Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mis mulle meeldib/ei meeldi XX s II poole kunstis (0)

1 Hindamata
Punktid
Mis mulle meeldib/ei meeldi XX s II poole kunstis
XX. sajandi kunst on võrreldes teiste sajanditega midagi uut ja enneolematut. Kunstis on palju uusi kujutusviise ja kiiresti vahelduvad kunstivoole.
Ameerika kunstis toimus tormiline areng nagu ka Inglismaal ja Euroopas. Nendes riikides uue kunstivoolu algmeteks olid fovism, kubism , abstaktsionis, ekspressionism , futurism, dadaism ja sürrealism. Kõiki neid mõisteid võis nimetada ka ühesõnaga modernismiks ehk uue ajastu kunstiks.
Üheks kunsti liigiks xx. sajandil oli installatsioon, kus valmispaigaldatud ruumiline ehitis andis kokku kompositsiooni, mida siis esitati vaatajale. Installatsioon hõlmab endal alla kogu ruumi kasutuse. See on üks paremaid ruumi kasutamis võimalusi kunstis.
Abstraktsionismi iseloomustab värvide, joonte, punktide ja erinevate pindade ning vormide abil maailma ja kõik sellega kaasnevad kujutamise. Kunsti liik ei lähtu reaalsetest objektidest, vaid kõik on iseenda kujutusvõime teha. Abstraktsionismi levik oli väga kiire ning esimeste tääde näitus toimus Pariisis 1930.aastal. Kuulsamaks abstarktsionismi kunsti autorik on Vassili Kandinsky , kelle üks kuulsamaid maale on `` Murnau kirikuga ``. Abstraktsionismiga on tihedalt seotud tegevusmaalikunst mida nimetatakse Action paintings , mille puhul on teose loomise protsess võrdselt oluline või olulisemgi lõpptulemusest. Teose tunnuseks on see, et valmival töö on väga suured mõõtmed.
XX. sajandi üks stiile minimalistlik . Mille tunnusteks on võimalikult vähene kaunistuste, ilustuste ning detailide kasutamine ning keskendutakse ainult hädavajalikule. Kunstile iseloomulikemad jooned olid lihtsus,askeerlikkus ning selgus. Mida võib kõige endal leida Mies van der Rohe töödes.
Võime öelda, et uue sajandi kunsti iseloomustab ka looduslik stiil, mida hakkati nimetama maakunstiks. Kus kasutati looduslikke materjale nagu näiteks liiv, kivid . Samuti võime öelda, et see on loodust peamiselt maastiku pinnavorme ümberkorraldav kunst . Maakunsti üheks algatajaks oli Walter de Maria, kes lasi Nevada kõrbesse tõmmata kaks paralleelset 3,6 km pikkust joont.
Arenesid välja ka veel kaks täiesti erinevat kunsti liiki, milleks on siis opkunst ning
popkunst .
Opkunst keskendub peamiselt ainult optiliste efektide loomisele, mis on ka tänapäeval väga populaanre kasutus arhidektuuris. Lihtsate geomeeriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või siis erinevate suunade liikumisi . Opkunsti suuna eestvedajaks võime nimetada Victor Vasarely ning hilisematest esindajatest näiteks Bridget Railey.
Popkunsti võime nimetada ka massikunstiks, puuduvad kindlad maalimis traditsioonid. Seda iseloomustavad vaid kaasaegset ühiskonda kujundavad produktid ja industriaalse kultuuri objektid. Kasutatakse kõige aegisemaid ja iseenesest tühiseid esemeid,mille keskel inimene igapäevaselt viibib. Täid teostatakse ülisuurtes mõõtmetes ning väga erksates värvides.
Üks kõige shokeerivam uue ajastu liike minu jaoks on kehakunst . Kus puuduvad igasugused piirid. Põhiliselt tehakse maalinguid inimeste kehadele, kas siis ülekeha või ainult teatud piirkondadesse nimese kehal. Igasugused tatoveeringud ja rõngastamisel. Igal tatoveeringul mida lastakse teha on mingi kindel tähendus.
XX.sajandi kunst on midagi uut, mis mulle endale väga meeldib. Kuna puuduvad kindlad piirid, millest üle ei tohi minna. See on uus ajastu, mis käib meie ajastuga käsikäes ning mida iseloomustab uudsust ning modernsus.
Kasutatud kirjadus:
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/index.ht m
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=13589:pariisis-armastatakse-kunsti&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3372
http://www.kunstikeskus.ee/stuudio/stuudio_set_kunst_liik.ht m
http://www.annaabi.com/materjal-52172-inglise-kunst-19-ja-20-sajandil
http://et.wikipedia.org/wiki/Vassili_Kandinsky
http://et.wikipedia.org/wiki/Abstraktsionis m
http://et.wikipedia.org/wiki/Installatsioon_%28kunst%29
Mis mulle meeldib ei meeldi XX s II poole kunstis #1 Mis mulle meeldib ei meeldi XX s II poole kunstis #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maasikas93 Õppematerjali autor
Hinne saadud 5

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

20 SAJANDI KUNST
119
doc

20 SAJANDI KUNST

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo kokkuvõte
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM

Kunstiajalugu
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

kui „informatsioonikunstiks“ ehk lühidalt „infokunstiks“. Kuid rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Näiteks ka protestantlik piiblikaanon koosneb 66 raamatust, millest 39 raamatut moodustavad Vana Testamendi ja 27 raamatut Uue Testamendi. Kõik Maailmataju osad nagu ka inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile – teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. „Kolm Suurt Jagu“: 3

Üldpsühholoogia
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

1. SISSEJUHATUS Nagu varasematel aegadel, on Eestimaa ka viimase saja aasta jooksul olnud väga erinevate kultuuride mõjusfääris: 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul oli meie kultuur tugeva saksa mõju all, sellele lisandus Vene tsaaririigi venestamisele suunatud haridus- ja kultuuripoliitika, mille toimel tugevnesid vene mõjutused, siis paarkümmend aastat afroameerikaliku džässi 1 mõjusfääris, peale II maailmasõda uuesti poole sajandi pikkune venestamissurve, sajandi lõpukümnenditel aga ingliskeelse lääne popkultuuri sissemurre. Neid tegureid ei saa küll vaadelda samal tasandil, sest osa neist (džäss) on toiminud vaba leviku printsiibil, mõjutades suhteliselt piiratud kontingenti, nagu muusikud ja muusikaga lähemalt seotud inimesed. Venes- tamisele suunatud haridus- ja kultuuripoliitika läbisurumiseks oli kasutusel nii 20. sajandi algus-

Muusika ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun