HAPPED (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Ainete reageerimised

REAGEERIMISED 1. Aluseline oksiid + Vesi = Leelis · Reageerivad ainult aktiivsed metallid, IA ja IIA alates kaltsiumist. 2. Aluseline oksiid + Hape = Sool + Vesi · Reaktsioon toimub alati. 3. Aluseline oksiid + Happeline oksiid = Sool (happelisele oksiidile vastava happe sool) · Reaktsioon toimub alati. 4. Happeline oksiid + Vesi = Oksiidile vastav hape · Veega ei reageeri SiO 5. Happeline oksiid + Alus = Sool (happelisele oksiidile vastava happe sool) + Vesi · Reaktsioon toimub alati · Kergem on võrrandit kirjutada, kui happelise oksiidi alla kirjutada vastava happe valem. 6. Hape + Metall = Sool + Vesinik · Lahjendatud hapetega reageerivad metallide pingereas vesinikust vasakul paiknevad metallid. 7. Hape + Alus = Sool + Vesi · Reaktsioon toimub alati. 8. Hape + Sool = Uus hape + Uus sool · Reaktsioon toimub siis, kui tekib reageerivast happest nõrgem või lenduvam

Keemia

2

docx

raudvara happed

Raudvara teemast HAPPED Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone H+. Hapete molekulid koosnevad ühest või mitmest vesinikust (H-st) ja ühest happe anioonist (vt tabelist õpik lk 157 vasakul ääres ülevalt-alla tulbas ükskõik missugune, peale OH-). Peamiste hapete ning anioonide valemid ja nimetused, mis peavad peas olema: HCl, H2S, H2SO4, H2SO3, H2CO3 , HNO3, HNO2, H3PO4 , HBr, HI, HF, H2SiO3. Peamiste hapete ning anioonide valemid ja nimetused:

Keemia

3

docx

happed ja alused

ALUS- alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone INDIKAATOR- aine, mis muudab värvus hapete või aluste lahuses 3. Mis on leelised? Tuua vähemalt 3 näidet. Kas need on tugevad või nõrgad alused? Kas leelised lahustuvad vees või mitte? Kas leelised on söövitavad on metalli katioonist ja hüdroksiidioonidest OMADUSED:  ● söövitavad ● muudavad indikaatorite värvust ● katsudes libedad 4. Nimeta tugevad happed. H₂S- divesiniksulfiidhapeSO₄- väävelhape, HNO₃- väävlishape, HCl, HBr, HI 5. Mis värvi on lakmus, metüüloranž ja universaalindikaator happes? Mis värvi on lakmus ja fenoolftaleiin leelise lahuses (aluselises lahuses)? INDIKAATOR HAPPELISES NEUTRAALSES ALUSELISES lahuses lahuses lahuses

Keemia

4

doc

Happed, alused, soolad

Põhikoolile: Happed, alused ja soolad Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinik ioone. Happed koosnevad vesinikioonist e. prootonist ja happejääk-ioonist (Arrheniuse klassikalise definitsiooni järgi). Happejääk ioon on võrdne prootonite arvuga molekulis · HCl - vesinikkloriidhape e. soolhape, oks. aste -1 · H2S - divesiniksulfiidhape, oks. aste -2 · H2SO3 - väävlishape, oks. aste -2 · H2SO4 - väävelhape, oks. aste -2 · H2CO3 - süsihape, oks. aste -2 · H3PO4 - fosforhape (ortofosfor), oks. aste -3 · HNO3 - lämmastikhape, oks. aste -1

Keemia

9

docx

KEEMIA KONTROLLTÖÖ

KEEMIA KONTROLLTÖÖ 1. HAPPED HAPPE-AINE MIS ANNAB VESILAHUSESSE VESINIKIOONE. (RCOOH) ENAMASTI MOODUSTAVAD HAPPED MITTEMETALLID!  vesinikfluoriidhape – HF  vesinikkloriidhape ehk soolhape – HCl  vesinikbromiidhape – HBr  vesinikjodiidhape – HI  divesiniksulfiidhape – H2S  väävelhape – H2SO4  väävlishape – H2SO3  lämmastikhape – HNO3  lämmastikushape – HNO2  fosforhape – H3PO4  süsihape – H2CO3  ränihape – H2SiO3

rekursiooni- ja keerukusteooria

10

doc

Põhikooli keemia lõpueksamiks

teraviljast ja kartulist, alkohoolsed joogid, ravimid, definitseerimiseks, autokütus, parfümeerija. CH3COOH ­ etaanhape e. äädikhape, söövitab, konserveerimisel. väävelhape ­ H2SO4 väävlishape ­ H2SO3 süsihape ­ H2CO3 lämmastikhape ­ HNO3 fosforhape ­ H3PO4 divesiniksulfiidhape ­ H2S vesinikbromiidhape ­ HBr vesinikbromiidhape ­ HI ränihape ­ H2SiO3 vesinikflouriidhape ­ HF · hapnikuta happed: HCl, HBr, H2S. · hapnikuga happed: H2SiO3, HNO3, H3PO4. · üheprootonilised: HCl, HBr, HNO. · mitmeprootonilised: H2SO3, H2CO3, H2S. · tugevad happed: HCl, H2SO4, HNO3. · nõrgad happed: H2S, H2CO3, CH3COOH. INDIKAATORID HAPPES LAHUSES NEUTRAALSES Lakmus punane sinine lilla Metüülorants punane orants orants

Keemia

2

doc

Hapete valmid ja nende nimetused

happeline oksiid + vesi à hape CO2 H2CO3 CO2 + H2O à H2CO3; jookide gaseerimisel SO2 H2SO3 SO2 + H2O à H2SO3; happevihmade teke SO3 H2SO4 SO3 + H2O à H2SO4 SiO2 H2SiO3 SiO2 + H2O à ei toimu N2O5 HNO3 N2O5 + H2O à 2 HNO3 P4O10 H3PO4 P4O10 + 6 H2O à 4 H3PO4 4. HAPPED ARGIELUS HCl ­ vesinikkloriidhape ehk soolhape ­ lenduv vedelik, maomahla koostises H2SO4 ­ väävelhape ­ enim toodetud hape, raske õlitaoline söövitav vedelik, kasutatakse autoakudes H2CO3 ­ süsihape ­ väga nõrk hape, mis tekib jookide gaseerimisel (H 2O + CO2 à H2CO3). On ka väga ebapüsiv ja laguneb vastava joogipudeli avamisel (H 2CO3 à H2O + CO2). Kuna on nii nõrk, siis happevihma põhjustajaks ei loeta.

Keemia

8

docx

Keemia ja selle seletused

Happeliste oksiididega, tekib sool: CaO + CO 2CaCO3 b) happelised oksiidid Alustega, tekivad sool ja vesi (CO2 + Ca(OH)2 CaCO3 + H2O) Veega tekib hape: SO3 + H2O H2SO4 (ei reageeri SiO2) Aluseliste oksiididega tekib sool: CaO + CO 2 CaCO3 Happed Jagunevad: a) vesiniku aatomite arvu järgi – üheprootonilised (HCl) ja mitmeprootonilised (H2SO4), b) hapniku sisalduse järgi – hapnikhapped (HNO 3) ja hapniku mittesisaldavad happed (HBr), c) tugevuse järgi – tugevad (HNO 3, H2SO4, HCl, HBr, HI, HF), nõrgad (H2S, H2CO3), keskmise tugevusega happed (H2SO3, H3PO4). Reageerimine: Metallidega. Reageerivad pingereas H2 vasakul paiknevad elemendid (on erandeid). Üldjuhul tekivad sool ja H2. Näit: Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 Aluseliste oksiididega. Tekivad sool ja vesi. Näit: CuO + H 2SO4 CuSO4 + H2O Alustega. Tekivad sool ja vesi. Näit: NaOH + HCl NaCl + H2O Sooladega

Keemia

Kommentaarid (0)

.PDF Laadi alla originaalfail 1 lk