J. S. Bach ja kaasaegne kontserttegevus eestis. (0)

Narva Eesti Gümnaasium
Erika Langinen
11 klass
Muusika
J. S. Bach ja kaasaegne kontserttegevus eestis.
Narva 09.05.2012
J. S. Bach ja kaasaegne kontserttegevus eestis
Johann Sebastian Bach oli saksa helilooja ja organist. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpuni oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas. Heliloojana hakati teda tunnistama alles 19, sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks helilookals barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Varem polnud ta kuulus, kuid juba kolmandit sajandit järjest tänapäevani meil on võimalik kuulda kontserteid pühendatuid Bachile ning erinevaid festivale, kus mängitakse tema teoseid. Tänapäeval on ka eestis kontserttegevus tihedalt seotud J. S. Bachiga. Teda ei unustata, vaid mängitakse ja kuulatakse.
Aastast aastasse on eestis läbiviidud festivale ja kontserte seotuid Bachi loominguga ja seda tehakse ka tänapäeval. Tooks näiteks Bachi muusikale pühendatud festival Narvas, mis sai alguse 2004. aastal. Esimesel aastal oli festivalil vähe osalejaid, kuid aastatega muutus ta väga populaarseks. Festival on toimunud igal aastal, ning samas tempos toimub ka tänapäevani. Mitme riigi noored pianistid saavad Narvas kokku ja mängivad kuulsa saksa helilooja ja organisti teoseid.
Kuna J. S. Bach oli ka organist, on tal palju orelile kirjutatud muusikat. Tänapäeval oreli muusikat saab peamiselt kuulata kirikutes. Bachi orelimuusikat tihti esitatakse Narva Aleksandri kirikus. Tooks näiteks ühte kontserti, kus hakkavad kõlama Bachi teosed, peab toimuma 3, juunil ”Laste orelikontsert” seal samas, Narva Aleksandri kirikus. Samas kohas 22. juunil peab toimuma orelikontsert, mis kannab nime „Üksnes Bach”.
Veel üks festival seotud Johann Sebastian Bachiga kannab nime „Festivalisuvi- Bach ja improvisatsioon ”, mis toimub Tallinnas. Mis on orelikontsert.
Veel üks festival seotud Bachiga oli avatud sellel aastal eesti pealinnas, mis sai nimeks „Johann Sebastian Bach orelimuusika festival.” Ta kestis esimesest kuni kuuenda jaanuarini. Ürituse korraldamise idee kuulus organistile ja professorile Andres Uibole. Festival toimus Tallinna keskosas, Niguliste kirikus. Kontserdil esinesid umbes kolmkümmend kohaliku tunnustatud muusikut . Nende seas olid Andres Uibo, Andres Mustonen, Oksana Sinkova ja teised andekad muusikud . Johann Sebastian Bachi festivalil esitati mitmesuguseid helilooja teoseid. Seal kanti kuulajatele ette monumentaalseid lugusid organile, viiuli sonaate, orkestri süite ning aariaid „Jõuluoratooriumist” ja Missast h- moll .
Eestis toimub palju Bachi festivale, kuid on ka teisi festivale, kus mängitakse tema teoseid. Näiteks selle aasta 6. juunil toimub kaasaegse muusika festival, mille nimeks on „Uued horisondid ”. Festival toimub Jaani kirikus. Kontserdil hakatakse mängima Johann Sebastian Bachi tšello süite number 6 D- duur , 3 C-duur ja number 2 d-moll.
Järeldudes sellest, saaks öelda, et J. S. Bachi muusika, tema teosed elavad meiega. Tema looming ja teosed, mida on ta kirjutanud oma elu jooksul ümbritsevad meid. Kaasaegne kontserttegevus meie riigis on tihedalt seotud Bachi loominguga. Ja kui kellegil tekib soov kuulata Bachi teoseid, pole tal probleemi kontserdi leidmisega, kuna J. S. Bachi festivale ja kontserteid on üpris palju, ning leiduvad paljudes eestimaa linnades.
(Bachi festival Narva Aleksandri kirikus)
3