Arutle ja analüüsi: Lõuna-Ameerika iidsed tsivilsatsioonid (1)

Arutle ja analüüsi
1. Esimesed tsivilisatsioonid Kesk-Ameerikas olid olmeekide linnad. Linnad olid poliitilised ja usulised keskused. Olmeekidel ei õnnestunudki luua ühtsest riiki, iga linn moodustas omaette võimukeskuse. Enamik elanikkonnast elatus põlluharimisest ja linnades ulatus tavaliselt elanikkond 1000 elanikuni. Kuna olmeekidel polnud oma kirjakeelt siis nende kultuurist ja kommetest me väga palju ei tea aga teatakse , et linna keskel kõrgus enamasti püramiidikujuline tempel. Olmeegid valdasid hästi kiviskulptuuri ning valmistasid palju monumentaalseid inimpäid kujutavaid skulptuure.
2. Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks juunist oktoobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Augustist lisandusid vihmadele iga-aastased orkaanid. Talve ja kevadkuud olid kuivad. See tähendas, et sinna tuli rajada niisutussüsteeme. Sarnaselt Mehhiko kiltmaale tuli ka Egiptuses ja Indias Induse tasandikul rajada niisutussüsteeme ehk terasse. Yucàtani poolsaarel oli niiskust liiga palju ja see tähendas, et tuli maid kuivendada ja luua kunstpõlde. Peamised muistse Ameerika kõrgkultuurid kujunesid Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal. II aastatuhandeks eKr oli mõlemas alguse saanud põlluharimine. Võrreldes teiste esmaste tsivilisatsioonidega tekkis see hilja . Indias tekkis tsivilisatsioon V at eKr Induse tasandikul. Ka Hiinas ja Egiptuses tekkisid tsivilisatsioonin V at eKr, kui tekkisid esimesed asulad. Kiri tekkis Ameerikas suhteliselt hilja võrreldes teiste esmaste tsivilisatsioonidega. Kuigi juba enne maiasi oli Ameerikas kasutusel piltkiri siis maiad arendasid sellest välja Kesk-Ameerika kõige täiuslikuma kirjasüsteemi - hieroglüüfkirja.
3. Inkad elasid merest eemal, kõrgel andide mägismaal, kus paiknes ka nende pealinn Cuzco. Pikka aega moodustasid nad suhteliselt tagasihpidliku rahvakillu tsivilisatsiooni äärealal. XV sajandil rajasid nende kuningad aga paari sugupõlve jooksul seniolematult ulatusliku suurriigi. Erinevalt Kesk-Ameerika indiaani riikidest oli inkade impeerium ehk Nelja Ilmakaare Riik, hierarhiliselt korraldatud absoluutne monarhia . Riigivõim kontrollis üksikasjadeni alamate elu ja tegevust. Kui võrrelda Kesk-Ameerika indiaani riikide ja inkade kirja siis indiaani riikides kirjutati enamasti savi või kivi tahvlitele aga inkade impeeriumis eksisteeris sõlmkiri.
4. Maiade ja asteekide religioonis mängis muistsest ajast peale tähtsat rolli ohverdamine . Kusjuures toodi ka inimohvreid. Selleks, et jumalad maailmakorda hoiaks, tuli neid toita. Mida enam jumalatelt oodati, seda enam väärtuslikum pidi ohver olema. Seetõttu ohverdati inimesi jumalate nimel olulistel puhkudel: templite rajamisel, tähtsamatel pidustustel ja muidugi ka seoses surma või sõjaga. Linnriikidevahelised sõjad võisid olla osalt ajendatud tarvidusest hankida sõjavange ohverdamiseks. Kuid ohverdati ka oma inimesi, sealhulgas oli vabatahtlikke, nii mehi kui ka naisi, täiskasvanuid ja lapsi. Asteekide ohverdamine nägi välja järgmiselt: ohvritel lõigati püramiidi tippus süda seest, löödi pea maha ning nende kehad heideti treppidest alla väljakule.
5. Kesk- ja Lõuna Ameerika riikide uskumused ja jumalad olid sarnased. Mõlema kultuuri puhul esines palju erinevaid jumalaid. Ka pühakojad olid mingismõttes sarnased: mõlemil juhul ehitati kivipüramiide.
6. Euroopast tulnud kolonialistid olid oma arengu poolest mõnesmõttes palju kõrgemal järjel: kasutusele olid võetud juba tuli relvad. Eurooplaste eelis seisnes ka suuremas rahvaarvus. Eurooplaste sõjakunst oli palju arenenum aga peamiseks eeliseks oli siiski palju suurem inimressurs. Eurooplaste rünnak oli üldse Ameerika põliselanike jaoks ootamatu ning nad polnud endale rajanud erilisi kaitseehitisi, kuna varasemalt polnud neid eriti vaja läinud.
7. Juhul kui Ameerika mandri põliselaniku oleksid suutnud euroopast tulnud kolonialistidele vastu seista siis oleks seal arvatavasti kujunenud väga huvitav kõrgkultuur ning ma arvan, et tänaselpäeval oleks kogu maailm märksa arenenum olnud. Arvan, et arheloogia vallas oleksime juba saavutanud märksa kõrgemaid saavutusi. Ameerika kõrgkultuuridest oleks euroopaski palju omaks võetud ja maailma oleks täna hoopis teistsugune. Ma arvan, et Ameerika põliselanike hävitamine oli tohutult suur viga ja maailm
Henn Tomson
10A