Kordamisleht keemias (0)

Keemia
oksiid – koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik
Aluselised oksiidid – on aluseliste omadustega, reageerivad hapetega
Happelised oksiidid- on happeliste omadustega, reageerivad alustega
Tugeval aluseliste oksiidide - reageerimisel veega tekivad tugevad alused ehk leelised . Enamiku happeliste oksiidide reageerimisel veega tekib vastav hape .
Veega ei reageeri – nõrgalt aluselised ning ka mõned happelised oksiidid nt SiO2
Oksiidide põhilised saamisvõimalused :

vastavate lihtainete reageerimine hapnikuga,

suhteliselt ebapüsivate hapnikku sisaldavate ühendite lagunemine
Aluselised oksiidid on metall oksiidid(ainult I ja II A rühma metallid reageerivad veega) ja happelised oksiid on mittemetal oksiid.
SO2 ja CO2 saamise võimalused: Põlemine, hingamine
Hape – aine, mis annab lahusesse vesinikioone
Hape molekulid jagunevad lahuses vesinikioonideks ja happe anioonideks
Hapete iseloomulike omadusi:

hapu maitse,

muudavad indikaatorite värvust,

reageerivad aluste ja aluseliste oksiididega,

reageerivad metallidega, eraldades vesiniku
Hapete liigitus erinevate tunnuste järgi:

Hapniku sisalduse järgi : hapnikku mittesisaldavad happed , hapnikhapped

Prootonite arvu järgi: üheprootonihapped ja mitmeprootonihapped

Tugevuse järgi: tugevad happed – kõik happe molekulid jagunevad lahuses ioonideks, nõrgad happed – ainult osa happe molekule jaguneb lahuses ioonideks.
Hapnikhapete saamine : happeline oksiid pluss vesi võrdub hapnikhape
Hapete iseloomulikud omadused on tingitud vesinikioonist. Sööbiv, hapu, muudab indikaatori värvust.
Happe muudab indikaatori värvuse punaseks.
Aluseid saab liigitada tugevateks ja nõrgateks alusteks .
Happed jaotatakse tugevateks ja nõrkadeks happe molekulide jagunemist lahuses.
Ohutusnõuded: Kindad ,Kaitseprillid, ära kalla anumat hapet täis, kalla vett happe peale, mine külma vee alla kui oled happega kokkupuutunud.
Alus – aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone.
Alused jagunevad lahuses aluse katioonideks ja hüdroksiidioonideks.
Aluste lahuste iseloomulikud omadusi:
Käega katsudes libedad, muudavad indikaatorite värvust, reageerivad hapete ja happeliste oksiididega.
Neutralisatsioonireaktsioon – happe ja aluse vaheline reaktsioon
Aluste liigitus – vees hästilahustuvad tugevad alused ehk leelised
nõrgad alused – ei lahustu vees praktiliselt
Soolad tahked kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest
Soolad jagunevad lahuses vastavateks aluse katioonideks ja happe anioonideks
Vee karedus kaltsiumi – ning magneesiumisoolade sisaldus vees
Vee pehemendamise võimalused on : vee keetmine , vee destileerimine , kaltsiumi ja magneesiumi ioonide sadestamine vastavate reaktiividega, ioniitide kasutamine.