Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ökosüsteemid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on ökoloogiline tegur?
  • Mis on ökoloogiline amplituud?
  • Miks tekivad populatsioonilained?
  • Mida põhjustab ?
  • Millest tingitud?
  • Mida nälg endast kujutab?
Ökosüsteemid
Populatsioon - Ühe liigi piires kooselavate organismide rühm.
Iseloomustavad omadused: 1) areaal ehk levila. 2)Arvukus. 3) Vanuseline koossesis. 4) sooline koossesis. 5) Populatsiooni tihedus.( mitu isendit pindala ühiku kohta).
Biotsönoos ehk kooslus - koos elavad erinevad populatsioonid
taimekooslus, seenekooslus , loomkooslus, mikroorganismi kooslus.
Biotoop - elukeskkond
Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne.
Ökosüsteemi omadused: 1) Liigiline koosseis 2) Liigirikkus 3) Dominant 4) Produktsioon .
Toiduahel
lagundaja
(seened bakterid )
Tipptarbija e tippkonsument
(röövtoiduline loom, kiskija)
2. astme tarbija e sekundaarne konsument
(loomtoiduline loom)
Tootjad e produtsendid
(taimed vetikad )
1.astme tootja e primaarne konsument
(taimtoiduline loom)
Muutused ökosüsteemis
Stabiilne populatsioon - suremus ja sündimus on võrdsed
kahanev populatsioon - suremus suurem sündimus väiksem
kasvav populatsioon - sündimus suurem suremus väiksem
Kordamisküsimused:
  • mis on ökoloogiline tegur? nende liigitus.
  • Mis on ökoloogiline amplituud? kirjelda ökoloogilise teguri graafikut.
  • populatsioon ja seda iseloomustavad omadused.
  • ökosüsteem ja seda iseloomustavad omadused.
  • Touiduahel ja selle struktuur.
  • Miks tekivad populatsioonilained?
    Ökoloogilised globaalprobleemid
    1. Kasvuhooneefekt - Soojuskiirguse hajumist kosmosesse takistavad atmosfääri koostises esinevad kasvuhoonegaasid . päikeselt lähtuv valguskiirgus läbib Maad ümbiritseva atmosfääri ja neeldub maapinnal. CO2
    2.Kliima soojenemine.
    3.mageveevarud saavad otsa.
    4.Happevihmad - Otseselt tingitud inimtegevusest. Kütuse põletamisel atmosfääri sattuvad happelised oksiidid ühinevad veeauruga.SO2 ja SO3
    5.jääkainete kuhjumine.
    6. Toidupuudus . peamine mure aafrikas, aafrika suured maaalad on põllumajanduseks kõlbmatud. ülekarjatamine, mullastiku vaesumine erosioon ja kõrbete levik.
    7.Mullastiku hävimine.
    Toidupuudus
    Toidupuudus on üks paljudest globaalprobleemidest. Nälg tähendab füsioloogilist vajadust süüa. Aga kui nälga pole võimalik kustutada ? Tekib alatoitumus, mis tähendab, et õiged ning vajalikud toitained organismis puuduvad.
    Näljahädad levivad põhiliselt Aafrikas, Lõuna- ja Ida- Aasias, Ladina- Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas, mõndades piirkondades Venemaal.
    Aafrika on alati kannatanud perioodiliste põudade ja näljahädade käes. Põhilised põhjused, mis põhjustavad toidupuudust, on aastane vihma ärajäämine, napid toiduvarud, väheviljakas pinnas. Kestvad kodusõjad halvendavad olukorda veelgi.
    1991.-1993. aasta kodusõjas Somaalias suri nälga arvatavasti 300 000 inimest, sest sõjaoht ei võimaldanud neile toiduabi kätte toimetada.
    tõi NSV Liidu abi lõpetamine, põud ja 1970.-1980. aastate kodusõda miljonitele inimestele näljasurma. Tänu Lääne ajakirjandusele sai kogu maailm sellest katastroofist teada. Rahvusvahelised abiorganisatsioonid, nagu Punane Rist ja Oxfram, 1985. aasta Live Aid popkontserdid ja paljude riikide valitsused saatsid nälja ohvritele suures ulatuses abi.
    Toidupuuduse tagajärgedeks on füüsilise ja vaimse potentsiaali väljaarenemise pärssimine, väheneb riigi ressuss- inimkapital.
    Sääraste probleemide vältimiseks tuleks arengumaades täiustada maaharimisviise - ja tehnloogiat, tuleks toitu toota pärmseentest, bakteritest, vetikatest.
    Toidupuuduse käes kannatajaid aitavad järgmised riigid ja organisatsioonid: USA, Kanada , Jaapan, Austraalia , UNICEF, ÜRO, Euroopa Liit.
    Juba tarvitusel abinõud
    Kriisipiirkondade varustamine toitainetega
    Investeeringud arengumaade põllumajanduse, infrastruktuuride ja üldise ühiskonnakorralduse reorganiseerimiseks.
    Eesmärk aastaks 2015 vähendada toidupuudust maailmas poole võrra
    Lahendused
    Inimeste toitumisharjumuste muutmine - alternatiivsete toiduainete kasutuselevõtt (nt kalaooted, spets . vetikad, pärmseened, bakterid)
    Majandussuhete korrastamine
    Maaharimisviiside ja –tehnoloogiate täiustamine ning monokultuuride kasvatamise vältimine arengumaades
    Kokkuhoidlikum ja mõistlikum tarbimine arenenud riikides.
    Vastavate organisatsioonide toetamine (rahaliselt / vabatahtliku töö näol).
    Mida põhjustab ?
    Vastuvõtlikkust haigustele (lisaks väärarengud,pimedus)
    Alakaalulisust: täna on maailmas u 146 miljonit alakaalulist last.
    Surma: enam kui 50% kõigist laste surmajuhtumitest maailmas on põhjustanud nälg. See teeb aastas ~ 6 miljonit surnud last!
    Inimeste koondumise viljakamatesse piirkondadesse (metsade hävimine, ülekarjatamine,mullastiku vaesumine, erosioon, kõrbestumine).
    Millest tingitud?
    vaesusest
    kesistest looduslikest tingimustest
    sise- ja välispoliitilistest konfliktidest
    mittefunktsioneerivatest majandusstruktuuridest
    valedest toitumisharjumustest
    ülerahvastatusest
    vähesest haridustasemest
    looduskatastroofidest (maavärinad, hiigellained jne)
    Mida nälg endast kujutab?
    Nälg - inimese füsioloogiline vajadus süüa
    Alatoitumus - õigete toitainete e normaalseks elutegevuseks vajalike toitainete puudumine organismis.
    Aastatel 2000-2002 elas toidupuuduses 852 miljonit inimest.
    Arengumaades on 1,08 miljardit inimest, kes peavad läbi ajama päevas 1 dollari või veelgi vähemaga.
    Mõne Hiina külas asuva Li Po söögikord: ~20g riisi (parematel päevadel ka killuke kala).
    Eestis toidupuudust ei esine, kui siis ainult vähestele kodututel kes Eestis elavad.
  • Ökosüsteemid #1 Ökosüsteemid #2 Ökosüsteemid #3 Ökosüsteemid #4
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor gdjgdg gdjdg Õppematerjali autor
    konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    Toidupuudus
    11
    pptx

    Toidupuudus

    Toidupuudus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vaesusest kesistest looduslikest tingimustest sise ja välispoliitilistest konfliktidest mittefunktsioneerivatest majandusstruktuuridest valedest toitumisharjumustest ülerahvastatusest vähesest haridustasemest looduskatastroofidest (maavärinad, hiigellained jne) Millest tingitud? Aafrikas (eriti idaosa, Etioopia, Eritrea, Somaalia) LadinaAmeerikas Lõuna ja IdaAasias Venemaal teatud piirkondades Kus levib? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Nälg inimese füsioloogiline vajadus süüa Alatoitumus õigete toitainete e normaalseks elutegevuseks vajalike toitainete puu

    Bioloogia
    Toidupuudus maailmas
    2
    docx

    Toidupuudus maailmas

    Toidupuudus maailmas Nälg - inimese füsioloogiline vajadus süüa Alatoitumus - õigete toitainete ehk normaalseks elutegevuseks vajalike toitainete puudumine organismis Üle 800 miljoni inimese elab pidevalt vajalike kalorite puuduses, sealhulgas on pidevalt alatoitunud 192 miljonit last. Neist 798 miljonit kannatab kroonilise alatoitumise all ­ saadav päevane kalorite vähesus ei luba neil elada aktiivset ja tervislikku elu. Arengumaades on 1,08 miljardit inimest, kes peavad läbi ajama päevas 1 dollari või veelgi vähemaga Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest. Iga viies inimene kannatab alatoitluse all Iga päev sureb 19 000 last alatoitumuse ja sellega seotud haiguste tagajärjel Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest, sealhulgas UNICEF-i raporti järgi põhjustab toidunappus aastas 5,6 miljoni lapse surma. Näljahäda piirkonnad 40 riiki maailmas Aafrikas 20 riiki (Sahhara lähistel, eriti Etioopia, Somaalia) Kesk- ja Ida-Aafrika

    Bioloogia
    Ökoloogia eksami küsimused ja vastused
    24
    docx

    Ökoloogia eksami küsimused ja vastused

    rasvu. 6CO2 + 6H2O  C6H12O6 + 6O2 Selle võrrandi analüüs näitab, et saaduste hulk on sõltuv nii süsihappegaasist kui ka veest ehk siis niiskusest. Taim saab vett juurtega mullast (enamasti) ja süsihappegaasi lehtedel olevate pooride nn. õhulõhede kaudu. Reaktsioon on pöörduv. Mida see tähendab? Päripidine reaktsioon kulgeb ainult energia andmisel ehk on endotermiline reaktsioon. Energia andjaks on päike. Ameeriklaste katse teha kinnine ökosüsteem maal ebaõnnestus. Süües aga süsivesikuid või teisi energiarikkaid aineid, vabaneb sama kogus energiat, mis talletati ainesse ja mida organism saab kasutada talitlemiseks. Energia vabastamiseks on vaja hapnikku (pöördreaktsioon), et energiarikast ainet oksüdeerida = põletada, mille käigus energia jälle vabaneb. Koos aastaaegade vaheldumisega muutub meie kliimavöötmes ka päeva pikkus – valgusperioodi pikkus. See avaldab mõju ka taimede ja loomade elutegevusele.

    Ökoloogia
    Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks
    33
    docx

    Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks

    üksikisendist ökosüsteemideni Keskkonnaökoloogia Uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju Inimtegevuse otsest ja kaudsest mõju Uurib erinevate liikide reakstiooni keskkonna muutustele Populatsioon - rühm sama liigi isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas Kooslus - mingi piirkonna kõik elavad organismid Ökosüsteem - Kooslus ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik Ökosfäär - kõik ökosüsteemid kokku, globaalne mõiste Organisatsioonitasemete põhjal: Autökoloogia - isendite tasand, organism Demökoloogia - populatsiooni tasand Sünökoloogia - koosluse tasand ja keskkonnasuhted Tasemed on omavahel seotud Kui ühel tasandil midagi juhtub, mõjutab see ka kõiki teisi tasemeid. Elus ja elutu on omavahel seotud Moodustatake süsteem Ökoloogia uurib süsteeme, mis asuvad organismi tasemest kõrgemal.

    Keskkonnakaitse ja säästev areng
    Keskkonnakaitse ja säästev areng-õppejõud Ülle Leisk
    38
    docx

    Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

    · uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele · uurib erinevate liikide reaktsiooni keskkonna muutustele. · Keskkonnaökoloogia ja keemia ­ ökotoksikoloogia ­ mürgiste ainete mõju looduses üksikisendist ökosüsteemideni · Maastikuökoloogia ­ maastike struktuuri, arengut ja hooldust ökoloogiast lähtudes · Looduskaitse Ökoloogia liigendus põhineb looduse organisatsioonitasemetel ökosfäär ökosüsteem Elukooslus populatsioon organism (isend) elundkond organ kude rakk rakuorganell

    Keskkonnakaitse ja säästev areng
    Öko ja keskkonnakaitse konspekt
    90
    pdf

    Öko ja keskkonnakaitse konspekt

    erinevuste alusel; 2) küsimus biogeotsönooside geograafilise jaotumise seaduspärasustest. Endla Reintam, 2008/2009 5 Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi) eluta keskkond. Biogeotsönoos on ökosüsteemi erijuht, mille territoriaalse ulatuse määravad taimekoosluse e. fütotsönoosi piirid (V. Sukatsov, 1944). Iga biogeotsönoos on ökosüsteem, kuid kõik ökosüsteemid ei ole biogeotsönoosid. Ökosüsteem ­ 1. (A. Tansley) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ö-i põhikomponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    528
    doc

    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

    KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

    Keskkonnakaitse ja säästev areng




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun