Murdeluule (1)

Murdeluule
Esinema hakkab murdeluule ning üheks viljakamaks eesti mureluuletajaks saab Artur Adson (1889-1977), kes pärines Võrumaalt ning kirjutas Võru murdes, andes edasi lapsepõlvemälestusi.
Hendrik Adamson ( 1891 -1946) – Viljandist pärit, Mulgi murdes kirjutatud. Esimene luuletuskogu ’’Mulgimaa’’; külalauliku-tppo, omapära tuleb esile huumori kaudu, luuletustes leidub ühiskondlikku satiiri .
Modernistlik luule
Eesti luules leidub näiteid futurismist, millele lisandusid kubism ja konstruktivism – eeskätte kujutatavast kunstist tulnud voolud, millele iseloomulikke geomeetrilisi kujundeid ja kollaazitehnikas ülesehitust võib täheldada nii tollases eesti kujutavas kunstis kui ka luules.
Johannes Barbarus (1890-1946) – luuleloos tähtis eksperimenteerijana ja järjekindlalt vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Modernistlikud luulekogud: ’’Geomeetriline inimene’’ (1924), ’’Multiplitseerit inimene’’ (1927).
Modernistliku luuletused on läbimõeldult ja eriliselt üles ehitatud; konstrueeritud. Iseloomulikuks on teksti paigutamine kahele (või mitmele ) tasandile.
Realism ja uusromantism
Kaks suurt kirjandusvoolu: uusromantism ja realism.
Juhan Sütiste oli realistliku luule tähtsaim esindaja. Romantismi uus jõuline puhang tuli 1930. aastate arbujateks nim noorema põlve luuletajate loomingus.
Arbujad
1930. aastate keskpaigast: Heiti Talvik, Paul Viiding, Uku Masing , Bernhard Kangro , Betti ALver , August Sand ja Kersti Merilaas , kuid nad ei moodustanud eriti kindlat ega programmilist kirjanduslikku rühmitust. 1938. aastal ilmus koguteos ’’Arbujad’’. Ühisjoonteks: sümbolism, klassikaline ülesehitus, maailmakirjandus , vaimsed küsimused, ajakriitiline hoiak, kunsti tõeväärtuste rõhutamine.
Uku Masing (1909-1985). Esikkogu ’’Neemed vihmade lahte ’’ (1935). Maailmavaate poolest meenutab Ernst Ennot, nägi inimese ajalikku elu kui vangistust ja üksindust. Masingu luule seisab vaimsete väärtuste, õigluste, aususe ja headuste eest, luuletustes esineb looduskujund.
August Sand (1914-1969). Esikkogu ’’Üks noormees otsib õnne’’ (1936), mille üks programmluuletus oli ’’Ärkliarmeelased’’. Luuletuste sõnastus on lihtsam ja kõnekeelsem.
Kersti Merilaas (1913-1986) – kõige vahetum ja intiimsem Arbujatest, väljendab isiklikke tundeid ja elamusi, väga naiselik luuletaja. Poeetiline keelekasutus on lihtne, samas täpsem ja peenejoonelisem. Esikkogu ’’ Maantee tuuled’’ (1938).