Modernism Modernism (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on ühine nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-kultuurilise tegevuse suundadele, mis kerkisid esile valgustuse ideede jõudmisega üldisesse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. Vahel kasutatakse terminit "modernism" ka uusaja sünonüümina (inglise keeles modernity, modern times). Progress ja uue otsingud Ühelt poolt modernismi kandjaks progress paljudes valdkondades, eelkõige teaduse ja tehinka areng ning tööstusliku tootmise muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust, bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. Selle taustal iseloomustavad...
Modernism Dekadents langusmeeleolude luule, loobusid sotsiaalsetest teemadest (rikkad/vaesed jne); teemaks isiklik elu ja selle ummik. Prantsusmaa. Baudelaire tõi kirjandusse rõveduse ja seksuaalsuse. Impressionism kujutavast kunstist välja kasvanud. Kujutab hetkemeeleolusid, tundmusvarjundeid, emotsionaalsust; teemad loodus ja armastus. Prantsusmaa. Vennad de Goncourt'id, Hamson. Sümbolism kujutatakse sümbolite kaudu, mis pole lõpuni seletatavad, nõuab kaasamõtlemist, võeti kasutusele vabavärss. Prantsusmaa. Baudelaire, Maeterlinck, Wilde. Estetism taotleb välimist ja sisemist ilu, seotud sümbolismiga. Prantsusmaa. Wilde. Uusromantism sümbolism + impressionism põhjamaades ja Saksamaal. Yeats, Leino. Futurism eitas minevikku, ülistas tööstust, linnu; stiil agressiivne, lööv, jultunud. Itaalia. Majakovski, Severjanin, Marinetti. Ekspressionism närviline, ülierutatud, võigas; sõjameeleolud ja koledused. Saksamaa. Trakl, ...
piirile- enesetapu lähedale. Lõpuks ta leiab endas siiski piisavalt jõudu, et edasi jätkata. Raamatu ülesehitus: Kogu raamat on üles ehitatud ühe päeva kujutamisele kahe peategelase (Clarissa ja Septimus) elus. Kuigi nad kohtuvad põgusalt kogu teose jooksul, on nende mõttemaailm- teost läbiv peaprobleemistik-, ühesugune: Clarissa otsib mõtet elule kõrgseltskonna ja glamuuri keskel, Septimus oma sõbra kaotamise järgselt. Modernistlikud näited: Psühholoogiline aeg (aeg nagu seda kogetakse sisemiselt)- Woolfi romaanis oli kujutatud ajaliselt väga lühikest perioodi, aga kirjeldati üksikasjalikult peategelaste tundemaailma Mittelineaarne (puudub põhjuslikele seosetele ülesehitatud reaalsuse kujutamise viis realistlikus proosas. Narratiivne ülesehitus nõrgeneb- kogu teose näidetel. Psühhoanalüüsi mõju (teadvus, alateadvus)- segunevad peategelaste tunde- ja reaalmaailm.
saj keskpaika. 19. saj avaldasid oma teooria inimese ajaloost ja arengust C. Darwin ja K. Marx. Sellega seati ootamatusse valgusse küsimus inimese olemusest ja tähendusest. Hakkas kujunema arusaam tegelikkuse illusoorsusest. Tööstus, tehnika ning kasvavad linnad tekitasid uue keskkonna. Demokraatia arenes (kõik inimesed on võrdselt väärtuslikud). Ümbrus oli muutunud ning keset seda ei olnud ka enese isiksus enam iseenesestmõistetav. Modernistlikud tegelased ei tea sageli, kes nad on. Nad võivad avastada, et neis peitub keegi teine, ning see võib olla hirmutav. Samuti võivad nad avastada, et on kelegi teise inimese võimuses. Modernistlikel tegelastel tuleb esitada endale küsimusi näiteks selle kohta, mida tähendab olla naine, kuidas ollakse naine või mees, keda ning kuidas tohib armastada. Selgub, et need valdkonnad on täis ebakindlust, keerukust ja võimatust. Kui 19
millega elus tabamatuks jäävat on võimalik vähemalt mingil määral kirjeldada. Sellise eristuse järgi ei ole modernism ja postmodernism tegelikult mitte erinevad kirjandusajaloolised epohhid, vaid ühe ja sama kirjandusliku taotluse kaks külge. Postmodernismi võime leida juba modernismi algusaegade teostest (näiteks Luigi Pirandello näidend „Kuus tegelast autorit otsimas“). 20. sajandi teise poole eesti kirjaniku Mati Undi romaanid on ühtaegu nii modernistlikud kui postmodernistlikud. Jean-François Lyotard’i järgi postmodernistlikkus tunnetuslikus (kuigi mitte ajalises) mõttes isegi eelneb modernistlikkusele.
Arvo Pärt Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935. aastal Paides, kuid üles kasvanud Rakveres. Ta on üks neid heliloojaid, kelle looming on oluliselt muutnud meie arusaamist muusikast. Tänapäeval on Pärt eelkõige tuntud oma originaalse tintinnabuli-stiili järgi ning varasema loomeperioodi modernistlikud teosed on laiemale publikule ehk vähem tuttavad. Tintinnabuli (ld tintinnabulum – kelluke, kell, kuljus) on Pärdi loodud eriomane muusikastiil ja järeleaimamatu kompositsioonitehnika, mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini – meloodia- ja kolmkõla-hääle – üheks lahutamatuks tervikuks. Selle tulemusel on ülemhelirikkas muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla.
leidub ühiskondlikku satiiri. Modernistlik luule Eesti luules leidub näiteid futurismist, millele lisandusid kubism ja konstruktivism eeskätte kujutatavast kunstist tulnud voolud, millele iseloomulikke geomeetrilisi kujundeid ja kollaazitehnikas ülesehitust võib täheldada nii tollases eesti kujutavas kunstis kui ka luules. Johannes Barbarus (1890-1946) luuleloos tähtis eksperimenteerijana ja järjekindlalt vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Modernistlikud luulekogud: ''Geomeetriline inimene'' (1924), ''Multiplitseerit inimene'' (1927). Modernistliku luuletused on läbimõeldult ja eriliselt üles ehitatud; konstrueeritud. Iseloomulikuks on teksti paigutamine kahele (või mitmele) tasandile. Realism ja uusromantism Kaks suurt kirjandusvoolu: uusromantism ja realism. Juhan Sütiste oli realistliku luule tähtsaim esindaja. Romantismi uus jõuline puhang tuli 1930. aastate arbujateks nim noorema põlve luuletajate loomingus. Arbujad 1930
Lääne-Euroopa Kunst. 1920-1940 Üldist Läänemaailma kunstipealinnaks Pariis. Pariisis kunst ilutsev ja visuaalne,Saksamaal lihtsavormiline esemete kujutamine ("Bauhaus"). Modernistlikud uuendused. 1920. aasta algul tekkis sürrealism ja levis kubismistlähtunud purism. Kunsti tunnused Nähtava maailma jäljendamine Värvivalik subjektiivne Maaliti looduse järgi Joonistus vabam ( modernistlik realism ) Lihtsad motiivid Hinnati maalilist ilu Peamine polnud see, mida kujutati, vaid see,kuidas kujutati. Itaalia Antiigi järgimine uusklassitsism Säilitati võimalus omapärasele loomingule Ideaalide kehastamine Suurbritannia
Futurism Futurismi teke ★Futurism on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. ★Manifestis, mille koostas itaalia luuletaja Filippo T. Marinetti, väidab ta, et tsivilisatsiooni saavutused on silmapaistvad ning ühiskonas on vaja uut tüüpi kunsti. ★Marinetti manifest Futurismi iseloomustus ★Aluseks võeti tehnoloogia areng ning seda peetakse tähtsamaks kui inimestevahelisi suhteid. ★Hüljatakse traditsioonid ning tahetakse edasi anda ühiskonna rahumatust ja arengu kiirust. Voolu tunnused ★Futurism ehk tulevikukunst ★Väljendab tänapäeva maailma kiirust ja dünaamilisust ★Tehislikkus, suured linnad ja lennukid ★Agressiivsus Vahelduvvoolu tunnused ★Kirjanduse toomine tänavatele ★Uued teemad (nt. tunded on nõrkadele) ★Eksperimendid vormis ja sõnades ★Sooviks on põhjalikult muuta keelt, teose suhet maailma ja lugejaga. Futurism Kirjanduses ★ Kasutatakse trükitehnilisi võtteid, ei peeta kinni õigekirjast. ★ Luules ise...
saj värvirohkus, maalilisus kirjeldustes aforistlik, vaimukas, mänglev stiil lühizanrid traagiline elutunnetus, atastroofi eelaimus,sünged, võikad kujundid, sõda, kirjanduse modernistlikud voolud vaesus, suurlinnaelu (ekspreesionism); (-ismid) 20.saj vanade kultuuritraditsioonide hülgamine, ekspressionism, futurism, kubism, tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust, konstruktivism, dadaism, sürrealism, absurd
rohkem uudishimu, mida üks või teine märk võis tähendada. Valisin selle teose just sellepärast, et selle taga peitus lugu, mingi kindel müsteerium, mida tahaks uurida ja analüüsida . Heites teosele vaid kiire pilgu, tundub kõik selge: mees hommikulauas, tavaline olukord . Pablo Picasso aga peidab iga teose taha midagi rohkemat, nimelt saladuse... KOKKUVÕTE: Lääne-Euroopa kunstipealinn oli Pariis Pariisis domineeris ilutsev kunst ning võetiomaks modernistlikud uuendused Saksamaal juhtis ekspressionism(va"Bauhaus") Suurbritannias pooldati moodsatkunsti(skulptuur) Itaalia kunsti märksõnaks oli antiigi järgimine
Ühegi varem kõikumatuks väärtuse peale ei saanud enam kindel olla. Leiti, et moraali ja elukorralduse senised alused on tähendusetud. Revolutsioonid, pidevad poliitilised ja sotsiaalsed ümberkorraldused näitasid, et ühiskond on muutlik ja juhuslik. Paberraha kasutuselevõtt kulla asemel andis mõista, et kõike on võimalik millegi muu vastu välja vahetada. Keskseim probleem teostes Keskseim probleem on inimese mina, tema identiteet. Modernistlikud tegelased ei tea, kes nad on. Seosed Freudi teooria ja seksuaalsusega Inimese teadvuse ja teadliku käitumise taga varjul on tema alateadvus, kus peituvad kõige ürgsemad ja tõelisemad tungid, mis on ehk allasurutud, kuid inimest tegelikult juhivad. Tõe selgitamine Tõde maailma kohta võis avastada teose vahendusel. Modernistlik tõde on tekstis. Nad ütlevad, et üldist tõde polegi olemas. Võõrandusmisefekt
Ilmekad autorid on S. Kivisildnik ja A.Kivirähk, esimese tõsise ja kurja hoiakuga, teine pehme huumoriga ometi otsivad mõlemad väärtusi, mille olemasolus nad samal ajal kahtlevad, mida juba ette eitavad ja välja naeravad. Omanäoline koht on Peeter Sauteri ja Kaur Kenderi jutuloomingu sellel osal, mis kujutab senini pühaks/tabuks peetut. Massikultuuri uudne nähtus on rahvapärast lauldavat luulet kirjutav Contra. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Alli Lunter ,,kirjanduse modernistlikud suunad'' , 2001 2. Alli Lunter ,,maailmakirjanduse õpik'' , 2003
eraellu, levib ____________________ (kasvavad uuselamurajoonid Tallinnas ja mujal). 1980ndatel tekkis Eestis PUNK ___________liikumine, mis mõjutas ka kirjandust. Eesti nüüdiskirjandus MURRANG Aastatel 1986-1995 toimus suur ___________________ Eesti ühiskonnas ja kultuuris. Eesti taasiseseisvus 1991 _________. aastal. Alates 1986. aastast suurenes kirjanduses dünaamilisus ja mängulisus, esiplaanile tõusid POST modernistlikud ja __________modernistlikud tendentsid. Noori kirjanikke ühendavatest rühmadest on viimastel aastakümnetel tähtsamad Hirohall, Eesti Kostabi-Selts, Erkkond, ____________ TARTU TALLINNA NAK ja TNT (__________________ Noored Tegijad). Proosa on sidumata kõne (kõige levinum keelekasutamise vorm)
Maale: http://www.youtube.com/watch?v=UQTO0BakU6c "Pimeda mehe hommikusöök" 1903 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kokkuvõte · Lääne-Euroopa kunsti pealinn oli Pariis · Pariisis ilutsev kunst, modernistlikud uuendused · Saksamaal ekspressionism (va Bauhaus) · Suurbritannias moodne kunst (skulptuur) · Itaalias antiigi järgimine Kasutatud allikad Ajalugu: http://www.xtimeline.com/evt/list.aspx?id=146798&p=3 http://www.scribd.com/doc/13892144/LaaneEuroopa-kunst-19201940a Müncheni leping pilt: http://files.itslearning.com/content/ebok/open.ebok.no/images/b1579-991748423.jpg Sissejuhatus: http://www.scribd
Referaat Arvo Pärt Kuressaare 2010 Lühitutvustus Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat (Emic, 2010). Õpingud Arvo Pärt on eesti helilooja, kes sündis 11.septembril Paides. Pärt alustas oma muusikaõpet 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis, õppides seal klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga
teoseid detailselt peenekoelisteks. Üldiselt on tema looming väljendusrikka harmooniaga, siiski eraldatakse sellest kolme järku.. Loomingu esimeses järgus oli esiplaanil lüürilisus, rahulik eneseväljendus, kasutades impressionistlikke värve. Teisel järgul tugines Eller professionaalse kunsti ja rahvaloomingu sidumisele iseloomulikud käänud, rütmid ja harmooniavõtted. Viimastel aastakümnetel segunes loomingus modernistlikud väljendusvahendid ja rahvamuusika intonatsioonid veelgi enamgi. Erinevalt H.Ellerile, on Artur Kapi helikeel vormiselge ning kontrastiderohke. Ta kirjutas romantilis-klassikalist muusikat, polüfoonilised elementidega. Tavaliselt kirjutati üks pala ruttu ning seda viimistlemata. Teostes väljendus monumentaalne vormikujundus, tõsine mõttelaad, vahel koguni raskemeelne, jõuline kontrapunktitehnika ja tume koloriid
Mirole Guggenheimi rahvusvahelise auhinna. Joan Miro oli vaeste ja tagasihoidlike asjade poeet. Tema pilk oli avatud ja ergas. Miro loominguprotsessi kuulusid jalutuskäigud rannas ja mägedes, samuti Kataloonia ja Mallorca põldudel, kus juhuslikud leidesemed ja looduse fragmendid käivitasid kunstniku kujutusvõime. Üksikutel oli õnne teda neil käikudel saata. Praeguse seisuga pean kahjuks tõdema, et Miro ei ole eriti mu lemmik. Just nagu liiga- modernistlikud maalid või üli-minimalistlik arhitektuur ja sisekujundus, ei avalda ka Miro mulle suurt muljet. Eelmisel suvel külastasin tema muuseumi ka Barcelonas ning juba seal tundsin, et suurt ahhetust tema tööd mulle peale ei toonud. Minu mäletamist mööda polnud ka seal tema noorusea töid, vaid eelkõige sürrealistlikud-minimalistlikud teosed,mida pidevalt läbivad ühed ja samad motiivid. Elamust nõrgestas kindlasti ka fakt, et paar päeva varem olin külasanud Salvador
meeleheite allikana Tähendus · Baudelaire'ga algab modernismiajastu · Baudelaire on sümbolismi eelkäija · Luuletajad, nagu Stephane Mallarmé, Paul Verlaine ja Arthur Rimbaud, pidasid teda oma eeskujuks · Oma luule ja mõttemaailmaga on ta mõjutanud kogu Lääne-Euroopa kirjandust Kasutatud kirjandus · C. Baudelaire. Kurja lilled. · C. Baudelaire. Väikesed poeemid proosas. (M. Underi eessõna "Meenutuseks lugejale") · A. Lunter. Kirjanduse modernistlikud suunad. · Jüri Talvet. Maailmakirjandus 2. osa. Lisalinke · http://www.veinotte.com/baudelaire /baudelaire2.htm · http://baudelaire.litteratura.com/?rub=galerie · http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Baudelaire
5. Iseloomusta närvitrüklasi. Luuletajad nimetasid end närvitrüki põlvkonnaks luulevihiku ,,Närvitrükk" järgi. Tegemist oli uueilmeliste luuletajatena, kuigi osalt jätkasid nad samu arenguid, milleni olid jõudnud kassetiautorid. Tähelepanuväärne oli räme kontrakultuurile toetuv stiil, mida esindas Isotamm, veelgi üldisemaks sai irooniline mängulisus, mida tõi kaasa Üdi ja Liivi luule. 6. Mis iseloomustab 70-ndate aastate kirjandust? Ilmusid varem kirjutatud modernistlikud tekstid. Modernistlikumaks muutus mõne kassetipõlvkonna autori looming ja luulesse astusid uued noored. Tekstid muutusid kas kirjandusrikkamaks või risti vastupidi, kujundeid oli vähem, kui seni. ,,Ebaluuleline luule" tähendas seniste suurte taotlust asemel sihilikku väiksust, proosalisust, iroonilisust. Paralleelselt levis vabavärss ja riimiline laul. 7. Alliksaare loomingu iseloomustus Jätkas Underi, Talviku ja Alveri traditsiooni. Kirjutas väljapeetud keeles ja reeglipärases
erinevate tekstide kokkupõimimine, Doris Kareva, Hando Runnel, Tuules", Jaan Kross ,,Wikmani poisid", Doris Kareva ja mängulisus, esiplaanile tõusid üksikud Siberi-lood ja seksuaalselt Jaan Kaplinski ,,Vari ja Viiv", Hando Runnel ,,Punaste õhtute modernistlikud ja postmodernistl avameelsed romaanid. purpur", Jaan Kaplinski ,,Õhtu toob tagasi kõik". tendentsid. Luules esines koomik Draama aegade seos, juurde otsimine, irooniat, keelemänge. Kirjandus põlvkondade kett
Jätkates tööd tootedisainerina, ta hakkas tegema ka mööblit. Kuulsamad neist on SofSof tool, mille ta tegi Driade firma jaoks. See koosneb ühest eemaldaavast padjast ja lihtsast keevitatud metalraamist. Samaväärselt geniaalne on ka kast Castelli firma jaoks. See on kokkupandav tool, mille iste ja raam käivad lahti ja neid saab panna kastiks kokku. 1980ndatel tulid Itaalias moodi Memphi rühmituse post-modernistlikud kurvilised ja pehmed vormid ja kriiskavad värvid. Mari ja tema läbitöötatud ratsionalism oli moest väjas, veelgi enam, oli see täielik vastand Memphi rühmitusele. Kuid juba 1990ndatel tuli huvi Enzo Mari disaini vastu tagasi. 2000ndateks, kui ta on juba 70 aastane, on ta võitnud erinevaid disainiauhindu ja paljusid tema töid loetakse aegumatuteks.
Kosmilise haarde kõrval levis ka luule, mis kõneles igapäevastest inimlikest nähtustest. Rõõmsameelsust jätkus luulesse veel 60. aastate keskpaiku, kuid juba oli sellesse segunenud traagikat ja kurbust. 60. aastate teisest poolest mõjutas Eesti luulet otseselt Inglise-, Prantsuse- ja Soomekeelne modernism, osalt ka sürrealism. Radikaalsete otsingute ja välismõjude ilmekaim ristumishetk oli kirjanduses 60. ja 70. aastate vahetusel. Siis said ilmuda mõningad varem kirjutatud modernistlikud tekstid. Modernistlikumaks muutus mõne kassetipõlvkonna autori looming ja luulesse astusid uued noored. Tekstid muutusid kas kujundirikkamaks või risti vastupidi, kujundeid oli vähem kui seni. "Ebaluuleline luule" tähendas seniste suurte taotluste asemel sihilikku väiksust, proosalisust, iroonilisust. Paralleelselt levis vabavärss ja riimiline laul. Seisakuaja luule 70. aastateks oli kirjandusse tekkinud varasemast rohkem võimalusi. Jätkus veel
asemele tulid stambid ja kahvatud jäljendused. XIX sajandi teisel poolel muutus kunst üha enam ideoloogiliseks ja publitsistlikuks. Orienteeruti mitte haritud eliidile, vaid massile - seetõttu hoogustus ka valgustustegevus. Võeti suund elu täpsemale kujutamisele, kuid detailse elupildi taotlus viis vhel äärmuslike tagajärgedeni, koguni oma senise loomingu eitamiseni. XIX sajandi lõpuks oli klassikalined realism vene kirjanduses ammendunud, selle asemele tulid modernistlikud kunstivoolud. Vene kirjanduses tähendas see taas proosalt luule üleminekut. XX sajandil sai ametlikult tunnustatud kirjanduse peateemadeks revolutsioon, kodusõda ja klassivõitlus. Uus kirjandus vajas ka uut kangelast, kes on jäägitult andunud revolutsioonile ja parteile, kuid julm ja halastamatu venelaste vastu. Keeruline, seletamatu ja kiiresti muutuv uus aeg tõi kirjanduses esile palju noori
kunstnikest. Objekti muutmine ja deformatsioon ei ole tema püüdluste eesmärk, vaid sisemise tõe peegeldus. Arvatakse, et mõiste "naivism" pole küllalt tabav või mõiste kasutamine tuleks koguni ära keelata. Uuesti, nüüd juba teistsuguses majanduslik-kultuurilises taustsüsteemis ja kindlate autorite poolt kantuna kerkis naivism esile XIX sajandi lõpul XX sajandi algul, s.o. ajal, mil ametlik kunstisuund jõudis kriisi. Modernistlikud kunstnikud eesotsas Picasso, Delaunay ja Apollinaire'iga nägid naivismis mõttekaaslast ja liitlast kunsti piiride avardamisel, eluõigluse võitmisel seni ainuvõimalikuks peetud klassitsistlik-akadeemilise kunsti kõrval. Ja niiviisi, kui imelik see ka ei tunduks, said kokku ja leidsid ühisosa intellektuaalne avangard ja amatöörlik kodukootus. Nüüd on sellest möödas 100 aastat ja näib nii, et naivism on end selle aja jooksul enam-vähem võrdväärsena kinnitanud teiste
Inglise uusklassitsismile leidub paralleele ka Eestis. Millist tuntud Eesti parki nimetaksid? (Vastuseid võib loomulikult olla rohkem kui üks.) Põhjenda. Linnapargid Linnapargid: 1800 kuni tänapäevani Euroopas ja USAs. Volkspark. Avalike parkide eesmärgid. Linnapark 19. sajandil ja 20. sajandil. Põhjused ja tulemused. Tähtsamad isikud: Hirschfeldt, P.J. Lenné, GE. Haussmann, F.L. Olmsted. 12. Miks ja kelle jaoks hakati rajama linnaparke 19. sajandi teisel poolel? Modernistlikud aiad Funktsionalism ja modernism maastikuarhitektuuris (kuni 1960. a): Saksamaa, Põhjamaad, Prantsusmaa, Hispaania. Funktsionalism ja modernism maastikuarhitektuuris (kuni 1960. a). Kolm suunda Euroopa aiakujunduses 20. saj. Tähtsamad isikud: Le Corbusier, G. Guevrekian, A. ja P. Vera, Ch. Tunnard. 13. Kes oli le Corbusier ja milline oli tema roll modernistlikus linnaehituskunstis? Veel üldistatud küsimuste näiteid: 14. Võrdle kahte erinevat etteantud aeda
kasmiiri salle. Pärast 18. 19. Sajandi langusaegaalgas 20.sajandil india kunsti taassünd. Pärast I iseseisvumist ehitustegevuslaiemas. Tähelepanuväärne onPandzabi osariigi uue pealinna Chandigarhi arhitektuur. Nüüdisajamaalikunsti on mõjutanud rühmitus ,,Bengali Renessanss", kes püüdis luua euroopaliku ja indialiku kunsti sünteesi: rühmitusest küünivad esile A. Ja G. Tagore, N. Bose jt. Bengali rahvakunst on mõjutanud J. Roy, Ajanta freskad ja Euroopa 20. Sajandi modernistlikud kunstivoolud. Tänapäeva tuntuimad kunstnikud on maalija M.F. Husain ja skulptor Sh. Chowdhuri. Kasutatud kirjandus: 1. J. Kangilaski ,,Üldine kunstiajalugu" kirjastus ,,Kunst" 1997. a. 2. ENE nr. 3 1971
läbiv joon kogu Mackintoshi loomingus. Hoone võeti publiku poolt hästi vastu. Juugend (Art nouveau) oli reaktsioon 20. Sajandi alguses industrialiseerimisega kaasa tulnud ebamugavustele ja looduskaugenemisele. Taheti pöörduda tagasi loodusesse ning seeprast hakati kasutama taimevorme ja looklevaid jooni ning sageli valiti selliseid motiive nagu väädid ja lained. Puhtalt dekoratiivsega piirdumise poolest meenutab juugend historitsismi, kuid temas peituvad modernistlikud püüdlused materjalist ja eesmärgist tuleneva vormi poole. Olulisemaks kui konkreetsed vormid olid juugendi juures mõttelaad ja need teoreetilised alused, millega juugendistiil sai paljudes maades modernse kujunduse eeskäijaks. Juugendi kõige väljapaistvam esindaja on hispaania arhitekt Antonio Gaudi. Art nouveaule järgnes ekspressionism ning algas ka funktsionalism, mis vähehaaval hakkasid kaotama looduslikku vormi. Kasutatud kirjandus Cumming, R. Kunst
Ajaloolise proosa laine, realistlik probleemproosa, psühholoogilise modernismi laine, följetonistlik proosa, olmeromaani laine, eksperimentaalne modernism, postmodernism. Autorid: Mihkel Mutt, Nikolai Baturin, Ene Mihkelson, Madis Kõiv, Leo Metsar, Lennart Meri, Jaan Kross, Arvo Valton, Mats Traat, Mati Unt, Vaino Vahing. 16. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1973–85. Uusromantiline (arbujalik) peatee, uuema rahvalaulu esteetika, modernistlikud alternatiivid. Humanistlik ja rahvuslik hoiak (vastupanuluule), luulekeele suhteline staatilisus ja klassikalisus, looduslähedus, väikeste asjade poeetika, lauluteksti osakaal luules kasvab, absurd ja iroonia. Autorid: Doris Kareva, Mari Vallisoo, Mats Traat. 17. Jaan Krossi looming. „Kolme katku vahel“, „Taevakivi“, „Keisri hull“, „Professor Martensi ärasõit“, „Wikmani poisid“, „Paigallend“. Alustas luulega, satiiriline. Maailm on tehislik, looduslikkust vähe
Talle on omane nooruslikkus, naiivsus, mis on aastatega võtnud professionaalse, isegi taotluslikult lihtsameelsuse kuju, maailmaparandajalikkus ning ajaloolisest taustast ajendatud revolutsioonilisus, mille rakendamine kirjatükkides sai tõeks tänu Hrustsovi ,,sulaajale". Ta kuulub nii maailmavaateliselt kui ka stiililt ühte tolleaegsete noorte prosaistide Mats Traadi ja Enn Vetemaaga. Kogu kuuekümnendate "noort proosat" iseloomustab aktiivne suhtumine ühiskonnas toimuvasse ja modernistlikud ideaalid loomingu ülesehitusel lisades sinna tilgake propagandat, mis on seotud tolle aja ideaalide ja unistustega ühiselt kommunismi ülesehitamisega. Mati Unt on põlvkonnakaaslastest subjektikesksem, ta toob oma romaanides välja indiviidi pürgimuste ja tingimuste vastuolu. Samas ei takista "ühiskondlikkus" leidmas tema kirjutistes sarkasmi, ajastu pilamist ja muud sarnast. Modernistlikus vaimus kirjanikuks kujunedes saab tema üheks suurimaks
ARVO PÄRT Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat. Arvo Pärt õppis aastail 19541957 Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat ja 19571963 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri juures kompositsiooni. Aastail 19581967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios, seejärel sai temast vabakutseline helilooja. 1980.
Luts on jätnud olulise jälje eesti lastekirjandusse. Tähtis on kõigepealt tema "Kevade", mis küll polnud algselt lastele mõeldud. Teisalt on Lutsu "Nukitsamees" ilmekamaid lastele kirjutatud eest kunstmuinasjutte ning see on tuntavalt seotud just kirjaniku uusromantilise loomejärguga. 1920.aastail arenes eesti proosakirjandus kiiresti ja mitmes suunas. 1920.aastate esimesel poolel torkab silma vooluline mitmekesisus, kus kõrvuti esinesid klassikalised traditsioonid ja modernistlikud eksperimendid. Uusromantismi valitsemisaeg oli möödas, kuigi üksikuid tippe veel leidus: Friedebert Tuglas jätkas kõrgel tasemel uusromantiliste novellidega, August Gailitil ilmus romantilise koega romaan novellides "Toomas Nipernaadi", mis sai kiiresti populaarseks ning levis tõlgetena ka väljaspool Eestit. 1920. aastate teisel poolel vooluline mitmekesisus taandus. Kõige silmatorkavam kirjandusvooluline muutus oli realismi uus tulek ning sellega koos romaani tähtsuse kasv.
lamaksin kas elusalt või koolnult austustavaldava hulga teel. Miks siis mina, hardund süda sees, oma elu andma olen valmis tema ainsa hingetõmbe eest? Katkendid V.Majakovski poeemist "Vladimir Iljits Lenin" 1924 V. Majakovski. Poeemid.ERK.1955 Kasutatud kirjandus : · http://www.marxists.org/glossary/people/m/pics/mayakovsky-vladimir.jpg · http://www.koolielu.edu.ee/euroopa_ja_baltimaad/html/B6/B6_9.html · http://en.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Mayakovsky · ,,Kirjanduse modernistlikud suunad" Alli Lunter (2001) · ,,Väike maailmakirjanike leksikon" T. Aunin, L. Listra, H. Mattisen (1999)
looming. Siiski leidub kogu Eesti Vabariigi aegses kirjanduses vaimset ärksust, loomingulist sõltumatust ja opositsioonivaimu. Küpsete tulemusteni jõudsid luule ja proosa, esinduslikke teoseid leidub kõigis kirjandusliikides ja zanrides. Kirjanduse seisak ning allakäik 1940. aastate okupatsioonides ja sõjaolukorras oli järsk ja paratamatu. 1920. aastate esimesel poolel paistis oluliselt välja vooluline mitmekesisus, kus kõrvuti esinesid klassikalised traditsioonid ja modernistlikud eksperimendid. Kirjanduses hakkas taanduma uusromantiline elutunnetus, kuid selle viljelejaid oli veel alles. Friedebert Tuglase uusromantismilised novellid olid väga kõrgel tasemel. Näiteks kirjaniku teoses ,,Popi ja Huhuu" avaldub vabaduse ja surma teema ning silmapaistvat rolli mängivad loomad, kellele on omistatud allegooriline tähendus: ahv (Huhuu) - kurjus, tigedus, toorus, kergemeelsus ning koer Popi arukus, truudus, tundelisus. Kirjanikku huvitab vaimu ja
Sisukord: Lehekülg: 1 Sisukord 2 Sissejuhatus 2.3 Arvo Pärdi elulugu 3-6 Teosed 7 Kokkuvõte 7 Kasutatud materjal Sissejuhatus: Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat. Arvo Pärdi elulugu: Ta sündis 11. September Paides, kus ta kuulutati aukodanikuks 24. September 2009 aastal. Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415- aastaselt oli ta võimeline komponeerima.
Nii võib öelda, et sotsiaalpedagoogika on „sotsiaalne pedagoogika“, ning küsida, mis teeb pedagoogika sotsiaalseks (Hämäläinen, 2001). Sotsiaaltöö ning –pedagoogika ajalugu uurides tähelduvad nende sarnased juured: mõlemad aktualiseerusid ühiskondlike formatsioonide vahetumisest põhjustatud sotsiaalprobleemide süvenedes – ühisnimetajaks on seega probleem, anoomia, normatiivne pinge. Vastuolu täheldub kooliski – ühelt poolt modernistlikud normid, teisalt postmodernistlik noortekultuur. Et 20. sajandi 90ndaist algas ka Eestis uus ja polüprobleemne etapp, pole sotsiaalteaduste 2 jõuline areng viimasel kümnendil sugugi juhuslik. Nagu öeldud, on ühiskondlikke pingeid ajaloos leevendatud ikka pedagoogika kaudu (Lorenz, 1994). Sotsiaalpedagoogika idee ja traditsioon on alguse saanud Saksamaal. W. Wulfers (2002)
,,Armastusest ja teistest deemonitest" ,,Kolonelile kirja ei ole" ,,Ühe ettekirjutatud surma kroonika" ,,Lihtsameelne Erendira ja tema südametu vanaema kurb ja uskumatu lugu" eesti k. Ilmunud teose nimi ,,Kadunud aja meri" Novell: ,,Suure Ema matused" Modernistlik luule Futurism Varaseimaks vooluks XX sajandi modernistlike voolude hulgas loetakse üldiselt futurismi. Sai alguse Itaalias ja tõusis oluliseks modernvooluks Venemaal. Levis ka teistesse maadesse. Peaaegu kõik modernistlikud voolud tunnustasid Guillaume Apollinaire'i (1880-1918). Ta tegeles eriti innukalt klubistliku esteetika väljatöötamisega kirjanduses ja kunstis. Apollinaire'lt pärineb mõiste sürrealism. Luuletus ,,On" tekitas minus väga vastikut tunnet, sest minu arvates oli, see väga kole luuletus. See rääkis sõja ajal toimunust. ,,Kroon" Ekspressionism Ekspressionism, mida on peetud kitsamalt saksa nähtuseks, on samaaegne futurismi ja klubismiga. Levis vooluna ka Austria-Ungari kultuuriruumis
kritiseeris tugevalt just eelnevat. Colin Rowe ja Fred Koetter olid ühed mõjukamad ja tähelepanuväärsemad arhitektuuri ajaloolased ja kriitikud sellest ajast. Nende ühine teos "Kollaažlinn" on pälvinud suurt tunnustust üle maailma ning nende poolt välja käidud printsiipe on järgitud mitmeil pool. Kuid kas me inimestena üldse teame mida me tegelikult eelistame, näha tahame ja kogeda ihkame? Kas need post-modernistlikud tõekspidamised päriselt aitavad ühiskonda? Rowe ja Koetter sõnastasid tabavalt oma arusaama modernismi taandumisest, öeldes et see kutsub esile erinevaid strateegiaid nagu valgustatud pluralism. Just nagu tooks uuesti esile terve mõistuse tuleku. Olukord kui sa enam ei pea olema mingi konkreetse stiili ahelates ega pea järgima varem heaks kiidetud arusaamu, siis kuhu suunas su ideed esmalt pürgivad. Hea koht katsetada erinevaid asju. Liita midagi kokku, mida varem pole tehtud
andmete kogumisega alateadvusliku tegevuse arendamiseks. Sürrealism on moodsa kirjandusvooluna olnud elujõuline, kestnud tesite kirjandusvoolude kõrval tänapäevani. Sürrealism on ka oluliselt mõjutanud absurdikirjandust. 6 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki Jüri Talvet "Maailmakirjandus" 2.osa, 1999 Tallinn Alli Lunter "Kirjanduse modernistlikud suunad", 2001 7
...............................................................................................................11 2 Sissejuhatus Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat. 3 Elulugu Arvo Pärt (11.09.1935 Paide) Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja kogu maailmas. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste
taotleti tõetruudust ning seda soodustas eriti lavatehnika hoogne areng. 20.saj. alguse teatri ilmet kujundasid silmapaistvad lavastajad, kelle loometegevust mõjutasid nende arusaamad teatri olemusest ja eesmärkidest - A.Antoine, E.G.Graig, M.Reinhardt, K.Stanislavski, V.Meierhold, J.Vahtangov, A.Tairov, B.Brecht, J.Grotowski jt. Reaalse aluspõhjaga teatri arendamise kõrval hakati otsima uusi vorme ja väljendusvahendeid. Teatrisse jõudsid futurism, sürrealism ja teised modernistlikud voolud, mõjukaim neist oli ekspressionism. 1950. ja 1960. aastail uuenes teater, silmapaistvamad lavastajad olid: G.Tovstonogov, J.Ljubimov, A.Efros, A.Sapiro, R.Sturua ja A.Vassiljev. Teatrikunsti edendamiseks asutati 1948. aastal Rahvusvaheline Teatriinstituut. 1956. a. hakati korraldama Rahvusteatrite festivali ning aastast 1971. tegutseb Pariisis rahvusvaheline teatrikeskus (Centre International de Recherche Theatrale). Huvitavat infot · 4.jaanuaril 1970
Luule 1922-1944 1920 aastate alguse luuletajaskonna keskme moodustasid Siuru ajal esilekerkinud poeedid (Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu). Poeedid jagunesid klassikuteks ja modernistideks(katsetajad). Sõda jättis jälje luuletajate hingeellu. Protestiti ebavõrdsuse ja vägivalla vastu ja mõeldi inimkonna saatuse üle. Mitmekülgsed sünteesijad olid Under, Semper ja Visnapuu. Klassikalise traditsiooni järgijad olid Adson ja Adamson. Modernistlikud luuletajad olid Barbarus ja Hiir. Traditsioonilist luulet iseloomustas murdeluule. Modernismi poolel vohas futurism. Futurismile lisaks olid kubism. Linnamiljöö ja tehnilised asjad iseloomustasid luulet. Naisi võrdsustati prostituutidega. Marie Under 1883-1980 Tallinnas sündinud. Vanemad olid hiidlased. Õppis kiirelt lugema ning esimesed luuletused olid saksakeelsed. Kooliharidus jäi rahaliste raskuste tõttu lühikeseks. 1902 abiellus raamatupidaja
nummerdamist, kui tahetakse rõhutada loetelu osade järjestust või kui tekstis soovitakse mõnele neist viidata. Muudel juhtudel on soovitav kasutada märgiseid (*, - , · ). Igasugusele loetelule peab lisama kommentaari või hinnangu. Loetelu paigutus ja kirjavahemärkide kasutamine oleneb loetelu punktis olevate sõnade hulgast. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Näiteks: ,,Modernistlikud kunstivoolud on impressionism, ekspressionism, sümbolism, konstruktivism ja kubism." või ,,Modernistlikud kunstivoolud on 1) sümbolism, 2) impressionism, 3) ekspressionism, 4) kubism ja 5) konstruktivism.". Viimases on nummerdus, kuna rõhutatakse nende ajalise esinemise järjekorda. Kui loetelus on pikemad sõnaühendid või laused, milles esineb koma, sulud jms, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise alla eraldi ridadena semikooloniga eraldatult. Näiteks: 1996-1997
aastal lavale jõudnud Raudsepa ,,Mikumärdi", mis tõstis taas ausisse kodumaise näitekirjanduse ja külaelu kujutamise laval. Samuti hakati lavastama eesti kirjandusklassika dramatiseeringuid (Luts, Tammsaare), mida saatsi samuti suur menu publiku hulgas. ,,Vaikival ajastul" nõuti ka teatritelt rohkem postitiivse elu kujutamist, mis tõi kaasa eepilised ajalooteemalised vabaõhunäidendid (Adson, Visnapuu). Vabariigi lõpuks oli eesti draama osakaal tõsunud repertuaarist ligi 40%. 17. Modernistlikud suundumused 1920. aastate teatris. Paul Sepp. Esimese sammu astus uuenduste Pinna, lavastades Draamateatris oktoobris 1919. aastal Oscar Wilde'i "Salome". Lavastusest sai sentsatsioon, millele aitasid kaas Vabbe modernistlik lavakujundus, Partsi tantsuplastika ning massistseenide. Novaatorlik modernist oli 1920 aastal Venemaal Eestisse naasnud Paul Sepp, kes asus lavastajakohale Draamateatris. Ta tõi kaasa vene teatri koolkonna mõjusi, eriti sümbolistlikut
ratsionaalsust Tähelepanu ühiskonna toimimise epistemoloogilistel( tunnetus/teadmisteooria) ja ideoloogilistel ajenditel. Tõde on kokkuleppeline ja teadus on lihtsalt üks seletusviisidest. Teadus on kultuuri produkt ja teaduslikke mudeleid ei ole võimalik eraldada moraalsetest tõekspidamistest. Post-modernistlikud ideed ühiskonnast ja loodusest Nähtuste nagu „loodus‟ või „aktsepteeritav risk‟ mõtestamisel tuleb lähtuda konkreetsest ajaloolisest, poliitilisest või institutsionaalsest kontekstist, mille kaudu konkreetset käsitlust õigustatakse (M. Foucault). Keskkonnakriis on samapalju sotsiaalne fenomen, kui füüsiline fenomen. Selleks, et me saaksime midagi nimetada reostuseks, peab kõigepealt
romaan.Kahekümnenda sajandi draama- Modernistliku draama alusepanijaks võib pidada itaalia kirjanikku Luigi Pirandellot. Tekkis 20.saj alguses. Vana realism ja kirjandusliku tetri traditsioonid olid oma aja ära elanud, teater sedais eesmärgiks luua uudne kunstiline maailm, kasutades senisest mitmekülgsemalt om spetsiifilisi väljendusvahendeid. Draama muutumises rääkisid kaasa ka sajandi alguses esile kerkinud modernistlikud voolud futurism, dadaism,sürrealism-piirid sageli ähmastusid. Virginia Woolf (1882-1941)-Oli üks süvapsühholoogilise suuna juhtivaid kirjanikke. ,,Teadvuse voolu" esimesi sõnastajaid Virginia Woolf sündis Londonis silmapaistva literaadi tütrena ja sai hariduse kodust. Uus lähenemisviis ilmnes kõigepealt tema lühiproosas, näiteks novellis ,,Kew Gardens" (1919), kus esitatakse Londoni botaanikaaia külastajate jutukatkeid, seejuures lugejale ütlemata, kes on kõnelejad
lihtsameelsuse kuju, maailmaparandajalikkus ning ajaloolisest taustast ajendatud revolutsioonilisus (1968. aasta üliõpilasrahutused lääneblokis, "Hrushtshovi sula", rokkmuusika võidukäik, seksrevolutsioon jne.). Unt kuulub nii maailmavaateliselt kui ka stiililt ühte tolleaegsete noorte prosaistide Teet Kallase, Mats Traadi, Arvo Valtoni ja Enn Vetemaaga. Kogu kuuekümnendate "noort proosat" iseloomustab aktiivne suhtumine ühiskonnas toimuvasse ja modernistlikud ideaalid loomingu ülesehitusel. Mati Unt on põlvkonnakaaslastest subjektikesksem. Ta toob oma romaanides välja indiviidi subjektiivsete pürgimuste ja objektiivsete tingimuste vastuolu. Samas ei takista "ühiskondlikkus" tõusmist eksistentsiaalsete probleemideni (Mattias ja Kristiina), kaldumist absurdi (Must mootorrattur, Elu võimalikkusest kosmoses) ning groteski ja paroodia võtete kasutamist (Mõrv hotellis).
teadvuse vool >< sisemonoloog. Teadvuse vool > erinevad meetodid, mida kasutatakse tegelase teadvuse kujutamisel. Sisemonoloog > teadvuse voolu alaliik, eesmärk 2 lugejani tuua teadvuse kulg ja rütm täpselt sellisena, nagu ta tegelase `peas eksisteerib' (vahelesegamine puudub, ei ole alati gram. korrektsed laused, võib puududa loogiline järjestus. Tuntumad modernistlikud romaanid kus seda meetodit kasutatakse on Joyce'i Ulysses (1922), Dorothy Richardsoni Pilgrimage (1915 38), V. Woolfi Mrs. Dalloway (1925), Tuletorni juurde ((1927), W. Faulkneri Hälin ja raev (1929). Faulkner Hälin ja Raev, Benji: Ma ei nutnud, aga kuss ma olla ei saanud. Ma ei nutnud aga maa kõikus ja siis ma hakkasin nutma. Maa vajus ühtepidi viltu ja lehmad jooksid mäest üles. T.P. katsus jalule tõusta. Ta
aastal ning 1. teoseks saab klaveripala “Aliinale”. Pärast emigreerumist (1980): Sellel perioodil koondus tema peatähelepanu sakraal ehk vaimulikule muusikale ning ta kirjutas peamiselt vokaalsümfoonilisi teoseid nagu “Magnificat”, “Te Deum”, “Johannese passioon”, “Litaania” jne. Tähtsus eesti muusikale: Tänaseks on Arvo Pärt üks kõige enam esitatav elus helilooja maailmas, tänu temale (ja mõndade teiste heliloojate) on jõudnud eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad ning uus stiil tintinnabuli. Mõisted : Skandeerimine- silphaaval hääldamine või rütmis hüüdmine, värsimõõdus rõhke arvestades lugema või laulma/ võte eesti vanemas rahvalaulus, kus värsi ja muusika rütm ei lange kokku Refräänisõnad- sõnad, mis koosnevad luules muusikas reast või ridadest ning mida korratakse samal kujul mitu korda/ värsirea lõppu lauldavad sõnad nagu kaske või marti, mis väljendasid laululiiki või vastavat toimingut
edastamisel tunnis järgida kunstiajaloo sündi meenutavat skeemi: 1. Ajastu filosoofilistes, poliitilistes ja majanduslikes põhimõtetes on toimunud murrang. 2. See on andnud kunstnikule tõuke väljendada uusi põhimõtteid uute kujundite ja ka uue stilisatsiooni abil. 3. Piisava koguse ühtsete stiilitunnustega teoste põhjal on tagantjärele sõnastatud kunstistiili põhimõtted, mida võime lugeda kunstiajaloo õpiku tekstist (erandiks modernistlikud voolud, kes manifesteerisid end esiteks läbi teksti ja alles seejärel lõid manifestidele vastavaid teoseid). (Vaata ja võrdle Heie Treieri skeem ,,Teosest paradigmani") Iga stiili tutvustamiseks võiks valida üks-kaks teost, mis vastaks võimalikult täpselt stiili põhijoontele ning mille abil oleks neid iseloomulikke omadusi lihtne meeles pidada, need on nn ikoonilised või ,,paradigmaatilised teosed" (vt Heie Treieri artikkel). Selgitades ajaloolist,
annaabi.ee 
