Massikultuur (1)

.
Kas tuleme toime massikultuurita
See mis on tänapäeval meie ümber , suured ja väiksemad linnad, tulede kuma ja piiramatu Wifi levik on kõik osa massikultuurist. Inimesed praegusel ajal , 21. Sajandil, kes ei ole osa massikultuurist on justkui eraklikud või on ise teadlikult eemalehoidvad. Massikultuurist eemale hoidmine on väga raske, inimesed elavad üksteisele nii lähedal, tahes tahtmata ollakse massikultuuri osa. Olenemata kas sa loed näiteks viimast Harry Potteri saagat, käid kinos või kuulad raadiot , isegi su töö võib olla osa sellest. Nimelt massikultuuri vastand on eliitkultuur - kultuur mis on mõistetav vaid kitsale inimgrupile. Aga kui palju on olemas inimesi kes ei nõustu üldiste masside arusaamadega ja tõekspidamistega? Julgen väita , et vähe, aga kui ei oleks üldse sellist olemust ja elamismalli kui massikultuur , kas me tuleks toime?
Kui vaadelda seda terves maailmapildis siis sellisel elutasemel nagu praegu ilma massikultuurita ei toimiks midagi. See on miski, mida tarbivad kõik ühiskonnas massiliselt. Mingil moel on massikultuur seotud igapäevaeluga. Minu meelest on sõnadel massilisus, globaalsus, modernsus, praktilisus vägagi positiivne alatoon . Ja need sõnad kindlasti kirjeldavad massikultuuri. Seega mina leian, et massikultuur ei ole miski, mida pidada halvaks. Kui inimesed elaks eraldatult ja igaüks tuleks täiesti oma mõttemaailmaga välja ei toimiks asjad nii nagu peaks. Alustades siis riikide juhtimisest kuni kirjanduskriitikani välja. Info levik oleks piiratud ja liiga suure varieeruvusega. Muidugi on olemas sama palju erinevaid arvamusi kui inimesi, aga üldised tõekspidamised on saanud enamjaolt ühiseks. Keegi ei arva ju praegusel ajal, et diktaatorlik või türanlik valitsemisviis oleks õige või kahtleks Madonna kuulsuses maailmas.
Kui mõningatele inimestele tähendab massikultuur sellist inimtegevust ja sellega kaasnevat tagajärge, mis meeldib tavainimestele ehk suurele osale rahvastikust, siis on olemas ka inimesi, kelle jaoks massikultuur tähendab juba midagi erilist, suure tööga tehtut ja väärtuslikkust – tippude tippu. Viimastega nõustub ka Tammsaare , kes on öelnud : “ Mass ei tähenda vaid harimatuid.” Massikultuuri halvustatakse sageli nime pärast, aga mass ei ole ju alati tingimata rämps, vaid ka sellel on omad tasemed. Kui on hästi tehtud on väga hea, rahvale meeldib ja kõik on õnnelikud. Kuid mis halvasti tehtud, sees kipubki halvaks jääma.
Levinud vahetegemine kõrgkultuuri ja popkultuuri ehk massikultuuri vahel seisneb selles, et kõrgkultuur on loodud kunstiloomise enda eesmärgil, massikultuur aga on suunatud raha teenimisele. Enamus juhtudel peetakse seda halvaks, aga mis saab halba olla selles kui sa saad enda pingutustega tehtud töö eest veel väärika tasu. Kaldun arvama , et sellise mõttevisi on loonud just need samad, kõrgkultuuri pooldajad, kes kibestunult justkui väidaks, et nemad ei tahakski jõuda materiaalse vabaduse teele. Ega ju kultuur ise ennast ei müü vaid ikkagi rahvas maksab kellelegi, eesmärgiga tootjale veel rohkem motivatsiooni sisendada.
Leian, et kultuur on üks osa meie elust, kellel olulisem ja kellel vähem tähtis, kuid ilma kultuurita on raske, sest siis kaovad kombed, moraal , uskumused, väärtushoiakud, teadmised, kunst ning paljud teised valdkonnad.