Kunst lääne euroopas (0)

SISSEJUHATUS:

• Esimese maailmasõja järel sai populaarseimaksLäänemaailma kunstipealinnaks Pariis
  
• Kui Pariisis oli kunst ilutsev ja visuaalset naudingutpakkuv,siis Saksmaal domineeris lihtsavormilineesemete tootmine (koolkond “ Bauhaus ”)
  
• Pariisi näitustel oli ülekaalus elektiline stiil(plakati-jaraamatukujunduse ning tarbekunsti vallas)
  
• 1920. a algul tekkis sürrealism ja levis kubismistlähtunud purism
  

• Jäljendati nähtavat maailma
  
• Maaliti looduse järgi(maastikke,lilli jne)
  
• Lihtsad motiivid(natüürmort, aktid, portreed)
  
• Hinnati maalilist ilu
  
• Värvivalik subjektiivne ja joonistusvabam(modernistlik realism )
  
• Peamine polnud see, mida pildil kujutati ,vaidkuidas seda kujutati
  

MAALIKUNST
Suurbritannia :

• Mõju moodsat kunsti toetavatel teoreetikutel ja kriitikutel ( Herbert . Read)
  

• Pooldati postimpressionismi
  
• Sealsed kriitikud kiitsid Cezanne ’i, kes oli nende jaoks puhta maalikunsti rajaja
  
• Radikaalseid uuendajaid oli vähe. 
  

Saksamaa:

• “Bauhaus”´i koolkonnas juhtis ühiskondlik optimism , utopism , mujal aga valitsesekspressionism(sõjakoleduste prohvetlik hoiatus )
  
• Sünged karikatuursed teosed, pinge ja dramatism
  
• Maaliti elu pahupoolest(O. Dix, M.  Beckmann , K.Kollwitz)
  
• Nurgelised joonistused ja rahutu ebaloomulikkloriit(E. Barlachi, W. Lehmbrucki)
  
• Inimfiguurid moonutatud
  

Itaalia:

• Antiigi eeskujude järgimine( uusklassitsism )
  
• Suursuguste ideaalide kehastamine
  
• Futuristid säilitasid võimaluse omapäraseleloomingule, mis kajastas Itaalia dünaamikat
  

Prantsusmaa:
1925. aastal toimus suur dekoratiiv - ja tööstuskunsti näitus. seal segunesid kubismi ja juugendi mõjud. Stiil sai nimeks art deco . Ta avaldus plakati- ja raamatukujunduses ning tarbekunstis.
Avangardismi nõrgem pealetung
SKULPTUUR
Prantsusmaa: Skulptuuris oli ka valdav realism (Aristide Maillol ja Charles Despiau) Aristide Maillol „Öö“ (1920)
Suurbritannia: 1930. aastatel oli tõus Inglise skulptuurikunstis. Henry Moore ja Barbara Hepworth hakkasid looma teoseid abstraktses laadis. Populaarne teos Barbara Hepworth „Three Forms “ 1935
Saksamaa: Skulptorid Ernst Barlach, Wilhelm Lehmbruck ja Käthe Kollwitz, figuurid moonutatud
ANALÜÜS
"Pimeda mehe hommikusöök“
Analüüsiks valisin Picasso teose „Pimeda mehe hommikusöök“, mis on maalitud 1903.aastal. See teos asub praegu New York `is, Metropolitani muuseumis . Teos on maalitud Picasso sinisel perioodil, seega on põhivärviks sinine erinevate varjunditega. Lisaks on veel kasutatud pruuni ning hallikaid toone. Üldiselt jätab maal külma ning kalgi mulje. Jooned on töös tumedamaga joonistatud ning mõnes kohas esile toodud. Samuti on Picasso kasutanud teatud joonte esile toomiseks varje ning nende mõju. Jooned on pehmed ning sujuvad. Mees pildil on rohkem pinnalisema vormiga ning mahulise vormiga on kann, mehe pea ning taldrik laual. Mehe keha on aga voolujooneline ning pikemaks venitatud vorm. „Pimeda mehe hommikusöök“ on tekstuurilt tume ning pigem sile.Kompositsiooni ülesehitus on sujuv, kuid kindel ning arusaadav. See ofort pole kindlasti Picasso loomingu tipp teoseid , kuid sellegipoolest peitub
selle teose taga huvitav lugu. Sinise perioodi teoseid peetakse väga salapärasteks
ning analüüsides neid võib selle väitega ainult nõustuda. Picasso oma eluajal
keeldus nendele teostele selgitusi andmast, mis tekitas kunstihuvilistes veelgi
rohkem uudishimu, mida üks või teine märk võis tähendada. Valisin selle teose just sellepärast, et selle taga peitus lugu, mingi kindel müsteerium, mida tahaks uurida ja
analüüsida . Heites teosele vaid kiire pilgu, tundub kõik selge: mees hommikulauas, tavaline olukord . Pablo Picasso aga peidab iga teose taha midagi rohkemat, nimelt saladuse...
KOKKUVÕTE:
Lääne-Euroopa kunstipealinn oli Pariis
Pariisis domineeris ilutsev kunst ning võetiomaks modernistlikud uuendused
Saksamaal juhtis ekspressionism(va“Bauhaus”)
Suurbritannias pooldati moodsatkunsti(skulptuur)
Itaalia kunsti märksõnaks oli antiigi järgimine