LINNAD JA EHITUSKUNST ROOMA RIIGIS (0)

Linnad ja ehituskunst Rooma riigis
* Roomast sai vabariigi lõpul ja keisririigi ajal Vahemere maade suurim linn !
Siia asus inimesi kogu impeeriumist, mistõttu keisririigi hiilgeajal ulatus Rooma elanike arv võib-olla isegi üle miljoni.
* Üldise kõnekeelena käibis ladina keel.
* Kuni keisririigi alguseni käis linnaehitus ilma kindla planeeringuta. Majad olid valdavalt puust või tellistest ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid,
mis andis võimaluse uusi ja paremaid maju ehitada.
* Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid.
* Rajati avalikke käimlaid.
* Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest.
* Avalikest saunadest - termidest - kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused, mis kümblusvõimalustele lisaks pakkusid ka massaazi ja erootilisi teenuseid.
Kultuurihuviliste külaliste jaoks olid termides isegi raamatukogud ja lugemisruumid.
Termides võisid käia ka vaesed.
* Elanikkonna suurenedes tõusis tarvidus eluruumide järele. Juba varakult hakati traditsiooniliste ühekorruliste elamute kõrval rajama korruselamuid.
Need olid odavad, varem puust, siis kivist üürimajad vaesema elanikkonnaga.
* Korruselamute alumisel korrusel paiknesid poed, töökojad ja söögikohad või siis moodustas terve esimene korrus ühe suure korteri, mis kuulus jõukale roomlasele.
Ülemistel korrustel olid väikesed odavad üürikorterid. Sellised korruselamud olid ehitatud odavalt ja sageli kiirustades, turvalisusele rõhku panemata.
Seetõttu elasid paljud roomlased majade kokkuvarisemise ja tulekahju hirmus .
Korruselamute asukail puudus ka kanalisatsioon . Enamik inimesi pidi vett hankima tänavalt avalikest veevõtukohtadest.
* Traditsiooniline Itaalia elamu oli ühekorruseline nelinurkne kivist maja, mille keskme moodustas igast küljest ruumidega piiratud aatrium ehk siseõu.
Aatriumi keskel oli katus avatud, sealt pääses sisse päevavalgus ja vihmavesi , mis koguti väikesesse basseini. Aatrium oli igapäevase elu keskkoht.
Varasemal ajal võõrustati seal ka külalisi, kuid hiljem toimusid koosviibimised ja pidusöögid spetsiaalsetes ruumides.
Jõukamate majade taga oli sammaskäiguga ümbritsetud aed.
* Parima ettekujutuse keisririigiaegse Itaalia väikelinna arhitektuurist ja eluolust annavad Pompei varemed Lõuna-Itaalias.
* Juba vabariigi ajal hakati rajama kivist teid ja sildu , aga ka monumentaalseid veejuhtmeid - akvedukte - mis varustasid linnu joogiveega.
Keisririigi ajal levisid need ehitised kõikjal impeeriumis. Linnades oli veevarustus ja kanalisatsioon, majades kasutati põrandaaluseid küttesüsteeme.
Paljudes asjades võtsid roomlased õppust Kreeka, eriti hellenismiperioodi ehituskunstist, kuid küündisid peagi eelkäijatest märksa kõrgemale.
* Peamise ehitusmaterjaline kasutasid roomlased tellist, mis pidulikumate ehitiste puhul kaeti marmoriga.
Lubjamördi kasutuselevõtt lubas konstrueerida kaari,võlve ja kupleid, mis eristavad Rooma ehitisi varasematest, kreeklaste rajatutest.