Massikultuur (1)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Massikultuur ja kõrgkultuur

Massikultuur ja kõrgkultuur Otsides definitsiooni mõistele massikultuur ja kõrgkultuur, leidsin järgmised vasted : Massikultuur on keskmise tarbija maitsele vastav kultuur, laiatarbekunst, mille produtseerimisega tegeleb suures osas meelelahutustööstus. Kõrgkultuur aga hoopis elukutseline kunstilooming, mis tihti eeldab ka vastuvõtjalt erilisi teadmisi või vaimset pingutust. Kõrgkultuur on rahvusriikides kõrgelt väärtustatud ja saab tavaliselt avalikult sektorilt majanduslikku abi.Kõrgkultuuri nähtused on massikultuurile ideedeallikaks. Kuid eelnevatest faktidest hoolimata, on siiski kultuuri mõiste inimestele erinev.

Kirjandus

55

docx

Populaarkultuuri teooriad

I LOENG Vt õpingukaardilt kohustuslikku kirjandust! Eksamil võib konspekti kasutada SISSEJUHATUS: · Läänekultuuri mudelid · Popkultuur kui elamismudel · Töölisklassiga, lihtrahvaga käitumine 20.sajandil, massikultuur · Popkultuuriga on midagi valesti (inimestega käitutakse kuidagi valesti), sp temast räägitakse, probleem on vaja midagi muuta · Distants, millelt analüüsitakse massikultuuri POPKULTUUR e massikultuur Hägune mõiste 6 põhilist selgitavat argumenti: 1. Paljude inimeste kultuur, kultuur massidele Kvantitatiivne mõõdupuu Enamiku inimese kultuurprobleemid, poliitilised probleemid Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline.

Populaarkultuuri teooriad

17

docx

Populaarkultuuri teooriad

Populaarkultuuri teooriad (Tõnis Kahu) 04.09.2013 *Millest koosneb(millised elemendid)? (kommertsstrukutuuride looming ­ popkultuur) *Millises suhtes on ta ühiskonnaga(kuidas mõjub)? *Milline on popkultuuri ja indiviidi suhe? Levinud kujutlus, et popkultuur pole päris kultuur, alati peetud seda problemaatiliseks. Kultuuri mõiste Kultuur ­ mõiste, keerukust mõistetakse erinevates keeltes erinevat moodi. Sõna tüvi ­ kultiveerima ­ asustama.Ülimalt palju tõlgendamisvõimalusi läbi ajaloo. Esialgne tähendus seotud maaviljelusega. HIljem laienes inimesele(tema harimisele), sealt edasi tervele ühiskonnale. Tsivilisatsioon ­ alguses mõnes mõttes kultuuriga sünonüüm, kuid aja jooksul kujunes välja oluline vahe tegemine

Kultuur

11

rtf

Popkultuuri teooriate konspekt

1) Arnoldi kultuurianarhia kaks põhimõistet (rahva ja kultuuri suhe romantismis?). Leavis Kultuur - teadmiste varamu (parim, mis maailmas loodud) peab kindlustama Jumala mõistuse ja tahte valitsemise. Sellest tuleb välja, et kultuuril on teatud kasulik aspekt. Sa tead, mis on parim ja sa oskad seda rakendada õige eesmärgi nimel. Mõtlemise ja lugemise kaudu saab tunda, mis parim maailmas. Mida kultuur tähendab Arnold'i jaoks: võime ära tunda, mis on parim parim ise, mis inimene on loonud parima rakendamine igapäeva elus parima poole püüdlemine (!) Need neli aspekti käivad koos Arnoldi jaoks. Anarhia on popkultuuri vastand. Kultuur juhib, suunab ja distsiplineerib. Kultuur on viis mille kaudu on võimalik valitseda. Arnoldi käsitlus on seotud Suur Britannia klassikalise korraldusega - klassid peavad olema üksteisest eraldatud

Kultuur

51

docx

Populaarkultuuri teooriad

Popkultuur ­ kuidas inimesed kultuuriga koos elavad. NT: Probleemid: töölisklass 20 saj. alguses · Alati on popkultuuris olnud midagi valesti; seda on vaja koguaeg parandada. (ühiskonas on midagi valest, või läheb veel hullemaks) · Suur hulk uuritavast materjalist on tulnud muredest. A. Olulised punktid, mis aitavad määrata teema valdkonda: · Popkultuur nagu mõiste- 1. Popkultuur on kultuur, mida armastavad paljud. See on massidele.Tähtis on enamusekultuuri kontrollida ja disiplineerida, et see ei tungiks piiridest välja ega hakkaks mõjutama absoluutselt kõiki. Popkultuur ­ enamusekultuur. 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuuriga.

Populaarkultuuri teooriad

32

doc

KULTUURITEOORIA

see sõna tähistab just reaktiivset arusaama. see hoiak usub subjekti kannatavat mingitel välistel põhjustel. ma vaatan kogu aeg kellegi poole ja justkui sõltun sellest, mida minuga justkui on tehtud. see ei tähenda, et inimene mõistaks ennast tingimata moraalselt heana, kuid ennast nähakse kannatajana, ohvrina. ja see hoiak kujundab üldise moraalis. 8 nietzsche eristas selles herrenmoral ja herdenmoral (isandate ja orjade moraal) selline kultuur tunnistab küll kollektiivset süüjagamist kuid mitte isiksuse sõltumatut arengut. selle tõttu kistakse eristuv ja arenev alati kohe maha. siin avaldub isegi nietzsche teatav julmus : ta keeldub printsiibist, kus ühiskonnas arvestatakse nõrkade häält. selles mõttes oli nietzsche kindlasti demokraatia vaenlane. orjad ei kehtesta ise midagi, nad ainult reageerivad välisele. nietzsche ütleb: hea olla tähendab, et me ei tee midagi sellist, milleks me pole küllalt tugevad. sellele

Kultuur

96

pdf

Tarbimissotsioloogia

Näiteks kuninglikud regaaliad. Nende kahe püüdluse vahekord - universaalse ja singulaarse - on erinevates esemeringlustes erinev. Näiteks teeneid vahetatakse teenete vastu, kuid mitte raha teenete vastu; annetused on anonüümsed või siis pannakse doonori nimi majale vastates seega teenele teenega; George Washingtoni monumenti ei taheta müüa jne. Samal ajal kui toimib areng universaalsuse suunas - ehk tarbimisühiskonna suunas - püüdleb lääne kultuur (Kapytoff: kompleksne kultuur) singulaarsuse suunas - õllepurgid, koomiksid, margid. Autod vananevad ja kaotavad väärtuses aga kui nad saavad u 30 aastat vanaks, hakkab nende väärtus tõusma. Kuid see ei ole ka nii ühesuunaline: eriti Ameerikas collectibles: osta asju nüüd, et need muutuksid singluaarseteks (müüdamatuteks) ning siis saaksid sa need kalli raha eest maha müüa. Näited objektiklassidest: Kuna komplekssetes kultuurides (vs primitiivsed kultuurid) ei ole

Tarbimissotsioloogia

28

doc

Kultuuriteooria loengu konspekt

Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod ­ millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. pärast seda on palju def. juurde tulnud. Võib olla peaks kul. mõistest loobuma. Kui rääkida kul

Sissejuhatus kultuuriteooriasse

Kommentaarid (1)