse toimumiseks ringikujulisi või ovaalseid monumentaalseid areene- amfiteatreid, neist tuntuim on Colosseum Roomas. Gladiaatorite jõukatsumiste kõrval nautisid roomlased ka hobukaarikute võidusõite hipodroomil. Peale gladiaatorite võitluste käidi ka teatris. Rahvapärastesse naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid. Välisilmelt oli Rooma teater üsna kreekapärane. Varasemal perioodil oli lava ja pealtvaatajate istekohad enamasti puust. Esimesed kivist teatrid rajati vabariigi lõpul. Erinevalt
Tegu oli aga palju sõjakama rahvaga. Lahingutes kasutasid nad hobukaarikuid. 15. saj eKr tungis osa kreeklasi üle mere Kreeta saarele ja hakkasid seal valitsema. Kreetalaste kiri kohandati enda vajadustega ja see kannab nimetust lineaarkiri B ning seda osatakse lugeda 4. Tume ajajärk: 1100 800 eX on vähe teada. Toimus senise kultuuri vaesumine. Pärast Mükeene kõrgkultuuri hävingut ei rajatud monumentaalseid ehitisi, käsitöö oli primitiivne, välissuhted katkesid, kiri (lineaarkiri B) unustati. Inimesed elasid väikestes vaestes külades. Tumedat ajajärku nimetatakse ka Homerose ajajärguks, kuna Homerose eepos, koos arheoloogiliste allikatega on põhiliseks tolleaegse Kreeka ajaloo uurimisel Kes ta on ja millega sai tuntuks? 1. Minos: Kreeta kuningas, Minoiline kultuur Kreeta saarel. Defineeri e. sõnasta mõiste või nimetus: 1
Võimalik, et umbes samal ajal algas just Atikast edukas ahhaia kolonisatsioon Egeuse mere saartele ja Väike-Aasia lääneranniku keskossa. Tessaalia uus aristokraatia võttis üle vallutatute keele ja kultuuri. Tessaaliast lahkuma sunnitud asustasid hilisema Aiolise piirkonna V-Aasia lääneranniku põhjapoolse osa + Lesbose saar. Doorlaste sissetungile järgnes varajane rauaaeg e. tume ajajärk. Pärast Mükeene kõrgkultuuri hävingut ei rajatud monumentaalseid ehitisi, käsitöö oli primitiivne, välissuhted katkesid (merel valitsesid foiniiklased), kiri (lineaarkiri B) unustati (Küprosel säilis kauem, küprose kiri võib sellest pärineda). Valitses sugukondlik kord, fraatriad (sugukondade ühendus), füülid (sugukondade ja fraatriate ühendus), elati nat.-maj. põllunduskogukondadena, valitsejaid nimetati basileusteks. Võeti kasutusele rauast tööriistad ja relvad, maj. ja ühisk. areng kiirenes. Sugukondlik kord hakkas lagunema, valitsema
vaimus. Materjalina ei tarvitatud enam tuffi, vaid peamiselt travertiini. Sisekonstruktsioonis asus inkrustatsioonistiili asemele perspektiivne arhitektuuristiil (Vaga 1999: 112). Rooma tsivilisatsioon saavutas silmapaistva tehnoloogilise taseme, mis avaldus eriti kõrgelt arenenud ehituskunstis. Juba vabariigi ajal hakati rajama kivist teid ja sildu, mis ehitati niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Suure hooga rajati ka monumentaalseid kivikaartele toetuvaid veejuhtmeid akvedukte, mis varustasid linnu joogiveega lähedatest järvedest. Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. Kuni 50 meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus Lõuna-Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard (Guard'i jõe sild) (vt. Lisa 4). Keisririigi ajal levisid need ehitised kõikjal impeeriumis. Samal ajal hakati foorumi sillutamise käigus rajama kuivenduskanaleid, millest sajandite jooksul
vaieldamatult rituaalseid stseene. Teisalt ilmneb minoilises kunstis ja arhitektuuris ülikkonna luksuslik elulaad. Minoiline ikonograafia viitab naiste kõrgele positsioonile. Selle täpsustamine pole võimalik, kuid näib kindel, et kreetalaste panteonis olid jumalannad kesksel kohal ja riituste läbiviimisel täitsid keskset rolli preestrinnad. Kindlasti mängis usus olulist osa härja kultus ja rituaalne härjavõitlus. /.../ Kreetal monumentaalseid hauakambreid polnud. /.../ Kreeka soost valitsejad võtsid koos lineaarkirjaga üle ka kreetalaste bürokraatliku lossimajanduse lineaarkiri B on põhimõtteliselt lineaarkirja A mugandus kreeka keelele, mis oli tarvilik lossimajanduse korraldamiseks. Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas D 2
paremale jalale. Vasaks puudutab ainult varvastega maad. Siin on hästi läbi mõeldud kogu inimfiguuri arhidektoonika. (verdikaalsete ja horisontaalsete joonte tasakaal) 5 saj eKr oli Kreeka kunst tõsine, rahulik, pidulik ja suursugune. 4 saj eKr- suurmeister oli Praxiteles. Tema eelistas marmorit. Tähtsaim töö on "Hermes Dinysosega" ja Hermeses väljendas ta inimilu ideaali. Hellenismi ajastu skulptuuri iseloomustab rikas temaatika ja suurepärane tehniline teostus. Püüti luua monumentaalseid mõõtmetelt kolossaalseid teoseid. "Milose Venus" ülakeha on alasti, puusad ja jalad on voltidest kaetud rõivaga. Ülakeha kontrast tuuakse esile. Propotsiooni väljendavad ajastu ideaali. "Lakooni grupp"- näeme suurt dünaamikat, ahastust ja võtlust elu eest. Etruski kultuur 8-3 saj. eKr Appelliini poolsaarel elas palju eriilmelise kultuuriga rühmi. Juhtuv koht on nende hulgas etrusskil. Nende riik koosnes 12st linnriigi liidust. Etruuria
Sest üle 30. a. kestnud suurte Peterburi klassitsistide esimese generatsiooni (de la Mothe, Rinaldi, Veldten, Bazenov, Starov, Cameron) palavikuline tegevus oli lõppenud, juba oli ka Quarenghi läbi viinud kõik oma tähtsamad ehitised. Need meistrid (ja nende kõrval loomulikult suur hulk teisi vähem silmapaistvaid) olid Peeterburis ja tema lähemas ümbruses (Tsarskoe Seloos, Gacinas, Pavlovskis, Oranienbaumis, Peterhofis j. m.) ehitanud suure hulga monumentaalseid losse ja avalikke ehitisi ning eramaju. See klassitsistlik Peeterburi, mis on esile kutsunud väljamaa reisijate hulgalisi vaimustatud kirjeldusi, ei võinud suurt mõju avaldamata jätta ka Krause peale17. Nii näeme meie nüüd ka Krause ehitistes jooni, mis tuletavad meelde kaunis lähedalt mõningaid Peeterburi ehitisi; eriti Veldten'i, Starov'i ja Bazenov'i ehitised näivad olevat Krause ehitistele kaunis sugulased. Siiski oleks raske, koguni
"truud ning teenekad" nagu Semper. Surve lõdvenes Stalini surmaga ja põlu alt pääsesid välja mõned vanema põlve kirjanikud nagu Marie Under, Gustav Suits jt, taastades nii sidet vanema ja sulaaja kirjanduse vahel. Kunst Eesti NSV lipp Opositsiooniline kunst: Alfred Kongo, Linda Kits-Mägi, Elmar Kits, Lüüdia Vallimäe-Mark Skulptuur: hävitati vanu ja püstitati uusi mälestusmärke. Arhitektuur: ehitati monumentaalseid, esinduslikke, neoklassitsistlikke ehitisi, mis pidid väljendama NSVL-i ülevust. Muusika Mitmed omaaegsed tuntud heliloojad jäid Eestisse ja jätkasid siin oma tööd. Heino Eller, Artur Kapp, Tuudur Vettik, Enn Võrk. Kergemuusikaga jätkas Raimond Valgre. Gustav Ernesaks asutas RAM'i. 1940-ndatel algas varasemate laulutekstide parandamine, ka muusikuid represseeriti. Laulupeod 1947 ja 1950. SULAAJA KULTUUR 1953-1965
helilooja.ee/emp.php?id=24 7 Tormis on korduvalt öelnud, et ta ei ole muusikat kirjutanud puhtalt musitseerimisrõõmust. Alati on olnud põhjuseks tahtmine midagi öelda, väljendada mõnd ideed. Seepärast on tema muusikas ka erakordselt suur roll sõnal. Tema valitud tekstid on sageli poliitilise alltekstiga, mis on võimendatud muusikaliste kujunditega. 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul lõi Tormis mitmeid ulatuslikke ja monumentaalseid töid, mis said kohe väga populaarseiks ning mis tänini kuuluvad tema tuntuimate teoste hulka. Kõik nad on suurejoonelise arendusega, lausa orkestraalse koorikäsitlusega ja jõulise sõnumiga suurteosed. 1969. aastal meeskoorile loodud "Maarjamaa ballaad" (tekst Jaan Kaplinski) on erakordselt ekspressiivse väljenduslaadiga, jõulise poliitilise alltekstiga teos, üks dramaatilisemaid eesti koorimuusikas üldse. 1974
annaabi.ee 
