9. klassi keemia eksami materjal (0)

Keemia kordamisküsimused 9.klassile põhikool
1. Aineklassid ja nendevahelised seosed
OKSIIDID -koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (O).
Oksiidide liigitus:1) Aluselised oksiidid-metalli oksiidid: # tugevalt aluselised, ( leelis ja leelismuld metallid IA ja IIA alates Ca metallide oksiidid) # nõrgalt aluselised oksiidid- vähem aktiivsete metallide oksiidid. 2) Happelised oksiidid-mitte metallide oksiidid. Keemilised omadused: happeline oksiid + vesi = vastavhape ! Veega ei reageeri SiO
N: dilämmastikpentaoksiid + vesi
happeline oksiid + alus = sool +vesi
HAPPED -ained, mis annavad lahusesse vesinikioone .
Hapete liigitus erinevate tunnuste järgi:1) Hapniku sisalduse järgi: # hapniku mittesisaldavad happed N: # hapnikhapped N: 2) Prootonite arvu järgi: # üheprootonilised happed N: # mitmeprootonilised happed N: 3) Tugevuse järgi: # tugevad happed- kõik happemolekulid jagunevad lahuses ioonideks N: nõrgad happed- ainult osa happe molekule jaguneb lahuses ioonideks N:
Hapete saamine:1) Hapnikhapped: vastav happeline oksiid + vesi
N: vääveltrioksiid + vesi
2) Hapnikuta happed: vastavagaasilise vesinikuühendi lahustumisel vees N:
3)Hapnikhapped lagunevad kuumutamisel vastavaksoksiidiks ja veeks N:
Keemilised omadused: hape + metall = sool + vesinik !vt pingerida , hapetega reageerivad kõik metallid mis asuvad pingereas vesinikust vasakul pool !
N: alumiinium + väävelhape
Neutralisatsiooni reaktsioon - aluse ja happe vaheline reaktsioon kus tekivad sool ja vesi
Hape + alus = sool + vesi
N: vesinikkloriid hape + raud(III) hüdroksiid
Hape + aluseline oksiid = sool +vesi
N: vesinikbromiid hape + kaltsiumoksiid
Hape + sool = uussool + uushape ! reaktsioon kulgeb ainult siis, kui tekib võetud happest nõrgem hape!
N: divesiniksulfiidhape + naatriumkloriid
N: baariumkarbonaat + väävelhape
Happed lagunevad kuumutamisel = happeline oksiid + vesi
ALUSED- on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. Aluste liigitamine : 1) leelised- vees hästilahustuvad tugevad alused N: 2) nõrgad alused ( enamasti vees praktiliselt lahustamatud) N:
Leeliste saamine: aluseline oksiid + vesi = hüdroksiid; metall + vesi =hüdroksiid + vesinik
Keemilised omaduse: alus + hape = sool + vesi
N: naatriumhüdroksiid + fosforhape
Alus + happeline oksiid = happelisele oksiidile vastavahappesool + vesi
N: kaltsiumhüdroksiid + vääveltrioksiid
Hüdroksiidid lagunevad kuumutamisel= vastavoksiid + vesi ! leelis ei lagune !
N: raud(III) hüdroksiid
SOOL-aine, mis koosneb metalliioonist ja happejääkioonist.
Soolade saamine: sool + hape = uussool + uushape
Sool + alus = uussool + uusalus
Sool + metall =uussool + uus metall
Sool + sool = uussool + uussool
2.LAHUSED - ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest.
Lahus tekib: 1) lõhutakse lahustuva aine kristallvõre lahusti molekulide poolt( energia neeldub) 2) ioonide hüdraatumine ( energia eraldub)- aineosakeste seostumine vee molekulidega.
Lahustumise soojuseefekt sõltub: kristallvõre lõhkumiseks kulutatud energia hulga ja hüdraatumisel eralduva energiahulga omavahelisest suhtest :1) lahus jahtub, 2) lahus soojeneb, 3) lahuse t˚ei muutu.
Lahustuvus - väljendab suurimat aine massi g mis võib lahustuda antud t˚ 100 g lahustis .
Aine lahustuvus sõltub: 1) temperatuurist: tahkete ainete lahustuvus reeglina suureneb, gaasiliste ainete lahustuvus väheneb. 2) rõhust: gaaside lahustuvus rõhu tõstmisel alati suureneb.
Küllastamata lahus- lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada.
Küllastunud lahus- lahus, kus antud tingimustel ainet enam lahustada ei saa( aine sisaldud on maksimaalne).
Pihussüsteemid - on segud , kus üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt kuid osakesed on suuremad kui tõelistes lahustes. Pihussüsteemid koosnevad: pihustuskeskkonnast ja pihustunud ainest.
Koloidlahused- pihussüsteemid, kus pihustunud osakeste mõõtmed on 10 – 10 cm N: veri, värvid, vedelad ravimid .
Pihussüsteemid jaotatakse sõltuvalt pihustuskeskkonnast:1) vedelik: a) vedelik + vedelik = emulsioon N: emulsioon värvid, osad kreemid , piim majonees .b) vedelik + tahke aine = suspensioon N: kakao, kohv, hambapasta, mudane vesi.c) vedelik + gaasiline aine = vaht N: seebivaht, munavalge, vahukoor . 2) Gaasiline aine: a) õhk( gaas ) + vedelik = udu, b) õhk + tahke aine = tolm, suits.
3) tahkeaine: tahked vahud N; makrofleks, penoplast
Aerosoolid - on pihussüsteemid kus pihustuskeskkonnaks on õhk N: õhuvärskendaja, deodorandid.
METALLID-lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused( hea elektri-soojusjuht, iseloomulik läige jne.)
Metallilised elemendid perioodilisus tabelis . elemendi metallilised omadusead on seda tugevamad mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone.
Rühmas: ↓ 1) elektronkihtide arv suureneb – aatomi raadius suureneb- väliskihi elektronid tuumast järjest kaugemal – loovutatakse kergemini – elemendi metallilised omaduses tugevnevad.
Perioodis: → 1) elektron kihtide arv ei muutu, tuumalaeng suureneb – aatomi raadius väheneb – tuum hoiab väliskihi elektrone tugevamini kinni - loovutatakse raskemini – elemendi metallilised omadused nõrgenevad.
Metalliline side- metalli kristallvõre sõlmpunktides paiknevad korrapärasel metalli katioonid, mille vahel liiguvad kiiresti ühised väliskihi elektronid, mis takistavad katioone tõukumast ja hoiavad metalli kristallvõre koos.
Redokreaktsioonid - reaktsioonid, millega kaasneb elektronide üleminek ja elemendi O.a muutus.
Metall + hapnik = oksiid ! metallid on redoksreaktsioonides redutseerijad !
Metall + hape = sool + vesinik
Metall + vesi = hüdroksiid + vesinik
Metall + soolalahus = uussool + uusmetall
SÜSINIK JA SÜSINIKÜHENDID
Süsinik lihtainena: # asub IV A rühmas 2 perioodis, # elektronskeem C:+6│2)4) # ei liida ega loovuta väliskihi elektrone keemilistes reaktsioonides , moodustab teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid ( saab moodustada 4 kovalentset sidet) # looduses üsna laialt levinud, esineb nii ehedalt ( grafiit , teemant ) kui ka ühenditena ( karbonaadid, nafta , maagaas, kivisüsi …) # süsinik on looduses pidevas ringluses( vt õ lk 33).
Allotroopia- keemilise elemendi esinemine mitme erineva lihtainena e. allotroobina.
Süsiniku allotroobid on: 1) Teemant: # väga kõva, # väga rask sulav ( üle 3000 ˚C) # keemiliselt väga püsiv, # ilus ja väga haruldane mineraal , # tekib C teistest vormidest , ülisuure rõhu ja kõrge t˚ toimel, # spetsiaalselt lihvitud teemant on briljant , # struktuur tihe ja äärmiselt korrapärane , # ei juhi elektrit( kõik väliskihi elektronid on ära kasutatud sidemete moodustamiseks) # kasutatakse: väärikividena , lõiketerana, kivimi puuridena, lihvimis pulbri valmistamiseks.2) Grafiit: #hallikas-must läbipaistmatu, #pehme# väga rasksulav (grafiidist kasutatakse tiigleid)# Lõheneb väga kergelt jättes tumedaid jälgi# Juhib elektrit, selle et seal on vabu elektrone# Kihiline struktuur, kihid nõrgalt seotud# Kasutatakse metallide sulatamiseks tiiglites, elektrontehnikas, harilike pliiatsite valmistamiseks.
Süsivesinikud- ühendid, mille molekulid koosnevad ainult C ja H aatomitest.( CH4)
Süsinikahel võib olla 3 erineva kujuga:
1) sirge ehk lineaarne
2) hargnenud
3) kinnine ehk tsükliline
Süsivesinike põlemisreaktsioonid: põlemisel reageerib O2 , täielikul põlemisel tekivad alati CO2 ja H2O N:
Alkoholid - sellised süsivesinikest tuletatud ühendid, kus üks või mitu h-aatomit asendatud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga. Üldvalem: R-OH
Omadused:veesõbralikud ühendid, lahustuvad vees hästi. #ei lagune vees ioonideks, ei ole aluselisi omadusi. #põlevad hästi, andes täielikul põlemisel CO2 ja H2O
Metanool CH3-OH, rahvapärane nim puupiiritus. # kõige lihtsam alkohol # saadakse:#metaani oksüdeerumisel 2CH4 + O2 → 2CH3OH # vingugaasi redutseerimisel CO + 2H2 → CH3OH
# värvitu # põletava maitsega # väga mürgine alkohol; surmav ( väikekogus- jääv pimedus, suurem kogus- surmav) # seguneb veega igas vahekorras # keemis t˚ +65 ˚C # kasutatakse : lahustina , mootori kütusena.
Etanool CH3CH2OH , C2H5OH # saadakse suhkrute kääritamisel ( glükoos C6H12O6→ 2CH3CH2OH + 2CO2) # iseloomuliku lõhnaga # põletava maitsega # värvitu # seguneb veega igas vahekorras # keemis t +78 C # vähem mürgine kui metanool # põhjustab joovet , teadvuse kaotust ja mürgistust # väga hea lahusti- kasutatakse keemia tööstuses, ravimite valmistamise # kasutatakse desinfitseerimisel, auto mootori kütusena.
Karboksüülhape-ühendid mis sisaldavad karboksüülrühma ( COOH) Üldvalem:
Karb . Hapete keemilised omadused:
Reageerivad metallidega = sool + vesinik
Reageerivad alustega = sool + vesi
Reageerivad aluseliste oksiididega = sool + vesi
Reageerivad endast nõrgema happe sooladega
Metaanhape HCOOH, rahvapärane nim sipelghape # söövitav veidi mürgine vedelik # seguneb veega hästi # looduses leidub sipela -ja mesilase mürgis # kasutatakse redutseerijana keemia tööstuses.
Etaanhape CH3COOH , rahvapärane nim äädikhape # kõige tuntum karboksüülhape # ei ole mürgine # tahkumis t +17 C 8 kontserteeritud happe korral ) ,,jää-äädikhape `` # seguneb veega igas vahekorras # tekib : etanooli lahjade lahuste äädikhappe käärimisel # kasutatakse toiduvalmistamisel, katlakivi eemaldamisel .
Sahhariidid- vanem nim süsivesikud , koosnevad C, H ja O aatomitest
Rasvad- elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütseroolist ja rasvhapetest.
Valgud - elutähtsad ühendi, mis koosnevad aminohapete jääkidest ( NH2)