Renesanss (1)

Andrea Palladio elustas antiikstiili ning üllitas 4 arhitektuurialast raamatut ( 1570 ), mis said teistele suur eeskujuks. Seal arendas oma teooria, mida kuts palladionismiks (arm antiigi vastu; ehitise välisvaate kuj. sammastega, kreeka antiigi motiivid). Kolossaalorder-hiigelsammas(tik), mis ulatub läbi mitme korruse. 16.saj hak eristama lihtsalt loomist ja kunsti. Rõhutati kunstniku erinevust tav. In., looja geniaalne. Kunstniku inspiratsioon arvati pärinevat Jumalalt. Leonardo da Vinci (1452-1519) tõeline suurmeister , oli küll vähe lõp. töid, kuid palju kavandeid . Esimeseks tööks oli “Maarja kuulutamine”. Milano hertsog kutsus ta Milanosse tööle ning Leonardo jäi kuni 1409.a. Loomingus eristus 2 olulist per. : Milano per (“Madonna grotis” (1483), “Püha õhtusöömaaeg” (1496 – 1497 ) ning Firenze per (1501-1506; “ Mona Lisa” ehk “ Gioconda ” ehk “La Joconde” oli esimene psühholoogiline portree; naine maalil on vabas asendis, tema käed on näha. Kasutas ohtralt kolmnurk -kompositsiooni, sest see mõjub kõige majesteetlikumalt. Et in. võimalikult hästi kujutada, käis LdV salaja surnukuuris laipu lahkamas. Maalides arvestas õhu perspektiivi. LdV suri 1519.a. Prantsusmaal. Sfumato on maalimisstiil, kus kasutatakse pehmet üleminekut valgusele ja varjule (nt Mona Lisa maalil), tuhmjas vine. Raffael (1483 – 1520 ) tuntud eelkõige maalijana . Ta sündis Urbinos ja esimeseks õpetajaks oli isa. Esialgu töötas ta Firenzes, kus maalis põh. madonnasid. 1508 . a siirdus ta Rooma , kus elas paavstile töötades terve elu. Ka tema kasutas palju kolmnurkmotiivi. 1509-1517. a maalis monumentaalseid seinamaale. Üks Rff kuulsamaid male on “Sixtuse Madonna”. Rff jätsid külmaks detailid, keskendus harmoonia , sümmeetria ja klassikalise ilu maalimisele. Rff oli esimene
kunstnik, kes kasut palju õp. abi. Michelangelo Buonarotti (1475 – 1564) suure talendi ja vaimujõuga ere isiksus, keda peet . aegade suurimaks skulptoriks. MB pidas end eelkõige kujuriks, alles seejärel maalijaks. Kavandas tohutul hulgal töid, kuid ei jõudnud kõiki realiseerida. MB loomingus saab eristada 2 per: kõrgrenessanss (- 1530 ) ning barokk (1530-). Ta alustas samuti Firenzes, kus tegi võimsa “Taaveti”. MB arvas , et kuju on olemas, tuleb ta vaid kivist välja raiuda . 1505. a. siirdus ta Julius II kutsel Rooma, kus sai palju tellimusi, nt Sixtuse kabeli laemaal , mida maalis selili 4 aastat (1508 – 1512). Maal on 48x13m, seal on ligikaudu 350 figuuri ja illusoorsed sambad. MB dünaamiline käsitlus. “Viimses kohtupäevas” on kujud nagu skulptuurid , teos on märgatavalt rahutu, sest autor tajus kasvavat pinget oma kodumaal. Lisaks sellele tellis paavst Julius II temalt hauamonumendi, kuid 40st planeeritud kujust valmisid vaid 3, sest paavst vahetus. Hiljem tellis paavst MB-lt skulptuuri “ Koit ja Hämarik”, mis ka ei valminud. Veneetsiale on iseloom. värvi- ja varjundirohkus, tööd on väga maalilised ja kaunid . Kuulsamad kunstnikud on Giorgione (pole usulised, loom pigem romant ja lüürlne, truu valgusele ja varjule. Maal “Äike” on maastikumaali eelkäija.) Tizian ( maalilised maalid; punase ja sinise varjundid, samuti murtud toone; jätab maalides pintslilöögid nähtavaks; vananedes muutub tema tehnika hoogsamaks, reljeef on näha ja tunda.) ning Verognese (maalid suurejoonelised, elurõõmsad (pidusöögid). Kuna ta armastas maalida tavalisi inimesi segamini piiblitegelastega, pälvis ta kirikutegelaste pahameele.)
Andrea Palladio elustas antiikstiili ning üllitas 4 arhitektuurialast raamatut (1570), mis said teistele suur eeskujuks. Seal arendas oma teooria, mida kuts palladionismiks (arm antiigi vastu; ehitise välisvaate kuj. sammastega, kreeka antiigi motiivid). Kolossaalorder-hiigelsammas(tik), mis ulatub läbi mitme korruse. 16.saj hak eristama lihtsalt loomist ja kunsti. Rõhutati kunstniku erinevust tav. In., looja geniaalne. Kunstniku inspiratsioon arvati pärinevat Jumalalt. Leonardo da Vinci (1452-1519) tõeline suurmeister, oli küll vähe lõp. töid, kuid palju kavandeid. Esimeseks tööks oli “Maarja kuulutamine”. Milano hertsog kutsus ta Milanosse tööle ning Leonardo jäi kuni 1409.a. Loomingus eristus 2 olulist per. : Milano per (“Madonna grotis” (1483), “Püha õhtusöömaaeg” (1496 – 1497) ning Firenze per (1501-1506; “Mona Lisa” ehk “Gioconda” ehk “La Joconde” oli esimene psühholoogiline portree; naine maalil on vabas asendis, tema käed on näha. Kasutas ohtralt kolmnurk-kompositsiooni, sest see mõjub kõige majesteetlikumalt. Et in. võimalikult hästi kujutada, käis LdV salaja surnukuuris laipu lahkamas. Maalides arvestas õhu perspektiivi. LdV suri 1519.a. Prantsusmaal. Sfumato on maalimisstiil, kus kasutatakse pehmet üleminekut valgusele ja varjule (nt Mona Lisa maalil), tuhmjas vine. Raffael (1483 – 1520) tuntud eelkõige maalijana. Ta sündis Urbinos ja esimeseks õpetajaks oli isa. Esialgu töötas ta Firenzes, kus maalis põh. madonnasid. 1508. a siirdus ta Rooma, kus elas paavstile töötades terve elu. Ka tema kasutas palju kolmnurkmotiivi. 1509-1517. a maalis monumentaalseid seinamaale. Üks Rff kuulsamaid male on “Sixtuse Madonna”. Rff jätsid külmaks detailid, keskendus harmoonia, sümmeetria ja klassikalise ilu maalimisele. Rff oli esimene kunstnik, kes kasut palju õp. abi. Michelangelo Buonarotti (1475 – 1564) suure talendi ja vaimujõuga ere isiksus, keda peet. aegade suurimaks skulptoriks. MB pidas end eelkõige kujuriks, alles seejärel maalijaks. Kavandas tohutul hulgal töid, kuid ei jõudnud kõiki realiseerida. MB loomingus saab eristada 2 per: kõrgrenessanss (-1530) ning barokk (1530-). Ta alustas samuti Firenzes, kus tegi võimsa “Taaveti”. MB arvas, et kuju on olemas, tuleb ta vaid kivist välja raiuda. 1505. a. siirdus ta Julius II kutsel Rooma, kus sai palju tellimusi, nt Sixtuse kabeli laemaal, mida maalis selili 4 aastat (1508 – 1512). Maal on 48x13m, seal on ligikaudu 350 figuuri ja illusoorsed sambad. MB dünaamiline käsitlus. “Viimses kohtupäevas” on kujud nagu skulptuurid, teos on märgatavalt rahutu, sest autor tajus kasvavat pinget oma kodumaal. Lisaks sellele tellis paavst Julius II temalt hauamonumendi, kuid 40st planeeritud kujust valmisid vaid 3, sest paavst vahetus. Hiljem tellis paavst MB-lt skulptuuri “Koit ja Hämarik”, mis ka ei valminud. Veneetsiale on iseloom. värvi- ja varjundirohkus, tööd on väga maalilised ja kaunid. Kuulsamad kunstnikud on Giorgione (pole usulised, loom pigem romant ja lüürlne, truu valgusele ja varjule. Maal “Äike” on maastikumaali eelkäija.) Tizian ( maalilised maalid; punase ja sinise varjundid, samuti murtud toone; jätab maalides pintslilöögid nähtavaks; vananedes muutub tema tehnika hoogsamaks, reljeef on näha ja tunda.) ning Verognese (maalid suurejoonelised, elurõõmsad (pidusöögid). Kuna ta armastas maalida tavalisi inimesi segamini piiblitegelastega, pälvis ta kirikutegelaste pahameele.)