Andrea Mantegna (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Andrea Mantegna esitluse tekst

Kuigi ta pidi oma reisitahet piirama, kais ta siiski ära Firenzes ning Pisas, kus valmisid tema parimad väiksesemahulised tööd nagu näiteks ­ "Ümberlõikamine" ja "veneetsia Püha Jüri". 1.2 Tema kunstilised anded avastati noorelt. Ta oli küll puutöölise teine poeg, kuid 10-aastaselt, või isegi varem, lapsendas ta legaalselt Francesco Squarcione, kelle algseks kutsumuseks oli õmblemine, kuid kellel oli suur huvi iidse kunsti järele. Mantegna oli Francesco lemmikõpilane, seega õpetas Francesco temale ladina keelt ja killukesi Rooma skulptuuridest. Kui Mantegna 17-aastaseks sai, eemaldus ta oma õpetajast, rajades Padovas enda töökoda. Hiljem väitis ta, et ta Francesco oli tema töödest kasu lõiganud ilma, et ta oleks õiguste eest maksnud. 2. Mantegna õppis Padovas, oma kodulinnas. Ta käis läbi Padova ülikooli teadlastega,

Kunstiajalugu

5

doc

Referaat itaalia vararenessanss maalikunst

Vaikselt suursugused on Piero della Francesca (1416-1492) kindla ja lihtsa joonega freskod ning mehised portreed. Piero oli oma eluajal kuulus kunstnik ja temalt tellis töid enamik Itaalia kunstimetseenidest, kaasa arvatud paavst. Suurem osa tema töödest telliti kodulinnas Sansepolcros. Halveneva nägemise tõttu loobus ta 1470. aastal maalimisest. Piero lihtsate vormide ja geomeetrilise kompositsiooni kasutamine mõjutas ka 20. sajandi kunstimaitset. Kuidagi kõle meeleolu õhkub Andrea Mantegna (1431-1506) maalidelt. Nendel on selge, läbipaistev, nagu liikumatult paigalpüsiv õhk, elutult mõjuvad puud ning paljaste kaljudega maastikutaustad. Mantegna inimesed on teravajoonelised ja karmid. Maalis monumentaalseid antiikmütoloogia- ja piibliteemalisi seina- ja tahvelmaale. Iseloomulikuks oli oskuslik rakursi- ja ruumilisusekäsitlus ning plastline vorm. Mantegnal on oluline roll ka vaselõike väljaarendamises. Mantegna stiil mõjutas kogu

Kunstiajalugu

22

doc

Itaalia renessanss - põhjalik referaat

- pilastrite ja akende vaheldumine elustas fassaadi, nende rütm muutis ehitise harmooniliseks ja pidulikuks. Näit. Palazzo Rucellai Firenzes Järjekindlast antiikarhitektuuri eeskujude elustamisest annavad tunnistust ka Alberti kirikuehitised. Neis ei võta ta mitte ainult üle arhitektuurseid osasid, vaid püüab ehitist tervikuna antiikses vaimus kujundada. Santa Maria Novella kirik Firenzes (fassaad) ­ hele-tume marmortahveldis. San Andrea kirik Mantovas - fassaad meenutab antiiktemplite fronti. Ühelööviline pikihoone, külglöövid on asendatud kabelitega, avar silindervõlv. Nelitise kohal kuppel. Majesteetlik ühtne ruum, mis on eeskujuks hilisematele arhitektidele. FILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) Firenze toomkiriku nelitise kuppel (1420-1436). Kuppelehitis oli eelkõige puhtehitustehniline saavutus ja renessanss-stiili arengut see otseselt ei mõjutanud. Samas oli

Kunstiajalugu

66

pdf

Renessanss arhitektuur ja mööbel (koostatud 2015)

harmooniliseks ja pidulikuks. ● Näit. Palazzo Rucellai Firenzes 7 ● Järjekindlast antiikarhitektuuri eeskujude elustamisest annavad tunnistust ka Alberti kirikuehitised. Neis ei võta ta mitte ainult üle arhitektuurseid osasid, vaid püüab ehitist tervikuna antiikses vaimus kujundada. ● Santa Maria Novella kirik Firenzes (fassaad) – hele-tume marmortahveldis. ● San Andrea kirik Mantovas - fassaad meenutab antiiktemplite fronti. Ühelööviline pikihoone, külglöövid on asendatud kabelitega, avar silindervõlv. Nelitise kohal kuppel. Majesteetlik ühtne ruum, mis on eeskujuks hilisematele arhitektidele. ● FILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) ● Firenze toomkiriku nelitise kuppel (1420-1436). Kuppelehitis oli eelkõige puhtehitustehniline saavutus ja renessanss-stiili arengut see otseselt ei mõjutanud. Samas oli

Arhitektuuri ajalugu

16

doc

Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester

Arhitektuuris loobuti gooti ülesehitusest ja kaunistustest. Rakendati proportsioonireegleid, mis olid gootikale vastandlikud, vertikaalse suuna asemel kehtis horisontaalne. Hooneid kaunistati sammaste, pilastrite, lõvipeade ja paljude teiste antiikkaunistustega. Varareness ­ takerdumine detailidesse, kõrgreness ajal iseloomulik püüdlus suurejoonelise terviku poole. TÄHTSAMAD ARHITEKTID: Vararenessanss: Filippo Brunelleschi (kuppel Firenzes. Leidlaste Kodu), Leon Batista Alberti (Sant Andrea kirik ­ meenutas triumfikaart). Kõrgrenessanssi arhitektidest tuntuim on Donato Bramante (Tempieto Roomas). Andrea Palladio (Veneetsias, antiikarhit.matkimine, üle mitmekorruse ulatuvad sambad) Skulptuur eraldus arhitektuurist, eelistati ümarplastikat. Kujutati kangelasi nagu antiikajal. Tehti monumentaalskulptuuri. Kunstnike huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ning rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut.

Kunstiajalugu

52

docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

Siseruum kaalutletult mõistuspärane, täib koosnevad täpsetest kuubi- või poolkerakujulistest ruumiosadest. Leon Battista Alberti (1404-1472) Uue palazzotüübi levik, kus iga korruse akende vahel pilastrid. Lõid tasakaalu kandvate ja kantavate osade vahel. Pilastrite, akende vaheldumine elustas fassaadi. Ehitis oli harmooniline ja pidulikum, rõhutas mittekindluslikku iseloomu. Kirikuehitus: hakkas rakendama antiikeeskujusid, Sant’ Andrea kiriku fassaad meenutab triumfikaart. Palazzo – itaalia keeles palee (algne tüüp) Kolmekordsed: I korrusel suured rohmakad kivid rustikas – talupoeglikkus, II korrusel ühtlasemalt laotud kivid, III korrus peen ja puhas ladu; koosnesid neljast tiivast, nelinurkne siseõu; katus madal; raskepärased, kindlusetaolised, laotud tellistest; akna-, ukseavad nelinurksed või ümarkaarsed; proportsioonireeglid gootikale vastandlikud; rõhutati

Kultuuriajalugu

168

doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt

Ajalugu

93

doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Meedia

Kommentaarid (0)