Hiina skulptuur (0)

Hiinas skulptuuri ei peetud tõeliseks kunstiks, sest sellega kaasnes füüsiline töö, mis polnud kohane ühele korralikule aadlikule, seetõttu peeti skulptuuri käsitööliste pärusmaaks ja skulptuure tehti puhtalt religioossetel põhjustel, mitte kunsti pärast. Kõige vanemad Hiina skulptuurid on tehtud kivist, põhiliselt marmorist. Varasemad näited pärinevad siis Shang - Yini kultuurist, mis ongi marmorist looma ja inimkujukesed.
Shang’i dünastia ajal (1750-1040 e.Kr) võib skulptuurist rääkida üksnes pronksanumate näitel, mis olid kaunistatud reljeefsete mustritega, loomapeadega. Suuremõõtmelisi skulptuure hakati tegema alles Han’i dünastia aegsel perioodil ja hiljem, seega suurem osa skulptuure pärinebki alles hilisematest perioodidest.
Suurepärane Hiina skulptuuri leid pärineb Qin’i dünastia ajast (221-206 e.Kr) esimese Hiina keisri Qin Shi Huangdi hauast Shaanxi provintsist, kust 1974 a. leiti suur hulk elusuuruses terrakota sõduri-, hobusefiguure ja kaarikuid, mis olid valitseja hauda pandud, et nad kaitseksid esimest imperaatorit pärast tema surma.
Kivist skulptuure ei tehtud Zhou dünastia ajal, kuid hakati jälle tegema Han’i perioodil. Han’i ajal tehti monumentaalseid nn hauavalvureid, mis olid tol ajal populaarsed ajaloo ja mütoloogia ainetel valmistatud lamereljeefid.
Edaspidi 1 saj. paiku, olid Hiina skulptorid tihedalt seotud budismiga. Kuskil 6.saj keskpaiku hakkasid skulptorid tegema vabalt seisvaid kolmemõõtmelisi pronksist Buddha skulptuure, mis hilisematel aegadel põhiliselt üles sulatati.
Vana-Hiinas tehti ka puust skulptuure, kuid neid on väga vähe säilinud. Kõige varajasem periood on Tang ’i dünastia valitsemisaeg . Tavaliselt kaeti puust skulptuurid laki või värviga. Ming ’i perioodil tehti ka väiksemaid puust skulptuure, samutu kaetud värvi või lakiga.
Ming’i ja Qing’i dünastiate ajal arenes dekoratiivne kunst kõvasti ning tehti ilusaid portselanist , elevandiluust ja nefriidist figuure .
Skulptuurid on täiest liikumatud ja staatilised, ainukesed dünaamilised figuurid on loomade fiuurid. Kuna Hiina skulptoreid ei peetud tõelisteks kunstnikeks, siis pole skulptuuridel ka kunstniku allkirja ja seetõttu on väga raske skulptuuri õigesti dateerida.
Vana-Hiina kunstis peegeldub selgelt klassistruktuur. Kuni Sõdivate Riikide ajani (475–221 e.Kr) olid kunstnikeks anonüümsed käsitöölised, kes töötasid kuninglike ja feodaalsete õukondade teenistuses. Alles pärast Han’i dünastia perioodi (206 e.Kr–220 p.Kr) võime rääkida nn kaunitest kunstidest , mida tegid osa haritud aadlikest, kelledest paljud olid amatöörid, kuid peagi tekkis erinevus amatöörkunstnike ja profesionaalide vahel.
Esimesed tõendid kunstist on 7000 kuni 8000 aastat vanad.