Kunstiajalugu mõisted (0)

Mõisted
Madlääni kultuur- 15 000 aastat tagasi Lääne- Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks .
Tsikuraat - Templikompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat. Kõrge massiivne torn, mis ahanes astangutena üles poole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Selleni ei viinud sirge trepp , vaid sakmeliste käänakutega tee. Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linnas Uris. Piiblis räägitakse Paabeli tornist. See oli Babüloni jumala Marduki tempeli tsikuraat, mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk.
Marduki tsikuraat Babülonis.
Püramiidid- Haudehitised vaaraodele. Püramiide ehitati kivi plokkidest. On olemas ka astmikpüramiidid (nt. Vaarao Džoseri püramiid Sakkaras). Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. Kuulsaim neist on Hufu püramiid. See oli ligikaudu neli ja pool tuhat aastat maailma kõrgeim ehitis: algselt 146,6 meetri kõrgune, praegu 7,85 meetri võrra madalam, sest tipp on hävinud.
Kiviplokid paigaldati ülitäpselt, raske on nende vahelt leida pisematki tühikut. Küljed orienteeriti põhiilmakaarte suunas, kusjuures aluse suurim kõrvalekalle põhjasuunast on vähem kui kümnendik nurgakraadi. Püramiidi küljed kaeti tugevate ja ilusate plaatidega. Nende jaoks murti kive Gizast umbes 30 km kaugusel asuvatest Niiluse paremkalda lubjakivikarjääridest. Pärast paigaldamist lihviti plaadid siledaks. Vaaraode ajal valged püramiidid sädelesid päikesekiirtes, ja kui uskuda mõningaid allkaid, siis nende lehtkullast kattega tippude sära pimestas silmi. Tänapäeval pole püramiididel kullast jälgegi, minema on veetud valged kividki. XIV sajandi rändurid on kirjutanud püramiidil sipelgatena tegutsevatest ja poleeritud plaate alla laskvatest inimestest. Kairosse püstitati nendest ilusatest plaatidest mitu paleed.
Vaade Cheopsi püramiidile kirdest
Hufu püramiid
Obelisk - Nelinurkne ülespoole ahenev sammas, mille püramiidias tipp kaeti elektroniga. ( Elektron - kulla ja hõbeda segu) Tavaliselt tehti pülooni ette 2 obeliski . Obeliske tehti tavaliselt graniidist ja ühest tükist.
Karnak obelisk, Egiptus , Luxori lähedal.
Heliopolise obelisk, Vatikani linnas Saint Peteri väljakul.
Hyde Park Obelisk, Sydney , Austraalia .
Sfinks - lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend . Kõige enam on tuntud Vana-Egiptuse ja Vana-Kreeka sfinksid, kuid samalaadseid olevusi esines ka mujal Vana-Lähis-Idas. Sõna sfinks pärineb vanakreeka keelest ja tähendab kägistajat. Egiptuses tähistasid sfinkside skulptuurid valitsejat või päikesejumalat, tavaliselt oli neil mehe pea. Kõik sfinkside kujud pärinevad Vana Riigi perioodist. Egiptlaste sõna sellise skulptuuri tähistamiseks ei ole teada. Nt. Karnaki ja Luksori templi ühendav sfinkside tee.
Sfinks.
Criosfinkside allee Karnaki templi ees.
Püloon- Egiptuse templi sissepääsu ehtis kahe torniga väravehitis, mida nimetatakse pülooniks.
Philae templi püloon.
Karnaki templi esimene püloon.
Kaljuhaud Egiptuses- Kuningate org, teisel pool Niilust. H. Carter avastas aastal 1922. Kaljuhaua, mis sisaldas Tutanhamonile kaasa pandud aardeid . Käigud kaljuhaudadesse olid tehtud maalinkutega. Sissepääsud olid hoolikalt peidetud. Kaljuhaudatest jäi mõnigi rüüstamata.
Tutanhamoni hauakamber.
Tutanhamoni hauakamber.
Antiikkunst- see jaguneb Vana-Kreeka ja Vana- rooma kunstiks ehk kõik need mõisted kuuuluvad sinna alla.
Tempel- pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht (kr.k temenos), hiljem jumaluse hoone (kr.k naos ), mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud. Vanimad templid olid savi- ja puitehitised . Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a. Nt. Abu Simbeli kaljutempel – paikkond Niiluse läänekaldal, kus asub kaks kaljusse raiutud templit. Suur Ramses II tempel ja väike ehk tema abikaasa Nefetari tempel.
Abu Simbeli tempel.
Amfora - Vana-Kreekas ja Vana- Rooma s kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina.
Amforad.
Amfiteater - Dionysose auks korraldati koorilaule ja näitemänge, selleks rajati teatrid , et neid koorilaule ja näitemänge korraldada. Vaatajate kohad asusid hobuserauakujuliselt ümber näitemänguplatsi. Pingid tõusid tagant kõrgemale eest olid aga madalamad. Jutud räägivad et ülikud olid ees orjad taga.
Amfiteater.
Colosseum , amfiteater.
Arlesses.
Kapiteel - Samba ülemine osa e. Samba pea. Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad : dooria , joonia ning korintose stiil.
Joonia kapiteel.
Dooria stiil- vanim antiikarhitektuuri stiil, mida iseloomustab range, lihtne ning proportsionaalne vorm ja jäme baasita dooria sammas, mis aheneb ülespoole ning mille kapiteeli moodustavad ehhiin ja abakus.
Varane dooria stiili näide. Poseidoni tempel.
Joonia stiil- klassikaline arhitektuuristiil, mida iseloomustab kergus ja saledus ning mille samba kapiteeli kaunistab voluut. Näited: Jumalanna Nike tempel Ateena akropolil, Artemise tempel Ephesoses .
Joonia stiil.
Korintose stiil- kõige noorem klassikaline arhitektuuristiil, mida iseloomustab rikkaliku taimornamentikaga kaunistatud peekritaoline kapiteel.
Korintose stiil.
Olümpeionil Ateenas, korintose stiil.
Krüselephantiitehnika- elevandiluust ja ülekullatud, näiteks Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju.
Akropol - Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Akropol on siis kaljukünkale ehitatud kindlus .
Ateena akropol.
Akvedukt - veejuhtmed, mis toetusid orgude ja jõgede ületamise kohas kõrgetele kaaristutele. Need hämmastavad oma praktilisuse ja lihtsa iluga tänapäeva vaatajaidki. Advetuktide pikkus ulatus kümnete kilomeetriteni. Kõige paremini on säilinud Lõuna- Prantsusmaal nimesi linna lähedal asuv Pont -du- Gard , mis koosneb kolmekorrulisest kaaristust ja on ligi 49 m kõrge.
Pont-du-Gard.
Triumfikaar - Võidukaar. Võidukate väejuhtide auks püstitati võidu- ehk triumfikaari. Triumfikaar oli ilma praktilise ülesandeta ehitis – monument . See kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarakaarelist väravaava. On ühe või kolme ümarkaarelise läbikäiguga auvärav.
Tituse võidukaar Forum Romanumil.
Termid - saunad. Imetlust väärib juba nende suurus. Skulptuuride ja seienamaalide rohkuse ning rikkalikult kasutatud marmori poolest nägid nad välja kui lossid. Seal olid meeste- ja naisteosakonnad, kuumad, leiged ning jahedadpesemisruumid jne.
Termi näidis.
Caracella termid.
Arkaad ( kaaristu )- ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. Arkaade on kasutatud võlvlae, silla ja akvedukti toena, seina avajana ruumide ühendamiseks ja fassaadi liigendajana. Kaunistuseks ja liigenduseks on ehitatud ka petikarkaade.
Verona San Zeno Maggiore kloostris .
Arkaadi näidis.
Foorum - Ühiskondlik keskus, kus peeti rahvakoosolekuid, mõisteti kohut jne. . Eriti tuntud on Rooma foorum.
Rooma foorum.
Willendorfi Veenus - naisekujuke, mille avastas 7. augustil 1908. aastal paleoliitikumi asulakohast Willendorfi linna lähedalt Austriast Wachau piirkonnast arheoloog Josef Szombathy. Kuju on kivist 12 cm kõrge ja umbes 30 000 aastat vana. Kunstiteadlased nimetasid kuju naljatamisi Willendorfi Venuseks. Tegemist oli naisekujuga, mis ei ole kuigi ilus: paks, suurte rindadega, punnis kõhuga (ilmselt rase ). Kuju on ilmselt seotud viljakusmaagiaga.
Willendorfi Veenus.
Ateena- Kreeka pealinn. Ateena oli Kreeka tähtsaim linn juba 1. aastatuhandel eKr.
Colosseum- amfiteater Roomas. Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas staadion Circus maximuse (270 tuhat, kaarikute võiduajamine) ja Konstantinoopoli hipodroomi (100 tuhat) järel ning suurim nendest, mis polnud mõeldud võiduajamisteks. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani.
Pheidias - 5. sajandi e.m.a. Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur. Pheidiase on valmistanud kullast ja elevandiliuust Zeusi kuju Olümpias. Ta täitis 5. sajandi II kolmandikul Ateena, Delfi ja Olümpia tellimusi.
Abu Simbel - asub 280km kaugusel Assuanist ja üle 1000 km kaugusel Kairost.(Assuan asub 886 km Kairost ja 215 km Luksorist.) . Suure templi mõõdud : 32m kõrge, 38m lai, 65m sügavusse kalju sisse. Templi lasi ehitada RAMSES II, Hetiitidega rahu sõlmimise auks, ent ka enda võimsuse märgiks.Sõjakäigud Süüriasse ja Nuubiasse. Kuulus Kadeši lahing 1300 eKr. Tempel on raiutud kaljumassiivi. Sissepääsu juures on istuvad kolossid- mõlemal pool kaks. Kujud on 20m kõrged, näo laius on 4m, huulte pikkus 1m. Iga koloss kaalub 1200 tonni. Otse kolosside jalge ees on 10 väikest Ramsese kuju ja 10 väikest Horose kuju ( pistrik -vaaraode kaitsja).Kaljusse on raiutud nimi-RAMSES II.
Zeus - ehk Dias (kreeka keeles Δίας) ('jumalik kuningas') on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Tänu piksenoolte käsutamisele oli ta kõige võimsam ja ülejäänud pidid talle kuuletuma . Teda kujutati sageli jumalate valitsejana, istumas kõrgel Olümpose troonil. Tal on lugematu hulk lapsi nii jumalate kui inimkangelaste seas. Seetõttu nimetasid kreeklased teda tihti lihtsalt isaks.
Zeusi kuju Olümpias oli üks seitsmest maailmaimest. Kuju valmistati umbes 432 eKr Vana-Kreekas Olümpias. Selle autor oli kuulus kujur Pheidias. Kuju oli 12 meetrit kõrge.
Zeus.
Kapitoolium- oli Roomas Kapitooliumi künkal asunud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus. Kapitooliumiks nimetatakse ka Kapitooliumi küngast, üht Rooma seitsmest künkast. Rooma vabariigi legendaarsel algajal olevat Kapitooliumil asunud Jupiterile, Junole ja Minervale ehitatud tempel (templum Jovis Capitolini). Templi juurde künkale sõitsid triumfeerivad väejuhid. Kapitooliumil asus aastast 269 eKr Juno Moneta tempel, mille lähedal asus mündikoda. Kapitooliumil, väljaspool linnust asusid riigiarhiiv (tabularium) ja ülikute villad . Ehitisi hävitasid tulekahjud.