Kuna ruumis on kahe laengu poolt tekitatud väli, siis nende väljade mõjud liituvad (superposit- siooniprintsiip). Resultantvälja elektriväljatugevuse vektorite sihis joonestatud sirged on elektrivälja jõujoonte puutujateks. 8. Mis on elektrivälja ekvipotentsiaalpind? Kuidas on see seotud jõujoontega? Mõtteline välja pind, mille kõikidel punktidel on ühesugune potentsiaal. Elektrivälja jõujooned on risti ekvipotentsiaalpinnaga 9. Skitseeri positiivse punktlaengu elektrivälja jõujoonte pilt. 10. Skitseeri negatiivse punktlaengu elektrivälja jõujoonte pilt. 11. Skitseeri erinimelise laengupaari elektrivälja jõujoonte pilt. 12. Skitseeri positiivsete laengute paari elektrivälja jõujoonte pilt . 13. Skitseeri erinimeliselt laetud tasandite vahelise elektrivälja jõujoonte pilt. 14. Millist elektrivälja nimetatakse homogeenseks? Skitseeri (suvalise) homogeense
1. Antud on funktsioonid f(x) = logx ja g(x) = -1 1.1. Skitseeri ühes ja samas teljestikus nende funktsioonide graafikud; 1.2. Leia millistes punktides on nende funktsioonide väärtused võrdsed; 1.3. Leia milliste argumendi x väärtuste korral on funktsiooni f(x) väärtused väiksemad funktsiooni g(x) väärtustest; 1.4. Leia funktsiooni f(x) väärtus, kui x = 10 cos 4 2. On antud funktsioon y =x 3 -5x 2 . Leia selle funktsiooni 2.1. nullkohad; 2.2
Kuna võrrand on kujul (1), siis parabool avaneb paremale. Ülejäänud suuruste leidmiseks on kõige parem teha joonis. Fookus ja juhtjoon asuvad haripunktist p/2 = 3/2 = 1,5 ühiku kaugusel, seega fookus on (-3 + 1,5; 1) ehk (-1,5; 1) ning juhtjoon on x = -3 - 1,5 = -4,5. Sümmetriatelg on võrrandiga y = 1. Ülesanne 1 Koosta parabooli kanooniline võrrand, kui parabooli haripunkt on (0; 0) ning fookus on (0; -4). Leia parabooli juhtjoone ja sümmeetriatelje võrrandid. Skitseeri antud parabool. Vihje. Parabool avaneb allapoole ning p/2 = 4. Vastus. Kanooniline võrrand on x2 = -16y, juhtjoon on y = 4, sümmeetriatelg on x = 0. Ülesanne 2 Koosta parabooli kanooniline võrrand, kui parabooli haripunkt on (0; 0), fookuse kaugus juhtjoonest on 4 ja parabool avaneb y-telje positiivses suunas. Leia parabooli fookus, juhtjoone ja sümmeetriatelje võrrandid. Skitseeri antud parabool. Vihje. p = 4. Vastus
Niiskust. 14)Joonista mis pidi puit kmmeldub? 15)mida nim. a) pehkoks b) umboks c) tubaksoks d) mdakoks ? a) oks mille pehme mdaniks hlban "kuni" 1/3 oksa likepinnast. b) marpuidu oks mille on sulgunud tvepuitu ega ulata kljele kuid on avastatav umbekasvamise tunnuste jrgi. c) oks mille puit on tielikult mdanenud roostepruuni vi valkjashalli pehmeks pudedaks massiks. d) oks mille pehke mdanik hlmab "le" 1/3 oksa likepinnast 16)skitseeri heklge eksentriline kasv 17)kirjelda salmilist puitu. 18)nimet. puidu kiudede ebakorraprast ksteisest lbi pimuvat kasvu. 19)skitseeri kakstvi. 20)millistel p.liikidel on omadus tve, okste kge kasvatada pahku. kask,vaher, saar. 21)mispidi ahenevad klmalhe oma ssilhe. klmalhe- kulgeb pikkitve, ssilhe- ssist koorepoole. 21)nim kolm peamist marrastuse tekitajad. Loomad, raidurid, tormid. 22) mis mdanik on kige kardetavam. tvemdanik ehk nn punamdanik.
Joonesta kaks koordinaatteljestikku, ühte paarisfunktsioon ning teise teljestikku paaritu funktsioon. Kirjuta juurde, kumb funktsioon on paaris ja kumb paaritu. ARVESTUSLIK TÖÖ. Eksponentvõrrand. 11.klass KITSAS x 1 1. Skitseeri ühte teljestikku eksponentfunktsioonide y 2 x ja y graafikud. Leia 2 mõlema funktsiooni kasvamis- ja kahanemisvahemikud. 2. Lahenda võrrandid: c) 5 x 2 1 3 x 1 a) e e 2
x Joonesta kaks koordinaatteljestikku, ühte paarisfunktsioon ning teise teljestikku paaritu funktsioon. Kirjuta juurde, kumb funktsioon on paaris ja kumb paaritu. ARVESTUSLIK TÖÖ. Eksponentvõrrand. 11.klass KITSAS x 1 1. Skitseeri ühte teljestikku eksponentfunktsioonide y 2 x ja y graafikud. Leia 2 mõlema funktsiooni kasvamis- ja kahanemisvahemikud. 2. Lahenda võrrandid: c) 5 x 2 1 3 x 1 a) e e 2 d) 0,110 x 10 3 x 4 2 x 2
7. Eeldades männi diameetrite korral normaaljaotust,
leida diameeter, millest 15% puudest on jämedamad, x0,85= 40,5
leida diameeter, millest neljandik puudest on peenemad. x0,25= 31,8
8. Eeldades männi diameetrite korral normaaljaotust, leida, kui suur osa diameetritest
jääb vahemikku 32 kuni 36 cm P(32
Voolutugev 4A 5A 6A 7A 8A us I (A) Pinge/ Voolutugev us (ehk 5 5 5 5 5 .takistus.... ....) 10. Koosta ruudulisele lehele tabeli pohjal graafik, kus horisontaalteljel asuvad (Sinu poolt vabalt valitud) pinge vaartused, moodetuna voltides, pustisel teljel aga vastavad voolutugevuse vaartused. (tehtud) 11. Kirjelda oma valitud joont? Skitseeri (joonesta vaba kaega) graafik siia lehele Vastus: Graafikul on joon mis liigub diagonaalselt ulespoole. 12. Arvuta iga moodetud pinge ja voolutugevuse jaoks nende jagatised. Kanna need tabeli kolmandasse ritta. Mida markad? Vastus: Koikide jagatiste vastusteks on 5 13. Kliki lambil ning loe ekraani alumisest servast, mis sinna on kirjutatud? Vastus: Ekraani alumises servas on kirjutatud takistus 10 Ohmi 14
192.168.2.0/24? Vastus: C ja 24 4 7 Telefonis kuluv võimsus Lähteülsanne: Modem. Millise ISO-OSI kihi seadmega on tegemist? Miks ja kus modemeid kasutatakse? Milline on modemi tööpõhimõte - mida ta teeb? Kuidas edastatakse andmeid (bittide 0 ja 1 väärtuseid) digitaalset sagedusmodulatsiooni (FSK) kasutavas modemis? Kuidas teostada FSK modemeid kasutades täisdupleksühendust? Skitseeri, kuidas näeb välja sellise, modemite vahelise FSK signaali spekter. Muu, mida oskad lisada. Vastus: 1. Modem asub ISO-OSI (kihid: rakendus, esitlus, seanss, transport, võrk, kanal, füüsiline ühendus) 1. kihis ehk FÜÜSILISES 2. Seadme eesmärk on tekitada signaal, mida on lihtne edastada ja mida on võimalik dekodeerida, et taastada esialgne info. 3. Modem on seade, mis moduleerib ja demoduleerib edastatud
3 Vaata lisaks ül.485-490 2. Lahendada eksponentvõrrand abitundmatut kasutades. a) 4 x =52 x -4 (0 ja 2) b) 2x +1+ 42-x =9 (2 ja -1) Vaata lisaks ül.491-496 3. Lahendada eksponentvõrrand, kasutades logaritmimist. Elve Vutt 2 x 1 x 5 3x2 a) 4 3 7 c) 5 3 x b) 5 4. Skitseeri funktsiooni y a graafik, kui a) a 1 b) 0 a 1 x 5. Tööpink maksis uuena 150 000 krooni. Tema väärtus väheneb vananemise ja kulumise tõttu igal aastal 8 % võrra eelmise aasta väärtusest. Kui suur on tööpingi väärtus 10 aasta pärast? (65 200 kr) Vaata lisaks ül.512-515 V kursus NÄIDISTÖÖ nr.2: logaritmfunktsioon ja -võrrand 1. Arvutada.
järgmine "röhitsus" on kohe tulemas. Mitte paks, aga sa peaksid aru saama, et ta istub sellepärast, et ta on liiga täis puginud ennast ja ei jäksa seista. Nüüd, kui sul on probleeme mõtlemaks toore kala söömisele, siis mõtle sokolaadile või millelegi muule, aga peaksid ideele pihta saama. Ok, seega me mõtleme armsast, kaisust, täispuginud, istuvast pingviinist. Mõtled veel kaasa? Nüüd tuleb raske osa. Kui sa kujtuad seda omal silmade ette, siis skitseeri selle versioon. Mitte väga detailne, vaid musta pintsli joonega kujutis. See nõuab annet. Kui inimesed näevad seda kontuuri, siis peaksid nad ütlema: "Oi milline armas, kaisu pingviin, võin kihla vedada, et ta on just ennast heeringaid täis õginud ja väiksed lapsed, hüpates üles-alla, karjudes emme-emme, kas ma saan ka endale ühe". Siis saame me teha suurema versiooni rohkemate detailidega (võibolla toetudes vastu
(max efektiivsus). (kahe hüvis vahelist seos ühiskonnas). Kui komplekt on joone all, saab toota ka rohkem, kui komplekt on joone ülal, siis seda komplekti ei ole võimalik selles ühiskonnas toota nii, et tegemist oleks max efektiivse majandusega! 23. Milleks nimetatakse tootmisvõimaluste pidevat laienemist? V: Majanduslik kasv 24. Mis on alternatiivkulu? V: Alternatiivkulu on ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. 25. Skitseeri majandusliku ringkäigu joonis ning ole valmis selgitama joonisel kujutatud majanduses toimuvaid protsesse. V: 26. Nimeta erinevad nõudluse hinnaelastsuse liigid? V: Nõudluse hinnaelastsuse liigid: Ø E > 1, on tegemist elastse nõudlusega (nõutava koguse muutus > hinna muutus) Ø E < 1, on tegemist mitteelastse nõudlusega (nõutava koguse muutus < hinna muutus) Ø E = 1, sellist nõudlust nimetatakse
; 1 2; 2.Funktsiooni uurimine tuletise abil a) Leidke funktsiooni y = x3 - 4x2 -3x -2 kasvamis- ja kahenemisvahemikud, maksimum- ja miinimumkoht. Vastus: Kasvab x<-1/3, x>3 ; kahaneb -1/3 < x <3 max .koht - 1/3 ; min. koht 3. b) Antud on funktsiooni y = x3 -5x2 +3x - 11 1) Leidke selle funktsiooni kasvamis- ja kahanemisvahemikud 2) Leidke selle funktsiooni vähim väärtus lõigul [ 0 ; 5 ] 3) Skitseeri funktsiooni graafik lõigul [ 0 ; 5 ] . Vastus:1) kasvab, x< 1/3 või x>3 ; kahaneb, kui 1/3< x <3 2) y =-20 c) On antud funktsioon f ( x) = xln6 - xlnx 1) leidke funktsiooni f ( x) a) määramispiirkond b) graafiku ja x - telje lõikepunkt c) maksimumpunkti abstsiss 2) Koostage joone y = f ( x) puutuja võrrand punktis, kus joon lõikab x - telge. Vastus:1) a) ( 0 ; ) b) ( 6 ; 0 ) c ) 6/e 2) y = -x +6
g) Joonestada funktsioonide graafikud: 5.Funktsiooni uurimine tuletise abil. a) Leidke funktsiooni y = x3 - 4x2 -3x -2 kasvamis- ja kahenemisvahemikud, maksimum- ja miinimunkoht. Vastus: X1=( ; 1/3 ), X2=(3 ; ); X=( 1/3 ; 3); xmax = - 1/3 ; xmin = 3. b) Antud on funktsiooni y = x3 -5x2 +3x - 11 1) Leidke selle funktsiooni kasvamis- ja kahanemisvahemikud 2) Leidke selle funktsiooni vähim väärtus lõigul [ 0 ; 5 ] 3) Skitseeri funktsiooni graafik lõigul [ 0 ; 5 ] . Vastus: 1) X1=( ; 1/3 ), X2=(3 ; ); X=( 1/3 ; 3); 2) y = 20 c) On antud funktsioon f ( x) = xln6 - x lnx 1) leidke funktsiooni f ( x) a) määramispiirkond b) graafiku ja x - telje lõikepunkt c) maksimumpunkti abstsiss 2) Koostage joone y = f ( x) puutuja võrrand punktis, kus joon lõikab x - telge.
on joonisele kantud samaväärsuskõver vaid illustratiivne märkimaks ära optimaalse valiku punkti. Optimaalse valiku korral on asendamise piirmäär (MRS) võrdne suhtelise hinnaga. Kuivõrd hinnad on teada, saab ka asendamise piirmäära väljendada: Asendamise piirmäär väljendab, et tarbija vahetaks optimaalse valiku korral ühe ühiku kaupa X kahe ühiku kauba Y vastu. c) Oletame, et kauba X hind tõuseb 15 eurole. Kanna samale joonisele uus eelarvejoon ja skitseeri uus samaväärsuskõver, mis puutuks seda eelarvejoont. Missugune oleks kauba X kaubaga Y asendamise piirmäär selles uues punktis. Võrdle saadud tulemust varasemaga. Selgita. Joonisele on kantud uus eelarvejoon ja tähistatud uus optimaalne valik. Uue optimaalse valiku puhul me ei tea, missugused on täpsed kogused, sest kasulikkuse kohta puudub informatsioon. Küll aga saab öelda, missugune oleks sellisel juhul asendamise piirmäär, sest hinnasuhe on teada