Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nakkushaigused, suguhaigused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Kodune töö
Suguhaigused
Suguhaigusteks loetakse:

  • Süüfilist
  • Gonorröad
  • Trihhomonoosi
  • Klamüdioosi
  • Genitaalherpest

Süüfilis. Eristatakse
  • omandatud – saadakse eluajal
  • kaasasündinud süüfilist – nakatumine on toimunud ema raseduse ajal

Omandatud süüfilise puhul eristatakse
  • Värsket teisest süüfilisest
  • Peitelist (latentset) teisest süüfilist
  • Taaspuhkevat teisest süüfilist

Kaasasündinud süüfilise puhul eristatakse:
  • Loote süüfilist
  • Varast kaasasündinud süüfilist
  • Hilist kaasasündinud süüfilist

Gonorröa ehk tripper . Nakatutakse sugulisel teel. Meestel ja
naistel algav valuliku urineerimisega. Meestel hallikas eritis,
muutub kollaseks mädaks. Võib edasi levida eesnäärmele. Naistel
tekib valgevoolus, võib muutuda krooniliseks ning lõppeda
sigimatusega.
Trihhomonoos. Tekitajaks on algloom, levib enamasti sugulisel
teel. Naistel võib ägeneda menstruatsiooni ajal. Tekib kipitus ja
ärritustunne, valulik urineerimine .
Genitaalherpes . Tekitajaks on kahte tüüpi herpesviirused ,
mis kahjustavad nahka, limaskesti, silmi, aju, suguelundeid jne.
Genitaalherpes tekib peamiselt noortel. Meestel tekivad sugutile
villid, naistel villid tupe -, emakakaela-, tuharate või
pärakupiirkonda. Võib kaasneda voolus ja väga valulik
urineerimine. Paraneb aeglaselt arsti ettekirjutiste järgi.
Klamüdioos. Tekitavad bakterid , mis kutsuvad esile kuse- ja
suguelundite põletikke naistel ja meestel. Tunnuseks valge voolus,
kõhuvalu, menstruaaltsükli häired, valulik urineerimine naistel.
Meestel tekib valulik urineerimine, hiljem liigesevalud. Rabitakse
Nakkushaigused-suguhaigused #1 Nakkushaigused-suguhaigused #2 Nakkushaigused-suguhaigused #3 Nakkushaigused-suguhaigused #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Donna24 Õppematerjali autor
Haigused, nende teke, näited, haiguste tunnused, kuidas ravida
Trihhomonoos, klamüdioos, gonorrüa,

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

Vaktsineerimine

Lastehalvatus ehk poliomüeliit Poliomüeliit kulgeb kergematel juhtudel palaviku, pea-, kurgu- ja kõhuvaluga. Klassikaline raske jäsemelihaste lõtv halvatus jätab liikumispuude. Hingamislihaste halvatus võib lõppeda surmaga. Eestis ei ole viimastel aastakümnetel lastehalvatust esinenud. Siiski on vaktsineerimist ära jätta ohtlik, sest veel 2008. aastal registreeriti maailmas üle 1600 lastehalvatuse juhu 17 riigis ning üleilmastumise tingimustes võivad nakkushaigused levida kiiresti riigist riiki ja mandrilt mandrile. B-tüübi hemofiilusnakkus 7 Enne hemofiilusnakkuse vastase vaktsineerimisega alustamist oli B-tüübi hemofiilusbakter kõige levinum imikute ja väikelaste mädase ajukelmepõletiku e. meningiidi põhjustaja. Mädane ajukelmepõletik on väga raske haigus, mis võib lõppeda koguni surmaga või mille

Bioloogia
thumbnail
16
docx

Mikrobioloogia eksami küsimuste vastused

Nakkushaiguse tekkeks vajalik epidemioloogiline triaad. Hospitaalinfektsiooni mõiste. Infektsiooniks nim. mikroorganismide ja nende elutegevuse produktde poolt põhjustatud haiguseid. Infektsioonhaigust iseloomustab kliiniline sümptomatoloogia: näiteks halb enesetunne, palavik, külmavärinad ja haiguse lokalisatsiooniga seotud nähud (urineerimise häired kuseteede infektsioonidel, kõhulahtsus jne). INFEKTSIOONHAIGUSED on kõik mikroorganismide poolt põhjustatud haigused (ka nakkushaigused). Enamasti pole nakkavad: neeruvaagna, põiepõletik jne. NAKKUSHAIGUSED on need, mille tekitajaks on tõelised e. absoluutsed patogeenid, kes paljunevad vaid elusorganismis ja levivad ühelt organismilt teisele - s.t. on nakkavad Tõelised patogeenid (primaarne): Spetsiiflised haigussümptomid, immuunvastus, ravi. Tinglikud e. oportunistlikud patogeenid: Füsioloogilised ja ealised iseärasused

Mikroobifüsioloogia
thumbnail
16
docx

Mikrobioloogia EKSAM küsimuste vastused

Nakkushaiguse tekkeks vajalik epidemioloogiline triaad. Hospitaalinfektsiooni mõiste. Infektsiooniks nim. mikroorganismide ja nende elutegevuse produktde poolt põhjustatud haiguseid. Infektsioonhaigust iseloomustab kliiniline sümptomatoloogia: näiteks halb enesetunne, palavik, külmavärinad ja haiguse lokalisatsiooniga seotud nähud (urineerimise häired kuseteede infektsioonidel, kõhulahtsus jne). INFEKTSIOONHAIGUSED on kõik mikroorganismide poolt põhjustatud haigused (ka nakkushaigused). Enamasti pole nakkavad: neeruvaagna, põiepõletik jne. NAKKUSHAIGUSED on need, mille tekitajaks on tõelised e. absoluutsed patogeenid, kes paljunevad vaid elusorganismis ja levivad ühelt organismilt teisele - s.t. on nakkavad Tõelised patogeenid (primaarne): Spetsiiflised haigussümptomid, immuunvastus, ravi. Tinglikud e. oportunistlikud patogeenid: Füsioloogilised ja ealised iseärasused

Kategoriseerimata
thumbnail
26
odt

Nahahaiguste õpimapp

Steffi Miitel Nahahaigused Õpimapp 2014-2015 Sügelised Sügelised ehk scabies on parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Tekitajaks on silmaga vaevu nähtav (0,4 mm) sügelislest Sarcoptes scabiei. Haigus levib nahakontaktil. Nakatuda võib igas vanuses. Noored täiskasvanud nakatuvad kõige sagedamini seksuaalvahekorra ajal. Sügelised võidakse saada ühises voodis magades, tiheda perekondliku kontakti läbi, aga ka lestadega saastunud voodipesuga. Nakatumist soodustavad ja lesta tõmbavad ligi soe keskkond ja kehalõhnad Sügelised ei levi loomade kaudu. Lööve ilmneb tavaliselt sümmetriliste, väikeste, punaste ja sügelevate kühmukestena vistrike või putukahammustuste sarnased), tüüpiliselt randmete piirkonnas, sõrmede vahel, küünarnukkidel, mehe sugutil. Teised tavalised kohad on kaenla-alused, tuharad, kõht, reied, talla-alused, rindadealused voldid. Lööve võib levida ka mujale jäsemetele

Meditsiin
thumbnail
39
docx

Mikrobioloogia

CGD, Job sündroom, SCID (severe congenital immunodeficiency) Vanus - elanikkonna vanuse kasvades vastuvõtlikus nakkustele suureneb Elukeskkond (arengu vs arenenud riigid, TBC, malaaria) Veel mõned mõisted Tõelised patogeenid 1.Ei kuulu normaalse mikrofloora hulka (Shigella spp., Vibrio cholera) 2.Sageli tüüpiline kliiniline pilt Oportunistlikud e. tinglikud patogeenid 1.Immunokompetentse inimese normaalne mikrofloora 2.Näiteks AIDS-le omased haigused 3.Sageli puudub tüüpiline kliiniline pilt Keskkonnatekkeline (kommuunitekkene) infektsioon ­ väljapool haiglat. Hospitaalinfektsioon ehk haiglasisene nakkus - tervishoiu asutusega seotud infektsioon Hospitaalinfektsioon ehk nosokomiaalne infektsioon ehk tervishoiu asutusega seotud infektsioon Uus infektsioonhaigus, mis tekib 48t pärast hospitaliseerimist või tervishoiu asutuse külastamist. Erandid operatsioonid ja proteesid

Mikrobioloogia
thumbnail
54
docx

LASTEHAIGUSED

· Hammaste lõikumine hilisem · Lihased hüpotoonilised · Kaasasündinud refleksid vähe väljendunud, puuduvad · Madal naba asetus · Hääl nõrk · Vähene aju areng · Haigestuvad sagedamini, põevad raskemalt EA põhjused Sotsiaalmajanduslikud: toitumistingimused, vallalisus, töötingimused, haridustase Sotsiaal-bioloogilised: vanus, raseduste arv, mitmikud, geneetiline foon Kliinilised faktorid – ema poolsed: günekoloogilised haigused, emaka traumad, abordid, suguelundite väärarengud, infektsioon- ja mitteinfektsioonhaigused, kahjulikud haigused Kliinilised faktorid – loote poolsed: haigused (asfüksia, arenguanomaaliad) Kliinilised faktorid – muud: ema ja loote immunoloogiline sobimatus, raseduse tüsistused (platsentaanomaaliad) Mis on ja milles seisneb NIDCAP meetodi olemus? The Newborn Individualized Developmental Care and Assesment Program (NIDCAP)

Meditsiin
thumbnail
170
pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetid

Bioloogia
thumbnail
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun