Enesehinnang (0)

SISUKORD

SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 2
1. ENESEHINNANGU STRUKTUUR 3
1.2 Ühemõõtmeline lähenemine. 3
1.3 Hierarhiline käsitlus 4
KASUTATUD KIRJANDUS 5

SISSEJUHATUS

Enesehinnang on mõõdupuu meie enda väärtuste mõõtmiseks ja määrab, kuidas me ennast tunneme . Enesehinnang mõjutab ka meie otsuste tegemise kvaliteeti ja seda kuidas me suhtume teistesse inimestesse. Kõrge enesehinnangu puhul võtame vastu otsuseid, mis vastavad meie väärtustele ja uskumustele, sel juhul oleme vähem mõjutatavad. Kõrge enesehinnanguga inimene peab ennast tähtsaks, kuid samas suhtub ta hästi ka teistesse inimestesse.

1. ENESEHINNANGU STRUKTUUR

Kõige üldisemalt on enesehinnagu teoreetilised mudelid võimalik jagada kahesuguse käsitluse vahel, millest a)esimene toetab minakontseptsiooni terviklikkust ning enesehinnang ühemõõtmelist struktuuri ning b)teine perspektiiv käsitleb enesehinnangut kui mitmemõõtmelist hierarhilist konstrkti.

1.2 Ühemõõtmeline lähenemine.

1.2.1. Üldfaktori mudel
Tõenäoliselt vanim ning kõige enam rakendatud minakontseptsiooni käsitlus, mille kohaselt üldine enesehinnang moodustub enesekohastest väidetest. Selle järgi tuleks üldist enesehinnangut mõõta minapiltidest eraldiseisvana. Et määrata üldist enesehinnangut palutakse inimestel vastata erinevatele väidetele viiepallilisel skaalal. Vastuste kokkuliitmisel saadud kõrgeim skoor esindab kõrgemat enesehinnangut, madalam skoor madalamat enesehinnangut. Mudelil on ka probleeme. Mudeli suurimaks probleemiks on ühtse ja üheselt mõistetava määratluse puudumine, mistõttu üldise enesehinnangu mõõtmiseks on kasutatud mitmeid erinevaid küsimustikke. Ka võivad ühemõõtmelisi skaalasid mõjutada vastandamistendents. Skaala on ka tundlik sotsiaalselt soovitava vastamise suhtes, kus inimesed kalduvad nõustuma pigem positiivselt sõnastatud väidetega.
1.2.2 Summaarne enesehinnagu mudel
See on meetod, mille kohaselt ei summeerita väidetele antud vastuseid, vaid võimalikult erilaasetele omadustele antud hinnanguid (nt akadeemiline , sotsiaalne, füüsiline) ühtseks enesehinnangu üldnäitajaks. Mudel lähtub ideest, kus inimene hindab pidevalt oma erinevaid omadusi ja oskusi. Kõik need hinnangud kas suurendavad või vähendavad enesehinnangt. Mudeli suurimaks probleemiks on see, et hinnatavaid omadusi on potensiaalselt lõputu hulk, sest erinevad inimesed peavad oluliseks ja hindavad enda juures erinevaid asju. Probleemiks on veel asjaolu, et hinnangute kokkuliitmisel ei arvestata nende personaalset olulisust indiviidi jaoks. Rosenbergi (1986) väitel ei põhine inimese enesehinnang mitte lihtsalt hinnangul oma võimetele, omadustele ja oskustele, vaid põhineb just nendele võimetele, omadustele ja oskustele, millel on personaalne tähtsus.
Kokkuvõtteks võib öelda, et ühemõõtmeline käsitlus on saanud mitmete uurijate kriitika osaliseks , kelle arvates ei ole võimalik üksikväidete või teatud omadustele antud hinnangute summeerimise tulemusena saada kuigivõrd adekvaatset ülevaadet indiviidi enesehinnangust.

1.3 Hierarhiline käsitlus

Viimastel aastakümnetel on minakontseptsiooni uurijad kõige enam rõhutanud selle mitmetahulisust, käsitledes inimese mina kui organiseeritud hinnangute kogumit, mille osad on üksteisega alluvussuhetes. Ka ühemõõtmeline mudel sisaldab alluvussuhteid, kuid seal vaadeldakse vaid selle lihtsamat varianti - liidetavate ja summa suhet. Hierarhiline käsitlus aga lubab ka keerulisemaid suhteid. Selle mudeli kohaselt on kõige kõrgeimaks tasandiks inimese üldine enesehinnang, sellele on allutatud kaks spetsiifilisemat enesehinnangut (akadeemiline ja mitteakadeemiline), mis omakorda jagunevad alakomponentideks. Kirjeldatud mudel on leidnud piisavalt kinnitust, kuid siiski on vastuseta jäänud mitmed teoreetiliselt olulised küsimused, mis seavad mudeli kehtivuse kahtluse alla. Näiteks on Marshi ja Yeungi (1998) väitel uuritud ebapiisavalt, kas enesehinnang muutub tõepoolest stabiilsemaks hierarhia kõrgematel tasemetel ning milline on sellisel juhul põhjuslikkuse suund- kas alumised tasandid mõjutavad ülemisi või vastupidi. Vaatamata viimaste aastate kriitikale on siiski uurijate seas varem saavutatud teatud üksmeel minakontseptsiooni hierarhilise struktuuri osas.

KASUTATUD KIRJANDUS

Allik ,J;Konstabel,K; Realo ,A; TÜ Kirjastus,2003,Isiksusepsühholoogia.
5