Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Happed (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

HAPPED R 76-78
Tööleht
  • HAPPED on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone . Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest.

  • HAPETE LIIGITAMINE
  • vesiniku aatomite arvu järgi
    • üheprootonilised happed

    • mitmeprootonilised happed

  • hapniku sisalduse järgi
    • hapnikku sisaldavad happed e hapnikhapped

    • hapnikku mittesisaldavad happed

  • tugevuse järgi
    • tugevad happed

    • keskmise tugevusega happed

    • nõrgad happed

  • ehituse järgi
    • mineraalhapped e anorgaanilised happed

    • karboksüülhapped e orgaanilised happed

  • agregaatoleku järgi
    • vedelikud


    • ainult vesilahustes esinevad


  • HAPETE SAAMINE
  • Hapnikhappeid saadakse: oksiid + vesi
  • Divesiniksulfiidhapet ja vesinikhalogeniidhappeid saadakse:

    • Sool + tugevam hape


  • HAPETE KEEMILISED OMADUSED
    Hapete sarnased omadused on tingitud vesinikioonidest.
  • Hape + metall
  • Hape + aluseline oksiid
  • Hape + alus
  • Hape + sool
  • Hapete lagunemine kuumutamisel
    2
  • Happed #1 Happed #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ervin Õppematerjali autor
    Tööleht

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    13
    doc

    Keemia Õpimapp

    (skeem) Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH-. Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+). Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Hapete liigitamine vesiniku aatomite arvu järgi: 1. Üheprootonilised happed (näiteks HCl, HNO3) 2. Mitmeprootonilised happed (näiteks H2SO4, H3PO4) 3 Hapete liigitamine hapniku sisalduse järgi: 1. Hapnikku sisaldavad happed ehk hapnikhapped (näiteks HNO3, H2SO4) Hapete liigitamine tugevuse järgi: 1. Tugevad happed (näiteks H2SO4, HNO3, HCl, HBr, HI) 2. Nõrgad happed (näiteks H2CO3, H2S) Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest (näiteks Na2SO4).

    Keemia
    thumbnail
    2
    doc

    Oksiidid, happed, alused, soolad

    Oksiidid Happed Alused Soolad Nimetused 1) Mittemetallioksiidide nimetustes tähistatakse Hapete nimetused peavad olema peas. Vesiniksoolade nimetustes lisatakse happeaniooni nimetuse ette

    Keemia
    thumbnail
    8
    docx

    Keemia ja selle seletused

    Happeliste oksiididega, tekib sool: CaO + CO 2CaCO3 b) happelised oksiidid Alustega, tekivad sool ja vesi (CO2 + Ca(OH)2 CaCO3 + H2O) Veega tekib hape: SO3 + H2O H2SO4 (ei reageeri SiO2) Aluseliste oksiididega tekib sool: CaO + CO 2 CaCO3 Happed Jagunevad: a) vesiniku aatomite arvu järgi – üheprootonilised (HCl) ja mitmeprootonilised (H2SO4), b) hapniku sisalduse järgi – hapnikhapped (HNO 3) ja hapniku mittesisaldavad happed (HBr), c) tugevuse järgi – tugevad (HNO 3, H2SO4, HCl, HBr, HI, HF), nõrgad (H2S, H2CO3), keskmise tugevusega happed (H2SO3, H3PO4). Reageerimine: Metallidega. Reageerivad pingereas H2 vasakul paiknevad elemendid (on erandeid). Üldjuhul tekivad sool ja H2. Näit: Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 Aluseliste oksiididega. Tekivad sool ja vesi. Näit: CuO + H 2SO4 CuSO4 + H2O Alustega. Tekivad sool ja vesi. Näit: NaOH + HCl NaCl + H2O Sooladega

    Keemia
    thumbnail
    8
    doc

    9. klassi keemia eksami materjal

    leelismuld metallid IA ja IIA alates Ca metallide oksiidid) # nõrgalt aluselised oksiidid- vähem aktiivsete metallide oksiidid. 2) Happelised oksiidid-mitte metallide oksiidid. Keemilised omadused: happeline oksiid + vesi = vastavhape ! Veega ei reageeri SiO N: dilämmastikpentaoksiid + vesi happeline oksiid + alus = sool +vesi HAPPED-ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapete liigitus erinevate tunnuste järgi:1) Hapniku sisalduse järgi: # hapniku mittesisaldavad happed N: # hapnikhapped N: 2) Prootonite arvu järgi: # üheprootonilised happed N: # mitmeprootonilised happed N: 3) Tugevuse järgi: # tugevad happed- kõik happemolekulid jagunevad lahuses ioonideks N: nõrgad happed- ainult osa happe molekule jaguneb lahuses ioonideks N: Hapete saamine:1) Hapnikhapped: vastav happeline oksiid + vesi N: vääveltrioksiid + vesi 2) Hapnikuta happed: vastavagaasilise vesinikuühendi lahustumisel vees N:

    Keemia
    thumbnail
    4
    doc

    9.klassi keemia eksami materjal

    leelismuld metallid IA ja IIA alates Ca metallide oksiidid) # nõrgalt aluselised oksiidid- vähem aktiivsete metallide oksiidid. 2) Happelised oksiidid-mitte metallide oksiidid. Keemilised omadused: happeline oksiid + vesi = vastavhape ! Veega ei reageeri SiO N: dilämmastikpentaoksiid + vesi happeline oksiid + alus = sool +vesi HAPPED-ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapete liigitus erinevate tunnuste järgi:1) Hapniku sisalduse järgi: # hapniku mittesisaldavad happed N: # hapnikhapped N: 2) Prootonite arvu järgi: # üheprootonilised happed N: # mitmeprootonilised happed N: 3) Tugevuse järgi: # tugevad happed- kõik happemolekulid jagunevad lahuses ioonideks N: nõrgad happed- ainult osa happe molekule jaguneb lahuses ioonideks N: Hapete saamine:1) Hapnikhapped: vastav happeline oksiid + vesi N: vääveltrioksiid + vesi 2) Hapnikuta happed: vastavagaasilise vesinikuühendi lahustumisel vees N:

    Keemia
    thumbnail
    29
    rtf

    Konspekt

    SO3 + H2O = H2SO4 H2 + CuO = H2O + Cu Cu + 2H2SO4 = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O 5 Anorgaaniliste ainete põhiklassid. 5.1 Anorgaaniliste ainete liigitamine. Anorgaaniliste ainete liigitamist iseloomustab järgmine skeem: Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal (aluselised, happelised, amfoteersed, neutraalsed). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Happeid liigitatakse: 1) vesiniku aatomite arvu järgi: a) üheprootonilised happed ­ HCl, HNO3 b) mitmeprootonilised happed ­ H2SO4, H3PO4 2) hapniku sisalduse järgi: a) hapnikku sisaldavad e. hapnikhapped ­ HNO3, H2SO4 b) hapnikku mittesisaldavad happed ­ HCl, H2S 3) tugevuse järgi: a) tugevad happed ­ H2SO4, HNO3, HCl

    Keemia
    thumbnail
    3
    doc

    Kordamisküsimused keemia 10.klass

    Kordamisküsimused kontrolltööks nr.2. Teema: Aineklassid 1. Mis on oksiidid, hüdroksiidid (alused), happed, soolad? Oksiidid-ained,mis koosnevad kahest elemendist,millest üks on hapnik.Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal( aluselised,happelised,amfoteersed,neutraalsed) Hüdroksiidid(alused)-on ained,mis annavad lahusesse hüdroksiidioone.Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Happed-on ained,mis annavad lahusesse vesinikioone.Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Soolad-on kristalsed ained,mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. 2

    Keemia
    thumbnail
    2
    docx

    Kordamine: keemiline element, aine klassid

    Tähtsamad neutraalsed oksiidid on NO, N2O, CO. 2. Happed- on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+).Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. a. Hapete liigitamine vesiniku aatomite arvu järgi: a.i. Üheprootonilised happed (näiteks HCl, HNO3).. a.ii. Mitmeprootonilised happed (näiteks H2SO4, H3PO4) b. Hapete liigitamine hapniku sisalduse järgi: b.i. Hapnikku sisaldavad happed ehk hapnikhapped (näiteks HNO3, H2SO4) b.ii. Hapnikku mittesisaldavad happed ehk hapnikuta happed (näiteks, HCl, H2S) c. Hapete liigitamine tugevuse järgi:

    Üldkeemia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun