Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KEEMIA - OKSIIDID JA HAPPED (0)

1 Hindamata
Punktid
KEEMIA OKSIIDID JA HAPPED 01.03.2012
OKSIIDID
Tähtsamad ühendid:
SiO2 – ränidioksiid
NO2 – lämmastikdioksiid
SO2 – vääveldioksiid
H2O – vesi
Fe2O3 – raud(III) oksiid
CO2 – süsinikdioksiid
CO – süsinikoksiid
CaO – kaltsiumoksiid
Valemi koostamine
Valemi koostamiseks kasutan alati elementide oksüdatsiooniastet.
Tean alati o.a’s – A-rühma metallid I-III, Vesinik H +I, Hapnik O –II
O.a näitab rühmanumber
1) elemendi sümboli kohale panen kirja elementide laengud ühendis
2) Kui võimalik, siis taandan o.a jagades arvuga, millega mõlemad o.a’d jaguvad
3) Molekulvalemite alaindeksid saame kui võtame taandatud o.a risti, ilma märgita ja kirjutame väikese numbrina sümboli alla.
Vt. vihikust näiteid
NIMETAMINE
Metalli oksiidid
A-rühma metalli oksiidid I- IIIA  metalli nimetus + oksiid
Nt: Li2O – liitiumoksiid
Al2O3 – alumiiniumoksiid
B-rühma metalli oksiidid / IV-VA  metalli nimi (metalli o.a rooma number sulgudesse) + oksiid.
Nt: Ag2O  hõbe(I)oksiid
Mittemetalli oksiid
Valemis olevad indeksid märgitakse ladinakeelsete eesliidetega
2 – di
3 – tri
4 – tetra
5 – pentra
6 – heksa
7 – hepta
8 – okta
9 – nona
10 – deka
HAPPED
Happed on ühendid, mis annavad lahusesse vesinikioone (vesinik paikneb valemis alati esimesel kohal). Hape ei sisalda kunagi metalli.
VESINIKIOON
! Põhjustab iseloomulikke tunnuseid. Nt: Hapu maitse, söövitava toimega
HAPPE ANIOON
Ühendil on üks o.a! Alati negatiivse laenguga. Laengu saad korrutades vesiniku laengu (+I) selle alaindeksiga (kui on) ja teed selle negatiivseks.
LIIGITAMINE
  • Vesiniku arvu järgi – üheprootonilised (HF, HCl, HBr, HI, jne) ja mitmeprootonilised (H2SO3, jne).
  • Hapniku sisalduse järgi
    O-sisaldavad (H2SO3, jne) ja O-ei sisalda (HF, HI, jne)
  • Tugevuse järgi – happe tugevus sõltub sellest kui täielikult jaotub ta ioonideks
    TUGEVAD HAPPED keskmised – kõik ülejäänud NÕRGAD HAPPED
    H2SO3 H2CO3
    HNO3 H2S
    HCl H2SiO3
    HAPETE SAAMINE
  • Hapniku mittesisaldavad happed saad vastavate gaasiliste ainete reageerimisel
    Cl2 + H2  2HCl
  • Hapniku sisaldavate hapete saamisel, happeline (mitte-metalli sisaldav) oksiid peab reageerima veega.
    Happeline oksiid
    Vastav hape
    Süsinikdioksiid CO2
    H2CO3 süsihape
    Vääveldioksiid SO2
    H2SO3 väävlishape
    Vääveltrioksiid SO3
    H2CO4 väävelhape
    Tetrafosforfekaoksiid P4O10
    H3PO4 fosforhape
    Dilämmastikpentaoksiid N2O5
    HNO3 lämmastikhape
    *veega ei reageeri SiO2(liiv), sest ta on erand
    nt: P4O10 + 6H2O  4H3PO4
    HAPETE REAGEERIMINE METALLIDEGA
    ! Reaktsioon toimub vaid juhul kui metall paikneb metallideaktiivsuse read vesinikust vasakul
    Mg + 2H|Cl  MgCl2 + H2
    2Al + 3H2|SO4  Al2(SO4)3 + 3H2
    Ei toimu:
    Ag + HN2 ( kriips peale) metall paikneb metallide aktiivsuse reas vesinikust paremal.
    SiO2 + H2O (kriips peal) tegemist on erandiga.
  • KEEMIA - OKSIIDID JA HAPPED #1 KEEMIA - OKSIIDID JA HAPPED #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 104 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor dragonfly Õppematerjali autor
    Keemia - oksiidi ja happed, Tähtsamad ühendid, valemi koostamine, nimetamineLiigitamine, hapete saamine, hapete reageerimine metallidega8.kl

    Sarnased õppematerjalid

    Kokkuvõte keemiast
    17
    pdf

    Kokkuvõte keemiast

    Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused ­ koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH ). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid).

    rekursiooni- ja keerukusteooria
    Metallid
    11
    doc

    Metallid

    elektronkihtidest Aatommass ­ aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum ­ aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu ­ mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus ­ e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ­ ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid ­ metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon ­ negatiivse laenguga ioon Elementide rühm ­ Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood ­ Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida, perioodi elementidel perioodi numbrile vastav elektronkihtide arv Füüsikaline nähtus ­ nähtus, milles muutuvad aine füüsikalised omadused

    Keemia
    Orgaanilise keemia tabel
    1
    pdf

    Orgaanilise keemia tabel

    H I Cu I ja II F -I Sn II ja IV Pb II ja IV Hapete ja happeanioonide nimetused vastav hape happeline oksiid happeanioon happeaniooni nimi (saadakse veega reageerimisel) SO2 vääveldioksiid H2SO3 väävlishape SO32- -sulfit SO3 vääveltrioksiid H2SO4 väävelhape SO42- -sulfaat

    Keemia
    Konspekt
    29
    rtf

    Konspekt

    SO3 + H2O = H2SO4 H2 + CuO = H2O + Cu Cu + 2H2SO4 = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O 5 Anorgaaniliste ainete põhiklassid. 5.1 Anorgaaniliste ainete liigitamine. Anorgaaniliste ainete liigitamist iseloomustab järgmine skeem: Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal (aluselised, happelised, amfoteersed, neutraalsed). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Happeid liigitatakse: 1) vesiniku aatomite arvu järgi: a) üheprootonilised happed ­ HCl, HNO3 b) mitmeprootonilised happed ­ H2SO4, H3PO4 2) hapniku sisalduse järgi: a) hapnikku sisaldavad e. hapnikhapped ­ HNO3, H2SO4 b) hapnikku mittesisaldavad happed ­ HCl, H2S 3) tugevuse järgi: a) tugevad happed ­ H2SO4, HNO3, HCl

    Keemia
    KeemiaRE Aineklassidteooria
    6
    doc

    KeemiaRE_Aineklassidteoor ia

    Aineklassid ja nendevahelised seosed Aineklassid Lihtained:  Metallid (Na, Zn, Fe, Cu...)  Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...) Liitained  Oksiidid (koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga –II; Na2O, CO, Cl2O3...) o Keemiliste omaduste järgi  Aluselised oksiidid – peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO  Happelised oksiidid – peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2  Amfoteersed – võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO  Neutraalsed – ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO

    Kategoriseerimata
    Aineklassid ja nendevahelised seosed
    3
    doc

    Aineklassid ja nendevahelised seosed

    Aineklassid ja nendevahelised seosed Aineklassid Lihtained: · Metallid (Na, Zn, Fe, Cu...) · Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...) Liitained · Oksiidid (koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga ­II; Na2O, CO, Cl2O3...) o Keemiliste omaduste järgi Aluselised oksiidid ­ peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid ­ peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed ­ võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed ­ ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO

    Keemia
    Aineklassid
    4
    pdf

    Aineklassid

    Aineklassid Lihtained:  Metallid (Na, Zn, Fe, Cu...)  Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...) Liitained  Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga –II; Na2O, CO, Cl2O3... o Keemiliste omaduste järgi  Aluselised oksiidid – peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO  Happelised oksiidid – peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2  Amfoteersed – võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO  Neutraalsed – ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO Nimetused oksiididele:

    Keemia
    Oksiidid ja nende koosnemine
    20
    pdf

    Oksiidid ja nende koosnemine

    difosforpentaoksiid P2O5 lämmastikdioksiid NO2 dilämmastikoksiid N 2O difosfortrioksiid P2O3 vääveltrioksiid SO3 süsinikdioksiid CO2 Kontrolli oksiidide valemid: Metallioksiidid Mittemetallioksiidid Cs2O CaO SO2 NO2 PbO Al2O3 SeO3 N 2O MgO ZnO Cl2O5 P2O3 Cr2O3 SnO2 CO SO3 Fe3O4 PbO2 P2O5 CO2 Oksiidide liigitus keemiliste omaduste järgi: · Aluselised oksiidid (reag.hapetega) Enamus metallioksiididest: Na2O, CaO,.... · Happelised oksiidid( reag. alustega) Enamus mittemetallioksiididest: CO2,SO3,... · Amfoteersed oksiidid( reag.nii hapete kui ka alustega): ZnO, Al2O3, Cr2O3,Fe2O3 · Neutraalsed oksiidid( ei reag. ei hapete ega alustega ega veega): CO, NO, N2O Aluseliste oksiidide keemilised om.: · Kõik aluselised oksiidid reag. happega, tekivad sool ja vesi MgO + 2HCl = MgCl2 + H2O · Kõik aluselised oksiidid reag. happeliste

    Keemia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun