Kadrioru Saksa Gümnaasium VÄRVIDE DIRIGENDID. MUUSIKA JA MODERNSUS EESTI KUNSTIS Kunstinäituse retsensioon Tallinn 2017 Külastasin 19.märtsil 2017 Tallinnas Kumu Kunstimuuseumis 3. korrusel B-tiivas näitust " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis." Näituse kuraator oli Bart Pushaw, kordinaator Liis Pählapuu, kujundajad Kärt Einasto ning Joonas Rumvolt ja graafiline kujundaja Kätlin Tischler. Näitusel kasutati ka Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Raadio Fonoteegi, Rahvusarhiivi Filmiarhiivi, Eesti Rahva Muuseumi , „Eesti rahvaluule antoloogia“ ja Tartu kunstimuusumi helisalvestisi, fotosid ja videoid. Näitust " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis" saab põhiliselt mõista nii pildi kui ka helikeeles
28.09.2015 Jarvis, D. S. L. (2007) Risk, Globalisation and the State: A Critical Appraisal of Ulrich Beck and the World Risk Society Thesis, Global Society, 21(1), 23-46 Tekst toob välja, et moderniseerunud ühiskond on liikumas järgmisesse faasi, mida U. Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)? Refleksiivne modernsus on kaasajastamise protsess, mis on välja arenenud tööstuslikust modernsusest, sellele on omane, et ei toimu enam nii suurt tööstuslikku arengut, kui see oli tööstusliku modernsuse ajal. Refleksiivse modernsuse ühiskonnas väärtustatakse inimeste produktiivsust ning seda, mis on juba ühiskonna poolt kasutuses. Sellele on omane riskiühiskond. Kuidas on selliste muutustega ühiskonnas seotud järgmised protsessid:
Radcliffe-Brown, Alfred Sapir, Edward Saussure, Ferdinand de Spengler, Oswald Toynbee, Arnold Weber, Max Whorf, Benjamin Lee Wittgenstein, Ludwig B. Mida tähendab: antropoloogia autori surm Bedeutung Birminghami koolkond cultural studies dekonstruktsioon diskursus diskursuseanalüüs elamismaailm fonoloogia Frankfurdi koolkond hermeneutiline ring ideoloogia intertekstuaalsus kirjutatav tekst kognitiivteadused kultuurimorfoloogia kultuurisõltelisus kultuuriuniversalism märk modernsus modernism monoteism pindstruktuur postmodernsus postmodernism psühhoanalüüs semantiline kolmnurk semiootika simulaakrum Sinn strukturalism sümboolne kapital suur narratiiv süvastruktuur teisene modelleeriv süsteem (2) Kirjaliku eksami küsimused · Millised on üldise kultuuriteooria eesmärgid ja ülesanded? · Millised kultuuri määratlused on ühiskonnas käibel ning millised on nende probleemid? · Mis on kognitiivne adekvaatsus?
Kas siis Jaapan kuulub vaba maailma hulka, ehk siis talle ei saa omistada neid jooni, mis kaug- Ida tsivilisatsiooni poliitilisel skaalal võib iseloomustada. b. Tema tsivilisatsioonid on väga selgete piiridega, samas praktikas geograafiliselt need piirid võbelevad 100 aasta sees mitu korda edasi- tagasi. Seega- tsivilisatsioonidel selgeid piire ei ole! 24. Mis on moderniseerumine ja kas see on paratamatu? Modernsus saabub siis, kui ühiskonna muutusi peab hakkama põhjendama mõistuslikult ja argumenteeritult. Modernsus kui ratsionaalselt põhjendatud kord. Paratamatu. 25. Võrrelge modernsust ja traditsionalismi ning tooge kummalegi platvormile tuginevaid näiteid Eesti ühiskonnas toimuvatest debattidest. Modernsus toetub väitele, et maaima muutumine on areng PAREMUSE POOLE. Trad. arvab aga, et igasugune muutus on juba taandareng. Modernsus arvab, et arengu taga on universaalses seadused.
kultuurimorfoloogia kultuuri seletamine looduse käekäigu järgi, püütakse jõuda ürgtüübi ideeni, et kõik baseerub ürgsetel nähtustel kultuurisõltelisus iga kultuur genereerib oma mehhanismid maailma mõtestamiseks ja struktureerimiseks, mis ei ole omavahel tingimata ühilduvad kultuuriuniversalism kõiki kultuure võib uurida samade meetoditega ja neis kehtivad samad reeglid märk semiootilises süsteemis miski, mis tähistab reeglina midagi enamat kui ta ise modernsus - modernsus on puhastumine premodernsusest monoteism usk ainsasse, kõikehõlmavasse Jumalasse pindstruktuur nähtav, tajutav tekst, süvastruktuuri väljund; loogilise lause väljund postmodernsus ühisnimetaja muutustele inimeste mõtlemises, kultuuris psühhoanalüüs Freudi poolt loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria; selle kohaselt enamik inimese käitumisest määratud ära psüühikasiseste jõudude poolt seem tähendusüksus; tähenduse väikseim koostisosa
Ühelt poolt on tegemist väga laia mõõtkavaga teooriaga, kuid praktilises geograafias need piirid võbelevad mitu korda edasi tagasi. Tsivilisatsioonidel selliseid selgeid piire ei ole. Tegemist teoreetilise konstruktsiooniga, mis püüab kul.morfoloogilisi argumente ära kasutades põhjendada selgepiirilist poliitilist agendat. Lahendused, mida ta pakub ei ole sellised tasemel, et neid võiks tõsiselt võtta. Modernsus: Kultuuriarengu problemaatika. Arengumudelil põhinevad teooriad: kõik kultuurid läbivad arengus teatud sarnased faasid ja jõuavad samade tulemusteni. nt. Marx: kõik ühiskonnad: orjandus, feodaal, kapitalism, sotsialism. Globaliseerumise tagajärjel: modernsus on levinud ülemaailma. On väga vähe kohti, mis ei ole modernse maailma kontakti sattunud. Max Weber lääne kultuuris on pärast valgustusaega järkjärgult on toimunud midagi, mida võib nimetada
vastukaaluks realismile. Modernismi periodiseerimine 1) PERIOOD- uus romantism (sümbolism) 2) PERIOOD- avangardism (futurism, kubism, varane ekspressionism) Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas: *tööstus revulutsioon Euroopas ja urbaniseerumine *teaduse ja tehnika areng-radioaktiivsuse ja elektri avastamine, esimesed autod, lennukid *Freudi psühhoanalüüs *Einsteini relatiivsusteooria *Nietzhe üliinimese teooria *naisliikumine *kiriku lahutamine riigist Modernsus-periood, aja järk Modernism-kultuurilised tekstid, liikumine/suund Futurism Futurismi loetakse varaseimaks modernistlikuks vooluks 20.sajandil. *Itaalias 1909,F.F Marinetti, Itaalia futurismi manifest. Futurism sai alguse Itaalias, peavooluks kujunes ta Venemaal. (Venemaal 1913.V.Majakovski, vene futurismi manifest) · Futurismi teoreetiliseks/filosoofiliseks taustaks on Nietzsche üliinimese käsitlus.
Uus põlvkond: Huvi kaasaja inimese vastu, otsib elu mõtet Tunda maailmakirjanduse mõju Kritiseeris iganenud tõdesid Päevakajalised teemad ja kõiketeadev autor kaovad Uuendusmeelsed: Unt, Vetemaa, Traat, Tuulikud, Kallas. Traditsiooniline proosa: o H.Sergo ,,Põgenike laev" o R. Kaugver ,,40 küünalt" o V. Saar ,,Ukuaru" UUDE proosasse lisandub tinglikkus, modernsus, inimese siseelu uurimine. Autoreid: Vahing, Saluri, Saaber, Vint, Saat. 70ndail traditsioonilise ja tingliku korvale tuli DOKUMENTAALSUS. o Tugineb ajaloolistele allikatele o Eesmärgiks näitada nii palju tõde kui vähegi võimalik. o Ajaloolisi isikuid vaadeldakse omas ajas. Parimad: o J.Kross jõulised inimesed väljaspool oma päritolu keskkonda. o L
Kultuuri arengu seoseid ühiskonna korralduse, majanduse ja haridusega Mõistekasutuse fikseerimine MÕISTED • (post)modernsus — tähistab ühiskonna arengu kontekstis: objektiivset nähtust, olgu siis seda moodustavate tunnuste hulk, milline tahes (autoriti erinev). • Pre-modernne • (post)modernne — Feodalism. Agraarmajandus omadussõnana seega mingi Religioon, ettemääratus nähtuse või mõtleja kuulumist Seisuslik ühiskond (post)modernsusse.
Rikkad olid ikka rikkad ja nautisid elu. 3) Äärmuslikud liikumised, tööliste ja kultuuriinimeste seas (suurte mõtlejate mõjud). 4) Tööstuse areng, elu kiirenemine, linnastumine, mass-inimene, üksindus, hoolimatus. 5) Viib Esimese maailmasõjani, mis oli täielik vapustus (1914-1918). 6) Pettumine kõiges (teaduses, kultuuris, religioonis, inimkonnas, inimlikkuses). „Jumal on inimkonna hüljanud“ Ekspressionistid leidsid, et modernsus on inimese tõuganud orjalikule positsioonile, inimkond peab sellest vabanema; moodne linn on olemuselt põrgulik, kuna allutab üksikindiviidi tööstusühiskonna mehaanilisele keskkonnale, muudab inimese seesmiselt tasakaalutuks. Ekspressionistid süüvisid linna koletusliku olemuse paljastamisele; inimene on eemaldunud oma loomulikust keskkonnast ehk loodusest; subjektiivne emotsioon on alaliselt represseeritud – see emotsioon tuleb vabastada (loominguliselt) ja suunata
Aga kui palju on olemas inimesi kes ei nõustu üldiste masside arusaamadega ja tõekspidamistega? Julgen väita , et vähe, aga kui ei oleks üldse sellist olemust ja elamismalli kui massikultuur, kas me tuleks toime? Kui vaadelda seda terves maailmapildis siis sellisel elutasemel nagu praegu ilma massikultuurita ei toimiks midagi. See on miski, mida tarbivad kõik ühiskonnas massiliselt. Mingil moel on massikultuur seotud igapäevaeluga. Minu meelest on sõnadel massilisus, globaalsus, modernsus, praktilisus vägagi positiivne alatoon. Ja need sõnad kindlasti kirjeldavad massikultuuri. Seega mina leian, et massikultuur ei ole miski, mida pidada halvaks. Kui inimesed elaks eraldatult ja igaüks tuleks täiesti oma mõttemaailmaga välja ei toimiks asjad nii nagu peaks. Alustades siis riikide juhtimisest kuni kirjanduskriitikani välja. Info levik oleks piiratud ja liiga suure varieeruvusega. Muidugi on olemas sama palju
Ajakiri Tulimuld, Eesti Soneti ajalugu, Eesti kirjanduse bibliograafiline teatmik. Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartu. Tähelepanu väärivad Bernard Kangro kirjandusloolised raamatud "Arbujad" (1981) ning "Arbujate kaasaeg" (1983). Kalju Lepik (1920-1999) Luuletaja isamaaluule, modernsus, poliitilisus Kujundlikkus vorm-eksperiment Vabavärss, rühmitus Tuulisui, tõde ja ausus Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades, nende hulgas "Iloli" ja "Tuleviku Rajad". Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga. Tunnuslikud on omapärane ja jõuline kujunduslikkus ning
Kus puuduvad igasugused piirid. Põhiliselt tehakse maalinguid inimeste kehadele, kas siis ülekeha või ainult teatud piirkondadesse nimese kehal. Igasugused tatoveeringud ja rõngastamisel. Igal tatoveeringul mida lastakse teha on mingi kindel tähendus. XX.sajandi kunst on midagi uut, mis mulle endale väga meeldib. Kuna puuduvad kindlad piirid, millest üle ei tohi minna. See on uus ajastu, mis käib meie ajastuga käsikäes ning mida iseloomustab uudsust ning modernsus. Kasutatud kirjadus: http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/index.htm http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=13589:pariisis-armastatakse- kunsti&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3372 http://www.kunstikeskus.ee/stuudio/stuudio_set_kunst_liik.htm http://www.annaabi.com/materjal-52172-inglise-kunst-19-ja-20-sajandil http://et.wikipedia.org/wiki/Vassili_Kandinsky http://et.wikipedia.org/wiki/Abstraktsionism http://et.wikipedia
Lepiku luules sageli esinev motiiv. Haridustee: 1. Tartu Kaubanduskeskkool (alates 1935) 2. Tartu Ülikool (ajalugu & arheoloogia; jäi pooleli seoses mobilisat- siooniga sõjaväkke) 1940. aastast alates kuulus rühmitusse ,,Tuulisui". 1944. aastal põgenes Rootsi, kus alguses oli köögitööline, hiljem töötas raamatupidajana. Lepik oli Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees ja paljude pagulasorganisatsioonide liige. Loomingu märksõnaks on modernsus ning Lepiku looming on kriitiliselt aus. 1. vabavärss 2. absurd 3. kontrast 4. assotsiatsiatiivsus 5. geomeetrilised elemendid Sisus domineerivad: 1. ajapoliitiline vastasseis 2. pagulase saatus 3. loominguprobleemide kujutis Pagulasteema kajastub luuletustes: 1. ,,Kerjused treppidel" 2. ,,Mängumees" 3. ,,Marmorpagulane" 4. ,,Kadunud külad" ,,Mu kodumaa"
● Otseturundus - telefoni teel pakkumised, otsekirjad, e-posti teel pakkumiste saatmine, sms-ide saatmine jne. ● Müügiedendus - allahindlused, tarbijamängud, loosimised. ● Sündmusturundus - osalemine messidel ja laatadel. 5. SWOT-analüüs TUGEVUSED NÕRKUSED ➔ Turuliider ➔ Vähesed sihtkohad ➔ Brändi tuntus ➔ Vähene modernsus ➔ Pidev areng ➔ Tööjõu kasvavad nõudmised ➔ Ärikliendi lojaalsus ➔ Madala kvalifikatsiooniga tööjõud ➔ Mitmekesisus ➔ Erakliendi truudusetus ➔ Tütarfirmad VÕIMALUSED OHUD ➔ Uute sihtkohtade loomine ➔ Õnnetused, katastroofid
väga oma kodumaale jäänud naist ning üritab algul ametlikult ja pärast illegaalselt linnast lahkuda. Ta tunneb ennast linnas võõrana ning ei pea õigeks, et teda Oranis kinni hoitakse. Kui Rambertil avaneb lõpuks võimalus linnast lahkuda, ütleb ta ära ning soovib hoopis Rieux’ aidata ning alustab tööd karantiini hoonete juhatajana, sest tema sõnul kuulub ta nüüd peale pikki kuid linna osaks ning peab lahkumist häbiväärseks. 5. Milles seisneb Sinu arvates selle teose modernsus, mis iseloomustab seda kui 20. sajandi teost? , Camus „Katk“ tundus minu jaoks klassikalise romaanina, milles oli palju modernistlikke jooni. Camus kirjutas filosoofiliselt ning modernromaanile omasena tundus kohati, et ei juhtu mitte midagi. Minu arvates oli autor rohkem rõhku pannud selle, et kuidas jutustada, mitte mida jutustada. 6. Mida erilist/omapärast selles teoses leidus? Autori sõnaline väljendusrikkus on suurepärane. Teoses on mitmeid mõtlemapanevaid tsitaate
Harjumuspärastud vaated, kihiline maailmajäädvustamine/nägemine. Liikumine pildil saab kultuslikuks. Tava albumi foto kaob massidesse ja muutub tavarahva lõbuks. Mehaanilisus võtab hoogu ühiskonnas kui ka humanismis, puutumata ei jää ka kultuur ja kunst. Kõik mehhaniseerib ja taandub mehaanikale. Vanad tavad ja arusaamad, et inimene on kõige olemus ja keskus, kõige looja, kus tehnika on käsi selle teostuseks, on hääbumas. Modernsus tuleb kiire hooga ja sõidab kõigest üle oma ebastabiilsuse, piiritlusetusega ning olemuseta. Kunstnikust kui loojast on saamas hoopis kunstnik, kes peab samas ka olema kui manager iseendale, ehk ta peab ise olema produkt ja looja ühes isikus, et avaldada ja näidata maailmale oma kuntsi. Originaalsus asendus nutika kombineerimisega olemasolevast, sest igaüks tahtis ja sai olla kunstnik kuna abivahendid selleks olid kättesaadavad juba kõigile. Klisee, mis ennem oli kui tabu sai
• Individuaalne vastutus oma valikute ees: „we have no choice but to choose“ (Giddens, 19 Aja ja ruumi lahutatus: • Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; • Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Riskiühiskond: • Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond: - looduslikud ohud • Industriaalne ühiskond („esimene modernsus“): - Looduslikud ohud - Toodetud, inimtekkelised riskid, mida tajutakse kontrollitavana (nt tervishoiusüsteem) • Riskiühiskond („teine“, refleksiivne modernsus): - toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine - „(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele“ Töö muutmine, ettevõtlus ja firmad
E.Durkheimi-Tema meelest oli tööjaotus sotsiaalse solidaarsuse säilitamiseks.Ta andis mõista, et tööstusühiskonnas on oht, et kõik hajub nagu see ka oli. Andis mõista,et kuna kiriks ja pere ja naabruskond kaotasid oma rolli siis võib enesetappude arv kasvada sest vaimne tugi puudub. 7.Iseloomusta ja võrdle modernset ja postmodernset ühiskonda,millised võivad olla kujunemise põhjused,tagajärjed,positiivsed negatiivsed küljed. Modernsus ja postmodernsus on nagu vastandid.Moderne ühiskond tugines kapitalismile ja tööstuslikule tootmisele.See oli väga hästi organiseeritud.Valitses bürokraatia,jaotumine oli klassideks.Sel ajastul arenes ühiskond väga kiiresti:jõukus kasvas,tõusis turvalisus ja heaolu.Hinnati kõike mis on uus ja kaasaegne.Inimesed näevad rohkem tulevikku ja pingutavad selle nimel,teevad tööd,koostöö peab olema väga hea.Ses ühiskonnas on tihe suhtlemisvõrgustik kuid suhted on väga pinnapealsed
postmodernistliku kunsti eesmärk. Postmodernistlik muusika. - Postmodernistlik muusika ei ole eraldiseisev muusikaline stiil, vaid pigem viitab muusika postmodernistlikule ajastule. Postmodernistlik muusika, teiselt poolt on kunst, mis tuleb pärast ja reageerib modernismi vastu . Massikultuur - See on miski, mida tarbivad kõik ühiskonnas massiliselt. Mingil moel on massikultuur seotud igapäevaeluga. Minu meelest on sõnadel massilisus, globaalsus, modernsus, praktilisus vägagi positiivne alatoon. Ja need sõnad kindlasti kirjeldavad massikultuuri. Popkultuur - Popkultuur ehk massikultuur on isikupäratu maitsega tarbijale mugandatud vaimne ja aineline kultuur.Popkultuur muutus sotsiaalseks nähtuseks pärast II maailmasõda, kui tarbekaubatoodang oluliselt tõusis ja massikommunikatsioonivahenditega (algul eriti televiisoritega) sai kiiresti levitada tekkivat ajaviitelist kunsti. Mis on Teine?
3. Tööstuslik kaubatootmine 4. Rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses 5. Vabameelsus inimsuhetes 6. Inimõiguste tunnustamine Veel ühiskonna kohta kasutatavaid oskussõnu 1. Valitsemine demokraatia, diktatuur 2. Majandus, tehnoloogia tööstusühiskond, postindustriaalühiskond infoühiskond, teadmusühiskond uus majandus teadmistepõhine majandus 3. Sotsiaalne võrdsus ja õiglus heaoluriik 4. Sotsiaalfilosoofid modernsus, postmodernsus (väärtused, inimsuhted, maailmatunnetus) Vaatame lk 5 joonist Agraarühiskond 1. Töötegemine sõltus ilmastikust 2. Rahvakalendri tähtpäevadest 3. Usupühadest 4. Pidutseti tavaliselt tööperioodi lõpus, mis oli jätk töisele tegevusele 5. Käsitsi tootmine 6. Suured perekonnad 7. Väikelaste ja vanurite eest hoolitses pere Tööstusühiskond 1. Esikohale tõusis tööstuslik tootmine 2. Töö korraldatud konveieril (fordism) 3
indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel. · kommunikatsioonitehnoloogiate areng · mobiilsus (ka tunnetuslikult) · uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest · teemadest · globaalne tööjaotus · globaalse ja lokaalse segunemine · erinev globaliseerituse ,,aste" Riskiühiskonna mõiste: · Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond: - looduslikud ohud · Industriaalne ühiskond (,,esimene modernsus"): - Looduslikud ohud - Toodetud, inimtekkelised riskid, mida tajutakse kontrollitavana (nt tervishoiusüsteem) · Riskiühiskond (,,teine", refleksiivne modernsus): - toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine - ,,(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele" 3. loeng Majandus ühiskonnas
Merton - tänapäevase teaduse aluseks ei olnud tehnika areng, vaid uus maailmavaade. 14.saj tekkisid esimesed sotsioloogilised uurimused Ibn Khalduni, Platoni ja Aristotelese teoses. Järgnes 18.saj lõpu "Soti valgustusajastu" ja Adam Smith, David Hume ning Adam Ferguson. Sotsioloogia sünniks vajalike eeltingimuste hulka kuulusid nii traditsiooonide nõrgenemine, arusaama tekkimine, et sotsiaalne kord pole jumaliku päritoluga, kui ka suurenev sotsiaalne mitmekesisus. Modernsus. Moderniseerumine võimaldas lihtsa traditsioonilise ühiskonna killustumine esile kerkida iseseisvatel indiviididel, keda vähemalt abstraktsel tasandil peeti võrdseteks. Samaaegselt egalitaarsuse levikuga tekkis ka ideoloogia mis seda õigustas, ning need kaks nähtust toeatsid teineteist vastastikku. Egalitaarse individualismi esilekerkimine muutis nii ühiskonna ülesehitust (eriti mis puudutab suurenenud vabadust eraelus ja
episoodid ei seostu olnutega. Modernistlik kirjanik loob teksti oma meetoditel: kasutab unenägusid, müütilise arhetüüpe, motiivide ja sümbolite varieeruvat kordamist jne. Traditsioonilise meetrumi asemel on vabavärss või vabarütm. Teksti osade vahel puudub põhjuslik seos ja aja vool on segi paisatud, sündmuste loomulik kronoloogia lõhutud. Lugeja pole enam kõikteadja ega hinnangute andja. 4. Mis vahe on mõistetel modernne ja modernistlik? modernsus -- tähistab järgnevalt objektiivset nähtust, olgu siis seda moodustavate tunnuste hulk, milline tahes (autoriti erinev); modernne -- omadussõnana, mingi nähtuse või mõtleja kuulumine modernsusse, kaasaegsusesse; modernistlikku kunstivoolu esindav; kirjandus, mis muudab olemasolevat kirjandusmudelit. modernism, modernistlik -- tähistab subjektiivset valdkonda, mingit
Suveräänsuse väline külg: westfaalilike lõpliku võimuga riikide võitlus, sõjavägede (ja kulutuste) kasv Suveräänsuse sisemine külg: westfaaliliku lõpliku siseriikliku õigusvõimu nõue ja kasvanud suutlikkus seda teostada: uued bürokraatliku korralduse ja teabe- vahetuse vormid, uued jälgimisvahendid, uued maksu- kogumise ja arvepidamise tehnikad, uued sotsiaalse kontrolli tehnoloogiad Absolutism kui modernsus Tänapäevase riigi Tänapäevase riigi tunnustest olemas: tunnustest puudu: Kontroll sunnivahendite Põhiseaduslikkus üle Rahvasuveräänsus Territoriaalsus Umbisikuline võim Suveräänsus Avalik bürokraatia Bürokraatia Legitiimne võim Maksustamine Kodakondsus Modernse riigi areng Eelarve kasv: 1700 rahuajal 5% SKT-st, sõjaajal 10% SKT-st, 1810: 25%-35%
sugulist orientatsiooni muuta või soomlaseks hakata! Asjad, mis kunagi näisid endastmõistetavad või mida tehti spontaanselt, nagu söömine, laste kasvatamine, seks, kõnelemine, puhkamine, on nüüd pideva uurimise ja tähelepanu all. Kõike seda tuleb eluaeg õppida. Umbkaudu sellist olukorda nimetabki Beck "refleksiivseks moderniseerumiseks": miski pole seal enam enesestmõistetav, kõikesöövitav modernsus on hakanud uuristama ka iseenda eeldusi. Üsna hõlbus on ette näha, kuidas riskiühiskonna vulgariseeritud mõiste võib osutuda mugavaks ideoloogiliseks relvaks valitsejate käes. Riskide teadlikule ülespuhumisele sai juba viidatud. Riskiühiskonna kontseptsioon lubaks ka valitsejatel ütelda neile, kellel on kehvasti läinud (nt sundüürnikele), et elu ongi üks suur valik ja riskimine, kus ei maksa loota riikliku poputaja peale
Turism Saksamaal Saksamaad arvestatakse üheks ohutumaks reisimise sihtkohaks Euroopas. Saksamaa on ka 3. kõige suurema külastatavusega riik Euroopas. Saksamaa turismikeskus viis läbi küsitluse, kus turistide käest küsiti, miks nad Saksamaale reisivad ja mis neile selle maa juures meeldib. Põhjused Saksamaal puhkamiseks * Kultuur (75%), * Ilus maastik ja loodis (59%), * Linnad (59%), * Puhtuse (47%), * Turvalisus (41%), * Modernsus (36%), * Head hotellid (35%), * Hea kokakunst / köök (34%) * Hea juurdepääs (30%), * Kosmopoliitsus / hotellindus (27%), * Head ostuvõimalused (21%), * Ööelu (17% ) * Hea hinna / kvaliteedi suhe (10%) Vaatamisväärsused Mitmel pool ehivad Saksamaa maastikku keskaegsed linnused, mis on ka turismimagnetiks. Paljud neist on varemetes, teised hoolikalt ennistatud, olles tänaseni selle omal ajal rajanud aadliperekonna käsutuses
Individualiseerumine :• Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid • Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena • Individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutatus: • Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; • Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Riskiühiskond („teine“, refleksiivne modernsus): – Toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine – „(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele“ Riskid on seotud muutustega sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes: muutuv töökäitumine, • töö garanteerimatus • enesemääratluse ebatraditsioonilisus • isiklike
- Riik ja turg - Globaalsus Lahendused probleemile: universaalsed õigused mitte sarnane praktika Universaalsus on erinev erinevatel tasanditel: - Õiguste sisu, kontseptsioon - Õiguste tõlgendamine - Õiguste vorm, rakendamine Kvalitatiivne eristamine Universaalsus on olemas ainult kontseptsiooni tasandil Inimõigused kui kohalikud õigused – igal pool oma õigused Tuumikõigused – madalaim ühine nimetaja Kosmopoliitne kultuur – modernsus Miks relativismi pooldatakse? - Kultuuris kinni - Poliitiline praktika - Kolonialism - Kohalik patriotism - Eliidi tegevus - Inimõiguste propageerimine Erinevad kultuurid ja inimõigused Aafrika – Banjuli harta Islam – Kairo deklaratsioon ’Aasia väärtused’ - Suveräänsus, areng, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused, kogukond, kohustused - Bangkoki deklaratsioon III loeng
sajandi teisest poolest kuni 19. sajandi esimese veerandini romantika - tundelisus, luulelisus, igatsevus romantism - üks kunstistiil 19. sajandi alguses HISTORITSISTLIK ARHITEKTUUR 18.saj keskel minevikuarhitektuuri eeskujuks võtmine, neogootika(Inglismaa, Saksamaa), neorenessanss, neobarokk1870, raudkontsruktsioonid, Paddingtoni raudteejaam Londonis, vastuolu fassaadi ja siseruumide vahel MODERNISM 1814 Modernism- esineb teaduses, kunstis Modernsus- esineb igal pool, ajastu Avangard- Piiride rikkumine, hukutav ROMANTISM INGLISMAAL, HISPAANIAS JA SAKSAMAAL 1740 INGLISMAA: Johann Heinrich Füssli (1741)fantaasiaid, stseene kirjandusest, William Blake (1757) piibli ja antiikaja tegelasi, William Turner (1775 Teosed romantilise nukrusega. HISPAANIA: Francisco Goya (1746-1828) Paraadportreed, pilkav alltekst,Õudus ja pessimism SAKSAMAA: Caspar David Friedrich (1774)Äärmuslikud ja tundeküllased motiivid, Rõhutab üksindust P
hoiduda igast tuntud stiilist. Kollaz, ready-made, kakofooniad. Eesmärgid: Näkkusülitamine kodanlusele, tema habitusele. Sur-Realisme ja La pittura MetafisicaEsindajad: Dali, Ernst, Magritt Eeskujud: mõjud Sigmund Freudi Psüühika struktuuri õpetusest.Stiilitunnused: usutav illoogilisus. Gravitatsioonijõudude eiramine.Eesmärgid: näidata et asjade olemus on tunnetatav vaid alateadvusliku kaemuse abilvahendusel. Modernsus fotograafias 1906-1930 fotograafia kui moodne vahend. Kaamera ja aparaat uus, käsitöö iganenud. Fotograafiale spetsifika läbiproovimine. Kaamerast, optikast, foto-materjalist jne. Lähtuvad loomevõimalused ja uute koodide õppimine.-,,Neue Sachlichkeit", ,,New Vision"; Vene konstruktivism; VHUTEMAS ja Bauhaus. Pilet nr.3 1. Valguse keemilise mõju märkamine ja kasutuselevõtt (areng)
Aga oma naise jaoks ei jää tal aega. Vahel käitub ta justkui poleks tal naist olemaski. Naine on üksi, Maurer on üksi. Maurer pärines teisest miljööst, mida ta ise kujundas. Maurer oli vaimustatud uute linnaosade korrast ja elanike viisakusest. Imetleb mustamäe funktsionaalsust elukeskkonnana ja imestab uue põlvkonna arhitektide minevikuihaluse üle, mida ta ei mõista. Tunnetab, et tühjal ristteel funktsioneeriv valgusfoor on märk inimeste hoolivusest.meeldib uudsus ja modernsus vastupidiselt Augustile * Laura – töötab telefonivõrgus – aga ei taipa tehnikast suurt midagi/ teleka katki minekul paanika – telekafanatt/ komekümneaastane/ kartis harva – maavärinat kartis/ ei mõelnud üldse maailma peale, ei tea sellest õieti – ei pea ennast otsustajaks/ kartis näha välja vanamoodne ja vanatüdrukulik/ kartis aukartust kogemustega inimeste ees/ ei olnud sõbrannasid tööl/
Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond: Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond: o looduslikud ohud o looduslikud ohud Industriaalne ühiskond („esimene modernsus“): Industriaalne ühiskond („esimene modernsus“): o Looduslikud ohud o Looduslikud ohud
kasutamist. Õukonnadaamid kulutasid oma välimuse hoolitsemisele lugematuid tunde. Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45.grupp Joonis 3. Rokokoo ajastu meiginäide. Joonis 4. Elisabeth Vigee-Lebruni T. Gainsborough. Leedi sinises portree 3. MEIKIMINE 19-NDAL JA 20-NDAL SAJANDIL 19. sajandi märksõnaks oli modernsus. Jumestuses kasutati valget alusvärvi, mis endiselt saavutati tsingi ja vismuti abil. Huulevärvi, põsepuna ei kasutatud peaaegu üldse. Silmade rõhutamiseks kasutati vaid musta kontuuri ja kulmud kujundati alla- poole. 19.sajandi lõpupoole oli puuder pisut roosakas, kollaka varjundiga. Põsepuna võis valmistada ka kodus: maasikatest, liivateest, karmiinist ja piiritusest. Huuli ei värvitud, vaid hammustati punaseks. Esimene huulepulk valmistati 1883. aastal ja see
ad V pa Nüüdisühiskond · 19.saj. ravhusriigid, - ühiskonnad · Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, Tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. · Majandus ja tehnoloogia (tööstus- ehk industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info -, teadmusühiskond) · Maailmatunnetus, inimsuhted modernsus, postmodernsus · Sotsiaalne võrdsus ja õiglus heaoluriik Tööstusühiskond · Tööstuslik tootmine konveierid · Ratsionaalsus aja otstarbekas kasutamine · Bürkraatia · Töö ja puhkeaja eraldumine · Linnaelanikkonna kasv · Urbanism · Leibkonnamudel väikepere Postindustriaalne ühiskond · Kõrgeltarenenud tööstusühiskond a) Kõrgtehnoloogia b) Kirev klassistruktuur
majast lahkudes. Õigus- igalühel õigus täisväärtuslikule elule, teha iseseisvaid otsuseid; Nora lahkumine kui õigus enda eest otsustada jm. Kohustus- teha iseseisvaid otsuseid, kohustus iseenda ees. Kohustus mehe ja laste ees (mees), kohustus olla seaduse kuulekas. Nukumaja kujund- Nora tundis end nukuna (algul mängis isa, siis mees)- selles majas/elus oli ta nukk, lahkudes sai vabaks. Modernsus- pinge ja selle pidev kasv, vaatajale ei jäeta hetkegi lõdvestuseks. Toimumis koht samas kohas, üks väline tegevus (kiri), pinget kruviti mõtete ja aruteludega (sisemine pinge). Inimese peamine kohustus, kirjutas esialgse lõpu pärast- tõestatada naisküsimus, näidata, et naine ei sõltu ainule mehest, tal on õigus teha seda,m is ta õigeks peab. Igalühel on
kultuuriliselt diferentseeruv tarbijaskond Turgude dematerialiseerumine ja de-territorialiseerumine; deindustrialiseerumine, masskohandamine. ,,weightless economy" Ajutiste, paindlike ja ebakindlamate töösuhete levimine, töö feminiseerumine, kõrgema usaldustasemega töösuhete levik 4. Loeng Kaasaegneühiskond ja majandus *Mõisted: Modernne ühiskond- tänapäeva ühiskond Hilismodernne ühiskond (teisene modernsus)- iseloomustab tänapäeva arenenud globaalsete modernsete ühiskondade jätkusuutlikust (või arengut), mitte osa järgneva ajastut, tuntud kui postmodernism või postmodernsus. *A.Giddensi käsitlus: ühiskonna keerukuse suurenemine, usaldus ekspertsüsteemide vastu, ühiskonna refleksiivsus Regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil
Tsivilisatsioon hõlmas üha enam tehnoloogilist arengut/industriaalset maailma – muutus mehaaniliseks. Rahvusliku romantismi probleem – tsivil. oli miski, mis rikkus inimese. ROUSSEAU - Kõik on hästi looja käes, kõik käib alla inimese käes. Kõik inimesed sünnivad puhta, võrdse ja süütuna. Tema mõtted mõjutasid suuresti Pr. revolutsiooni. Terrori abil üritati luua puhtamaid inimesi? 090914 Arusaam inimesest, mis tuli koos Valgustusega, on märgitud ka sõnaga modernsus (subjekt vastandub loodusele ning on võimeline maailmma mõistuspäraselt mõtestama). NIETZSCHE – saksa filosoof 1844-1900 „Tragöögia sünd“ – 1871 – Nietzsche suundumustest Kirjeldas võitlust inimloomuse 2 printsiibi vahel – laenas 2 jumalakuju sümbolit. Apollo ja Dionysos (apollooniline printsiip vs dionüüsiline printsiip) Apollo oli korrastaja, valvas piiride ja piiritluse, seaduste üle. Dionysos oli vastupidine – veinijumal; joobmuse, ekstaasi, ka viljakuse jumalus
mis ei ole omavahel tingimata ühilduvad Kultuuriuniversalism - kõiki kultuure võib uurida samade meetoditega ja neis kehtivad samad reeglid Märk - miski, mis tähistab reeglina midagi enamat kui ta ise, suhe märgikandja, objekti ja tõlgendi vahel. Märgi puhul on (Ferdinand de Saussure'i järgi) oluline tähistaja jatähistatu omavaheline suhe.Klassikalise Charles Peirce'i märkide klassifikatsiooni kohaselt jaotuvad märgid ikoonideks, indeksiteks, ja sümboliteks Modernsus moodne, nüüdisaegne, Tänapäeval mõistetakse modernsete ajastute all vaimuajaloos valgustusaega, mis algas 17. sajandil, majanduses industrialiseerimisaega alates 18. sajandi keskelt, poliitikas Suure Prantsuse revolutsiooni aega 18. sajandi lõpus ning rahvuslikku ärkamisaega 19. sajandi alguses. Kaunite kunstide ajaloos räägitakse modernsuse ilminguna 19. sajandi lõpus - 20. sajandi alguses tekkinudmodernismist.
sõjaväge, kuulutada sõda ja sõlmida rahu. Samaaegselt olid linnad allutatud ka mitmetele piirangutele. o Kirjalikkus Linnaõigused tuginesid (või vähemalt näima tuginevat) kirjalikele hartadele, mis määrasid kindlaks nende juhtimise korra, linna kui terviku ning linnakodanike õigused ning kohustused. Isegi kui kirjalik allikas puudus, loeti, et see on kunagi kindlasti olemas olnud. o Valitsemise suhteline modernsus Hartaga kehtestatud valitsemiskord oli paljuski sarnane modernsele konstitutsioonilisele valitsemissüsteemile: võimude volituste piiratus hartas ettenähtud ulatusega võimu jagunemine (sageli) seadusandlikuks, täitev- ja kohtuvõimuks, millel olid üksteise suhtes piiravad mõjumehhanismid ametiisikute perioodiline valimine seaduste avaldamine
The Body Shop 7 1.4. Need värvid on väga selged ja tugevad, ilma igasuguste nüanssideta. Sellesse gruppi kuuluvad must ja valge, vaarikapunane, sidrunikollane, nefriidiroheline, jääsinine, indigo, violett. Need värvid peegeldavad selliseid omadusi nagu suurepärasus, materiaalsed pürgimused, efektiivsus, dramaatilisus, erudeeritus, modernsus, kõrgtehnoloogia. Samas võivad selle grupi värvid jätta külma, hoolimatu, ebasõbraliku, materialistliku ja kalli mulje. Kuulsad selle grupi inimesed on Margaret Thatcher, Sean Connery ja Gordon Brown. Firmadest kasutavad selle grupi värve British Airways, National Westminster Bank ja Texaco. On huvitav märkida, kuidas reklaamides püütakse sõnastusega kummutada nende värvide ebasõbralikku muljet, seetõttu on neil firmadel ka sellised loosungid nagu "maailma kõige
Tarbimine on vabaduse, õnne ja võimu juurde jõdmise vahend. Need omadused sõltuvad tarbija võimest valida, hankida, kasutada ja nautida materiaalseid objekte. Douglas ja Isherwood - rääkides asjadest kui informatsioonikandjatest - väidavad, et vaesus ei tähenda mitte depriveeritust materiaalsetest objektidest vaid depriveeritust sotsiaalsest maailmast, suhtlusest. Tarbimisühiskond või kultuur ongi modernne maailm - sedavõrd kui ,,modernsus" hõlmab vaba, ratsionaalset tegutsejat maailmas, mida ei juhi traditsioonid vaid teadmised ja ratsionaalsus. Silmapaistva tarbimise ideoloogia. Lisaks sellele, et tarbimine on hea elu sünonüüm, on see mehhanismiks, millega sotsiaalseid erinevusi märgitakse ja hoitakse. Maailma arengu majandusideoloogia. Peale kommunistliku bloki kokkukukkumist ja riigi või plaani jaoks tootmise lõppu on kõrgema elustandardi tagaajamine üha vähgem reguleeritud majanduses
uute tingimustega, elu muutub) Individualiseerumine Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena Individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutatus Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu (inimeste suhtlemine järjest enam läbi interneti) Vähenev usaldus, usalduse leidmine nt. Finantssüsteemid jne Riskiühiskond ("teine", refleksiivne modernsus) Risk ilmneb olukorras, kus teatava sündmuse toimumine on ebakindel ja neil ei ole riigipiire Eelindustriaalne- looduslikud ohud ehk tormid, maavärinad Industriaalne ühiskond looduslikud ohud, toodetud, inimtekkelised riskid, kontrollitud Riskid on seotud muutustega sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes, nt muutuv töökäitumine, töö garanteerimatus, enesemäärtluse ebatraditsioonilisus, isiklike suhete demokratiseerumine
et nad on teineteisele niivõrd vastanduvad. Realism ja romantism käsitlevad ühiskonda ja inimest erinevalt, kuid siiski äärmiselt tõetruult üks hingeliselt ja õhkavalt ja teine ratsionaalselt ja pigem kalgilt. 7. Modernism ja postmodernism kui kirjandusvoolud ja kui üleajastulised loometüübid. Modernistide kujutuslaad ja arusaamad kirjanduse ja kirjaniku rollist. Modernism ja modernsus. Postmodernism ja postmodernsus. Mis on postkoloniaalne kirjandus? Millal see mõiste kasutusele tuli? Milliseid ühiseid jooni on erinevate piirkondade postkoloniaalsete teoste kujutuslaadis ja temaatikas? Modernismi peetakse realismi vastandiks. Modernistlik kunst on impressionistlik, käisitleb subjektiivset psühholoogiat ja rõhutab oma kunstilisust. Modernistlik kunstnik arenedab end pidevalt
*inimkond ei ole inimteadmise keskne probleem *inimese konseptsioon on humanitaarteaduse looming 50 XII LOENG Foucault *uurib, mis on saanud teaduse rollist *probleemid teaduses (Nietzsche mõjutused) 3 pettekujutust teadused eeldavad, et on antud objektiivsete teaduste kogu, mis ootab avastamist teadlastele kuulub objektiivne teadmine, on oma olemuselt neutraalne teaduse saavutused on kasulikud kogu inimkonnale *modernism, postmodernism voolud *modernsus, postmodernsus m õttevoolud *modernsus on olemas erapooletu teadja ja tedmine (F eitab seda pigem) 51 *oleme osa teadmise struktuurist ja seista eemal ning teada objketiivselt midagi, teadmine pole midagi neutaarset ega objektiivset *tõeküsimus t õde pole mingi selline asi, mida saaks katsetekse kindlaks teha *teadmine on seotus otseselt võimuga (Nietzsche) *" Võim produtseerib teadmist, ei ole olmas võimusuhet vastava teadmisalata, ei ole ka teadmist, mis ei eelda võimusuhteid" *teadus ja teadmine F puhul ideoloogia
Enese vastandamine vanale oli kirjanduses suhteliselt innovaatiline nähtus. Modernism leidis, et ongi vaja ,,uut" ja ,,teistsugust" kunsti. Teosed on keerulised, suurt tähelepanu pööratakse vormile. Lugejat tahetakse sokeerida ja raputada, panna tööd tegema. Tundub, et maailm oleks nagu kriisis. Reaktsioon tehnikale, mis on midagi inimvaenulikku (enne arvati, et on osa progressist mis teenib inimkonna huve). Autoreid ühendabki suures osas seos tehnikaga. Modernsus maailm, kus feodaalkord laguneb ja tekib ,,uus" aeg, ka informatsiooni levik. Modernism = reaktsioon modernsusele. Inimesed näevad, et tohutu kiirusega toimub teaduse ja tehnika areng, muutunud on tarbimine, perekondlikud suhted ja ühiskondlikud suhted, ning kõik see ei ole nii positiivne kui varem arvati (muidugi jääb autoreid, kes leiavad, et see kõik on positiivne). M tahab panna inimesi tundma, et tegemist on kriisi mitte arenguga.
● Ruumi muutus – vahemaade vähenemine, füüsilise koha kadumine, läheduse mõiste muutumine, globaalse – kohaliku eristav võrdlemine, kohaliku ruumi väiksemad elemendid (sh subkultuurid, dialektid) väärtustatud. ● Aja muutus – aja tajumise muutumine, aja distantsi vähendamine, ‘kiire’ mõiste muutumine, ‘igavikulise’ mõõde ‘kõrges’ kultuuris, kultuuri muutumine ajas – traditsioonilisus – modernsus – postmodernsus. Ajakirjandus ja avalikkus Avalikkus kui ühiskonna sfääride (poliit-, kultuuri-, majandussfäär) kommunikatsiooni keskkond. Ajakirjandus on ühiskonna avaliku mõtte protsess avalike tekstide vahendusel. Tekst ja avalik tekst Tekst on kultuuris/ühiskonnas praegu kindlasti üks enim kasutatud mõisteid. Tekstid peegeldavad kultuure, inimeste mõtteviise ja olukordi, samas ka kujundavad neid. Kõige
luule loomise tegi talle kergemaks asjaolu, et ka ta ise oli pärit suurlinnast, ning sarnanes eeldustelt ,,silmakirjalikule lugejale". Moodne lugeja on võõrdunud lüürikast, sest nad ei leia kontakti enda kogemuste ja lüürika vahel. Niisiis proovib B. Leida viisi, kuidas võiks lüüriline luule põhineda kogemusel, millega kaasneb shokielamus. B. usub, et ilu koosneb kahest vastandlikust poolest: igavene ja muutumatu ning suhteline ja sattumuslik. Modernsus on mööduv, põgenev, sattumuslik, ta on kunsti üks pool, sest teine on igavene ja muutumatu. B. Luule oli algul ehmatav, kuid kui mässumeelsed noored õppisid pähe ,,Raipe", aitas ülejäänute pahameel ta mainet ainult levitada. Modernism oli määratud igavesele taastulekule alates sellest, kui Noor-Eesti kuulutatud väärtused hakkasid domineerima. Suurlinna rütmist osasaamiseks ei pea enam elama tingimata linnas. Ka shokielamus on muutunud lausa
rahvastikurühmade palgavõimalustele on suhteliselt väike. Jarvis, D. S. L. (2007) Risk, Globalisation and the State: A Critical Appraisal of Ulrich Beck and the World Risk Society Thesis, Global Society, 21(1), 23-46 – vt. ka lisamaterjali ’U. Beck – Riskiühiskond’ 1. Tekst toob välja, et moderniseerunud ühiskond on liikumas järgmisesse faasi, mida U. Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)? Refleksiivne modernsus on kaasajastamise protsess, mis on välja arenenud tööstuslikust modernsusest, sellele on omane, et ei toimu enam nii suurt tööstuslikku arengut, kui see oli tööstusliku modernsuse ajal. Refleksiivse modernsuse ühiskonnas väärtustatakse inimeste produktiivsust ning seda, mis on juba ühiskonna poolt kasutuses. Sellele on omane riskiühiskond. 2. Kuidas on selliste muutustega ühiskonnas seotud järgmised protsessid:
kergemaks asjaolu, et ka ta ise oli pärit suurlinnast, ning sarnanes eeldustelt „silmakirjalikule lugejale”. Moodne lugeja on võõrdunud lüürikast, sest nad ei leia kontakti enda kogemuste ja lüürika vahel. Niisiis proovib B. Leida viisi, kuidas võiks lüüriline luule põhineda kogemusel, millega kaasneb shokielamus. B. usub, et ilu koosneb kahest vastandlikust poolest: igavene ja muutumatu ning suhteline ja sattumuslik. Modernsus on mööduv, põgenev, sattumuslik, ta on kunsti üks pool, sest teine on igavene ja muutumatu. B. Luule oli algul ehmatav, kuid kui mässumeelsed noored õppisid pähe „Raipe”, aitas ülejäänute pahameel ta mainet ainult levitada. Modernism oli määratud igavesele taastulekule alates sellest, kui Noor-Eesti kuulutatud väärtused hakkasid domineerima. Suurlinna rütmist osasaamiseks ei pea enam elama tingimata linnas. Ka shokielamus
annaabi.ee 
