Botulism (0)

Sissejuhatus
Käesolev referaat käsitleb botulismi,kuidas ja millest ta tekib, sümptome ning kuidas vältida. Valisin referaadi teemaks botulismi, kuna sellest haigusest on vähe räägitud, samas on tegu väga ohtliku haigusega. Selle raske toidumürgituse kutsub esile  mikroorganismi Clostridium botulinum toksiin - botuliin . Botulismi nimetatakse ka vorstimürgistuseks, kuna esimesed botulismipuhangud 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul olid seotud just vorsti tarvitamisega.
Botulismi põhjustajaks on botulismikepikese poolt toiduainesse eritatud väga tugeva toimega mürk - looduses esinevatest mürkidest kõige kangem.
Botulismibatsill areneb ainult hapniku puudumisel (anaeroobne mikroob). Botulism on sagedamini seotud suitsutatud toodete, soolakala ja eriti konservidega, kõige enam omavalmistatutega: seene- ja juurviljakonservidega. Saastunud toiduained ei ole kuidagi iseäralikud, ainsaks väliseks tunnuseks on „kummis“ konservikaaned. Mikroobi leidub pinnases, vees, põhjamudas, kalade ja loomade soolestikus. Ta on võimeline üle minema eoselisse vormi, mis aitab taluda ka mitmetunnist kuumutamist, kõrget happesust, suhkru kontsentratsiooni üle 50% ja soola kontsentratsiooni üle 10%.
Üldiseloomustus
Botulism on lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mida põhjustab bakter Colostridium botulinum. Ta eristub teistest bakteritest võime poolest toota kõige tugevamat bioloogilist toksiini, mis on tuntud botulinumi neurotoksiinina. Inimesele surmav doos jääb vahemikku 0,1- 1 ng/kg(1 nanogramm = 0,000000001 g).1 g botulismi toksiini võib tappa rohkem kui 1 000 000 inimest. Botulismi on kirjeldatud kui antraksi- tüüpi katastroofilist haigust. Algselt seostati botulismi Kesk-Euroopas toodetud vorstidega, nüüdseks on bakteriga seostatud palju erinevaid toiduaineid, kaasa arvatud sellised vähemtuntud tooted nagu pähklijogurt, küüslauguõli jne. Botulism võib esineda juustutoodetes, vaakumpakendisse pakendatud merekarpides ja oakastmetes. Siiski on endiselt suurimaks probleemiks kodus valmistatud hoidised.
Botulismil neli põhilist esinemisvormi on:

• toidu-tekkeline ehk soole vorm – neurotoksiini sattumisel organismi koos toiduga
  
• väikelapse vorm – haigustekitajad koloniseerivad lapse mao-sooletrakti
  
• haava vorm – tekib haigustekitajate eoste sattumisel haava
  
• täiskasvanute seedekulgla tokseemia
  

Inimeste botulism jaguneb nelja erinevasse kategooriasse. Toksiiniga saastunud toidu tarbimine põhjustab toidutekkelise botulismi. Haavainfektsioon on väga haruldane ning tekib, kui sinna satuvad C. botulinumi spoorid , mis idanevad ning hakkavad kohapeal tootma toksiini. Väikelapse botulismi põhjustab eluvõimelisi spoore sisaldava toidu söömine, misjärel spoorid idanevad lapse seedetraktis ning seejärel toimub soolestiku limaskesta koloniseerimine vegetatiivsete rakkude poolt. Seedetraktis toimub lokaalne toksiini produtseerimine. Neljas vorm on klassifitseerimata ja hõlmab erinevaid juhtumeid, mille põhjused on teadmata, ning samuti väikelapse botulismiga sarnanevaid juhtumeid täisealistel.
Sümptomid
Botulismi sümptomid ilmnevad 12-36 tunni jooksul pärast nakatumist, samas võib see toimuda ka 2 tunni või 2 nädala pärast. Mida kiiremini sümptomid ilmnevad, seda tõsisem on enamasti nakkus. Toidutekkelise botulismi sümptomid võivad olla erinevad: kõige kergemal juhul iiveldus , raskemal juhul aga võib nakatanu 24 tunni jooksul surra. Tavaliselt on esimesteks sümptomiteks iiveldus ja oksendamine , seejärel valud suus ja kurgus , üleüldine väsimus ja kordinatsioonihäired, hingamise nõrgenemine. Võib esineda kõhuvalusid, kõhulahtisust ja –kinnisust. Kõhulahtisus esineb haiguse algfaasis , kõhukinnisus aga haiguse arenedes. Surma põhjustavad enamasti häired hingamissüsteemi talituses: hingamisteede ahenemine ja hingamispuudulikkus. Väikelapse botulismi sümptomid ei ole nii üheselt selged. Kõige tavalisem ja ka enamasti esmasem sümptom on kõhukinnisus. Arstiabi vajab imik paari päeva kuni nädala jooksul pärast sümptomite avaldumist. Enamasti ilmnevad imikul üleüldise nõrkuse ja loiduse tunnused, võib esineda veel söögiisu puudumist, letargiat ,ärrituvust ning kohmakust. Hingamisprobleeme tekib tihti, kuid harva on need fataalsed. Haigeid ravitakse botulismi antitoksiiniga.
Nakkuse allikad
Haigusetekitaja eosed on levinud pinnases, veekogudes ja veekogude setetes . Pinnasest võivad eosed sattuda kõikjale – neid on leitud põllumajanduslikes toiduainetes, loomade, kalade ja lemmikloomade ( näiteks kilkonnade, roomajate) seedetraktis, mees.
Botulismi tekitaja toodab närvimürki mitteküllaldaselt kuumtöödeldud toitudes ja eeskätt vähesoolastes, vähehappelistes/leelistes konservides. Eriti aedvilja-, liha- , kala- ja seenekonservides.Toksiin säilib konservides 6- 8 kuud. Toksiin hävib vähemalt 85 ºC kuumutamisel või keetmisel 10 minuti jooksul. Eosed hävivad kuumutamisel 120 º C juures 10 minuti jooksul. Haigustekitaja toksiin püsib kahjutustamata joogi- ja veekogude vees ning jookides kuni 70 päeva.
Ennetamine
Botulismi on võimalik toidus vältida, kasutades ühte järgnevatest meetoditest

• madala happseusega konservtoiduaineid säilitatakse täielikult termotöödeldult
  
• töödeldud lihakonservide säilitamisel kombineeritakse termotöötlemist ning soola ja nitrite lisamist
  
• konserveeritud happelised toidud kahjutustatakse pastöriseerimisega
  
• kuivfermenteeritud vorstide säilitamisel vähendatakse veeaktiivsust ja pH-d ning lisatakse nitritit
  
• pakendatud toores ning töödeldud liha ja kala säilitatakse külmutatult
  
• paljud liha- ja kalatoodete säilitamisel kombineeritakse soola ja nitrite lisamist ja külmutamist
  
• vaakumpakendatud suitsutatud kalatoodete säilitamisel kombineeritakse termotöötlemist, soola lisamist, suitsutamist ja külmutamist
  
• kergesti riknevad toiduained nagu töödeldud juust, kaaviar, marineeritud kala ja liha säilitatakse vee aktiivsust vähendades ning seejärel külmutatakse
  

Botulismijuhud maailmas
Maailma suurim botulismi esinemissagedus on registreeritud Poolas.Enamus neist on olnud toidutekkelised, kõige rohkem esines Poolas botulismi eelmise sajandi viimasel veerandil. Kõige hullem oli aasta 1982, kui registreeriti 738 botulismi juhtu, millest 15 lõppes surmaga. Tervishoiuametnike sõnul on botulismi esinemissagedus suur seetõttu, et Poolas on kodune konserveerimine väga populaarne. See näitab ühelt poolt suurt botulismi esinemissagedust ja teiselt poolt põhjaliku järelvalve süsteemi olemasolu. Peale Poola on olnud palju botulismi juhtumeid Itaalias (1990. a. 54 juhtu), järgnevad Saksamaa (1988.a. 39 juhtu), Prantsusmaa (1990.a. 11 juhtu) ja Hispaania (1992.a. 12 juhtu). Enamus nakkustest on olnud toidutekkelised ning süüdlane on olnud tavaliselt kodus tehtud toit, mitte tööstuslikult toodetud toit.
Eestis pole botulismi väga palju esinenud . 2002 aastal tuvastati neli botulismi juhtu, neist kolm olid seotud ühe ja sama angerjakonserviga.
Väikelapse botulism avastati 1976. a. USA-s . 2004 a. oli registreeritud üle 1000 juhtumi ja 90% neist Ameerika Ühendriikides, kus aastane väikelapse botulismi juhtumite arv ületab toidutekkelise ja haavabotulismi arvu kokku. Haigus esineb muidu tervetel alla aastastel lastel. Selle tunnuseks on kõhukinnisus , üldine nõrkus ja erinevad neuroloogilised häired. Suurem osa patsientidest vajab haiglaravi , surmajuhtumid on harvad .
Kokkuvõte
Kuigi botulism on suhteliselt harva esinev haigus, on maailmas olnud palju haiguspuhanguid. Botulismi tekitaja on anaeroob , mis seletab tema konservilembuse, hermeetiliselt suletud nõu on tema meeliskohaks. Botulism on teistest toidumürgitustest kavalam, sest üldjuhul ei ole tema esimeseks tunnusmärgiks kõhulahtisus, vaid iiveldus ja oksendamine ning seejärel valud suus ja kurgus. Botulismi toksiin on väga mürgine, 1 g toksiini võib tappa üle 1 000 000 inimese, mida on pea sama palju kui Eestis elanikke. See näitab tema ohtlikkust ja vajadust toitu piisavalt termiliselt töödelda.