.............7 KOKKUVÕTE......................................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKMATERJALID.............................................................................. 10 Mina tasandid 3 SISSEJUHATUS Isiksuse üks suuri võimeid on ennast ise kõrvalt jälgida ja kasvatada, millest tuleb eluterve mina-teadvus. Referaadi teemaks on mina-tasandid, kus Berke`i järgi on inimeses olemas kolm MINA-tasandit: Vanem, Täiskasvanu ja Laps. Iga inimene peaks analüüsima enda käitumist, et teadvustada oma minasid. Selline käitumine aitab isiksusel areneda ja parandab sotsiaalseid oskuseid. Referaadi esimses osas räägin isiksusest üldiselt, et mõista, millele baseeruvad mina- tasandid. Teises osas kirjeldan pikemalt mina-tasandeid, millised on inimesd erinevates
UIMASTID ja sõltuvus Uimastid e psühhoaktiivsed ained - ained, mida kasutatakse inimese psüühika mõjutamiseks. Iga aine, mida saab kuritarvitada, on uimasti. Psühhoaktiivsed ained, mis on seadusega keelatud nim. narkootikumideks. kesknärvisüsteemile jagunevad: *STIMULANDID - amfetamiin, ecstasy,kokaiin. *DEPRESSANDID - opiaadid,rahustid,alkohol. *HALLUTSINOGEENID - LSD, PCP. Kuidas uimastid inimest mõjutavad? *Uimastite toimel tajub inimene end ja ümbritsevat maailma tavalisest erinevalt - muutuvad meeleolu, taju ja mõtlemine. *Uimastite kasutamisel tekib eufooria ehk heatujulisus, mis tuleneb kriitilise mõtlemise väljalülitamisest. *Mida pikem, põhjalikum ja meeldivam on viibimine illusoorses maailmas, seda raskem on tagasitulek reaalsusesse. Uimastisõltuvus - aine tarvitamine muutub elus esmatähtsaks kõige muu arvel. Vormid: 1)Hingeline sõltuvus - Tarbijale tundub, et uimasti tarvitamine toob hingelise vabaduse, heaolu.Uimasti...
Moonutatud minapilt. Enesehinnang pole ka kõige kõrgem. Tehakse kõige rohkem tööd sellega. Inimestel alati tunnustuse ja heakskiidu vajadus. Terapeut jagab tunnustust ja julgustust. Teraapia põhiolemus on uus minakontseptsioon. Toetab sisemisi väärtushinnanguid. Käitumine muutub, kui ettekujutus iseendast muutub. Inimene teab, mis on hea ja mis on halb. Raske ette kujutada, et hea on kaasasündinud. Konguruentsus ja inkonguruentsus (ühildumine, kokkulangemine Pilet 13. E. Berne'i mina-tasandid. Eriksoni õpilane. Kasutas transaktsionaalset analüüsi, mis põhineb aju aktiivsuse uuringutel. Sai, et inimese minal on kolm tasandit, ego seisundit. 1) Lapsetasand 2) Vanematasand 3) Täiskasvanutasand Lapsetasand kujuneb esimesena ema, isa ja teiste vanematega suhtlemisel. See on impulsiivne, fantaasiarikas, mänguline, uudishimulik jms. On mitut tüüpi last: loov laps, kes uurib ja mängib ning kohanenud laps, kes on positiivne, sõnakuulelik ja arg
Erinevused kahe mina vahel tekitavad probleeme. Kongurentsus see, mida kogemusteväli väljendab ja mida inimene teadvustab. Langeb kokku. Inkongurentsus mingi osa ei lange kokku, nt inimene on ilmselgelt vihane, aga väidab, et ei ole. Inimene peab oma mõtteid ja tundeid väljendama. Enese aktualiseerimine (teostamine) on inimloomuse üks põhiomadusi, tõukab suurema kongurentsuse poole. See püüdlus pole väga tugev ning võib sumbuda takistuste tõttu. Pilet 13. E. Berne'i mina-tasandid. Eriksoni õpilane. Kasutas transaktsionaalset analüüsi, mis põhineb aju aktiivsuse uuringutel. Sai, et inimese minal on kolm tasandit, ego seisundit. 1) Lapsetasand 2) Vanematasand 3) Täiskasvanutasand Lapsetasand kujuneb esimesena ema, isa ja teiste vanematega suhtlemisel. See on impulsiivne, fantaasiarikas, mänguline, uudishimulik jms. On mitut tüüpi last: loov laps, kes uurib ja mängib ning kohanenud laps, kes on positiivne, sõnakuulelik ja arg
Läbirääkimised Sisu Mõisted ehk sissejuhatus ................................................................................. 1 Läbirääkimiste planeerimine ............................................................................ 2 Läbirääkimiste ajal ........................................................................................... 5 Läbirääkimiste lõpetamine ............................................................................... 7 Mõisted ehk sissejuhatus Läbirääkimiste põhiolemust peaks kirjeldama tema definitsioon. See on siiski küllaltki raske. Nimelt eesti keelne sõna läbirääkimised viitab mõjutamisele, põhjalikkusele (e.k. läbi = läbiv, läbinisti põhjalik, ammendav + sisse rääkima, välja rääkima, üle rääkima mõjutuspüüd). Inglise keeles kasutatav sõna läbirääkimiste kohta omab veidi teistsugust tähendust (negotiating, bargaining...
Kommunikatsioon Suhtlemise vormid *intrapersonaalne suhtlemine- sisekõne, inimene suhtleb iseendaga *interpersonaalne suhtlemine- kahe inimese vahel toimuv suhtlemine. Enamasti mitteformaalne ja spontaanne *Grupitasandi suhtlemine- grupp peab olema piisavalt väike, et inimesed saaksid omavahel luua kontakti *organisatsioonitasandi suhtlemine- toimuv selgelt määratletud hierarhia rollide ja reeglite raames *Avalik suhtlemine- teade edastatakse hüpoteetilisele vastuvõtjale, enamasti formaalne, vastuvõtja passiivne *vahendatud kommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on teineteisest eraldatud ajas ja ruumis Kommunikatsiooni komponendid *kommunikaator- info andja *retsipient- info vastuvõtja *kommunikant- samaaegselt nii teabe saatja kui vastuvõtja *märk- iga tähendusliku sisu omane sõna või sõnatu väljendus *märgiline käitumine märke kasutav, vahendav või tõlgendav tegevus e. Kommunikatsio...
Sotsiaalpsühholoogia · Sotsiaalpsühholoogia on teadus sellest, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. · Sotsiaalpsühholoogia on teadus, mis tegeleb nende psüühika ja käitumise aspektide uurimisega, mis on põhjustatud inimese kuulumisest gruppidesse. 1) Interdistsiplinaarne lähenemine A) sotsioloogia osa, mis tegeleb massiteadvuse nähtuste uurimisega B) psühholoogia osa, mis tegeleb isiksuse uurimisega 2) Intradistsiplinaarne lähenemine Tegeleb massipsühholoogialiste ja grupiliste nähtuste uurimisega Interpretatsiooni tasemed Sotsiaalpsühholoogia ajalugu I Problemaatika kujunemine (19.saj. keskpaik kuni 1908.a.) E. Durkheim "Individuaalsed ja kollektiivsed kujutlused" (1838) G. Tarde "Matkimise seadused" (1893) G. Le Bon "Hulkade psühholoogia" (1895) W. Wundt "Rahvaste psühholoogia" (1900) II Üleminekuetapp (1908 - 1940) W. M...
Budism 10/12/2008 16:30:00 Maailmas j2rgiate arvu poolest teisel kohal, usund. Nimetus tuleb peajumala Budd(h)a j2rgi. T2hendab valgustatu, virgunu 563a e.Kr syndis v2idetavalt Nepalis. Elas tavaliselt. Algul tavainimene ja sis avastab vaimuliku maailma ja hakkab r2ndama jnejne. Budismi teooria igas inimeses on budda v6imalus. Eesm2rk on j6uda nirvaanasse, t2iusliku rahu ja 6nnistatuse seisund. (palju v6imsam kui kristlik paradiis) Buddha sureb 80 aastaselt ja tema viimased s6nad on 2rge lootke abi kelleltki teiselt peale iseenda. Kaks koolkonda mis hakkavad seda j2rgima 1) Hinajana vanameelne, v2idab et 6petus on muutumatu, edasiarenemat 2) Mahajana v2idab et B. 6petus areneb edasi nii nagu inimestel vaja on Budistlik 6petus toetub kolmele nn kalliskivile 1) Budda k6rgem valgustatus 2) Dharma aitab j6uda valgustatu seisundisse 3) Sa...
Alistuv Tagasihoidlikkus Ei loo silmsidet Ebakindel Hädine arglikhääletoon Kehtestav Kindlameelne Loob silmsideme Täiskasvanulik Väärikas kehahoiak Kasutab sõna palun ole kena jne Neli eluhoiakut kaks maailmavaadet Mina-tasandid Täiskasvanud inimesed suhtlevad aegajalt kolmel erineval tasandil Täiskasvanu, vanem ja laps Tasand Verbaalne Mitteverbaalne Vanem Õpetab targutab Käed puusas Hoolitsev Viibutab sõrme Kiidab Patsutab õlale Mina sinu asemel... kallistab
Sinu Kool SIGMUND FREUD Referaat Sinu Nimi 11. klass 2015 Elulugu Sigmund Freud oli Austria arst ja psühholoog, kes rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi, psühholoogiateooria ning ühiskonna- ja kultuurikäsituse. Sündis 1856. aastal juudi kaupmehe peres, Moraavias. Kui Freud neljaseks sai, kolis pere Viini. Sigmund Freud paistis juba algklassides silma oma erakordsete vaimsete võimetega. Aastail 1902-1938 oli ta Viini ülikooli professor. Suri 1939 aastal Inglismaal, pagulasena. Freud avardas alateadvuse uurimisega psühholoogia käsitlusobjekti, rakendas alateadvuse uurimist psüühikahäirete ravis, pani aluse motivatsiooni ja isiksuse psühholoogilisele uurimisele ning avastas ka varase lapseea tähtsuse isiksuse kujunemises. On tuntud ka unenägude tõlgendamise poolest. TEOORIAD Teaduse tasandid Freudi järgi saame psüühikas eristada kolme tasandit: teadvus, eelteadvus ja alatea...
,,HÄMMELDUNU TEEJUHT" Ernst Friedrich Schumacher Läänes tuntud filosoofi E. F. Schumacheri teos, kus käsitletakse materialistliku maailmavaate poolt hüljatud hinge ja vaimu olemust ning religiooni rolli inimkonna ajaloos. Schumacher elas aastatel 1911-1977, oli majandusteadlane, ajakirjanik, tööstusnõunik ja lõpuks guru, kellel oli järglasi ja õpilasi üle kogu maailma. Raamatu pealkiri ,,Hämmeldunu teejuht" tuleneb sellest, et kord Leningradis ekskursioonil olles ei suutnud Schumacher kaardi järgi orienteeruda, kuna seal ei olnud märgitud paljusid objekte, mis tegelikkuses eksisteerisid. Ta võrdles seda koolis ja ülikoolis ette antud filosoofiliste ,,kaartidega", st. mõtlemise ja tegutsemise juhistega, kus olid puudulikud suured alad meditsiinis, põllumajanduses, psühholoogias, sotsiaalteadustes, kunstis, jne. Kaardid, mille on loonud kaasaegne materialistlik saientism, jätavad vastamata kõik küsimused, millel tõesti on tähendust. Aga...
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Defineeri ( )sotsioloogia kui teadus SOTSIOLOOGIA ON TEADUS, MIS UURIB ÜHISKONDA SELLE AMETLIKU KORRALDUSE ASPEKTI OLEMUSES JA TALITLEMISE SEADUSPÄRASUSTES. Sotsioloogia objekt on ühiskond Sotsioloogia aine on ühiskondliku kooseksistentsi ja toimimise ametlik korraldus . Sotsioloogia annab teadmisi sotsiaalse reaalsuse kohta. SOTSIOLOOGIAKS NIM. TEADUST, MIS UURIB INIMESE KÄITUMIST GRUPIS, HÕLMATES NII KOLLEKTIIVSEID JÕUDE KUI KA VIISE, KUIDAS INIMENE ISESEISVALT MÕTESTAQB OMA KOGEMUSI (ENESEPEEGELDUS) SOTSIOLOOGIA UURIB SELLISEID INIMTEGEVUSE PRODUKTE NAGU USKUMUSED JA VÄÄRTUSED, SUGUELU JA PEREKONNAELU REGULEERIVAD REEGLID, HARIDUS, TERVISHOID, MUUSIKA KUNST, NÄITEKUNST SOTSIOLOOGIA UURIB TEADUSLIKULT JA SÜSTEMAATILISELT INIMÜHISKONNA JA INIMESE SOTSIAALSET KÄITUMIST TEMA SUHETES GRUPI JA SOTSIAALSE STRUKTUURIGA. 2. Nimeta erinevaid sotsioloogia de...
Neid seostatakse järgnevate teguritega: 1) Primaarsed seesmised hüved - pinge langus. 2) Primaarsed väikesed hüved - hoidumine kahjulikest olukordadest. 3) Sekundaarsed hüved - paituste hankimine. 4) Eksistentsiaalsed hüved - saavutatud tasakaalu hoidmine. 2 Strukturaalne analüüs - Mina-tasand - sidune tunnete süsteem (fenomenoloogiliselt) ja sidusate käitumismustrite kogum (operatsionaalselt). Mina-tasandid: 1) Eksteropsüühiline - mis esitavad vanemlikke kujundeid - vanemad. 2) Neopsüühiline - mis autonoomselt suunatud reaalsuse objektiivsele hindamisele - täiskasvanud. 3) Arhepsüühiline - mis esitavad airhailisi jäänukeid esindavad siiani säilinud mina- tasandid, mis fikseetusid varases lapsepõlves - lapsed. - «Küpsed isikud» - inimesed, kes suudavad enamasti kontrolli Täiskasvanu käes hoida,
Eesti luuletajad Autor: Rauno Pihel Juhendaja: Ene Grass 2009 Sisukord Juhan Liiv..... .................................................................................... ........3 Marie Under........................................................................... .................4 Lydia Koidula........................................................................... ...............5 Juhan Viiding........................................................................... ................6 Ott Arder.............................................................................. ...................7 Kokkuvõte ja kasutatud info....................................................................8 Juhan Liiv Juhan Liiv (Johannes Liiv)oli eesti luuletaja ja proosakirjanik.Töötas "Virulase", "Sakala" ja ...
Kes on edukas inimene? Keegi miest ei sünni, kuldlusikas suus, ega saa ka kohe edukaks. Elus peab ise püüdlema, et selleks saada, ning seda tuleb alustada juba lapsepõlvest. Algul ulatavad meile abistava käe meie vanemad, kuid hiljem peame juba ise endaga toime tulema. Seega kooli lõpuks peaksime juba ise teadma, millega edasi tegeleda, ja tegema kõik selleks, et need eesmärgid saavutada. Missugused omadused aitavad meil oma elus edukad olla? Kas igaühel on üldse potentsiaali edukaks saada? Edukust defineerida on väga keeruline. Iga inimese jaoks on edul oma tähendus. Sageli samastatakse seda materiaalsete saavutustega, näiteks uhke maja või kalli autoga. Samas on ka inimesi, kelle jaoks tähendab edu pigem seda, kui nad suudavad millegi lihtsaga hakkama saada, näiteks vanemate inimeste puhul võib see olla hommikul üles tõusmine. Seega ei saa öelda, et kui ma teenin meeletut kuupalka ja elan uhkes v...
SISUKORD SISSEJUHATUS Enesehinnang on mõõdupuu meie enda väärtuste mõõtmiseks ja määrab, kuidas me ennast tunneme. Enesehinnang mõjutab ka meie otsuste tegemise kvaliteeti ja seda kuidas me suhtume teistesse inimestesse. Kõrge enesehinnangu puhul võtame vastu otsuseid, mis vastavad meie väärtustele ja uskumustele, sel juhul oleme vähem mõjutatavad. Kõrge enesehinnanguga inimene peab ennast tähtsaks, kuid samas suhtub ta hästi ka teistesse inimestesse. 1. ENESEHINNANGU STRUKTUUR Kõige üldisemalt on enesehinnagu teoreetilised mudelid võimalik jagada kahesuguse käsitluse vahel, millest a)esimene toetab minakontseptsiooni terviklikkust ning enesehinnang ühemõõtmelist struktuuri ning b)teine perspektiiv käsitleb enesehinnangut kui mitmemõõtmelist hierarhilist konstrkti. 1.2 Ühemõõtmeline lähenemine. 1.2.1. Üldfaktori mudel Tõenäoliselt vanim ning kõige enam rakendatud minakontseptsiooni käsitlus, mille kohaselt ül...
Pedagoogiline suhtlemine Tiiu Kadajas 01.03. Nõustamine – in toetamine vastuse leidmisel, probleemi lahendamisel. See jätab inimesele vabaduse oma elu õle otsustada. Nõustaja ülesanne on jääda alles kui raske on alles jääda. Kuulamine. Turvatunde loomine. Peegeldamine – selle umber sõnastamine, mis ma kuulsin + tunnete peegeldamine. Usalduse loomine – alles siis saab nõustamine alata. Kui ma midagi tunnen, siis algab kontakt. Inimesega, keda sa hästi eitunne, on hirmutav kontakti luua. Teadlik peabo lema oma tunnetest, sest ajju jõuab info ja tekib reaktsioon. Erutus, ärevus – värinad jne näitb, et energia on olemas. Vahest on energia blokis. Selleks peab hingama, et end vabastada. Ärevus on blokeeritud energia. Erutus on aktiviseeriv. Tegutsemine. Kontakt. Reflektsioon. Õpetaja töös väga oluline iseenda tundmine, oma valikute teadvustamine. Ebakindlus annab võimaluse alati analüüsida. Nõustamise tasandid 1. Informeerimine Nõ...
Kordamine aines ,,Keel ja ühiskond" 1) Mida tähendab fraas ,,keel kui märgisüsteem" . Selgita, too näiteid. Keel kui märgisüsteemi kasutatakse teadete edastamiseks. Keele aluseks on kõne ehk häälikuline väljendus. Keel kui süsteem eksisteerib kasutaja oskusena, st keelemärkide ning reeglite kogumine, mida kasutades on inimene võimeline väljendama oma mõtteid. Näiteks, kui inimene on õppinud keelt ning selle märke ehk erinevaid tähti, siis ta oskab end nende abil väljendada ning oma mõtteid, arvamust ja ennast teistele selgitada. 2) Mis on keelemärk? Selle duaalsus? Motiveeritud ja motiveerimata märgid? Näited! Keelemärgid jagunevad kaheks: Loomulikud märgid: nt suits, kui kuskil on, teab inimene kohe, et seal on ka tuli. Ja kokkuleppelised märgid: nt k+a+s+s=kass. St, et nende märkide ära õppimisel inimene saab aru, mida on mõeldud nende tähtede kokku kir...
,,Kõiksuse lühilugu" Lyugesin Ameerika autori Ken Wilberi raamatut ,,Kõiksuse lühilugu". Wilber tutvustab selles raamatus midagi, mida nimetatakse ,,Integraalseks lähenemiseks". Mina sooviksin lähemalt tutvustada kosmose nelja nurka, mis peegelduvad Wilberi koostatud integraalsel mudelil. Kõigepeal pean aga rääkima holarhiast. Sõna holarhia kasutatakse põhimõtteliselt samas tähenduses nagu on sõna hierarhia. Eristamise põhipõhjus on see, et sõnal hierarhial on inimeste meeltes on seos türanlike hierarhiatega, kuid holarhia käib vaid loodusliku hierarhia kohta. Looduslik hierarhia on suurema terviklikkuse poole püüdlev korrastatus. Näiteks molekulid kogunevad rakuks ja nii on üksikute molekulide summa väiksem kui rakk ehk tervik molekulid üksi ei oma seesuguseid omadusi nagu on neil rakus koos töötades rakk on holarhiliselt organiseeritud ning ilma selleta oleks meil vaid hunnikud, mitte ter...
Sören Kierkegaardi (1813-1855) elu ja isik Päritolumaa: Taani (elas peaaegu kogu oma elu Kopenhaagenis) Lapsepõlv: Oli seitsmes laps jõuka ärimehe perekonnas. Kasvas üles väga vanamoelises ning religioosses õhkkonnas. Inimesena: Vastuoluline ning tasakaalutu psüühikaga. Temas on leitud mitmeid vaimseid hälbeid, skisofreeniat, masohhismi, nartsissismi, maniakaal-depressiivset psühhoosi. Sünged mõtted võisid kiiresti asenduda ülevoolava lõbususega. Kunagi kirjutas ta oma päevikusse: "Inimesed mõistavad mind nii vähe, et nad ei mõista isegi seda, et nad mind ei mõista." Arvatavasti Sörenile meeldiski, et inimestele jäi tema tõeline mina mõistatuseks. Filosoofiline suund: Eksistentsialism Haridus: Teoloogia, 1830-1838 Kopenhaageni ülikool Perekonnaseis: 1840.a. kihlus 17aastase Regine Olseniga, kõrge ametniku tütrega. Tüptarlapse omadustest meeldisid Sörenile kõige enam vaikimine ja südamlikkus. Sörenit vaevasid pidevad kahtlused, et kas ...
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui kestvad interaktsioone, mille käigus edastatakse-võetakse vastu sõnumeid, tajutakse situatsiooni ja suhtlemispartnerit, toimub suhtlejate vastastikune mõjutatamine, kuid tählepanu all võivad olla ka interaktsioonide läbi formeeruvad suhted, mille kirjeldamisel võib aluseks võtta nt. partnerite vahelise avatuse sügavuse/ulatuse (nt. intiimsuhted) või toetuse (psühholoogiline, informatiivne jt). Suhtlemisprotsess ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt. Nt: · Isikust tulenevad mõjud (nt. inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine) Suhete rollist: · seos identiteedi kujunemisega · vajaduste rahuldamine · toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · seostatakse vaimse ja füüs...
A Aktiivsus- Subjektsuse fundamentaalne omadus. Aktiivsus on subjektsuse väljenduseks ning subjektsus omakorda avaldub aktiivsuses. E Enesearendamine – inimene etendab ise aktiivset rolli. Ta juhib oma arengut ja püüdleb ideaalse mina poole. Indiviid osaleb enda arengus õppimise kaudu, mida käsitletakse inimese põhivajadusena, mille rahuldamiseks on ta elukestvalt võimeline. Enesearengu subjektiks kujunemise eeldused - vabadus, tunnustus, ülesannete vastavus arengutasemele, situatsioon ehk psüühiline keskkond, kompetentsus ning vajadust olla asjatundja. (Enesearengu subjektiks kujunemist toetab isiksuse areng). Enesearengu subjekti tunnused - autonoomsus, vastutustunne ning kriitiline iseseisev mõtlemine. Oma arengu subjektiks olevat inimest iseloomustavad adekvaatne enese- ning rühmatunnetus (enda koha ja rolli teadvustamine suhetes “mina” ning “teised”) ja teadmised enesejuhtimise...
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Märk = vorm + tähendus Märkide liigid • sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) • ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) • indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Inimkeele omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga: ikoonid ja indeksid; • keelemär...
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus ehk kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine ehk interaktsioon · Vastastikune tajumine ehk pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused · Inklusioon ehk püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida ütleb? Kuidas? Kellele? Milline on ...
4 Organisatsiooni käitumine Minu suhtlusstiil Oma elus olen teinud mitmeid suhtlusteste. Üks nendest (mis mulle väga meeldis ja mille tulemus mind minumeelest kõige paremini iseloomustas) on näiteks Eric Berke`i transaktsionaalne analüüs. Berke`i järgi on vanusest sõltumatult inimeses olemas kolm MINA-tasandit: Vanem, täiskasvanu ja Laps. MINA-tasandid: teise inimese poole pöördudes valime endale vaistlikult ühe kolmest võimalikust MINA-tasandist: Vanema, Täiskasvanu või Lapse. Nimetused on tinglikud ega ole vanusega otseselt seotud. Igal MINA-tasandil suhtleb inimene isemoodi: Vanem: õpetab, hindab, arvustab, manitseb, mõistab hukka, teab õiget, ei kahtle, aga ka toetab, aitab, hoolitseb. Täiskasvanu: kaalutleb, analüüsib, põhjendab, toetub faktidele, argumenteerib, kontrollib emotsioone.
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk ...
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Komm...
Kontrolltöö ,,Ühiskonnasidusus" Ühiskonnaelu tasandid 1. Mida tähendab mõiste ühiskond ja anna sellele alternatiivne definitsioon? Ühiskond, kui mõiste on kollektiivsel identideedil põhinev inimsuhtlus. Kollektiivne identiteet põhineb omakorda rahvuslikel, ajaloolistel, usulistel, majanduslikel ja poliitilistel väärtustel ning eesmärkidel. Eriti oluline on `'meie'' tunne. 2. Mis on riigi ja ühiskonna erinevus ja kuidas on nad omavahel seotud? Riik on ühiskonna üks võimalikest vormidest. Riik võib alati emmenduda, muutuda või isegi kaduda. 3. Kas tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond? Poolt ja vastu argumendid. Jah, tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond. Siin saan välja tuua ainult poolt argumendid, sest minu arvamusel vastu argumente ei eksisteeri. Eesti on niivõrd pisike riik ja siin on inimesed lihtsalt kokkuhoidvamad ja ühtsed. Meil on siin nii vähe rahvast, et meil ei jää muud üle, kui end kõvasti k...
PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE Loeng 2 (09.02.2012) Indiviidi suhtumine teistesse (maailmapilt) M-mina, T-teised. M+T terve positisioon M +- T Mina olen prints ja sina oled konn M – T+ Mina olen viletsam kui Teie M- T- Kõik on halvasti. Suhtumine tuleneb kodust. Positiivne minapilt ehk M + + märk tuleb armastusest. Kui laps saab aru, et teda armastatakse, siis + märk. Vanemad armastavad sageli oma lapsi, kuid laps ei saa sellest alati aru. Sageli arvatakse, et tubli lapse tagab pahandamine ja karistamine, kuid kasulikum on vähem agressiivsust ja rohkem paid. Valesti mõtlemine. Lapsed mõtlevad sageli valesti, irratsionaalselt. Sageli mehed on oskamatud, ei tule selle peale, et lapsed vajavad ka isalt hellitamist. Miks ei tule last peksta ja nurka panna... Armastuse väljendamine: Võrdsusprintsiip perekonnas, s.h jagamiseprintsiip (asjad, aeg – lapsi ei aeta isa filmi pärast teleka eest minema, igaüks sa...
Suhtlemine AEV ja HEV lastega Signe Raudik TÜ eripedagoogika osakond kevad 2012 HEV määratlus § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Hariduslike erivajadustega õpilaste arv üldhariduskoolides Tavakool ...
1 Enesehinnang Enesehinnang on üldine enesetunne, mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei sõltu objektiivsetset põhjustest, mis meie rahulolu või rahulolematust võivad mõjutada (William James, The principles of psycholoy, 1890). Süstemaatilise enesehinnangu uurimise aluseks peetakse W.James'i klassikalist teost "Psühholoogia printsiibid", kus ta muu hulgas tõdes, et inimesele on loomuomane pidev püüdlemine võimalikult positiivse enesesse suhtumise ja seesmise rahulolu saavutamise poole. Vaatamata tuhandetele avaldatud uurimstöödele ei ole temaatika sugugi ammendatud ning uurijate hulgas puudub siiani kõikehõlmav üksmeel enesehinnangu kujunemise, määratlemise ning mõõtmise suhtes. ENESEHINNANGU TEOREETILISI KÄSITLUSI Enesehinnagu määratlemine. Enesehinnangut uuritakse valdavalt minakontseptsiooni raamis...
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaa...
Organisatsiooni käitumine Maaja Vadi Sissejuhatus - Organisatsioonikäitumine - üks juhtimisteadusi, milles põimuvad majandus, psühholoogia, sotsioloogia ja organisatsiooniteooria. 1 Organisatsioonikäitumise olemus ja juhi töö Juht peab inimloomuse ja kõrgetehnoloogia terviklikuks süsteemiks ühendada. - Organisatsioon - inimeste ühendus, mida seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia. - Organisatsioonikäitumine - õpetus käitumise seaduspärasuste rakendamisest organisatsioonis, nende seostamine organisatsiooni struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga. Inimesed kujundavad organisatsioonisisese sotsiaalse süsteemi. Struktuur näitab, kuidas inimesed organisatsioonis grupeeruvad. Tehnoloogia loob füüsilised ja ...
emotsionaalset seisundit. Mõjutamise efektiivsust tõstab teise inimese adekvaatne tajumine (nt. omadused, psüühiline seisund), mida võib takistada näiteks varem kujunenud suhtumine inimesesse. Mõju suurendab meeldivus (nt. armunud arvestab kaaslase tahtmistega ka siis, kui talle see ei meeldi) Inimese muudab mõjutatavaks sõltuvus teisest inimesest. Strateegiad: kauplemine, meelitamine, alandamine, ähvardamine, kiitmine, loomulikud tagajärjed, veenmine. Eric Berne: mina-tasandid ja transaktsioonianalüüs (Berne, 1980; 2001; Krips, 2003) Berne kirjeldas kolme mina-tasandit (ego state; Berne, 1964); mina-tasand kui psühholoogiline reaalsus; mina-tasandi määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina: Mina-tasandid: · Lapsevanem (LV) õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; · Lapse tasand (L) impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus; mossitamine,
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED Osa A (teooria) Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus e. kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine e. interaktsioon · Vastastikune tajumine e. pertseptsioon informatsioonivahetus, regulatiivne funktsioon, emotsionaalne funktsioon. Enesetunnetus, tunnetuse areng üldiselt, ühistegevuse korraldamine. Suhtlemisvajadused Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt: · Inklusioon püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. Inimene on geneetiliselt sotsiaalne, mis tähendab, et sünnitakse mittespetsialiseerunult võ...
Rene Descartes (1596 1650) Elulugu. Sündis 31.03 pere kolmanda lapsena. Isa oli jurist, ema suri aasta pärast Rene sündi. 10.aastaselt jesuiitide kolleegiumisse (range kasvatus, kuid mõningased mööndused tehti ikkagi D.-le), huvitus füüsikast, matemaatikast ja loomulikult filosoofiast. Õppis seal 8 aastat. 1614 astub Poitiersi ülikooli, mille lõpetas juristina. Peale lõpetamist tegi ohtralt reise üle terve Euroopa. Hollandis viibides astus sealsesse armeesse, hiljem Baieri armees elukutseline sõdur. Kohtumine arsti ja loodusteadlase Beckmanniga ajendas hakkama tegelema teadusega. 1619 näeb Ulmi lähistel kolm unenägu, mis olevat andnud mõista, et hakka ometi teadlaseks- nii on maailmal sinust rohkem kasu!!! D. Loobubki sõdurielust, kuid mitte reisimisest. 1625-28 tegeleb Prantsusmaal optika, algebra ja tajuteooriatega 1628 emigreerub Hollandisse (tollane vabamõtlemise kants), kus järgneva 20. aasta jooksul elab tagasitõmbunult kord su...
S.S 2010-05-22 STRESS JA ISIKSUS Psühholoogia viimane kontrolltöö ptk 11 ja 12 STRESS JA TOIMETULEK Stressi termini võttis kasutusele Hans Selye 1926.aastal. Organism reageerib ärritustele kaht tüüpi reaktsioonidega spetsiifilised ja üldised. Eriomased e spetsiifilised on need, mis iseloomustavad üht konkreetset haigust ja on selle diagnoosimise aluseks. Üldised e mittespetsiifilised sarnanevad kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada. Stressiteooria sündis paljude mitte spetsiifiliste haiguste külgede uurimisel. Stress e kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi kulgemise 3 faasi : (Kõik algab esimesest kokkupuutest stressoriga s stressi tekitavad olukorrag...
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste, isiksuse joonte teooriad, ,,suur viisik" Isiksusel on kaks tähendust, ühest küljest rõhutatakse seda unikaalset ja ainulaadset osa, teisest küljest korduvat osa. Kõnekeeles on isiksus midagi positiivset. (personality persona ehk mask). I maailmasõjaga sai alguse testide kampaania. Oli õpetus individuaalsetest erinevustest, aga hakati leidma sarnaseid jooni, tänapäeval uuritakse keele kaudu. Inimestel on olemas kindlad iseloomujooned, mis erinevates olukordades jäävad püsima. Selle aluseks statistika. Allport alustas keele kaudu isiksuse uurimist. Ta uuris inglise keelt ja jagas sõnad gruppidesse, millega saab inimesi iseloomustada : kardinaalsed - üks juhtiv allutab teised, tsentraalsed 5-10 omadust ja sekundaarsed omadused ei pruugi väga mõjutada, neid palju. Cattell kasutas statistilist analüüsi ja otsis esmaseid jooni. Faktoranalüüs erinev...
Sisukord: KONFLIKT............................................................................................Error: Reference source not found KONFLIKTIDE PÕHITÕED.............................................................Error: Reference source not found KONFLIKTIDE TÜÜBID põhjuste järgi:..........................................Error: Reference source not found KONFLIKTIDE AVALDUMISE TASANDID....................................Error: Reference source not found Organisatsioonikonfliktid.....................................................................Error: Reference source not found Võimaliku konflikti tunnetamiseks......................................................Error: Reference source not found Väärtuskonfliktide lahendamine väärtuste selgitamise kaudu.........Error: Reference source not found Konstruktiivne konflikt.........................................................................Error: Reference source not found ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskkond Suhtlemispsühholoogia Asendustöö nr.11 Üliõpilane:Alexander Kholin Rühm:AAVB41 Matrikli nr:134624 Juhendaja:Ly Kurist Tallinn 2015 Ma lugesin 2 artikli "Nõuanded suhete loomiseks ja hoidmiseks" ja "Lähisuhete alustamine" nad on mõlemad internetis ja linkid on all. Ma lugesin tekstist välja , et suhted erinevate inimestega lisavad meie elule värvi, annavad energiat, turvatunnet ning jõudu elada, töötada, õppida ja hobidega tegeleda. Seetõttu on oluline ümbritseda ennast jõudu andvate suhetega ning hoolitseda oma suhete eest. Head suhted tööl või koolis oma kaaslaste ja kolleegidega muudavad ka õpingud edukamaks ning töötulemused paremaks seda ma teadsin varem küll. Aga seda, et mõiste sotsiaalsete suhete praktikas on tugev ...
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES 'ETTEVÕTTE JUHTIMISE ÜLDKURSUS' (2.0 EAP) 1. Organisatsiooni mõiste, organisatsioonide jaotus ja eesmärgid Organisatsiooni mõiste - organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas). Organisatsioonid jagunevad: - formaalne organisatsioon - kindel struktuur ja eesmärgid - mitteformaalne organisatsioon - struktuur puudub - primaarne organisatsioon - inimestele meeldib koos teatud tööd teha - sekundaarne organisatsioon - tähtis on tulemus Organisatsiooni eesmärgid Vahetud eesmärgid - planeeritud teatud ajaks Saavutatavad eesmärgid - kindlat aega pole määratud Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad. Meie nägemus sellest, kuhu tahame jõuda. 2. Organisatsiooni keskkond (sisekeskkond, mikrokeskkond, makrokeskkond) Sisekeskkond Kliendid - määravad, mida org. peab tegema Klienditeenindajad - kellest sõltub kliendi rahulolu Juhid - aitavad kliend...
Looduslik- ja tehisisukutaju. Loodusliku taju puhul on tegu vastatikuse tajuga. Prognoos teise inimese käitumisele on oluline. Olemuse ja nähtuse küsimus kas parter näitab meile oma olemust või pindmisi maske, kas see olukord võib muutuda. Mõõtmise küsimus mida me mõõdame, mis on meie mõõtmiseaine, objekt, mis liiki mõõtmisega me tegeleme, kui täpne on mõõtmine. Sõna, kehakeele ja teo vahekord. Tegu on alati kõige tõelisem. MINA-TASANDID SUHTLEMISEL a) RÖÖPNE b) RISTUV Vanemad saavad olla rööpses suhtluses ainult siis, kui objekt on keegi teine. ÜKS TASAND NÄIDE NR 1: Näidake palun tolmuimejaid! T-T Kas te olete kuu pealt kukkunud? V-L Ristuv suhtlemine. Esimene võimalus eesmärgi täitmiseks on jätkata täiskasvanu tasandil kuni partner ise ka täiskasvanuna käitub. Lapse tasandil vastamine vajab eneseregulatsiooni (,,Kukkusin jah, siin ma olen!"). NÄIDE NR 2: Palun vahetage mulle see raha lahti
TALLINNA MAJANDUSKOOL ERINEVAD KLIENDITÜÜBID JA NENDEGA SUHTLEMINE Referaat Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on ,,Erinevad klienditüübid ja nendega suhtlemine". Teenindus on kliendi vajaduste (probleemi) tuvastamine ja rahuldamine (lahendamine) klienditeenindaja poolt. Sõna Service on kasutusel aastast 1925 praeguses tähenduses. Klienditeeninduse moodustuvad teadmised ja oskused konkreetse töö tegemiseks - haridus, praktiseerimine, elukestev enesetäiendus, suhtlemisoskused, teeninduslik hoiak, teenindaja isiksuseomadused ja hoiakud (positiivne või negatiivne suhtumine millessegi). Valisin selle referaadi teemaks, kuna töötan juba 7 aastat asutuses AS EMT klienditeenindajana. Viimased kaks aastat olen olnud telemarketingi müügikonsultant kus tahes-tahtmata puutun kokku keeruliste ...
Jaan Kross ,,Keisri hull" 1.Määra teose tegevusaeg e faabula Tegevus toimus aastatel 1827-1859, alates Jakobi päeviku pidamise alustamisest (kuhu ta eelnevatest ja tulevastest sündmustest kirjutab) kuni Jakobi viimase sissekandeni Tallinnas ,,Londoni" hotellis (kus ta peale kahtekümmend kahte aastat teeb viimase sissekande ja niiöelda viimased niidiotsad kokku seob). Kuid kui sisse arvata Jakobi minevikumeenutusi, siis algab tegevus juba 1813, kui Timotheus von Bock tuli oma polgukaaslase Paul von Bergiga kaasa Holstresse, kus Eeva oli Sabine von Bergi toaneitsiks. 2.Kes on teose peategelased, kirjelda tegelaste omavahelisi suhteid. Keda tegelastest Kross idealiseerib? Teose peategelased: Jakob Mättik, Timotheus von Bock, Eeva Mättik ehk Katariina von Bock ehk Kitty, Jüri ehk Georg von Bock, Anna, Laming, Jette, La Trobe ja Peter Mannteuffel. Omavahelised suhted: *Jakob armastas Jettet, võib isegi ...
Antiikaja filosoofia 1. PLATONI ELU JA TEGEVUS • 427-347 • Pärineb aristokraatiast (oluline mõju hilisemale filosoofiale) • Suur aristokraatlik perekond • Ligipääs haridusele • Geomeetria, filosoofia, dialektika • Paneb paika poliitilised hoiakud • Ei suhtu hästi demokraatiasse • Ideaalne riik • Rahvas ei tohi valitseda, sest on harimatud • Sokratese õpilane (tolle aja kõige parem) • Sokratsese surmamõistmine • Ka sokrates aristokraatlikes ringides • Ei suhtu lihtrahvasse hästi • Öeldi, et hukutab noorsugu (PÕHJUS) • Teotab ideid, õpetab igasuguseid asju • Mõistetakse vangi • Taganedes mõistab, et siis peetaks tema filosoofia on vale, valib surma • Põhjustab selle, et Platon läheb reisima • Ilmselt kardis oma vabaduse käigus • Õpib erinevaid asju • Sitsiilia Sürakusa • Dürann, hirmuvalitseja, Dionysios I • Mõjutab valitsejat, et ...
Kallasmaa, T. (2003). Isiksus ja kohanemine. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 139-168. Isiksus ja kohanemine Kohanemine- toimetulek välis- ja sisekeskkonna nõudmistega. Kohanemise üheks liigiks on stressiga toimetulek. Stressireaktsioonid- teadlikud ja tahtlikud (nt rääkimine, kirjutamine) ja mitteteadlikud (nutma puhkemine). *Probleemolukord- mõte:mul on probleem- füsioloogiline stressireaktsioon (see on aluseks võitle-või-põgene-reaktsioonile) Psühholoogiline stress- tekib siis kui in. annab esmase hinnangu, et olukord on ähvardav ja teisese hinnangu, et tal napib ressursse sellega toimetulekuks. Kohanemisvõimelisus ei seisne strateegiate kasutamises, vaid in suutlikkuses hinnata olukordi ja oma ressursse ning toimida nii, et psüh heaolu säilib. (nt depressiooni ja ärevushäire puhul ei ole hinnangud, meeleolu ja käitumine vastavuses välise olukorraga) 3 tüüpi stressih...
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................... POSTMODERNISM............................................................................................ POSTMODERNISM TUNNUSED...................................................................... ISIKSUSE ARENG POSTMODERNISTLIKUS ÜHISKONNAS...................... KOKKUVÕTE...................................................................................................... KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................ SISSEJUHATUS Oma referaadis tutvustan postmodernismi, postmodernstlikku ühiskonda ning selle mõju isiksusele. Ülim vabadus, mida postmodernne ühiskond pakub, on ühelt poolt hea loo endale identiteet, nagu tahad, ole selline, nagu tahad. Teisalt tekitab see pidevat stressi, kuna pole ametlikke standardeid, ning pidevalt on vaja endal leida ...
Suhtlemisoskused Matthew McKay, Martha Davis, Patrick Fanning Põhioskused Kuulamine Kõige hullem on see, et need, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Kuulamine on ühtaegu enese sidumine ja kompliment. Ärakuulamise kavatsused: 1) Mõista kedagi. 2) Nautida kellegi seltskonda. 3) Saada midagi teha. 4) Pakkuda abi või lohutust. Vajadused, mida psudokuulamine rahuldab: 1) Jätate inimestes mulje, et olete nende jutust huvitatud; nii hakate neile meeldima. 2) Olete valvel, märkamaks ohtu saada tõrjutud. 3) Püüate jutust üht teatud infokildu ning jätate kõik muu tähele panemata. Kuulamistõkked: 1) Võrdlemine. 2) Mõtete lugemine. 3) Vastuseks valmistumine. 4) Sõelumine - tähelepanu teravneb üksnes siis, kui märkate, et vestluskaaslane on vihane või...
SOTSIOLOOGIA Teadus inimesest ühiskonna liikmena, inimkäitumisest grupis, alates argielu toimingutest kuni globaalsete protsessideni. Sotsioloogia uurib inimestevahelist interatsiooni, sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid protsesse, ühiskonda tema stabiilsuses ja muutmises, sotsiaalset elu tervikuna. Sotsiaalne keskkond ei koosne suvalisetst tegevustest ja nähtustest, vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega, mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid. SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine ...
1. loeng Sissejuhatus kasvatusteadustesse Esitus/seminaritöö: Rühmatööna 3-5 inimest TÄHTAEG OKTOOBRI lõpp Eesti pedagoogika ajaloo märkimisväärsest inimesest (nt Viive Roos); pedagoogika arhiiv muuseum. (Peeter Põld(üks esimesi haridusministreid); Johannes Käis (Reform pedagoogika); Lembit Andresen: tegeles pedagoogika ajalooga Ilukirjadusteose analüüs (arenguromaan;kooli romaan) Kuidas inimesed on kasvanud,kujunenud (perekond, isiksus) Millisena kohtad arengutegureid? ; Mida ütleb romaan isiksuseks saamise kohta? Elust enesest midagi kasvatusest. Kasvatustegelikkus? (tehtud nt viru chillijad, õpetajate lapsed, kodutud, maakoolid) Teoreetiline analüüs! ÕPIMAPP enne jõululaupäeva Igast teemast lähtudes esitad küsimusi. Lühiesseed? Rühmatööde kokkuvõtted Õpimapp võib olla loov (pildid, naljad asjad) Sissejuhatus kasvatusteadustesse läbi lugeda Essentsialism=olemus Kas inimesel on olemus? Mis on tem...
annaabi.ee 
