P. P. Rubens (0)

Peter Paul Rubens
Referaat
Kärol Valk
11.klass
Sisukord
Sissejuhatus, töö tutvustus ...……………………………………………………….………….3
Peter Paul Rubensi elulugu ………………...………………………………………………….4
Rubensi kolme olulisema teose analüüs ...……………………………………………………..6
Rubensi seos barokiga ...……………………………………………………………………….7
Kokkuvõte ...…………………………………………………………………..……………….8
Kasutatud materjalid ...……………………………………………………….………………..9
Sissejuhatus
Käesolevas referaadis tuleb juttu Peter Paul Rubensist . Kes ta selline üldse oli, mida tegi ja millega on ajalukku läinud? Väga tähtsal kohal on Rubensi teosed, olulisemate teoste juurde kuulub ka kirjeldus. Veel tuleb juttu Rubensi seosest barokiga.
Peter Paul Rubensi elulugu
Peter Paul Rubens sündis 28.06. 1577 ja suri 30.05.1640.
Ta õppis Antverpenis maalikunstnike Tobias Verhaechti, Adam van Noorti ja Otto van Veeni juures. 1598 . Aastal võeti ta meistrina linna Luuka gildi liikmeks.
1600- 1608 viibis Rubens Itaalias, sai Mantova hertsogi Vicenzo Gonzaga õukonnakunstnikuks ning tutvus Genova, Veneetsia , Firenze ja Roomaga.
1608 asus ta elama Antverpenisse.
Aastal 1609 sai Rubensist Brüsselis asehaldurite hertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik.
Peale ema surma abiellus Rubens 18-aastase Isabella Brantiga. Isabella suri 1625. aastal. Rubens kirjutab: „Ma kaotasin suurepärase sõbratari... See kaotus vapustab mind hingepõhjani ja kuna igat liiki kurbuse vastu on ainult üks rohi – unustus -, siis pean kogu oma lootuse sellele rajama.“
Pärast naise surma loobus Rubens üllatuslikult maalimisest ja sõitis 1630. aastal Hispaania Madalmaade täievolilise saadiku staatuses Inglismaale keerulisi läbirääkimisi pidama . Londonis valmistas ta ette rahuläbirääkimisi Hispaania ning Hollandi liitlase Inglismaa vahel. Rubensi diplomaatiline karjäär lõppes aga samal aastal, sest ta 6. detsembril abiellus 53-aastaselt 16-aastase Helene Fourmentiga, kadunud Isabella kauge sugulasega. Helene mängis väga tähtsat osa Rubensi viimase kümne aasta loomingus. Kunstnik kirjutas sõbrale: „Ma võtsin noore naise ausast linnakodaniku perest , kuigi kõik soovitasid mul valida naine õukonnast. Mind hirmutab see üldine tuntus ja eriti veel nende naiste suureline upsakus... Ma tahan naist, kes ei punasta, nähes, et haaran pintsli pihku...“ Suurele vanusevahele vaatamata oli Rubensi teine abielu õnnelik, moodustades liidu ilu ja ande vahel.
Rubens oli barokiaja silmapaistvaim flaami maalikunstnik . Tema ulatuslik looming hõlmab religioosseid ja mütoloogilisi ajaloopilte, monumentaalseid lagesid ja maalitsükleid , portreid ning maastikke.
Peter Paul Rubens on maailmakuulsaks saanud eelkõige vormikate daamide maalijana . Ta oli äriasjades täpne ja kaalutlev, eraelus eeskujulik pereisa ning kodumaal hinnatud diplomaat. Jõuka kinnisvaraomaniku ja Antwerpeni ühe austusväärsema kodanikuna juhatas ta oma ateljees suurt õpilaste ja abiliste väge. Rubens saavutas tohutu populaarsuse ja õigustatud tunnustuse ning ta ei suutnud ise enam tellimusi täita. Töökojas kujunes välja kindel töökorraldus: saanud tellimuse, visandas Rubens eskiisikavandi ja töö tegid valmis õpilased ja sellid. Ateljees valmis sellisel viisil umbes kolm tuhat maali, millele Rubens oma käega vaid mõne pintslitõmbe tegi.
Rubensi kuulsus ulatus kaugele üle Flandria piiride, tellimusi tuli ohtralt nii Prantsusmaa, Inglismaa kui Hispaania õukonnast.
Rubens töötas ka diplomaadina.
Peter Paul Rubens suri 1640. aastal Antverpenis.
Rubensi kolme olulisema teose analüüs
Rubensi kolm olulisemat teost on „ Leukippose tütarde röövimine,“ „Kolm graatsiat ,“ ja „Kristuse ristilt mahavõtmine“
„Leukippose tütarde röövimine“ (1618) – See maal illustreerib legendi Argose kuninga Leukippose kahest tütrest, kelle Kastor ja Polluks röövivad. Siis, kui hobusetaltsutaja Kastor haarab ühe neiu järele, tõstab Polluks teist üles venna poole. "Leukippose tütarde röövimine" on kindlasti Rubensi kõige kuulsam töö. Selles on näha ka Rubensi lemmikvõtet, mis seisneb tumedate raudrüüde vastandamises heledate, ümaravormiliste naisaktidega.
„Kolm graatsiat“(1636- 1638 ) – Kolme graatsiat (Zeusi ja Eurynome tütreid) kujutasid eelkõige renessansskunstnikud Botticelli, Raffael jt. Rubens, kes oli antiikkunsti tundja ja koguja, asetas traditsioonilise motiivi liikuvasse baroksesse vormikeelde ning esitas kolme elusuurust akti kui hümni naiselikkusele.
„Kristuse ristilt mahavõtmine“(1608-1612) – Rubens sai tellimuse selle altarimaali valmistamiseks 1608. Aastal vibuküttide gildilt, kelle kaitsepühakuks oli Kristuse kandja Püha Kristoforus. Kuna Trento kirikukogust saadik oli altarite keskmistel tahvlitel lubatud kujutada vaid Kristuse figuuri või teisi Uuest Testamendist pärit tegelasi, näeme Püha Kristofust triptühhoni välisküljel. Tema elulugu ei ole edasi antud mitte Piiblis, vaid erinevates legendides.Kristuse ristilt mahavõtmist kujutavat keskmist tahvlit ääristavad altari pidupäevaküljel pildid Maarja külastusest ning annetusest templis . Kõiki stseene ühendab ikonograafiliselt Kristuse kandmise teema.
Seos barokiga
Peter Paul Rubens oli Flandrias üks kuulsamaid baroki kunsti esindajaid. Rubens maalis võrdse meisterlikkusega allegoorilisi ja mütoloogilisi maale ning portreid. Tema töödes on suurejooneline pidulikkus, fantaasiarikkus ning ohjeldamatu temperament. Värvid ta maalidel on elavad ja intensiivsed, pintslilöögid vabad ja hoogsad. Kompositsioon on tihti diagonaalse ülesehitusega.
Kokkuvõte
Eelneva referaadi arutluskäigu läbi sai selgeks see, et Peter Paul Rubens oli üks kuulsamaid baroki kunsti esindajaid. Ta maalis põhiliselt mütoloogilisi maale ja portreid. Kompositsioon tema töödes on tihti diagonaalse ülesehitusega. Rubensi kuulsaim töö on „Leukippose tütarde röövimine,“ mis kujutab stseeni kreeka mütoloogiast.
Kasutatud materjal
Johannsen, Rolf H. Maalid. 50 klassikut. Tallinn. TEA Kirjastus, 2006. lk. 105
Stukenbrock, Christiane ja Töpper, Barbara. 1000 meistriteost Euroopa maalikunstnikelt. Tallinn. Koolibri, 2007. lk. 792-803
Varrak , T ja Kaevats, Ü. Eesti Entsüklopeedia (EE 8). Tallinn. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995. lk. 228
www.google.ee
9