Laboratoorne kontroll (0)

LABORATOORNE 
KONTROLL
Eve Võimre
MIS ON  LABOR ?
 Laborid analüüsivad ­ mõõdavad
  Labor on asutus või ruum, kus kontrollitud 
tingimustel ( mikrokliima ) sooritatakse  uuringuid , 
eksperimente, mõõtmisi jne.
  Nõuded töökeskkonnale (valgustatus, mikrokliima, 
õhuvahetus)
  Erinevad ohud: bioloogiline oht,  kemikaalid , 
elektriseadmed jm.
  Tuleb järgida ohutusnõudeid ohu vähendamiseks 
laboris viibivatele isikutele ja laborisisustusele – 
tõmbekapid, laminaarkapid, ventilatsioon
AKREDITEERIMINE
 Akrediteerimine on laborile/asutusele
vajalik klientide veenmiseks oma usaldatavuses 
ja/või riigilt volituste taotlemiseks õigusaktidega 
reguleeritud sfääris tegutsemiseks.
 Akrediteering ei kahanda vähimalgi määral 
labori/asutuse vastutust oma  igapäevase  töö 
tulemuste eest.
TOIDULABORID
 Seadusandlikult aluseks TOIDUSEADUS
  Sätestatakse toidu käitlemise alused,
käitleja enesekontroll ning riiklik  järelevalve  
toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse 
tagamiseks 
   Enesekontrolli  raames võetud  proovide  
analüüsimise korral rakendatakse  asjakohast 
kvaliteedisüsteemi
LABORISEADMED
 Tõmbkapp
 Laminaarkapp
 Autoklaav
  Inkubaator
 Homogenisaator
 Automaatpipett
 pH –meeter
  Refraktomeeter
 Luminomeeter
 Veedestilaator
 Vesivann
 Kaalud 
PROOVIDE VÕTMINE JA JÄRELKONTROLL
 Proovide võtmine ja nende laboratoorne 
analüüsimine ei anna piisavat   kindlustunnet  partii 
ohutuse kohta ka siis, kui analüüsitavate proovide 
arv on suhteliselt suur.
 Näiteks: 10 tonnisest piimapulbri partiist 
võetakse 60 proovi ning 250 g­sest proovist 
analüüsitakse 25 grammi. Juhul, kui kõigi 60­ne 
proovi puhul saadakse negatiivne tulemus, siis 
tegelikult eksisteerib ikkagi veel 30% ulatuses 
tõenäosus aktsepteerida partii, kus tegelikult 800 
proovivõtuühikut sisaldab salmonellat.
 Eelnev interpreteering eeldas, et Salmonella 
jaotumine  kogu partii ulatuses oli ühtlane ning 
teostati  juhuslik proovivõtmine (tavaliselt see nii ei 
ole).
PROOVIDE VÕTMISE OLULISED ASPEKTID
•  Proov  peab olema küllaldane, et võimaldada 
soovitud analüüside teostamist
• Proovis ei tohi tekkida muutusi enne 
analüüside alustamist
• NB: Laboriga tuleb eelnevalt kokkuleppida 
ning labor peab
eelnevalt olema teadlik proovide arvu ja tüübi 
kohta
PROOVIVÕTMINE
 Võimalusel toimetada proov laborisse 
originaalpakendis või steriilsetes mahutites 
võetuna steriilsete vahenditega
  Pakendamata  kauba proov või proov suurest 
pakendist ei tohi ületada 200g. Valmispakitud 
kauba proov ei tohi tavaliselt olla väiksem 
kui  100g .
 Toidumürgistuse kahtlusel – proov võtta 
kõikidest kahtlusalustest toiduainetest ning 
proovide kogus peaks olema tavavõetust 
suurem
PROOVIDE TRANSPORT JA 
SÄILITAMINE
• Kiiresti riknev proov – proov tuleb uurida 
nii kiiresti kui võimalik pärast proovi võtmist.
Transportida kiirelt ning sobival temperatuuril 
laborisse vähemalt 18 tunni jooksul ja 
analüüsi algus hilisemalt 24 tundi pärast proovi 
võtmist.
MIDA KONTROLLIB LABOR?
 Prooviprotokoll ja  saatekiri  – proovi 
identiteedi kahtlusel tunnistatakse proov 
kehtetuks e. laboratooriumil on õigus 
keelduda proovi vastuvõtmisest, kui  
proov on kahjustatud pakendis, üles 
sulanud, ettenähtust kõrgema 
temperatuuriga või selle üleandmine 
on eelnevalt teavitamata
 Temperatuuri kontroll
 Pakendi  seisukord
 Toidumürgistuse kahtlusel – võetakse 
laboripoolt vastu ja analüüsitakse 
transportimise vigadest hoolimata
MIDA ON MÕTTEKAS UURIDA?
  Pagaritooted
–  Hallitus ­ ja pärmseened,  Bacillus  cereus, 
Staphylococcus   aureus , Escherihia coli
  Kakao ­ ja šokolaaditooted,  kommid
– Salmonella, Escherichia coli, 
mükotoksiine tootvad hallitusseened 
(kakao ubade  saastumine )
  Kodujuust , kohupiim, kohupiimapasta
– Hallitus­ ja pärmseened, Listeria 
monocytogenes, Salmonella, 
enterotoksigeenne Staphylococcus aureus
TOOTMISHÜGIEENI KONTROLLMEETODID
 Tootmisprotsessi kontrollimine kohapeal
– visuaalne ruumide ja seadmete  puhtuse  
jälgimine;
– käitlemise nõuetele vastavuse jälgimine;
– kiirtestid
 Proovide  uurimine  ettevõtte 
laboratooriumis
– põhineb analoogselt akrediteeritud 
laboratooriumis tehtavatel
mikrobioloogilistel analüüsidel.
 Proovide analüüs riiklikus 
referentlaboratooriumis
TOIDUKÄITLEMISRUUMIDE ÕHU KONTROLL
 Õhk võib olla saastunud perekondadesse 
Bacillus, Micrococcus, Staphylococcus, 
Aeromonas kuuluvatest liikidest. 
   Pärmseentest sagedamini perekonna 
Torulopsis esindajad. 
  Hallitusseentest võib õhus sagedamini 
esineda  Aspergillus  ja Penicillum 
perekondade  esindajad.
 Õhk võib mõjutada toodete 
mikrobioloogilist kvaliteeti, lühendada 
nende säilivusaega ja avaldada mõju 
toodete  mikrobioloogilisele ohutusele.
TOIDUKÄITLEMISRUUMIDE ÕHU KONTROLL
 Koristamata, tolmuse ruumi 1 m³ õhus 
võib bakterite arv  ulatuda  kuni 10 000­ni.
 Ollakse seisukohal, et kui bakterite arv 
1m³ õhus on rohkem kui 500 
mikroorganismi, tuleb koheselt rakendada 
abinõusid õhu puhtuse tagamiseks.
 Toidukäitlemise ettevõtte ruumide õhu 
mikrobioloogilise puhtuse norme ei ole 
Eestis kehtestatud.
MIKROOBIDE ÜLDARV, 
TAMPOONIPROOV
 Proovid võetakse puuvillast tampooni abil 
20 cm² (olenevalt metoodikast) suuruselt  
steriilse matriitsiga märgitud alalt
­  eelnevalt  niisutatud  tampooniga kümme 
korda suunaga ülalt alla ning sama 
protseduur  kuiva tampooniga
­  tampooni ots 30 ° nurga all testitava 
pinna suhtes
­  hõõruge aeglaselt kuid piisava tugevusega
  Tampoonid  asetatakse katseklaasi, mis 
sisaldab 5 ml lahjendusvedelikku nt. 
Maximum  Recovery Diluent või 
füsioloogiline  lahus
 murdke steriilselt ära ülemine osa ning 
sulgege  katseklaas
Laboris teostatakse tavaliselt üksnes 
proovi 1:10 ja 1:100­le lahjendus 
(enamasti  piisab  üksnes 1:10­le 
lahjendusest, sest kui siin kasvab 
välja liigselt baktereid siis on 
tegemist liiga mustade pindadega.
MIKROOBIDE JAGUNEMINE HINGAMISTÜÜBI ALUSEL JA VASTAVALT HAPNIKULE REAGEERIMISELE
 Obligatoorsed aeroobid: vajavad 
elutegevuseks hapnikku
 Fakultatiivsed anaeroobid: kasvavad 
ka hapnikudefitsiidis, lülitudes ümber 
käärimisele või anaeroobsele hingamisele; 
parim kasv siiski aeroobsetes tingimustes
 Obligatoorsed anaeroobid: kasvavad 
ainult hapnikuvabas keskkonnas
 Aerotolerantsed anaeroobid: 
kasvavad eelistatult anaeroobsetes 
tingimustes, hapnik ei avalda neile 
pärssivat toimet
  Mikroaerofiilid : aeroobid, kuid 
kasvavad madalamatel 
hapnikukontsentratsioonidel (2­10%), kui 
see on õhus (20%)
TOOTMISPINDADE PUHTUSE 
KONTROLL
 Kontaktmeetodid – Hygicult; 3 M 
Petrifilm™; Redigel
 Kaudsed meetodid – ATP ja DEFT 
meetodid
 Kontaktmeetod sobib siledatele 
pindadele
 Uhtemeetod sobib paremini raskesti 
ligipääsetavate  kohtade  hügieeni 
taseme  määramiseks
PINDADE PUHTUSE KONTROLL
  Uhte­ ja kontaktmeetod toovad pindadelt 
kaasa ainult osa mikroobidest.
 Eeltoodud  mikroobid  on aga just need, mis 
kokkupuutel kanduksid tootele
 Puhtuseproovid võetakse reeglina 
puhastatud  pindadelt tööpäeva 
alguses või vahetult peale pesemist 
eelmisel päeval ning reeglipärastest 
kohtades
PINNAHÜGIEENI TULEMUSTE 
LUGEMINE
 Igapäevaseid analüüse tehakse 
laboris
  Aparaatidest üksi ei piisa !!!
  Palju komponente (aparaadid, 
metoodikad, kompetentsed  spetsialistid , 
jälgitavus, 
võrdlusmõõtmised/võrdluskatsed, pidev 
täiendõpe, kvaliteedijuhtimissüsteem)
Küsimused ???

Document Outline

• Slide 1
• Mis on Labor?
• Akrediteerimine
• Toidulaborid
• Laboriseadmed
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Proovide võtmine ja järelkontroll
• Proovide võtmise olulised aspektid
• Proovivõtmine
• Proovide transport ja säilitamine
• Mida kontrollib labor?
• Slide 15
• Mida on mõttekas uurida?
• Tootmishügieeni kontrollmeetodid
• Toidukäitlemisruumide õhu kontroll
• Toidukäitlemisruumide õhu kontroll
• Mikroobide üldarv, tampooniproov
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Tootmispindade puhtuse kontroll
• Pindade puhtuse kontroll
• Pinnahügieeni tulemuste lugemine
• Slide 28
• Slide 29