Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alkaanid (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

ALKAANID
Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust ning sisaldavad sp3 süsinikku ehk tetraeedrilist süsinikku ehk nelja üksiksidemega süsinikku. Kovalentseid üksiksidemeid nimetatakse -sidemeteks.
Ahela ehituse järgi jaotatakse alkaanid:
1) tsüklit mittesisaldavad (atsüklilised) alkaanid , üldvalemiga CnH2n+2
Need jaotatakse omakorda a)hargnemata ahelaga ehk normaalalkaanid ja b)hargnenud ahelaga .
2) tsüklilised alkaanid ehk tsükloalkaanid , üldvalemiga CnH2n.
Nomenklatuur on aine struktuuri ja aine nimetust siduvate reeglite kogu.
1. Hargnemata ahelaga atsükliliste alkaanide valemid ja nimetused ( CnH2n+2 -aan )
1) CH4 metaan
2) C2H6 etaan CH3-CH3
3) C3H8 propaan CH3-CH2-CH3
4) C4H10 butaan CH3-CH2-CH2-CH3
5) C5H12 pentaan
6) C6H14 heksaan
7) C7H14 heptaan
8) C8H18 oktaan
9) C9H20 nonaan
10) C10H22 dekaan
2. Tsükloalkaanide valemid ja nimetused (CnH2n)
tsüklopropaan tsüklobutaan tsüklopentaan tsükloheksaan
∆ □ ⌂ ( graafilised kujutised)
3. Hargnenud ahelaga alkaanide nimetamine valemi järgi
1) asendusrühm ehk alküülrühm , tähis -R, üldvalem Cn H2n+1
CH4 metaan → -CH3 metüül C2H6 etaan → -C2H5 etüül JNE.
2) tüviühend ehk peaahel on süsivesinik, mis vastab kõige pikemale süsinikuahelale (aga ei pruugi olla sirge)
3) tüviühend annab nimetusse viimase sõna vastavalt C-aatomite arvule; tüviühend nummerdatakse nii, et kõrvalahelat omav C- aatom saaks võimalikult väikese numbri. Näited:
CH3-CH2-CH2-CH(CH3)-CH3 2- metüülpentaan CH3-CH2-C(CH3)2-CH2-CH2-CH3 3,3-dimetüülheksaan
CH3-CH(CH3)-CH(CH3)-CH3 1,2-dimetüülbutaan JNE.
Isomeeriaon nähtus, kus ühesuguse elementkoostisega ja molekulmassiga ainetel on erinev molekuli struktuur ja sellest tulenevalt ka erinevad omadused.
Isomeerid on ained, milledel on ühesugune molekulivalem, kuid erinev struktuur.
Struktuur on määratud aatomite paigutusega ja aatomitevaheliste sidemetega.
Näiteks kõik ained, mille molekulivalem on C6H12 , on omavahel isomeerid:
1) n-heksaanil on hargnemata ahel CH3-CH2-CH2-CH2-CH2-CH3
Tema isomeeridel on hargnenud ahel, kuid sama molekulivalem:
2) CH3-CH2-CH(CH3)-CH2-CH3 3-metüülpentaan 3) CH3-CH(CH3)-CH(CH3)-CH3 2,3-dimetüülbutaan
Alifaatsete alkaanide isomeerid tekivad C-ahela hargnemise tõttu.
Füüsikalised omadused. Hargnemata ahelaga alkaanide
Alkaanid #1 Alkaanid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor yulkee Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

ORGAANILINE KEEMIA - lühikonspekt gümnaasiumile - II

ORGAANILINE KEEMIA ­ lühikonspekt gümnaasiumile (II) ALKAANID 1. Sissejuhatus Süsivesinikud ­ orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Üldvalem ­ CnH2n+2 Alkaanid ­ sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete -sidemetega). Triviaalsed nimetused ­ ühendite nimetused, mis on inimene ühenditele juhuslikult andnud. Need nimetused ei ole süstemaatilised ega väljenda aine keemilist koostist ega struktuuri. Näiteks soogaas, mille süstemaatiline nimetus on metaan (CH4). Süstemaatilised nimetused ­ kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida.

Orgaaniline keemia
thumbnail
7
rtf

Süsiniku valentsolekud

5. 6. 7 CH3 CH(CH3) CH2 CH2 CH(C2H5) CH2 CH3 5-etüül-2-metüülheptaan Füüsikalised omadused Vees lahustumatud ained. C1 ­ C4 on gaasid, C5 ­ C15 vedelikud ja raskemad tahked, kergesti sulavad ained. C-H sidemed on väga vähe polaarsed, seega on alkaanide molekulide vahel väga nõrgad jõud (molekulivõre)- siit ka madalad sulamis- ja keemistäpid. Alkaanide ja vee vahel ei saa ka tekkida vesiniksidemeid ( selleks vaja O-H või N-H sidemeid), siit halb lahustuvus ­ tahked alkaanid tõukavad vett eemale ­ Hüdrofoobsed ained.Gaasilistest alkaanidest on tuttavamad propaan ja butaan, mis kuuluvad vedelgaasi koostisse Vedelad kuuluvad bensiini, diiselkütuse jne koostiss Poolvedelad on tuntud vaseliinina ja tahked parafiinina. Alkaane eraldatakse naftast, maagaasist kivisöetõrvast, põlevkiviõlist jne. Nagu näha, muutuvad n-alkaanide füüsikalised omadused enam vähem korrapäraselt. Hargneva ahelaga alkaanide ja sama aatomite arvuga n-alkaanide omadused on erinevad

Keemia
thumbnail
25
doc

Orgaaniline keemia

või aatomrühmad: Cl Cl Cl H \ / \ / C=C C=C / \ / \ H H cis-dikloroeteen H Cl trans-dikloroeteen Cis- ja trantsiomeerid erinevad nii füüsikalistelt- kui keemilistelt omadustelt. Alkaanid (Küllastunud süsivesinikud) I MOLEKULI EHITUS Alkaanid on süsiniku (C) ja vesiniku (H) ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega ( sigmasidemega). H Lihtsaim alkaan on metaan CH4. HCH Nomenklatuur Alkaanide nimetuse lõpp on ­aan. H

Analüütiline keemia
thumbnail
24
doc

Orgaaniline keemia

või aatomrühmad: Cl Cl Cl H \ / \ / C=C C=C / \ / \ H H cis-dikloroeteen H Cl trans-dikloroeteen Cis- ja trantsiomeerid erinevad nii füüsikalistelt- kui keemilistelt omadustelt. Alkaanid (Küllastunud süsivesinikud) I MOLEKULI EHITUS Alkaanid on süsiniku (C) ja vesiniku (H) ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega ( sigmasidemega). H Lihtsaim alkaan on metaan CH4. HCH Nomenklatuur Alkaanide nimetuse lõpp on ­aan. H

Keemia
thumbnail
2
docx

Alkaanide omadused, pürolüüs, asendusreaktsioonid.

keemiliste sidemetega Aine omadused sõltuvad struktuurist Süsivesinikahelate vahel mõjuvad nõrgad külgetõmbejõud Mida sirgem on ahel, seda tugevamad on külgetõmbejõud, sest sirged ahelad mõjutavad suurema pinnaga üksteist, sellest tulenevalt on sirge ahelaga ühenditel kõrgemad sulamis/keemis temperatuurid ning suurem tihedus Alkaanid esinevad kõigis kolmes aineolekus Hüdrofoobsed: Vett tõrjuvad Keemilised omadused: Alkaanid on keemiliselt passiivsed, sest C-C ja C-H sidemed on väga püsivad. Sideme lõhkumine on võimalik kas tugeval kuumutamisel (pürolüüsil) või kõrge energiaga osakeste (kiirguse) abil Radikaal (R) ­ Kõrge energiaga osake, millel on üksik paardumata elektron

Keemia
thumbnail
2
docx

Alkaanide omadused

keemiliste sidemetega Aine omadused sõltuvad struktuurist Süsivesinikahelate vahel mõjuvad nõrgad külgetõmbejõud Mida sirgem on ahel, seda tugevamad on külgetõmbejõud, sest sirged ahelad mõjutavad suurema pinnaga üksteist, sellest tulenevalt on sirge ahelaga ühenditel kõrgemad sulamis/keemis temperatuurid ning suurem tihedus Alkaanid esinevad kõigis kolmes aineolekus Hüdrofoobsed: Vett tõrjuvad Keemilised omadused: Alkaanid on keemiliselt passiivsed, sest C-C ja C-H sidemed on väga püsivad. Sideme lõhkumine on võimalik kas tugeval kuumutamisel (pürolüüsil) või kõrge energiaga osakeste (kiirguse) abil Radikaal (R) ­ Kõrge energiaga osake, millel on üksik paardumata elektron

Füüsika
thumbnail
12
pdf

Keemia

Süsivesinikud Alifaatsed süsivesinikud · Alifaatsed süsivesinikud jagunevad: ­ küllastunud süsivesinikud ­ ei sisalda kordseid sidemeid; ­ küllastumata süsivesinikud ­ sisaldavad kordseid sidemeid, mille hüdrogeenimise tulemusena saab neid viia küllastunud süsivesinikeks. 2 Alkaanid · Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, s.t sisaldavad vaid üksiksidemeid. · Võivad olla hargnemata ahelaga (butaan), hargnenud ahelaga (metüülpropaan), tsüklilised (tsüklobutaan). · Süsiniku ja vesiniku elektronegatiivsused on praktiliselt võrdsed, seega on alkaanid mittepolaarsed. Alkaanid · Alkaani molekulide vahel on valdavalt Londoni ehk dispersioonijõud. ­ Dispersioonijõud kasvab elektronide arvu

Keemia
thumbnail
5
doc

Alkaanide tabel ja põhjalik kirjeldus

Nummerdamist alustatakse sellest peaahela otsas, kus asendusrühmad on ahela otsale kõige lähemal. b) Antakse alkaanile nimi vastavalt sellele, kui palju on peaahelas süsinikke c) Nimetuse ette kirjutatakse asendusrühmade kohanumbrid tähestikulises järjekorras. Kui on ühesuguseid asendusrühmi mitu, siis kasutatakse eesliiteid (di, tri, tetra, penta jne) 2) Molekuli ehitus · Alkaanid on sellised süsiniku ja vesiniku ühendid, kus süsinikaatomid on seotud nalja kovalentse üksiksidemega. · Kõik sidemed on metaanis sigmasidemed (neli sigmasidet) · Sigmaside on selline kovalentne side, mida moodustavade elektronide pilv asub aatomeid ühendaval sirgel · Sigmasidemed süsiniku aatomi juures hargnevad ühtlaselt, sest nendevahelised nurgad on 109º

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun