HAPPED on ained mis annavad lahusesse vesinikioone ( ), happed koosnevad, kas ühest või mitmest vesinikioonist ja happejääkioonist HAPETE RÜHMITAMINE 1. Prootonite ( ) arvu järgi (vesinikioonide) 1 prootonilised HCl vesinikkloriidhape HBr vesinikbromiidhape HI vesinikiodiidhape HN lämmastikhape HCOOH metaanhape C COOH etaanhape mitmeprootonilised S divesiniksulfiidhape S väävlishape S - väävelhape C - süsihape Si ränihape P fosforhape 2. Tugevuse järgi (nt. tugevad HCl, HBr, HN ) 3. Hapniku sisalduse järgi ( O mittesisaldavad; O sisaldavad)
HAPPED R 76-78 Tööleht 1. HAPPED on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. 2. HAPETE LIIGITAMINE 1) vesiniku aatomite arvu järgi üheprootonilised happed mitmeprootonilised happed 2) hapniku sisalduse järgi hapnikku sisaldavad happed e hapnikhapped hapnikku mittesisaldavad happed 3) tugevuse järgi tugevad happed keskmise tugevusega happed nõrgad happed 4) ehituse järgi mineraalhapped e anorgaanilised happed karboksüülhapped e orgaanilised happed 5) agregaatoleku järgi vedelikud 1 tahked ainult vesilahustes esinevad 3. HAPETE SAAMINE
Taimede fotosünteesivate kudede rakud sisaldavad fotosünteesi põhipigmente – klorofülle ja abipigmente – karotenoide ja fikobiliine, mis on kas kollased, punased või purpursed. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A eelühendiks. Enamus toiduga seedekulglasse sattunud karotenoididest allub soole mikrofloora poolt produtseeritava ensüümi karoteeni oksügenaasi toimele ja neist moodustub vitamiin A. Karotenoidide kaks põhigruppi on: Karoteenid –hapnikku mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust, esindajateks on karoteeni isomeerid, samuti lükopeen Ksantofüllid – hapnikku sisaldavad molekulid, esindajateks luteiin, zeaksantiin Karoteeni α-, β- ja γ-isomeeridest omab suurimat tähtsust β-karoteen (punakasoranž), mille molekul loomorganismis poolestub, andes 2 retinooli ehk vitamiin A1 molekuli. Kõik karotenoidid on värvilised. Mida rohkem karotenoid neelab valgust spektri nähtava osa
Hapeteks nim. Liitaineid,mis koosnevad vesinikust ja happejäägist. H2SO4(happejääk) Happejäägiks nim.happe molekuli osa,mis jääb järele peale vesiniku aatomite eraldamist. Happejäägi o-a.näitab happes olevate vesiniku aatomite arv.H2SO4 HJ on SO4 H3 po4 Happeid liigitatakse tugevuse järgi Happed:1)hapnikku sisaldavad HNO3,H2CO3,H2SO4 2)hapnikku mittesisaldavad HCL,HBR Tugevad H2SO4,HNO3,HCL kesk.tugevusH3PO4,H2SO3,nõrgad H2CO3,H4SIO4,H2s H.atomite järgi1 protolisd HCL,HNO3,HBR 2proH2SO4,H2SO3,H2CO3 3jaenam H3BO4 H4SIO4. Hapete füsa omad. 1)hapetel on hapu maitse2)enam. happd on vedelikud3)tugvd happd on sööbivad ja mürgis. Keem.oma. Vees lagunevad happemolekulid ioonideks. 1)HCL-H+Cl(ioon)H2SO4-2H+SO4 2)H ioonide tõttu muudavad indi. Värvi ühtmoodi. Indikaator-nim. Aineid,mis muudavad oma värvi happelises või alustelises keskkonnas.
atsetooni. Loksutasin. 5 minuti pärast kandsin klaaspulgaga paberile mõlemast proovist väikse tilga. Mõne ja möödudes muutus 2. aine lahusega paber vastu valgust vaadates läbipaistvaks. Järelikult sisaldas teise aine proov lipiide ning esimese aine proov mitte. 2. Akroleiinproov Glütserooli kuumutamisel tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal. Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfatiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid. Töö käik: Kuiva katseklasi kandsin u 1 g NaHSO4 ja lisasin mõne tilga taimeõli. Kuumutasin gaasipõletil tõmbekapis kuni lahus muutus pruunikaks ning tekkis tugev lõhn. Järelikult oli tekkinud akroleiin ning oli tegu glütserooli sisaldanud lipiidiga. 3. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides. Küllastumata rasvhapete sisaldmise kindlakstegemiseks lipiidedes kasutatakse reaktsiooni halogeeniga
happelised oksiid on mittemetal oksiid. SO2 ja CO2 saamise võimalused: Põlemine,hingamine Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone Hape molekulid jagunevad lahuses vesinikioonideks ja happe anioonideks Hapete iseloomulike omadusi: 1. hapu maitse, 2. muudavad indikaatorite värvust, 3. reageerivad aluste ja aluseliste oksiididega, 4. reageerivad metallidega, eraldades vesiniku Hapete liigitus erinevate tunnuste järgi: 1. Hapniku sisalduse järgi : hapnikku mittesisaldavad happed, hapnikhapped 2. Prootonite arvu järgi: üheprootonihapped ja mitmeprootonihapped 3. Tugevuse järgi: tugevad happed kõik happe molekulid jagunevad lahuses ioonideks, nõrgad happed ainult osa happe molekule jaguneb lahuses ioonideks. Hapnikhapete saamine : happeline oksiid pluss vesi võrdub hapnikhape Hapete iseloomulikud omadused on tingitud vesinikioonist. Sööbiv, hapu, muudab indikaatori värvust. Happe muudab indikaatori värvuse punaseks.
Teooria Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides jt fotosünteesivates organismides sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid, mis absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erineval lainepikkusel ja on täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Struktuurilt on karotenoidid polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Jaotatakse kahte põhigruppi karoteenid, kui hapnikku mittesisaldavad molekulid, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust ja ksantofüllid, kui hapnikku sisaldavad molekulid. Taimedes täidavad karotenoidid ka ka kaitsvat rolli neelates liigset valgusenergiat ning kaitstest rakke fotokahjustuse eest. Karotenoidid omavad iseloomulikke neeldumismaksimume apolaarsetes lahustites, mistõttu on võimalik optilise tiheduse järgi määrata karotenoidi tüüpi. Töö käik · Õppejõult saadi prooviks tükike peterselli
2. Hapniku sisalduse järgi O-sisaldavad (H2SO3, jne) ja O-ei sisalda (HF, HI, jne) 3. Tugevuse järgi happe tugevus sõltub sellest kui täielikult jaotub ta ioonideks TUGEVAD HAPPED keskmised kõik ülejäänud NÕRGAD HAPPED H2SO3 H2CO3 HNO3 H2S HCl H2SiO3 HAPETE SAAMINE 1) Hapniku mittesisaldavad happed saad vastavate gaasiliste ainete reageerimisel Cl2 + H2 2HCl 2) Hapniku sisaldavate hapete saamisel, happeline (mitte-metalli sisaldav) oksiid peab reageerima veega. Happeline oksiid Vastav hape Süsinikdioksiid CO2 H2CO3 süsihape Vääveldioksiid SO2 H2SO3 väävlishape
Juhendaja: Mart Reimund Teoreetilised alused Taimerakkude kloro- ja kromoplastides sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid, mis absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel seega on need täiendavateks kiiruse retseptoriteks. Karotenoidid on keemilise ehituse poolest tetraterpenoidid, erinevaid karotenoide on väga palju (>600). Karotenoidide 2 põhigruppi on karoteenid ja ksantofüllid. Esimesed neist on hapnikku mittesisaldavad molekulid, teised vastupidiselt aga hapnikku sisaldavad molekulid. Lisaks valguse absorbeerimisele (karotenoidide põhiülesanne) on karotenoididel ka kaitsev roll, neelates liigset valgusenergiat ja kaitstes rake fotokahjustuste ning vabade hapnikuradikaalide eest. Neli karotenoidi (-, -, ja karoteen ning -krüptoksantiin) on loomsetele organismidele vitamiin A eelühenditeks ehk provitamiinideks. Karotenoidide konverteerumine retinaaliks
Õppejõud: Tiina Randla Teoreetiline osa: · Karotinoidid- fotosünteesi abipigmentidena ained, mis sisalduvad taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides ja mõningates teistes fotosünteesivate organismides. Need absorbeerivad valgust erinevatel lainepikustel, teiste sõnadega teenivad kiirguse retseptoriks. Veel mängivad kaitsvat rolli. · Keemiliselt ehituselt need on tetraterpenoidid. · Kaks gruppi karotinoidide: 1. Karoteenid hapniku mittesisaldavad molekulid 2. Ksantofüllid hapniku sisaldavad molekulid · Loomsetel organismidel on 4 karotenoidide(kuid loomad ise need sünteesida ei oska, saavad need toiduga) : -,-,-karoteen ja -krüptoksantiin. Need on vitamiini A eelühenditeks. · Vitamiin A funktsiooniks on nägemisprotsessi tagamine. Lisaks sellele vitamin A on hea antoksüdant, kaitseb silmuse ultravaletti kiirguse eest ning kasvuse reulaatorina. · Kõik karotenoidid on värvelised
Karotenoidid on väga arvukas (> 600) ühendite rühm, milliseid keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide (sisaldavad 40 süsiniku aatomit). Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid.Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen, milline on ka tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis. Karotenoidide on kaks põhigruppi : · karoteenid hapnikku mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust; esindajateks on karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, samuti lükopeen, · ksantofüllid hapnikku sisaldavad molekulid; esindajateks luteiin, zeaksantiin jt. Karotenoidide ülesanned: · Valguse absorbeerimine ja klorofüllide edastamine. · Kaitsev roll: neelavad liigsed valgusenergiat, kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest.
ALKAANID Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust ning sisaldavad sp3 süsinikku ehk tetraeedrilist süsinikku ehk nelja üksiksidemega süsinikku. Kovalentseid üksiksidemeid nimetatakse -sidemeteks. Ahela ehituse järgi jaotatakse alkaanid: 1) tsüklit mittesisaldavad (atsüklilised) alkaanid , üldvalemiga C nH2n+2 Need jaotatakse omakorda a)hargnemata ahelaga ehk normaalalkaanid ja b)hargnenud ahelaga . 2) tsüklilised alkaanid ehk tsükloalkaanid , üldvalemiga C nH2n. Nomenklatuur on aine struktuuri ja aine nimetust siduvate reeglite kogu. 1. Hargnemata ahelaga atsükliliste alkaanide valemid ja nimetused ( C nH2n+2 -aan ) 1) CH4 metaan 2) C2H6 etaan CH3-CH3 3) C3H8 propaan CH3-CH2-CH3
reageerivad alustega moodustades soola ja vee. Hapniku sisalduse järgi: KOH, Ba(OH) 2, Ca(OH) 2. Sool: kristalne aine, mis koosneb katioonidest ja anioonidest Enamik mittemetallioksiide ja mõned kõrge o.a 1) Hapnikhapped (HNO3, H2SO4) 2) Vees praktiliselt lahustumatud B-rühmade metallide oksiidid (CrO3, Mn2O7). 2) Hapnikku mittesisaldavad happed (HCl, alused (nõrgad alused)- enamuse 3) Amfoteersed oksiidid: võivad reageerida nii H2S) metallide alused. hapete kui alustega, kuid vaid ekstreemsetes Tugevuse järgi: Alus: ained, mis annavad lahusesse tingimustes, ei reageeri veega (Al2O3, ZnO). 1) Tugevad happed (H2SO4, HNO3, HCl) hüdroksiidioone. Hüdroksiidid
9 Kõikide aineklasside saamisviis Oksiidide saamine · Lihtainete põlemisel. 2H2 + O2 2H2O · Liitainete põlemisel CH4 + O2 CO2 + 2H2O · Liitainete lagunemisel H2SO4 H2O + SO3 2Al(OH)3 Al2O3 + 3H2O CaCO3 CaO + CO2 Hapete saamine · Hapnikhapped vastavate oksiidide reageerimisel veega H2O + SO3 H2SO4 · Hapnikku mittesisaldavad happed vastavate gaasiliste ainete vesilahused vesiniku reageerimisel vastava lihtainega H2 + Cl2 2HCl - vastavate soolade reageerimisel tugevama happega FeS + H2SO4 FeSO4 + H2 S Hüdroksiidide saamine · Leelised metalli reageerimisel veega 2Na + 2H2O 2NaOH + H2 - aluselise oksiidi reageerimisel veega Na2O + H2O 2NaOH · Lahustumatud hüdroksiidid 10
bakterid). Karotenoidid absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel, seega on nad täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoide on üle 600 ja keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse neid kui tetraterpenoide. Struktuurilt on karotenoidid polüeensed ahelad, milles ühes või mõlemas otsas on tavaliselt 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen. Karotenoidid jagunevad karoteenideks ja ksantofüllideks. Karoteenid on hapnikku mittesisaldavad molekulid (nt karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, lükopeen), ksantofüllid sisaldavad lisaks süsinikule ja vesinikule ka hapnikku (nt luteiin, zeaksantiin jt). Lisaks valguse absorbeerimisele ja klorofülli edastamisele, täidavad karotenoidid taimedes ka kaistvat rolli. Nad neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. -, - ja -karoteen ning -krüptoksantiin on loomsetele organismidele vitamiin A eelühendiks
Tulemus: Proovi nr 2 sisaldava lahuse plekk paistis vastu valgust heledam ja vastu varju tumedam. Proovi nr 1 sisaldava lahuse pleki kohalt muutusi läbipaistvuse osas polnud. Seega sisaldas 2. proov lipiide. 02 Akroleiinproov Teooria: glütserooli kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal (akroleiin). Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfatiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid. Töö käik: kuiva katseklaasi kanti 1g NaHSO4 ja lisati mõni tilk taimeõli. Kuumutati põletil tõmbekapis soola sulamise ja reaktsioonisegu tumenemiseni. Eralduvat lõhna nuusutati ettevaatlikult. Tulemus: eraldus vänge lõhn, seega sisaldab taimeõli glütserooli. 03 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Teooria: küllastumata rasvhapete sisaldumise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega
Detail peab olema jäigalt kinnitatud Iga keevituse lõppu jääb ava Ei saa teha nurkõmblusi (fillet welds) Lisaks tööriista allasurumisele on vajalik jõud tööriista edasiliigutamiseks mööda liidet. Tööriist on kallis ja kulub kiiresti, kui ei kasutada õigeid keevitusreziime Keerukas aparaadi seadistamine 5 5. Kokkuvõte Hõõrdkeevitamise tulemuseks on võõrlisandeid mittesisaldavad ja äärmiselt vastupidavad liitekohad. Tõmbekatsed on näidanud, et keevitatud ühenduskohad on peaaegu täiesti pingevabad. Det Norske Veritas on viinud muu hulgas läbi ühenduste painutus- ja röntgenkatseid ning kiitnud heaks selle keevitustehnoloogia rakendamise raudteetranspordi ja merenduse valdkonna nõudlikes lahendustes. [2] https://www.youtube.com/watch?v=jCe8-QYKZf4 6 6. Kasutatud allikad [1] F
Karotenoidid absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel, seega on nad täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoide on üle 600 ja keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse neid kui tetraterpenoide. Struktuurilt on karotenoidid polüeensed ahelad, milles ühes või mõlemas otsas on tavaliselt 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen. Karotenoidid jagunevad Karoteenideks.( Karoteenid on hapnikku mittesisaldavad molekulid (nt karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, lükopeen) Ksantofüllideks. (Ksantofüllid sisaldavad lisaks süsinikule ja vesinikule ka hapnikku (nt luteiin, zeaksantiin jt). Lisaks valguse absorbeerimisele ja klorofülli edastamisele, täidavad karotenoidid taimedes ka kaistvat rolli. Nad neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest.
a. Hapete liigitamine vesiniku aatomite arvu järgi: a.i. Üheprootonilised happed (näiteks HCl, HNO3).. a.ii. Mitmeprootonilised happed (näiteks H2SO4, H3PO4) b. Hapete liigitamine hapniku sisalduse järgi: b.i. Hapnikku sisaldavad happed ehk hapnikhapped (näiteks HNO3, H2SO4) b.ii. Hapnikku mittesisaldavad happed ehk hapnikuta happed (näiteks, HCl, H2S) c. Hapete liigitamine tugevuse järgi: c.i. Tugevad happed (näiteks H2SO4, HNO3, HCl, HBr, HI).. c.ii. Nõrgad happed (näiteks H2CO3, H2S) 3. Alused- on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH-. Tüüpilised alused on hüdroksiidid
metall+sool 8. Ieelis+sool Fe(OE1),- Fez03+3H20 Na:S04 . sool+sool IO. metall+mit JAGUNE I. Aluselised oksiidid, mis reageerides . O- sisaldavad happed HIP04, HN02 . Leelised—vees lahustuvad alused KOH, . Lihtsoolad NaS04 -naatriumsulfaa MINE hapetega annavad soolaja vcc. CaO, Cuo .O- mittesisaldavad happed HCI, Hl, H2S NaOH, . Vesiniksoolad . Happelised Oksiidid, mis reageerides . Vesiniku aatomite arvu jargi: 1- Vees lahustumatud alused — kOik KHSOa- kaaliumvesiniksulfaa alustega annavad soola ja veeC02, SC)) alusclised happed HCI, 2-aluselised ülejEinud hüdroksiidid . Hudroksiidsoolad gO
bakterid). Karotenoidid absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel, seega on nad täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoide on üle 600 ja keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse neid kui tetraterpenoide. Struktuurilt on karotenoidid polüeensed ahelad, milles ühes või mõlemas otsas on tavaliselt 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen. Karotenoidid jagunevad karoteenideks ja ksantofüllideks. Karoteenid on hapnikku mittesisaldavad molekulid (nt karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, lükopeen), ksantofüllid sisaldavad lisaks süsinikule ja vesinikule ka hapnikku (nt luteiin, zeaksantiin jt). Lisaks valguse absorbeerimisele ja klorofülli edastamisele, täidavad karotenoidid taimedes ka kaistvat rolli. Nad neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. -, - ja -karoteen ning -krüptoksantiin on loomsetele organismidele vitamiin A eelühendiks
Happeliste oksiididega, tekib sool: CaO + CO 2CaCO3 b) happelised oksiidid Alustega, tekivad sool ja vesi (CO2 + Ca(OH)2 CaCO3 + H2O) Veega tekib hape: SO3 + H2O H2SO4 (ei reageeri SiO2) Aluseliste oksiididega tekib sool: CaO + CO 2 CaCO3 Happed Jagunevad: a) vesiniku aatomite arvu järgi – üheprootonilised (HCl) ja mitmeprootonilised (H2SO4), b) hapniku sisalduse järgi – hapnikhapped (HNO 3) ja hapniku mittesisaldavad happed (HBr), c) tugevuse järgi – tugevad (HNO 3, H2SO4, HCl, HBr, HI, HF), nõrgad (H2S, H2CO3), keskmise tugevusega happed (H2SO3, H3PO4). Reageerimine: Metallidega. Reageerivad pingereas H2 vasakul paiknevad elemendid (on erandeid). Üldjuhul tekivad sool ja H2. Näit: Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 Aluseliste oksiididega. Tekivad sool ja vesi. Näit: CuO + H 2SO4 CuSO4 + H2O Alustega. Tekivad sool ja vesi. Näit: NaOH + HCl NaCl + H2O Sooladega
Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides, aga ka mõningates teistes fotosünteesivates organismides sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid. Viimased absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Struktuurilt on karotenoidid polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6- liikmelised ionoontsüklid. Karotenoidide kaks põhitüüpi on · karoteenid hapnikku mittesisaldavad molekulid (karoteeni isomeerid, lükopeen) · ksantofüllid hapnikku sisaldavad molekulid (luteiin, zeaksantiin) Taimedes täidavad karotenoidid lisakas ka kaitsvat rolli, neelates liigset valgusenergiat ja kaitstes rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. Loomsetele organismidele on
leelismuld metallid IA ja IIA alates Ca metallide oksiidid) # nõrgalt aluselised oksiidid- vähem aktiivsete metallide oksiidid. 2) Happelised oksiidid-mitte metallide oksiidid. Keemilised omadused: happeline oksiid + vesi = vastavhape ! Veega ei reageeri SiO N: dilämmastikpentaoksiid + vesi happeline oksiid + alus = sool +vesi HAPPED-ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapete liigitus erinevate tunnuste järgi:1) Hapniku sisalduse järgi: # hapniku mittesisaldavad happed N: # hapnikhapped N: 2) Prootonite arvu järgi: # üheprootonilised happed N: # mitmeprootonilised happed N: 3) Tugevuse järgi: # tugevad happed- kõik happemolekulid jagunevad lahuses ioonideks N: nõrgad happed- ainult osa happe molekule jaguneb lahuses ioonideks N: Hapete saamine:1) Hapnikhapped: vastav happeline oksiid + vesi N: vääveltrioksiid + vesi 2) Hapnikuta happed: vastavagaasilise vesinikuühendi lahustumisel vees N:
millest ühes sisalduvad lipiidid. Loksutati, lisati 4 ml destilleeritud vett ning loksutati veel. Tulemus Proovi nr 1 sisaldavas katseklaasis muutus segu loksutamisel häguseks, seega proov nr 1 sisaldas lipiide. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastumata aldehüüd propenaal (akroleiin). Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfolipiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid. Akroleiini moodustumise järgi saab eristada glütserooli sisaldavaid ja mittesisaldavaid lipiide. O t° H2C HO OH + 2H2O OH H glütserool e propaantriool akroleiin e propenaal Töö käik
leelismuld metallid IA ja IIA alates Ca metallide oksiidid) # nõrgalt aluselised oksiidid- vähem aktiivsete metallide oksiidid. 2) Happelised oksiidid-mitte metallide oksiidid. Keemilised omadused: happeline oksiid + vesi = vastavhape ! Veega ei reageeri SiO N: dilämmastikpentaoksiid + vesi happeline oksiid + alus = sool +vesi HAPPED-ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapete liigitus erinevate tunnuste järgi:1) Hapniku sisalduse järgi: # hapniku mittesisaldavad happed N: # hapnikhapped N: 2) Prootonite arvu järgi: # üheprootonilised happed N: # mitmeprootonilised happed N: 3) Tugevuse järgi: # tugevad happed- kõik happemolekulid jagunevad lahuses ioonideks N: nõrgad happed- ainult osa happe molekule jaguneb lahuses ioonideks N: Hapete saamine:1) Hapnikhapped: vastav happeline oksiid + vesi N: vääveltrioksiid + vesi 2) Hapnikuta happed: vastavagaasilise vesinikuühendi lahustumisel vees N:
Katseklaase loksutatasin kuni homogeense lahuse moodustumiseni. Seejärel lisasin mõlemasse 4 ml destilleeritud vett ja loksutasin taas. Järeldus: Hägu tekkis esimeses katseklaasis, teises katseklaasis oli lahus selge. See tähendab, et lipiide sisaldab esimene proov. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli kuumutamisel tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal ehk akroleiin. Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfolipiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid. Seega võimaldab akroleiini moodustumine otsustada, kas tegemist on glütserooli sisaldava või mittesisaldava lipiidiga. Töökäik: Kahte katseklaasi panin ~1g NaHSO4 ja lisasin mõni tilk kahest erinevast uuritavast materjalist. Katseklaase kuumutasin tõmbekapis gaasipõleti kohal kuni soola sulamise ja proovi tumenemiseni. Nuusutasin katseklaasidest eralduvat lõhna. Järeldus: Mõlemast katseklaasist tuli ebameeldivat lõhna, aga esimene oli veidi magusam, sarnanes
tehakse järeldus lipiidi sisaldumise kohta. Järeldus: Pärast dest vee lisamist ja loksutamist hägustus esimese prooviga tehtud lahus. Sealt järeldub, et esimene proov sisaldab lipiide. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli (propaantriooli) kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal ehk akroleiin. Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfolipiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid (vahad, sfingolipiidid jt). Seega võimaldab akroleiini moodustumine otsustada, kas tegemist on glütserooli sisaldava või mittesisaldava lipiidiga. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi kantakse ~1g KHSO4 või NaHSO4 ja lisatakse mõni tilk kahest erinevast uuritavast materjalist (tähistatud akroleiinitesti proovid 1 ja 2). Katseklaase kuumutatakse tõmbekapis gaasipõleti kohal kuni soola sulamise ja proovi tumenemiseni. Viimane annabki märku reaktsiooni toimumisest ja
Need absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on arvukas ühendite rühm, millised keemiliste ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide. Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on ionoontsüklid. Pikima ahelaga karotenoid on lükopeen, mis on tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis. Karotenoidide kaks põhigruppi on karoteenid (hapnikku mittesisaldavad, koosnevad ainult süsinikust ja hapnikust, nt lükopeen) ja ksantofüllid (hapnikku sisaldavad, nt luteiin, zeaksantiin). Lisaks valguse absorbeerimisele on karotenoididel taimedes ka kaitsev roll, neelates liigset valgusenergiat ning kaitstes rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. Loomsetele organismidele on -karoteen ning -krüptoksantiin vitamiin-A eelühendiks. A- vitamiini põhiliseks funktsiooniks on nägemisprotsessi tagamine, luues selleks fotokeemilise
karbiidid, nitriidid jne), mille sulamistemperatuur on üle 1500 °C. Rasksulavate ühendite omadused sôltuvad kristallide omadustest ja nendevahelistest sidemetest. Monokristallide omadused sõltuvad omakorda aatomitevahelistest keemilistest sidemetest ja kristallivõre struktuurist. Rasksulavad ühendid jagatakse hapnikku sisaldavaiks ja hapnikku mittesisaldavateks ning kombineerituiks, s.o. nad koosnevad mitmest ühendist. Hapnikku sisaldavad rasksulavad ühendid on oksiidid. Hapnikku mittesisaldavad rasksulavad ühendid, mida kasutatakse tehnokeraamikas, on karbiidid, boriidid, nitriidid ja silitsiidid. Üleminekugrupi metallide rasksulavail ühendeil karbiididel ja nitriididel on reeglina sisendustüüpi ruum- või tahkkesendatud kuupvõre vôi kompaktne heksagonaalvôre. Mittemetalli aatomid asetsevad metalli kristallivôre sees. Mittemetalli aatomite sisenemine metalliaatomite võresse kutsub esile tugevate keemiliste sidemete
fosfo- ja glükolipiidideks [www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc]. Tsüklilised lipiidid on tsükliliste alkoholide ja rasvhapete ühendid [www.htg.tartu.ee/klassid/c2/konspektid/bio.txt]. Neid nimetatakse ka steroidideks ja steriidideks. Lipiidid Glütserooli sisaldavad Glütserooli mittesisaldavad Lihtlipiidid Liitlipiidid Glükolipiidid Fosfolipiidid Sfingomüeliinid Tserebrosiidid Vahad
nukleoproteiidid. Erinevate müofibrillaarvalkude paiknemine sarkomeeris, peente ja jämedate müofilamentide valguline koostis, müosiini, aktiini, tropomüosiini, troponiini molekulide pôhimôtteline ehitus. Ensüümvalkude - ATPaaside, glükolüüsiraja, tsitraaditsükli, rasvhapete - oksüdatsiooni raja, hingamisahela ensüümide, kreatiini kinaasi - jagunemine eri fraktsioonide vahel. Lämmastikku sisaldavad ja mittesisaldavad orgaanilised ained ja mineraalained. Ioonide jagunemine intratsellulaarse ja ekstratsellulaarse ruumi vahel lihaskoes, membraanipotentsiaali olemus ja tähtsus. Lihaskontraktsiooni biokeemiline mehhanism: atsetüülkoliini funktsioon, erutuslaine levik lihasraku membraanil, T-süsteemis, Ca2+ ioonide kontsentratsiooni tôus sarkoplasmas, Ca2+ sidumine troponiiniga ja selle môju troponiini-tropomüosiini kompleksile, ristsillakeste teke, ATP hüdrolüüs.
2.2. KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Karotenoidid on arvukas (> 600) ühendite rühm, milliseid klassifitseeritakse kui tetraterpenoide, kuna neil 40 süsiniku aatomit. Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6- liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen, milline on ka tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis.Karotenoidide kaks põhigruppi on · karoteenid hapnikku mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust; esindajateks on karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, samuti lükopeen, · ksantofüllid hapnikku sisaldavad molekulid; esindajateks luteiin, zeaksantiin jt. Karotenoidid on abipigmentidena fotosünteesis, kuna nad adsorbeerivad valgust parem, kui klorofüll, kuna nad adsorbeerivad valgust erinevatel lainepikkusel. Taimedes on neil aga teine ülesanne kaitsmine, kuna nad neelavad liigset valgusenergiat ja seega
Lipiidid kuuluivad rakumembraanide koostisse, on loomsetes organismid4es energeetiliseks varuaineks ning täidavad mitmesuguseid kaitse- ja regulatoorseid funktsioone. Seebistuvad lipiidid: rasvad, fosfoglütseriidid, stingolipiidid, vahad, mitteseebistuvad: steroidid, prostaglandiinid, isporenoidid Akroleiinproov: glütserooli kuumutamisel, tekib terava lõhnaga küllastumata aldehüüd propenaal ( akroleiin). Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfaadid, kuid ei anna gllütserooli mittesisaldavad lipiidid. Seega võimaldab akroleiini moodustumine otsustada, kas tegemist on glütserooli sisaldava või mittesisaldava lipiidiga. Küllastumata rasvhappete tuvastamine lipiidides: Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus lahjeneb, küllastumata rasvhapete puhul aga muutub lahus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Real juhtudel võib lahus värvituks muutuda ka küllastunud süsinikuahelate esinemise
KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Teooria Karotenoidid on taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides ning ka mõningates teistes organismides sisalduvad fotosünteesi abipigmendid. Nad absorbeerivad valgust klorofüllist pisut erineval lainepikkusel ja on niimoodi täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen. Karotenoidide kaks põhigruppi on: ·karoteenid hapnikku mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust; Nt: karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, samuti lükopeen, ·ksantofüllid hapnikku sisaldavad molekulid; Nt: luteiin, zeaksantiin jt. Karotenoidid ka kaitsevad taimi liigse valguseenergia, taimerakke fotokahjustuse ja vabade hapnikuradikaalide eest. Loomsetes organismides leidub neli karotenoidi: -, - ja -karoteen ning -krüptoksantiin. Vitamiin A loob fotokeemilise aluse nägemisprotsessile
absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on arvukas ühendite rühm, mida keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide. Nad on polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6- liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen, mis on tähtis ka paljude teiste karotenoidide sünteesis. Karotenoidide kaks põhigruppi on karoteenid (hapnikku mittesisaldavad molekulid) ja ksantofüllid (hapnikku sisaldavad molekulid). Taimedes täidavad karotenoidid valguse absorbeerimise ja klorofüllile edastamise rolli, aga ka kaitsevad neelates liigset valguseenergiat ning kaitsevad nii rakke rotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. Loomsed organismid ei sünteesi ise karotenoide, seega tuleb neil neid omastada taimse toiduga. Karotenoidide imendumiseks peavad nad vabanema taimerakkudest ning konjugeeruma sapphapetega
sisalduse määramine Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides sisalduvad fotosünteesi abipigmendina karotenoidid. Need absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid klassifitseeritakse tetraterpe- noidideks (40 C-aatomit). Struktuurilt on polüeensed, mille ühes või mõlemas otsas on 6- liikmelised ionoontsüklid. Karotenoide jaotatakse: · karoteenid O mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult C-st ja H-st, esindajateks on -, -, -, -, jt isomeerid, samuti pikima ahelaga lükopeen · ksantofüllid O sisaldavadmolekulid, esindajateks luteiin, zeaksantiin jt Karotenoidid täidavad kaitserolli neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. Loomsetele organismidele on -, -, karoteen ning -krüptoksantiin vitamiin A eeldusühendiks. Vitamiin A tagab nägemise,
Struktuur: - Polüeensed ahelad - Ühes või teises ahela otsas on 6-liikmelised ionoontsüklid - LÜKOPEEN kõige pikema ahelaga karotenoid; tähtis vaheühend paljude teiste karotenoidide sünteesis Karotenoidide kaks põhigruppi: KAROTEENID KSANTOFÜLLID - Hapnikku mittesisaldavad molekulid - Hapnikku sisaldavad molekulid - Koosnevad ainult süsinikust ja ESINDAJAD: luteiin, zeaksantiin vesinikust ESINDAJAD: -,-,-, -jt isomeerid, lükopeen Ülesanded: - Põhiülesanne: valguse absorbeerimine ja klorofüllile edastamine - Kaitse roll: neelab liigset valgusenergiat; kaitseb rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest Loomstele organismidele on 4 krotenoidi, -, -, -karoteen ning -krüptoksantiin, vitamiin A
palmithape, maisiõli. Põhjendus? Küllastatud, küllastamata 7. Millist informatsiooni lipiidi kohta annab akroleiini tekkimine ja millised lipiidid annavad positiivse akroleiiniproovi? Glütserooli (propaantriooli) kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal ehk akroleiin. Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfolipiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid (vahad, sfingolipiidid jt). Seega võimaldab akroleiini moodustumine otsustada, kas tegemist on glütserooli sisaldava või mittesisaldava lipiidiga. 8. Joonistage steroidide ehituslikuks aluseks olev steraanituum. Millega põhjendate, et kolesterool on tsükliline alkohol? 12 9. Liebermann-Burchard'i test annab kolesterooli esinemise korral tumerohelise värvuse.
Nende väljaselgitamiseks Kui D=0, siis 2 võrdset lahendit x1 = x 2 . tuleb saadud lahendeid KONTROLLIDA Kui D<0, siis reaalarvulised lahendid puuduvad. LÄHTEVÕRRANDIS. Taandatud ruutvõrrand x 2 + px + q = 0 Näide: 2 p p x - 25 - x 2 = 1 viime juurt mittesisaldavad x1, 2 = - ± -q 2 2 liikmed ühele poole võrdusmärki, Vietè'i teoreem: x1 + x 2 = - p ja x1 x 2 = q . x -1 = 25 - x 2 ( )2 tõstame mõlemad pooled
valged verelibled aktivaator (vabaneb endoteelist) Rakuvedelik ~40% keha massist tsentrifuugimist. Stabiliseeritud koensüümina) ja koobalt on tuumaga, hemoglobiini · t-PA toodetakse veresoonte Transtsellulaarne vedelik verd tsentrifuugitakse gradueeritud (mäletsejalistel) · Erütropoeesi mittesisaldavad rakud. trombide lahustamiseks Tserebrospinaal-, Perikardiaal-, katseklaasis või erilistes klaasist reguleerib neerudes sünteesitav Leukotsüütide kontsentratsioon 30. Fibriini saamine ja Sünoviaal-, Intraokulaar-, kapillaarides püsiva hormoon erütropoetiin. Viimase veres kõigub suuremates piirides omadused.
A = l c (küveti pikkus, lahuse kontsentratsioon, uuritava aine ekstinktsioonitegur antud lainepikkusel) 10. Mis on kromatogramm ja millist informatsiooni see annab uuritava segu koostisekohta? Kromatogramm on aine kontsentratsiooni ja eluaadi mahu vaheline graafiline sõltuvus. Sealt on näha iga aine elueerimismahud ning ainete kontsentratsiooniline jaotus lahuses. 1. Millistesse gruppidesse võib karotenoidid jaotada ja mille poolest need grupid erinevad? Karoteenid hapnikku mittesisaldavad ühendid, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust Ksantofüllid sisaldavad hapnikku. (Luteiin, zeaksantiin) 2. Iseloomustage karotenoidide molekuli ehitust ja sellest tulenevaid omadusi. Molekulid on polüeenid, koosnevad 40 süsiniku aatomist, mille ühes või mõlemas otsas on tsüklid. Lahustuvad ainult apolaarsetes orgaanilistes solventides, võime neelata nähtavat valgust. 3. Millistes rakustruktuurides karotenoidid paiknevad ja milline on nende roll taimerakkudes?
-) Iooniline side (metalli ja mittemetalli aatomite vahel) ioonivõre. -) Metalliline side (metalli aatomite vahel) metallivõre. Happed, alused ja soolad * Neutraalsed oksiidid hapete, aluste ja veega ei reageeri. (tähtsamad on: NO, N2O, CO) * Hape aine, mis koosneb vesinikioonidest ja happeanioonidest. * Kütuste põlemisel tekivad oksiidid SO2, NO ja NO2. * Hapnikhapped vasavate oksiidide reageerimisel veega. * Hapnikku mittesisaldavad happed vastavate gaasiliste ainete vesilahused. * Nõrgad happed vastavate soolade reageerimisel tugevama happega. * Alused on ainsed, mis annavad vesilahusesse hüdroksiidioone tüüpilised alused on hüdroksiidid, mis koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest. -) Leelis vees lahustuv alus (ka vähelahustuv) ja nad on tugevad alused. -) Raskelahustuvad alused vees ei lahustu ja nad on nõrgad alused. * Soolad koosnevad aluse katioonist ja happe anioonist.
Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Happeid liigitatakse: 1) vesiniku aatomite arvu järgi: a) üheprootonilised happed HCl, HNO3 b) mitmeprootonilised happed H2SO4, H3PO4 2) hapniku sisalduse järgi: a) hapnikku sisaldavad e. hapnikhapped HNO3, H2SO4 b) hapnikku mittesisaldavad happed HCl, H2S 3) tugevuse järgi: a) tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl b) nõrgad happed H2CO3, H2S Alused (hüdroksiidid) on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. Hüdroksiidid koosnevad metallioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Hüdroksiide liigitatakse vees lahustuvuse järgi: 1) vees lahustuvad hüdroksiidid e. leelised (tugevad alused) aktiivsete metallide (IA ja IIA Ca¯ ) hüdroksiidid: NaOH, KOH, Ba(OH)2, Ca(OH)2
jõhvikas), süsihape(karastusjook), äädikhape. Kindlaks tegemiseks kasutatakse indikaatoreid ained, mis muudavad lahuste toimel oma värvust, nt lakmusepaber, mustikamahl, universaalindikaator. Lakmuselahus muutub hapete toimel punaseks. Happemolekul koosneb ja jaguneb lahuses vesinikiooniks(H +) ja happe aniooniks. Hapete liigitamine: 1. hapnikhapped (nt H2SO4 , HNO3 , H2CO3) ja hapnikku mittesisaldavad happed (nt HCl , H2S) 2. üheprootonilised happed (nt HCl , HNO3) ja mitmeprootonilised happed (nt H2SO4 , H2CO3 , H3PO4) 3. tugevad happed kõik happe molekulid jagunevad lahuses ioonideks (nt H 2SO4 , HNO3 , HCl , H3PO4) ja nõrgad happed ainult osa happe molekule jaguneb lahuses ioonideks (nt H2S , H2CO3 , CH3COOH) Ohutusnõuded: Vältida hapete sattumist nahale, riietele, lauale. Vajadusel kasuta kaitsevahendeid, nt kummikindad, kittel. Kui hapet satub nahale,
täiendavaks retseptoriks. Karoteneoidid on arvukas ühendite rühm, mis keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetrarepenoide. Nad sisaldavad 40 süsiniku aatomit, on polüeensete ahelatega, mille ühes või mõlemas otsas on 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen, mis on tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis. Karotenoidid jagunvad kahte põhigruppi: karoteenid jaksantofüllid. Karoteenid on hapnikku mittesisaldavad molekulid, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. Ksantofüllid on hapnikku sisaldavad molekulid. Taimedes täidavad karotenoidid lisaks valguse absorbeerimisele ja klorofülli edastamisele ka kaitsvat rolli. Nad neelavad liigse valgusenergia ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ning vabade hapnikuradikaalide eest. Loomsetel organismisel on neli karotenoidi: -, - ja -karoteen ning - krüptoksantiin. Viimane neist on vitamiin A eelühendiks
· Happeliste oksiididega, tekib sool: CaO + CO2 CaCO3 b) happelised oksiidid · Alustega, tekivad sool ja vesi (CO2 + Ca(OH)2 CaCO3 + H2O) · Veega tekib hape: SO3 + H2O H2SO4 (ei reageeri SiO2) · Aluseliste oksiididega tekib sool: CaO + CO2 CaCO3 Happed Jagunevad: a) vesiniku aatomite arvu järgi üheprootonilised (HCl) ja mitmeprootonilised (H2SO4), b) hapniku sisalduse järgi hapnikhapped (HNO3) ja hapniku mittesisaldavad happed (HBr), c) tugevuse järgi tugevad (HNO3, H2SO4, HCl, HBr, HI, HF), nõrgad (H2S, H2CO3), keskmise tugevusega happed (H2SO3, H3PO4). Reageerimine: · Metallidega. Reageerivad pingereas H2 vasakul paiknevad elemendid (on erandeid). Üldjuhul tekivad sool ja H2. Näit: Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 · Aluseliste oksiididega. Tekivad sool ja vesi. Näit: CuO + H2SO4 CuSO4 + H2O · Alustega. Tekivad sool ja vesi. Näit: NaOH + HCl NaCl + H2O · Sooladega
· Happeliste oksiididega, tekib sool: CaO + CO2 CaCO3 b) happelised oksiidid · Alustega, tekivad sool ja vesi (CO2 + Ca(OH)2 CaCO3 + H2O) · Veega tekib hape: SO3 + H2O H2SO4 (ei reageeri SiO2) · Aluseliste oksiididega tekib sool: CaO + CO2 CaCO3 Happed Jagunevad: a) vesiniku aatomite arvu järgi üheprootonilised (HCl) ja mitmeprootonilised (H2SO4), b) hapniku sisalduse järgi hapnikhapped (HNO3) ja hapniku mittesisaldavad happed (HBr), c) tugevuse järgi tugevad (HNO3, H2SO4, HCl, HBr, HI, HF), nõrgad (H2S, H2CO3), keskmise tugevusega happed (H2SO3, H3PO4). Reageerimine: · Metallidega. Reageerivad pingereas H2 vasakul paiknevad elemendid (on erandeid). Üldjuhul tekivad sool ja H2. Näit: Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 · Aluseliste oksiididega. Tekivad sool ja vesi. Näit: CuO + H2SO4 CuSO4 + H2O · Alustega. Tekivad sool ja vesi. Näit: NaOH + HCl NaCl + H2O · Sooladega
b) happelised oksiidid · Alustega, tekivad sool ja vesi (CO2 + Ca(OH)2 ® CaCO3 + H2O) · Veega tekib hape: SO3 + H2O ® H2SO4 (ei reageeri SiO2) · Aluseliste oksiididega tekib sool: CaO + CO2 ® CaCO3 Happed Jagunevad: a) vesiniku aatomite arvu järgi üheprootonilised (HCl) ja mitmeprootonilised (H2SO4), b) hapniku sisalduse järgi hapnikhapped (HNO3) ja hapniku mittesisaldavad happed (HBr), c) tugevuse järgi tugevad (HNO3, H2SO4, HCl, HBr, HI, HF), nõrgad (H2S, H2CO3), keskmise tugevusega happed (H2SO3, H3PO4). Reageerimine: · Metallidega. Reageerivad pingereas H2 vasakul paiknevad elemendid (on erandeid). Üldjuhul tekivad sool ja H2. Näit: Zn + 2HCl ® ZnCl2 + H2- · Aluseliste oksiididega. Tekivad sool ja vesi. Näit: CuO + H2SO4 ® CuSO4 + H2O · Alustega. Tekivad sool ja vesi. Näit: NaOH + HCl ® NaCl + H2O
Kivinemise kiirendajad aitavad kaasa betooni tugevuse kasvule kivinemise algstaadiumis. Kivinemise kiirendajate kasutamise eesmärk on tööde tempo kiirendamine: lahtiraketamine, pingestuse rakendamine, koormamine jne. Kiirendajad võivad kasulikud olla nii 200C kui ka 50C juures. Madalatel temperatuuridel on kivinemise kiirenemine suhteliselt suurem kui kõrgematel temperatuuridel. Keemiliselt koostiselt liigitatakse kiirendajad kahte gruppi: Kloriidsed kiirendajad Kloriide mittesisaldavad kiirendajad. Tähelepanu tuleb pöörata järgmisele asjaolule: kivinemisprotsesside kiirendamine kivinemise algperioodil toob kaasa tavaliselt mõningase hilisema tugevuse languse. Kaasneda võib ka püsivuse langus, eriti kui on kasutatud lisandite kõrgeid doseeringuid. 3.7. Aeglustajad Need on lisandid, mis lükkavad edasi tardumise algust ja pikendavad plastilise etapi pikkust, mil betoonisegu on käsitletav. Nad pikendavad aega, mille kestel betoon võib olla transporditav ja
annaabi.ee 
