tulla ning asuvad tna maailma edetabelite tipus nii inimarengu nitajate kui majandusliku konkurentsivime poolest. Selliste maade hulk kuuluvad niteks Soome, Taani, Norra, Kanada. Heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse tnagi, kuid heaoluriigi olulist kokkutmbamist pole kuskil toimunud. Pigem ptakse heaoluriiki mber korraldada, muuta seda thusamaks ja paindlikumaks. Selle saavutamiseks ritatakse jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tandja, mittetulundussektori ning kodanike vahel. Sotsiaalsed igused ei saa eksisteerida ilma vastutuseta ning igahe enda panustamiseta oma heaolu tagamisse. Enamikus Euroopa maades ongi sellesuunalised reformid kimas.
· Poliitika- riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. · Erasektor ehk tulundussektor- ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine. · Eraelu- indiviidi isiklik elukorraldus. · Tulundussektor- majanduse eesmärk saada tulu. · Avalik sektor- inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutav poliitikat (haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika). · Mittetulundussektor ehk kolmas sektor- mittetulundussektori asutused ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisel, toetudes kodanikualgatusele. · Moraal- moraalinormide kogum. · Õigus- riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum. · Kodanikuühiskond- edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. §1.2:
asuvad täna maailma edetabelite tipus nii inimarengu näitajate kui majandusliku konkurentsivõime poolest. Selliste maade hulka kuuluvad näiteks Soome ,Taani, Norra, Kanada. Heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse tänagi, kuid heaoluriigi olulist kokkutõmbamist pole kuskil toimunud. Pigem püütakse heaoluriiki ümber korraldada, muuta seda tõhusamaks ja paindlikumaks. Selle saavutamiseks üritatakse jagada heaou tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ning kodanike vahel. Sotsiaalsed õigused ei saa eksiseerida ilma vastutuseta ning igaühe enda panustamiseta oma heaolu tagamisse. Enamikus Euroopa maades ongi sellesuunalised reformid käimas.
kasum suunata majandusse/suurendada sõjalisi kulutusi, ehitada transpordi- ja sidekanaleid. *tulevik: 1980.aastal tulid kiiresti välja majanduskriisist. head inimarengu näitajad, majanduslik konkurentsivõime. Nt. soome, taani, norra, kanada. Kuid heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse preagugi. heaoluriiki püüdakse ümber korraldada muuta. seda tõhusamaks ja paindlikumaks. Selle saavutamiseks üritatakse jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööanjda, mittetulundussektori ning kodanike vahel, sotsiaalsetel õigustel peavad olema vastutajad. Siirderiik Ülemineku-ehk siirdeperiood, kus üks valitsemiskord vahetub teisega. See algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valitsemisega, aga lõppu on keerulisem määratleda. Ümberkorraldused on eripärased ja keerukad, reformide ja revolutsiooni vahepealset. Rahvas avaldab võimule pidevalt survet, reformid on õiguspärased
tulumaksu. *Sotsiaalteenused-isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus *Sotsiaaltoetus-isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus *Sotsiaalkindlustus-pension, haigusrahad jne. 6) Heaoluriigi tulevik-heaoluriiki püütakse ümber korraldada, muuta seda tõhusamaks ja paindlikumaks. Üritatakse jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ning kodanike vahel. 7) Demokraatia tunnused: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustus, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemuste õigustega arvestamine, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. 8) Demokratiseerumise lained 9) Polüarhia-on kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus
Hariduse sisuliste ja korralduslike eesmärkide saavutamiseks tagab riik piisava rahastamise, millele lisandub erasektori panus.Seisavad maakoolide säilimise eest. Kutseharidussüsteemi tuleb tugevdada ja kohandada tööturu reaalsete vajadustega. Erakonna sotsiaalpoliitilised põhiseisukohad: EKRE sotsiaalpoliitika toetab Eesti järjepidevat arengut, sotsiaalset ja regionaalset tasakaalustatust, majanduse konkurentsivõimet avaliku, era- ja mittetulundussektori koostöös ning tagab iga ühiskonnaliikme turvalisuse ja toimetuleku rasketel aegadel. Rahva heaolu aluseks on majanduse areng, mitte sotsiaaltoetused. Kõik ühiskonnaliikmed osalevad jõukohasel viisil hüvede loomisel ning saavad hüvedest õiglase osa. Kõrged maksud, töötute abirahad ja muud sotsiaaltoetused ei tohi vähendada inimeste töömotivatsiooni. Riiklik pension peab tagama inimväärse elu. Millised erakonna seisukohad (ka teisi valdkondi puudutavad) Sulle meeldivad
Massikommunikatsioon paljude inimeste suhtlemine massimeediat ehk massikommunikatsiooni (TV-d, raadiot, ajalehti, internetti) kasutades, nende osasaamine ühesugusest teabest Minister valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi Mittekodanik riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta Mittetulundussektor ehk kolmas sektor ühiskonna osa, mis eristub era- ehk tulundussektorist ja valikust sektorist; mittetulundussektori asutused ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele Mittetulundusühing kodanikuühenduse üks organisatsioonilisi vorme tegutsemaks mitmesugustes kultuuri-, sotsiaal- ja majandusvaldkondades; MTÜ-del on keelatud teenida kasumit Monarhia valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib üks isik (ainuvalitseja ehk monarh) veresuguluse alusel Monopol tootmist ja turustamist valitsev suurettevõte
Eesti kohtusüsteem Kohtuvõim on õigusriigi poliitilise süsteemi oluline osa ning selle tegevus aitab kindlustada õigusriigi põhimõtet ja veenda kõiki tema otsustele kuuletuma. Peamised õigusharud on eraõigus (puudutab kõiki õiguslikke küsimusi, mis on seotud eraisikuga (füüsiline isik)) ja avalik õigus (puudutab kõiki õiguslikke küsimusi, mis on seotud riiklike institutsioonide, erafirmade ning erinevate mittetulundussektori institutsioonidega (juriidilised isikud)) füüsiline isik - eraisik juriidiline isik - varaliselt iseseisev, maksukohustusi ise kandev asutus, organisatsioon Kohtusüsteemi funktsioonid õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve erinevate võimuinstitutsioonide või tasandite tasakaalustamine kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: III aste: Riigikohus II aste: Ringkonnakohus
kindlustamisel; toetust makstakse ainult vaestele. *Sotsiaalteenused-isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus *Sotsiaaltoetus-isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus *Sotsiaalkindlustus-pension, haigusrahad jne. 6. Heaoluriigi tulevik. Heaoluriike püütakse ümber korraldada tõhusamaks ja paindlikumaks. Selle saavutamiseks üritatakse jagada heaolu tagamise kohustused riigi,tööandja ,mittetulundussektori ning kodanike vahel. Igaüks peab panustama enda heaollu. 7. Demokraatia tunnused. Kodanikuvabadused Õigusriik, kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Kohtusüsteemi jt kontrollorganite (keskpank, riigikontroll, keskvalimiskomisjon) poliitiline sõltumatus Vaba kodanikuõhiskond Vaba ajakirjandus Vähemuste õiguste arvestamine
rahvaga * Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine * Erasektor ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine * Mittetulundussektor ehk kolmas sektor ühiskonna osa, mis eristub era- ehk tulundussektorist ja avalikust sektorist; mittetulundussektori asutused (mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud) ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele * poliitika riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus * majandus tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond * Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused, teadmised ja tavad * Kodanikuühiskond ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi
kolmandik riigieelarvest, peaaegu kogu elanikkond tarbib teenuseid ja hüvesid 1980ndad – heaoluriigi kriis: majanduskasv oli alla surutud, makse laekus vähem, riikides tekkis eelarve defitsiit, heaoluriigid väljusid majanduslangusest kiiremini. Heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse tänagi, seda püütakse ümber korraldada, muuta tõhusamaks, paindlikumaks. Heaolu tagamise kohustused jagatakse riigi, tööandja, mittetulundussektori ja kodanike vahel. 6. Kas majandusareng ja demokraatia on üksteisega lahutamatult seotud? Miks? Lahutamatult nad omavahel seotud ei ole. 1950.-1960.ndatel aastatel idealiseeriti ühiskonda liialt ja arvati, et demokraatia toimib ja sellega kaasneb ka majanduslik edu. Lääne ühiskonna matkimine ei toonud teistele riikidele edu, ei arvestatud erinevate riikide kultuurilise ega usulise eripäraga. Sagenes korruptsioon ja arengumaade võlg kasvas, demokraatiale omast keskklassi ei tekkinud.
Massimeedia vahendid, mis võimaldavad edastada infot üheaegselt või lühikese ajavahemike jooksul väga paljudele inimestele, massidele, massimeedia vahenditeks on raadio, televisioon, trükiajakirjandus, internet Minister valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi Mittekodanik riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta Mittetulundussektor ehk kolmas sektor ühiskonna osa, mis eristub era- ehk tulundussektorist ja valikust sektorist; mittetulundussektori asutused ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele Mittetulundusühing kodanikuühenduse üks organisatsioonilisi vorme tegutsemaks mitmesugustes kultuuri-, sotsiaal- ja majandusvaldkondades; MTÜ-del on keelatud teenida kasumit Monarhia valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib üks isik (ainuvalitseja ehk monarh) veresuguluse alusel
välisturgudel. Meede 3.3: Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas Üldine eesmärk on mittepõllumajandusliku ettevõtluse arendamine maapiirkonnas Meede 3.4: Integreeritud maaparandus Meetme üldiseks eesmärgiks on integreeritud maa-arenduseks tingimuste loomine. Meede 3.5: Külade taastamine ja arendamine Meetme üldine eesmärk on parandada elukeskkonna atraktiivsust läbi kohaliku aktiivsuse suurendamise ja mittetulundussektori arendamise. Meede 3.6: Kohaliku initsiatiivi arendamine LEADER tüüpi meede Meetme üldiseks eesmärgiks on kohalikul initsiatiivil põhinevate tegevuste toetamine, mis võimaldavad uute töökohtade loomist, täiendavaid sissetulekuid ja üldist majandusliku aktiivsuse kasvu maapiirkonnas. Meede 3.7: Metsamajandus Üldine eesmärk on aidata kaasa metsade majanduslike, ökoloogiliste ja sotsiaalsete väärtuste
ühiskonna toimijad, mis on suutelised suunama või reguleerima Võrgustike liigid: Valitsustevahelised, Kolmepoolsed(avalik, äriline ja mtü sektor), Riikeläbivad e transnatsionaalsed. POLIITIKA ÜLEKANDMINE Poliitika ülekandmine(policy transfer): ühe riigi toimimisviis teatud küsimuses võetakse teise poolt üle. See võib olla nii vabatahtlik kui sunnitud. Poliitika ülekandmisele võib viia ka rahvusvaheliselt lõimunud mittetulundussektori surve. Üsna lihtsalt teostatav organisatsiooni tasandil, problemaatiline institutsiooni tasandil, kuid praktilisel võimatu väärtuse tasandil. GOVERNANCEI VARJUKÜLJED: Vastutuse kadumine. Riigi tühjendamine ehk tegelik võim varjujääda soovivatel ärisektori toimijatel, poliitikud marionettidena, valijatel vähe lootust mõjutada. Governande kui varasema jätk... Riikidel on jätkuvalt mitmeid võtmerolli kindlustavaid eesõigusi ehkki nende kasutamisviis
valdkondades. - Osad riigid säilitasid olemasolevad heaoluprogrammid ning suutsid vaatamata sellele majanduslangusest väljuda ja säilitada kõrge konkurentsivõime ja inimarengu näitajad (nt Soome ja Skandinaavia riigid, Kanada). · Tänapäeval üritatakse: - muuta heaoluriiki tõhusamaks ja paindlikumaks. - jagada heaolu tagamise kohustusi riigi, tööandja, mittetulundussektori ja kodanike vahel. Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer 3. Demokraatia levik: 3.1. Majandusarengu ja demokraatia vahekord: · 1950.-1960.aastatel idealiseeriti lääne (euroopalikku) ühiskonnakorraldust: - demokraatia eelduseks peeti majanduslikku arengut. - heaolu ja haritust loeti demokraatlike väärtuste kujunemise eelduseks.
.................................................................................................................................................. . ... erasektori tööandjale: ......................................................................................................................................... ................................................................................................................................................................................ . ... mittetulundussektori töölisele: ........................................................................................................................... ................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ .. 9
inimarengu näitajate kui ka majandusliku konkurentsivõime poolest. Nt. Soome, Norra, Kanada. 5) Tänapäeval kritiseeritakse heaoluriiki endiselt, kuid selle olulist kokkutõmbamist pole kuskil toimunud. Pigem püütakse heaoluriiki ümber korraldada, muuta seda tõhusamaks ja pandlikumaks. Selle saavutamiseks üritatakse jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ning kodanike vahel. Sotsiaalsed õigused ei saa eksisteerida ilma vastustuseta ning igaühe enda panustamiseta oma heaolu tagamisse. Eesti pole minu meelest heaoluriik, kuna eelarvest tehtavad kulutused rahvale on minimaalsed tasuta ravi puhul on pikad arsti järjekorrad, õpetajate palgad madalad õpetajate puudus, hoolde-ja vanadekodud on tasulised (pensionist ära ei ela) Tulude järgi oleme küll heaoluriik, kuid summad on väikesed.
inimese ellu, jättes madalamate maksudega talle kätte rohkem raha, millega inimene ise hoolitseb enda eest.Konservatiivse mudeli puhul sotsiaaltoetus võrdeline makstud maksudega Arengusuund 20.sajandi 80- te alguseni heaoluriigi kasv, siis majandusolud halvenevad ja sotsiaalkulutusi kärbitakse, heaoluriigi kriis. Tänapäeval räägitakse heaoluriigi asendumisest heaoluühiskonnaga, milles heaolu pakkumise kohustus on jagatud riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike endi vahel. Filosoofide arvamusi Daniel Bell: a) ühiskonna deideologiseerumise teooria: tööstusühiskonna funktsioneerimine suunatud võimalikult suuremale kaubahulga tootmisele, postindustriaalses teadmiste ja oskuste arendamine eesmärgiga juhtida muutusi ja kontrollida ühiskonda. Uus ühiskond vajab tsentraliseeritumat ja kordineeritumat juhtimist, seetõttu peavad poliitikud valitsemisse kaasama tehnokraate.
Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks. Poliitiline ökonoomia. Poliitiline ökoloogia on käsitlus poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete tegurite suhtest keskkonnaküsimuste ja keskkonna muutumisega. Mis on heaoluühiskond. Heaoluühiskonnas on heaolu pakkumise kohustus jagatud riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike endi vahel. TEINE TASE Milliseid muutusi tõi ühiskonnas tööstusrevolutsioon. 18. sajandil hakkas seni valitsenud manufaktuurne tootmine asenduma vabrikutootmisega. Järjest rohkem kasutati inimese tööjõu asemel masinaid. Uute masinate leiutamine ning nende kasutuselevõtmine ongi tööstusliku pöörde peamine tunnus. Uute masinate kasutuselevõtmine nõudis raha ja inimesi, kes masinatega töötaksid.
Märksõnadeks on salatsemine, ebalojaalsus ja isiklik kasu. Kuulsaim korruptsiooniskandaal Eestis on Hermann Simmi spiooniafäär. Kodaniku- e. tsiviilühiskond e. kolmas sektor Ühiskonnaelu valdkond, kus inimeste eesmärgiks pole valitseda ega teenida kasumit. Seda arendavaks ja kooshoidvaks jõuks on kodanikualgatus, mille eesmärgiks on ühiskonna paremaks muutmine. Ühishuvide teostamiseks moodustatakse organisatsioone, mis moodustavad kolmanda sektori e. mittetulundussektori. Kodanikualgatuse erinevad vormid: 1. Protestialgatus - suunatud avaliku võimu (riik. omavalitsus) tegevuse ja otsuste vastu. 2. Nõudev algatus tahe mõjutada avalikku võimu toimima soovitud moel 3. Toetav algatus koostöö avaliku võimuga oma soovide realiseerimiseks 4. Altruistlik algtatus ennastohverdav algatus, mille puhul avaliku võimu poole ei pöörduta. Organisatsioonide vormid: 1
kindlustamisel; toetust makstakse ainult vaestele. Heaoluriigi kujunemine: 1880.aastatest Saksamaal, XX sajandi esimesel kümnendil Põhja-Euroopas, USAs 1930.aastatel (F.D.Roosevelt´i "uus kurss"), 1950-1970 heaoluriigi kuldaeg, 1980.aastate majanduslanguse järel rõhk heaoluühiskonnal: valitsus vaid üks sotsiaalagentidest (kärbiti heaolukulutusi), kohustused tuleb ära jagada tööandjate, riigi, mittetulundussektori ja kodanike endi vahel. Riigi väljamaksed: 1. Kindlustusväljamaksed vanaduspensionid, haigusrahad, töötu abirahad. 2. Toetusrahad eelarvest lastetoetus, toimetulekutoetus, invapensionid. Teenused: 1. Raviteenused 2. Munitsipaalelamud 3. Haridus 4.tund DEMOKRAATIA LEVIK JA SIIRDEÜHISKONNA PROBLEEMID Poliitilise arengu tendentse: "külma sõja" ajal jagati maailm kolmeks: kapitalistlikud
Kes on kauem töötanud ja saanud kõrgemat palka, on teinud suuremaid sissemakseid ja omab järelikult õigust ka suuremale pensionile. 2) Sotsiaaltoetuste puhul: seda antakse ainult inimestele, kes kannatavad puuduste all või on sattunud riskiolukorda, olenemata tema poolt tasutud maksudest või sissemaksetest. - Vajalikud rahalised vahendit eraldatakse riigieelarvest. 8. Mis on sotsiaalhoolekanne? Selle ülesanded? Sotsiaalhoolekanne avaliku või mittetulundussektori pool pakutavad teenused toimetulekuraskustes inimeste abistamiseks. Selle ülesanded: toimetulekuraskustes inimeste abistamine.
(huvitegevuse kk, kasvataja, arendaja) Kaasamine: arvamusuuringute tgemine poliitiliste otsutuse kujundamiseks, kontsulteerimine kodanikuühiskonnaga, visioonikonveretside korraldamine, erinevate töörühmade kokkukutsumine. 2 Kolmanda sek tunnused: strukturaalne/institutsionaliseeritus, erasus, mittetulunduslikkus, omavalitsuslikkus, vabatahtlikus. Avaliku ja mittetulundussektori suhetemudel: Täiendusmudel- eristatud kooseksisteerimine; Partnerlusmudel- sisuline koostöö; Vastandusmudel- konkurents Arsteini redel: Näitab, mis tasandil on kodanikeühiskonna areng. Mitteosalemine; osalemine, kodanikevõim Sotsliikumin- laiahaardeline, üritab mõjutada ühiskondliku või poliitilist muutust. Taotlus, mida soovitakse ellu viia. Traditsioonilised (kirik, ametiühingud rahvuslik ärkamine) uued
konkreetses seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul, järgides kaalutlusõiguse teostamise reegleid. Üldreegel eraõiguslikule isikule ei saa täitmiseks üle anda riigi tuumik- ehk põhifunktsioone ja riikliku sunni rakendamise ülesannet. NB! Kui teenuse osutamisel võidakse piirata isikute õigusi või panna isikutele kohustusi, on tegemist halduslepinguga, mille sõlmimise lubatavust tuleb enne õigussuhtesse astumist eraldi hinnata! 25. Mittetulundussektori probleemid (sotsiaal)teenuste osutamisel... mis on suuresti nö loomuomased nõrkused, mis omakorda tingibki vajaduse avaliku sektori poolse reguleerimise järele: 1) ebapiisavus MTÜ-d on sageli väga piiratud võimega vajaliku ressursitaseme saavutamisel (nt kui teenuse osutamine on täielikult sõltuv vabatahtlikest annetustest); 2) partikularism MTÜ-del on kalduvus keskenduda vaid kindlatele ühiskonna gruppidele (seda tõrget võib vaadelda ka kui
jaotamisse. Riik täidab kõigele muule lisaks ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust. Heaoluriigitunnused: 1) ressursside ülekandmine, nt väliskaubandusest tervishoidu, 2) umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse tänapäevalgi, kuid selle kokkutõmbamisest pole kusagil toimunud. Pigem püütakse seda ümber korraldada ning jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ning kodanike vahel. 3. Demokraatia levik. 1950.-1960. aastatel arvati, et kõik maailma regioonid peaksid liikuma samasuguse ühiskonnakorralduse poole. Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks loeti majanduslikku progressi. Selline lähenemine ei õigustanud ennast. 1980.- 1990. aastatel jõuti arusaamisele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majanduslik areng. Lähiaastate ülesandeks on demokraatia kindlustamine maailmas
*Vähendab elukaarest (inimeste noorusest/vanadusest) tulenevaid riske *Majandusliku tõhususe kõrval pööratakse tähelepanu sotsiaalsele õigusele. Liberaalid(parempoolsed) leiavad, et sotsiaaltoetuste suurendamine peab olema sõltuvuses majanduskasvu suurusest kogutud varudest. Sotsiaaldemokraadid(vasakpoolsed) leiavad, et majandust ei tohi arendada inimarengu arvelt (kõigile võrdselt). Tänapäeval üritatakse jagada heaolu tagamise kohustusi riigi, tööandja, mittetulundussektori ja kodanike vahel. Kas tänast Eestit võib pidada heaoluriigiks ? Eesti elatustase ei ole veel võrreldav Skandinaaviamaade heaoluriikidega. Küündib selleni ja seega ei ole veel heaoluriik. Milline ühiskond on jätkusuutlik? Ühiskond mis suudab rahuldada praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Tasakaalus peab olema kultuuri elujõulisus, heaolukasv, ühiskonna sidusus ja ököloogiline tasakaalustatus.
Eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas, mis toob kaasa kõrged maksud. - liberaalne heaolumudel USA, Jaapan, Eesti? - minimaalriik, tagada kõrge tööhõive ja inimeste valikuvabadus ning konkurents kõigis valdkondades. Heaoluriigi suhe heaoluühiskonda Majanduskriisi tingimustes on riigi võimalused oma kodanike heaolu tagada piiratud. Et taolisest eesmärgist siiski mitte loobuda, on vaja jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike vahel ära. Taoline vastutuse laiendamine tähendakski üleminekut h.- riigilt h.-ühiskonnale. 14. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. õpik lk.23-28 Jätkusuutlik areng on niisugune areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Hõlmab peamiselt järgmised valdkonnad: - rahvastiku jätkusuutlik areng, nii kvantitatiivses kui kvalitatiivses mõistes. Hõlmab rahvastiku
Kolmanda sektori määratlus EL-is: Vorm või institutsionaliseeritus Üldkasulikkus, tegevuse eesmärk oin midagi muud kui tekitada kasumit juhtidele või liikmetele Sõltumatus, eriti riigist ja muust avalikust võimust Taotlematus, mis sisaldab mittetulunduslikkust Kaasatus üldkasuloikku avalikku tegevusse Youngi avaliku võimu ja mittetulundussektori suhetemudel: TÄIENDUSMUDEL: eristatud kooseksisteerimine (jagatud jahimaad) PARTNERLUSMUDEL: sisuline koostöö, ülesannete jaotus VASTANDUSMUDEL: konkurents SOTSIAALSED LIIKUMISED Sotsiaalne liikumine: Ühendab inimesi Tegutseb Eesmärgid küllaltki laiahaardelised Mobiliseerib endale toetajaid Omab teatavad järjepidevust Sümbolilist integratsiooni
näitajate kui majandusliku konkurentsivõime poolest. Selliste maade hulk kuuluvad näiteks Soome, Taani, Norra, Kanada. Heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse tänagi, kuid heaoluriigi olulist kokkutõmbamist pole kuskil toimunud. Pigem püütakse heaoluriiki ümber korraldada, muuta seda tõhusamaks ja paindlikumaks. Selle saavutamiseks üritatakse jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ning kodanike vahel. Sotsiaalsed õigused ei saa eksisteerida ilma vastutuseta ning igaühe enda panustamiseta oma heaolu tagamisse. Enamikus Euroopa maades ongi sellesuunalised reformid käimas. Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide vähendamiseks (tururisk, bioloogiline risk jmt) kujunes 19.saj. II poolel eriline ühiskonnakorralduse tüüp - heaoluriik. Loojaks on Otto von Bismarck. Iseloomustab sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses. S.t
AVALIK SEKTOR. (riiklik sektor, mis hõlmab riigi- ja omavalitsusasutusi koos töötajaskonnaga, samuti riigi kasutusse laekuvad maksu-, tulu- ja riigivarasid. Avaliku sektori põhiülesanne on tagada rahvuslik julgeolek ja sotsiaalne heaolu); 2) ERASEKTOR (hõlmab kõiki inimeste poolt ettevõetavaid tulundustegevusi. Erasektori põhiülesanne on toota kasumit); 3) KODANIKUÜHISKOND. (ei taotle võimu ega tulu, selle moodustavad vabatahtlikult kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: kodanikkonna osalemine poliitikas, kodanikuosalus võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus inim- ja kodanikuõiguste austamine mitmeparteiline süsteem
töötajaskonnaga, samuti riigi kasutusse laekuvad maksu-, tulu- ja riigivarasid. Avaliku sektori põhiülesanne on tagada rahvuslik julgeolek ja sotsiaalne heaolu); o erasektor e. tulundussektor (hõlmab kõiki inimeste ettevõetavaid tulundustegevusi. Erasektori põhiülesanne on toota kasumit); o mittetulundussektor e. kolmas sektor (ei taotle võimu ega tulu, selle moodustavad vabatahtlikult kodanikualgatuse korras loodud kodanikuühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). AVALIK SEKTOR POLIITIKA RIIK AVALIK ERASEKTOR MAJANDUS TURG ehk ühiskondlik elu tulundussektor KOLMAS SEKTOR KODANIKU- KODANIKU- mittetulundus-sektor ÜHISKOND ÜHENDUSED
Massikommunikatsioon paljude inimeste suhtlemine massimeediat kasutades . ( tv,raadio , internet ) Massimeedia vahendid, mis võimaldavad edastada infot üheaegselt või lühikese vahemiku jooksul väga paljudele inimestele; massidele . nt raadio , tv , internet. Minister valitsuse liige , juhib ministeeriumi Mittekodanik riigis alaliselt elav isik kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta. Mittetulundussektor ( kolmas sektor) mittetulundussektori asutused ei tegele tulu teenimise eesmärgil , vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele . ( seltsid, sihtasutused , mittetulundusühingud ) Mittetulundusühing kodanikuühenduse üks organisatsioonilisi vorme tegutsemiseks mitmesugustes kultuuri , sotsiaal, ja majandusvaldkondades . Kasumi teenimine keelatud Monarhia valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib vaid üks isik ( monarh) veresuguluse alusel .
Kodanikeühiskond on iseloomulik Lääne arenenud ühiskondadele, kus inimesed julgevad ja oskavad ühiskonnaelus osaleda Kodanikeühiskonna rollid on poliitiline, sotsiaalmajanduslik, hariv ja arvendav. 34. Too välja, millised on kolmanda sektori tunnused. Kolmandat sektorit iseloomustab mittetulunduslikkus, erasus, vabatahtlikkus, omavalitsuslikkus ja institutsionaliseeritus. 35. Iseloomusta avaliku ja mittetulundussektori suhetemudeleid. Riigi domineerimise mudel Duaalne mudel Koostöö mudel Täiendusmudel: eristatud kooseksisteerimine Partnerlusmudel: sisuline koostöö Vastandusmudel: konkurents 36. Mis on Arsteini redel? Arnsteini redel näitab, milliste etappide läbi kaasatakse inimesi poliitikas. 37. Võrdle sotsiaalse liikumise, huvi- ja surverühma ning erakonna rolle, tegevuse ulatust ja liikmeskonda demokraatlikus poliitilises süsteemis.
kodanikuühiskond. USAs 1930 aastatel (F.D Roosevelt „uus kurss“ NEW DEAL) 1960-1970 aastatel oli heaoluriigi kuldaeg 20.saj. lõpul tekkis mitmel pool Euroopas raskusi, sest eelarved läksid defitsiiti. Ometi tulid sajandi lõpuks enamus riike raskustest välja. (lk 16) Heaoluriigi tulevik Heaoluriiki püütakse ümber korraldada, muuta seda tõhusamaks ja paindlikumaks. Selle saavutamiseks üritatakse jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ning kodanike vahel. Enamikus Euroopa maades ongi sellesuunalised reformid käimas. Vaata – RIIGI KULUTUSED HEAOLULE teenused / väljamaksed (toetused eelarvest, kindlustusväljamaksed) lk 14 1.2. DEMOKRAATIA LEVIK Demokraatia- rahvavõim Sai alguse 1826 ( siis algas esimene demokraatia laine, mis kestis kuni 1922) Kolmandasse demokraatia lainesse jääv kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas,
- Pehmendab turukonkurentsi - Vähendab elukaarest tulenevaid riske - Majandusliku tõhususe kõrval pööratakse tähelepanu sotsiaalsele õiglusele: a) liberaalid leiavad, et sotsiaaltoetuste suurendamine peab olema sõltuvuses majanduskasvu suurusest kogutud varudest b) sotsiaaldemokraadid leiavad, et majandust ei tohi arendada inimarengu arvelt (kõigile võrdselt) 11. Tänapäeval üritatakse jagada heaolu tagamise kohustusi riigi, tööandja, mittetulundussektori ja kodanike vahel. 12. Kas tänast Eestit võib pidada heaoluriigiks? Ei, kuna Eesti elatustase ei ole veel võrreldav teiste heaoluriikidega. Palgad väikesed, hinnad kõrged. Ühiskonna sektorid Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viisil. Ühiskonnast rääkides saab eristada mitut valdkonda nagu poliitika, majandus- ja sotsiaalsfäär, kultuur, õigus, moraal. 1. Avalik sektor ühiskonnaelu korraldamine (riigi-ja omavalitsused). Riigi tunnused: oma
asuvad täna maailma edetabelite tipus nii inimarengu näitajate kui majandusliku konkurentsivõime poolest. Selliste maade hulk kuuluvad näiteks Soome, Taani, Norra, Kanada. Heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse tänagi, kuid heaoluriigi olulist kokkutõmbamist pole kuskil toimunud. Pigem püütakse heaoluriiki ümber korraldada, muuta seda tõhusamaks ja paindlikumaks. Selle saavutamiseks üritatakse jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ning kodanike vahel. Sotsiaalsed õigused ei saa eksisteerida ilma vastutuseta ning igaühe enda panustamiseta oma heaolu tagamisse. Enamikus Euroopa maades ongi sellesuunalised reformid käimas. 10 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned 3. Demokraatia levik 3.1 Majandusarengu ja demokraatia vahekorrast 1950.–1960. aastatel peeti lääne ühiskonda ideaaliks ning arvati, et kõik ülejäänud maailma
n Kolmepoolsed (avalik, äriline ja mittetulunduslik sektor) n Riikeläbivad e transnatsionaalsed (nt Piirideta Arstid) Poliitika ülekandmine n Poliitika ülekandmine (policy transfer): ühe riigi toimimisviis teatud küsimuses võetakse teise poolt üle n Võib olla nii vabatahtlik (EL) kui sunnitud (19.-20. saj impeeriumid, IMF, WB arengumaades) n Poliitika ülekandmisele võib viia ka rahvusvaheliselt lõimunud mittetulundussektori surve (sh nn maailmastumisvastased ja eurovastased) Governance'i varjuküljed n Vastutuse kadumine. Valijale esitletakse uusi ,,paratamatusi" (nt Tallinna Vee 15%-line lepinguga tagatud kasum) n Riigi tühjendamine (hollowing out of the state): tegelik võim varju jääda soovivatel ärisektori toimijatel, poliitikud marionettidena, valijatel vähe lootust mõjutada (oligarhilised erakonnad, eraomanduses meedia kontrollimatu propagandavahendina)
KÕK- Keskkonnaõiguse Keskus: tegevus-õigusabi, sh strateegilised juhtumid, koolitused, juhendid, keskkonnaõiguse alase info levitamine ja vahendamine (igakuine uudiskiri), juriidilised analüüsid, õigusloome. Keskkonnapoliitika ja strateegia. Keskkonnapoliitika- on ametlikult kinnitatud põhimõtete, väärtushinnangute, kavatsuste, strateegiliste sihtide ja tegevuseesmärkide kogum, mis põhineb riigi õigusaktidel ning on avaliku, era- ja mittetulundussektori tegevusjuhis keskkonnaküsimustes. Keskkonnastrateegia- on riigi või teatud piirkonna, ettevõtte või muu organisatsiooni keskkonnategevuse põhimõtted ning pikemaajalised sihid ja arengusuunad, eesmärgid ning eesmärkide saavutamiseks kaasatavad organisatsioonid. Keskkonnategevuskava- on süstemaatiliselt keskkonnapoliitika ja/või keskkonnastrateegia põhjal või iseseisva dokumendina määratletud tegevused ja protseduurid keskkonnakaitse
Eesti Keskkonnaõiguse Keskuse teke (KÕK). Tegevus: Õigusteenus; Strateegilised juhtumid (tasuta õigusabi); Analüüsid: Õiguslik korraldus, probleemid, tegelik praktika, ettepanekud; Abiks kodanikule. Keskkonnapoliitika Keskkonnapoliitika - ametlikult kinnitatud põhimõtete, väärtushinnangute, kavatsuste, strateegiliste sihtide ja tegevuseesmärkide kogum, mis põhineb riigi õigusaktidel ning on avaliku, era- ja mittetulundussektori tegevusjuhis keskkonnaküsimustes. Keskkonnastrateegia - riigi või teatud piirkonna, ettevõtte või muu organisatsiooni keskkonnategevuse põhimõtted ning pikemaajalised sihid ja arengusuunad, eesmärgid ning eesmärkide saavutamiseks kaasatavad organisatsioonid Keskkonnategevuskava - süstemaatiliselt keskkonnapoliitika ja/või keskkonnastrateegia põhjal või iseseisva dokumendina määratletud tegevused ja
Valitsustevahelised (nt Baseli pangandusjärelevalve komitee) Kolmepoolsed (avalik, äriline ja mittetulunduslik sektor) Riikeläbivad e transnatsionaalsed (nt Piirideta Arstid) Poliitika ülekandmine (policy transfer): ühe riigi toimimisviis teatud küsimuses võetakse teise poolt üle. Võib olla nii vabatahtlik (EL) kui sunnitud (19.-20. saj impeeriumid, IMF, WB arengumaades). Poliitika ülekandmisele võib viia ka rahvusvaheliselt lõimunud mittetulundussektori surve (sh nn maailmastumisvastased ja eurovastased). Mitmetasandiline valitsemine: Autoriteetse otsustamise haju(ta)mine erinevatele territoriaalsetele tasanditele: (1) riigiülene (maailma, nt ICC, piirkonna, nt EL, CARICOM), (2) riiklik, (3) riigialane (osariiklik, kohaliku omavalitsuse) Mitmetasandilisus nüüdses Euroopa Liidus: Otsustamispädevused pole vaid valitsuste monopol, vaid neid jagavad erinevate
Avaliku sektori tuumaks on riik (keskvõim ja kohalikud omavalitsused). Seotud riigi ja kohaliku omavalitsusega Erasektor ehk tulundussektor- hõlmab kõiki inimeste poolt ettevõetavaid tulundustegevusi. Erasektori põhiülesanne on toota kasumit. Erasektorisse kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted. Aktsiaseltsid, OÜ Mittetulundussektor ehk kolmas sektor- ei taotle võimu ega tulu, selle moodustavad vabatahtlikult kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu. Nimetatakse kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid. Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide vormideks on juriidilise määratluse kohaselt mittetulundusühingud (MTÜ), sihtasutused (SA) ja seltsingud ja neid ühendavad katusorganisatsioonid nagu nt. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit Kodanikuühiskond
ühiskonnaliikmetele on tagatud kõrge elukvaliteet. Heaoluriigi tunnused Ressursside ülekandmine, nt väliskaubandusest tervishoidu Umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse tänapäevalgi, kuid nende kokkutõmbamist pole kusagil toimunud. Pigem püütakse teha ümberkorraldusi ning jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ja kodanike vahel. Liberaalne heaolumudel Riik sekkub ainult siis, kui väga vaja; inimesed on ise peamised vastutajad heaolu eest. Näiteriigid: Jaapan ja USA. Korporatiivne (konservatiivne) heaolumudel Heaolu keskseks kandjaks on eelkõige töölisühendused ning ka perekonnad. Oluline on inimese enda tööpanus. Näiteriigid: Saksamaa, Belgia. Sotsiaaldemokraatlik heaoluriik Kehtivad väga kõrged maksud, kuid selles süsteemis on keskseks heaolu eest vastutajaks riik ise
Massimeedia vahendid, mis võimaldavad edastada infot üheaegselt või lühikese ajavahemike jooksul väga paljudele inimestele, massidele, massimeedia vahenditeks on raadio, televisioon, trükiajakirjandus, internet Minister valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi Mittekodanik riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta Mittetulundussektor ehk kolmas sektor ühiskonna osa, mis eristub era- ehk tulundussektorist ja valikust sektorist; mittetulundussektori asutused ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele Mittetulundusühing kodanikuühenduse üks organisatsioonilisi vorme tegutsemaks mitmesugustes kultuuri-, sotsiaal- ja majandusvaldkondades; MTÜ-del on keelatud teenida kasumit Monarhia valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib üks isik (ainuvalitseja ehk monarh) veresuguluse alusel
organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust ning vähendada keskkonnaga, töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske ja kulusid. Keskkonnajuhtimissüsteem on osa organisatsiooni juhtimisest, mis tegeleb süsteemselt keskkonnaküsimustega. Keskkonnapoliitika on ametlikult kinnitatud põhimõtete, väärtushinnangute, kavatsuste, strateegiliste sihtide ja tegevuseesmärkide kogum, mis põhineb riigi õigusaktidel ning on avaliku, era- ja mittetulundussektori tegevusjuhis keskkonnaküsimustes. · keskkonnapoliitika on aluseks iga organisatsiooni KKJS-le · see seab nii pikaajaliste kui ka lühiajaliste strateegiad · määrab mis suunas KKJS peaks minema · loob visiooni kõikidele töötajatele 9.1. Keskkonna juhtimissüsteemid (ISO 14000 seeria ja EMAS) Rahvusvaheline keskkonnajuhtimise standard ISO 14001 esitab nõuded keskkonnajuhtimissüsteemile. ISO 14001 sertifikaadi saamiseks peab täitma just selle standardi nõudeid.
Eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas, mis toob kaasa kõrged maksud. · liberaalne heaolumudel USA, Jaapan, - minimaalriik, tagada kõrge tööhõive ja inimeste valikuvabadus ning konkurents kõigis valdkondades. Heaoluriigi suhe heaoluühiskonda Majanduskriisi tingimustes on riigi võimalused oma kodanike heaolu tagada piiratud. Et taolisest eesmärgist siiski mitte loobuda, on vaja jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike vahel ära. Taoline vastutuse laiendamine tähendakski üleminekut h.-riigilt h.-ühiskonnale. o Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused Demokraatia VALITSEMISVORM, MILLE TUNNUSTEKS ON KODANIKKONNA OSALEMINE POLIITIKAS, VÕIMUDE LAHUSUS JA TASAKAALUSTATUS, SEADUSE ÜLIMUSLIKKUS NING INIM- JA KODANIKUÕIGUSTE AUSTAMINE. Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused.
Eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas, mis toob kaasa kõrged maksud. - liberaalne heaolumudel USA, Jaapan, Eesti? - minimaalriik, tagada kõrge tööhõive ja inimeste valikuvabadus ning konkurents kõigis valdkondades. Heaoluriigi suhe heaoluühiskonda Majanduskriisi tingimustes on riigi võimalused oma kodanike heaolu tagada piiratud. Et taolisest eesmärgist siiski mitte loobuda, on vaja jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike vahel ära. Taoline vastutuse laiendamine tähendakski üleminekut h.- riigilt h.-ühiskonnale. 14. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. õpik lk.23-28 Jätkusuutlik areng on niisugune areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Hõlmab peamiselt järgmised valdkonnad: - rahvastiku jätkusuutlik areng, nii kvantitatiivses kui kvalitatiivses mõistes. Hõlmab rahvastiku
töötajaskonnaga, samuti riigi kasutusse laekuvad maksu-, tulu- ja riigivarasid. Avaliku sektori põhiülesanne on tagada rahvuslik julgeolek ja sotsiaalne heaolu); 2) erasektoriks (hõlmab kõiki inimeste poolt ettevõetavaid tulundustegevusi. Erasektori põhiülesanne on toota kasumit); 3) mittetulundussektoriks (ei taotle võimu ega tulu, selle moodustavad vabatahtlikult kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: - vabade valimiste korraldamine - enamuse võimu teostamine - vähemuse õiguste austamine - põhiseadusel rajanev riigivõim - kontroll võimude tegevuse üle
töötajaskonnaga, samuti riigi kasutusse laekuvad maksu-, tulu- ja riigivarasid. Avaliku sektori põhiülesanne on tagada rahvuslik julgeolek ja sotsiaalne heaolu); ¥erasektoriks (hõlmab kõiki inimeste poolt ettevõetavaid tulundustegevusi. Erasektori põhiülesanne on toota kasumit); ¥mittetulundussektoriks (ei taotle võimu ega tulu, selle moodustavad vabatahtlikult kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: ¥vabade valimiste korraldamine ¥enamuse võimu teostamine ¥vähemuse õiguste austamine ¥põhiseadusel rajanev riigivõim ¥kontroll võimude tegevuse üle
samuti riigi kasutusse laekuvad maksu-, tulu- ja riigivarasid. Avaliku sektori põhiülesanne on tagada rahvuslik julgeolek ja sotsiaalne heaolu); ¥erasektoriks (hõlmab kõiki inimeste poolt ettevõetavaid tulundustegevusi. Erasektori põhiülesanne on toota kasumit); ¥mittetulundussektoriks (ei taotle võimu ega tulu, selle moodustavad vabatahtlikult kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: · vabade valimiste korraldamine · enamuse võimu teostamine · vähemuse õiguste austamine · põhiseadusel rajanev riigivõim · kontroll võimude tegevuse üle
Infrastruktuurialaseid toiminguid võidakse teostada erasektori majandussubjektide kaudu, koostöös riigi ja erasektori vahel või paralleelse või dualistliku ülesannete täitmise korras. Privatiseeritud infrastruktuuri eelist nähakse eelkõige kohaliku eelarve koormatusest vabastamises ja ajalises mõttes kiiremas realisatsioonis, kuna toimingute sooritamist finantseeritakse teistmoodi ja vajadus KOV eelneva valmisoleku järgi langeb ära. KOV üksuste, mittetulundussektori ja eraettevõtete koostöö on vajalik mitte üksnes rahalistest kaalutlustest tulenevalt. Ka poliitilisele süsteemile on hea, kui kõik on kohalikul tasandil rajatud pluraliteedile ja kaasvastutusele. KOV vastutus infrastruktuuri eest oma territooriumil konkretiseerivad sotsiaalriigi, kultuurriigi, keskkonnasõbraliku riigi ja eramajanduse printsiibid. § 10. Sotsiaalriigi printsiibist tulenevaid kohaliku omavalitsuse ülesandeid
annaabi.ee 
