10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-08-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Andres Martinson
Õppematerjali autor
purpurriiet ja seedrit eksporditi nii Mesopotaamiasse kui ka Egiptusesse. Kaanani asend maa- ja mereteede ristumiskohas kahe maailma vanima tsivilisatsioonipiirkonna vahel tõi varakult kaasa tihedad kaubandus- ja kultuurikontaktid. Kaananist kujunes Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide peamine kokkupuuteala ja nende vastastikuste mõjude ristumispiirkond. Sellisel taustal kujundasid Kaanani peamiselt semiidi sugu rahvad omanäolise kultuuri, mille mõju on mitmetes olulistes valdkondades tunda tänapäevani. Ühtlasi püüdsid nii Egiptus kui ka Mesopotaamia suurriigid seda piirkonda oma võimu alla saada. Kaanani riikide sõltumatus oli seetõttu võimalik peamiselt suurriikide jõudude tasakaalu korral - siis kui oli võimalik ühelt suurriigilt teise vastu kaitset otsida. Foiniikia linnriigid Kaanan oli killustatud paljudeks erineva suuruse ja tähtsusega riikideks. Suuremate
II VANAAEG IDAMAAD 3. MUISTNE EGIPTUS TSIVILISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS. Muistne Egiptuse tsivilisatsioon tekkis u 3000. a. eKr Niiluse jõe orus. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad, mistõttu peamiseks ühendusteeks oli Niiluse jõgi. Selline geograafiline eraldatus hoidis egiptlasi võõraste sissetungi eest ning avaldas mõju maa ajaloole ja rahva ellusuhtumisele. Niiviisi sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseisvalt kujuneda, omandades
Ajalooallikad ja eesmärgid. Arheoloogia- uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode, kui kirja ei kasutatud. Etnooloogia- uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri. Möödunud ajad on jätnud endast jälgi, mis võimaldavad mineviku sündmustest ettekujutust saada. Neid jälgi nimetatakse ajalooallikateks. Allikad jagunevad materiaalseteks ehk esemeilsteks ja kirjaikeks. 2. Esiajalugu ja tsiviisatsiooni sünd. 2.1 looduslikud olud. Aafrikas, kus inimese areng alguse sai, oli kliima niiskem, mistõttu vihmametsad katsid suuri piirkondi. Enam kui 1,5 milj aastat tagasi hakkas kliima kiiresti jahenema. U 75 000 aastat tagasi agas jääaeg
ajast on teada ka esimesed koolid ja seadused. Riiki valitseb kuningas. Ühiskonnas veel preestrid ja vabad kogukondlased. 2. Semiidid. Nad elasid sumerite naabruses, juutide ja araablaste esivanemad. Neil tekkisid oma riigid, mis said ohtlikeks sumeritele ja u 2400 a eKr vallutas semiidi soost valitseja Sargon I kogu sumeri riigi ja rajas uue Akadi riigi. Järgnevatel sajanditel võttis kogu Mesopotaamia omaks semiidi keele. Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri. Vana-Babüloonia riik. Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud Mesopotaamia alad ja koostas seadustekogu (kuriteo eest tuleb tasuda samaga). Vana-Babüloonia riik purustati aga u 1600 a eKr hetiitide poolt. Pärast seda tekkis Mesopotaamias mitmeid riike, kuid ükski valitseja ei suutnud pikemaks ajaks Mesopotaamiat enda võimu alla allutada. Assüüria riik (u 900-612 eKr). Pealinnad Assur ja Ninive. Neil oli väga tugev sõjavägi ja erakordselt
ajast on teada ka esimesed koolid ja seadused. Riiki valitseb kuningas. Ühiskonnas veel preestrid ja vabad kogukondlased. 2. Semiidid. Nad elasid sumerite naabruses, juutide ja araablaste esivanemad. Neil tekkisid oma riigid, mis said ohtlikeks sumeritele ja u 2400 a eKr vallutas semiidi soost valitseja Sargon I kogu sumeri riigi ja rajas uue Akadi riigi. Järgnevatel sajanditel võttis kogu Mesopotaamia omaks semiidi keele. Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri. Vana-Babüloonia riik. Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud Mesopotaamia alad ja koostas seadustekogu (kuriteo eest tuleb tasuda samaga). Vana-Babüloonia riik purustati aga u 1600 a eKr hetiitide poolt. Pärast seda tekkis Mesopotaamias mitmeid riike, kuid ükski valitseja ei suutnud pikemaks ajaks Mesopotaamiat enda võimu alla allutada. Assüüria riik (u 900-612 eKr). Pealinnad Assur ja Ninive. Neil oli väga tugev sõjavägi ja erakordselt
· Assüüria ajal moodustasid kuningad elukutselise armee. · "Gilgames" · 3 väeliiki: kaarikud, soomustatud ratsavägi ja jalavägi · kujunesid kindlad eepilised teemad ja lemmikkangelased Kiilkiri Teadus · Koguti andmeid (nimekirjad valitsejatest, ennetest jne) · Suhtusid vallutatud riikide kultuuri ja kommetesse lugupidamisega, · Matemaatikas kasutati 60nendsüsteemi võtsid üht-teist neilt üle. · Osati arvutada ruut ja kuupjuurt · Kiilkiri kohadati pärsia keelele · Taevavaatlusi tehti ka ajaarvamiseks · Valitses suurkuningas, keda toetasid õukondlased
mis olid samasuguste tunnustega. Nendega koos leiti töödeldud kive, ühelt küljelt teravaks tahutud veerkive, mis olid kaheldamatult elusolendi poolt loodud, seega primitiivsed tööriistad. 1964 määratles Louis Leakey need hominiidileiud uue liigina ja kandis selle perekonda Homo liiginime habilis (~ "osavkäpp") all. Sellise määratluse peamiseks kriteeriumiks oli esiteks australopiteekustega võrreldes märksa suurem ajumaht (600675 cm³) ja teiseks kiviriistade (olduvai kultuuri esemete) esinemine. Skeletiehituse poolest olid need olendid üsna sarnased gratsiilsetele australopiteekustele, välja arvatud suurem ajukolju ja väiksemad purihambad. Esialgu ei tunnustanud enamik paleoantropoloogeLeakey'de leide Homo-liigina, vaid pidas neid mingiks gratsiilsete australopitetsiinide vormiks. Siin toimisid tugevasti juurdunud eelarvamused: inimese ajumaht peab olema vähemalt 750800 cm³ ja esimesed
surimask. · Järgnes peiepidu. b)Osirise kohus: · Kõik peale vaarao peavad selle läbima, kus kaaluga mõõdetakse südant. · Kui süda kergem (MAAT) maailmakorraldusest pole pahategusid ja tagatud igavene elu. · Vastasel korral läks süda õgijatele (krokodilli-jõehobu segu). Egiptuse kultuur 1. Kiri a. Tekkeaeg: u 5000 aastat tagasi b. Hieroglüüfid Egiptuse kirjamärgid · Algul piltkiri, hiljem mõisted, silbid, tähestik. · Üle 1000 hieroglüüfi (õppimine pikk ja raske) c. Kirjutusmaterjal: · Raidkirjad vaaraode elust. · Levinumaks papüüruserullid. d. Kirja taasavastamine · Kiri unustati vanaajal, taasavastajaks oli 1822 prantsuse teadlane Champollion. 2. Haridus a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid