...................................................................................................................................... 9 KOKKUVÕTE...................................................................................................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................11 SISSEJUHATUS Valisin teema miinimumpalgad kuna majandus languse ajal on töö ja palgad aktuaalne teema. Miinimumpalka peetakse tänapäeval progressiivseks poliitikas, millele leidub rohkem toetajaid poliitmaastiku vasakult poolt. Peamiseks argumendiks miinimumpalga kehtestamisel ja tõstmisel on "inimlikus" ja "inimväärikus". Antud töös arutlen miinimumpalga plusside ja miinuste üle. Töö pikkus on 11 lehekülge, olen kasutanud 5 viidatud allikat. Enamus allikaid on pärit internetist. Töös on paremaks mõistmiseks näidatud 3 tabelit ja 2 graafikut. 1. Miinimumpalk maailmas
kalendripäeva. Kui kasutad õppepuhkust kõrghariduse omandamiseks, siisTaseme- ja tööalase koolituse eest tuleb tööandjal maksta töötajale 20 kalendripäeva eest keskmist kalendripäevatasu. Ülejäänud 10 kalendripäeva ulatuses saab töötaja võtta tasustamata puhkust. Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse töötajale õppepuhkust täiendavalt 15 kalendripäeva, mis tuleb tasustada töötasu alammäära ulatuses (miinimumpalka). Kui lõpetamine ebaõnnestub, siis järgmisel aastal puhkust õppe lõpetamiseks enam õigus saada ei ole. Säilib õigus iga-aastasele 30 kalendripäevasele õppepuhkusele. Töötajal on õigus saada tasustamata puhkust ka sisseastumiseksamite tegemiseks, mida on võimalik nõuda ühekordselt sisseastumise aastal. Sisseastumiseksami ajaks on sul õigus võtta palgata puhkust Seadus ei kohusta töötajat õppepuhkust võtma ühe osana. Õppepuhkuse kasutamise jätab
eksisteerib ka vaesus ning vastupidi. Veneetsia munk Ortes nimetas sellist olukorda ühiskondliku rikkuse üldise iseloomu seaduseks. Jõukas klass sai jõukaks alamklassi arvelt. Antud teksti lugedes valdasid mind pigem negatiivsed emotsioonid. 19. sajandi elu tundub meie praeguse 21. sajandi kõrval täielik põrgu. Elati jubedates tingimustes ning töötati kus iganes võimalik. Samuti saadi tehtud töö eest ainult miinimumpalka, kui sedagi. Kahju oli lugeda, kuidas 19. sajandil pidid juba väikesed lapsed vabrikutes ja manufaktuurides töötama. Nad olid küll harjunud sellise eluga. Kui tänapäeval tahetakse aga, et lapsed kasvõi oma tubagi koristaks, tuleb neid mitu tundi veenda, enne kui nad seda teevad. Kuigi laste tööjõuks kasutamine on paljudes riikides keelatud või kuidagi moodi piiratud, usun, et tegelikult võiks natuke õppida sellest, kuidas kunagi elati.
inimest ennast. Näiteks, juba vanasti koheldi mustanahalisi kohatult nende rassi pärast. Rikkamad nautisid odavat tööjõudu ega hoolinud nende alluvatest. Kõik toimis meelepäraselt kuni päevani, mil olukord muutus. Tulid seadused, mis kehtestasid inimõigused. Pika aja vältel on rahvas muutunud sallivamaks üksteise suhtes. Rassiline diskrimineerimine pole enam nii sagedane kui vanasti. Nüüdseks aga vaadatakse halva pilguga kodanikke, kes teenivad miinimumpalka. Üldjuhul ei saagi kedagi säärases situatsioonis süüdlaseks pidada, kuigi iga inimene, kel vähegi väärikust, peaks teadma, kuidas on sobilik suhtuda ennast ümbritsevatesse kaaslastesse olenemata nende rahalistest ressurssidest, sest tegelikult meis kõigis peitub midagi, mida maailmale pakkuda, ka kõige lootusetumatel inimestel. Usun, et kõik inimesed muudavad maailma mingil määral paremaks, pole oluline kuidas või kus
maakohtus üürivõla nõudes. Samas ei saa era- ja avaliku õiguse norme alati üheselt ja täielikult eristada, sest nad on kohati üksteisega mitmeti seotud. Nii näiteks sisaldavad tööõigus ja konkurentsiõigus mõlemad kõrvuti nii era- kui avalikõiguslikke norme. Näiteks võivad tööandja ja töötaja kokku leppida töötasus, kuid seejuures ei tohi maksta vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalka. Vaba konkurentsi takistamise eest võib olla ette nähtud nii eraõiguslik õiguskaitsevahend (kahju hüvitamise kohustus) kui ka avalikõiguslik sanktsioon (rahatrahv).
Arvamuslugu Magnus Lehiste Ümbrikupalkade maksmine on aastaid kestnud probleem. Selle palga maksmist on maksuametil raske tuvastada ning ka ettevõttel on mugav ja kasulikum nii. Tegelikult ei ole ümbrikupalk ja "must" palk päris sama mõiste, esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult enamasti miinimumpalka ja ülejäänud palgaraha makstakse ''mustalt''. Teise all aga seda, et inimene saab ainult "musta" palka, selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. Kahju põhjustatakse kindlasti riigile ja ettevõtlusele üldiselt. Sellise palga pealt ei maksta makse ja nii jääb riigil saamata tohutuid summasid, mida võiks kasutada ettevõtlusele ja töötajatele paremate tingimuste loomiseks või mõnel muul otstarbekal viisil. Konjunktuuriinstituudi uuringu andmetel sai 2004
Õppepuhkuse eesmärgiks on anda töötajale vaba aega õppimiseks ja koolitustel osalemiseks. Õppepuhkust on võimalik saada koolitusasutuse teatise alusel kuni 30 päeva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendripäeval säilitatakse töötajale keskmine töötasu ja ülejäänud 10 kalendripäeva on tasustamata puhkus. Õppe lõpetamiseks on võimalik ühekordselt saada täiendavalt õppepuhkust 15 päeva, mille eest makstakse töötajale töötasu alammäära ehk miinimumpalka. Kui lõpetamine ebaõnnestub, siis järgmisel aastal puhkust õppe lõpetamiseks enam õigus saada ei ole. Säilib õigus iga-aastasele 30 kalendripäevasele õppepuhkusele. Tööandja võib õppepuhkuse andmist edasi lükata juhul, kui üle 10 protsendi töötajatest või teenistujatest on samaaegselt õppepuhkusel. Seadus ei kohusta töötajat õppepuhkust võtma ühe osana. Õppepuhkuse kasutamise jätab täiskasvanute koolituse seadus töötaja otsustada. Seega on
kohal. Tööturupoliitika: Sloveenia majanduse kõige olulisem on tööstus 2014.a seisuga(27,1 %). Detsembris 2014 oli 799 958 majanduslikult aktiivset isikut. Jaanuaris 2015 oli Sloveenia Tööturuametis registreerunud 124 279 töötut, mis on 4,3% vähem kui aasta varem. 2015. aastal on miinimumkuupalk Sloveenias – 790,73 EUR bruto (561.46 EUR neto). Tulenevalt seadustest ja kollektiivlepingutest on tööandja kohustatud maksma vähemalt miinimumpalka. Sotsiaalpoliitika Pensionipoliitka: Pensionit saavad inimsesed kuus 192,91 eurot kuus. Meeste pensiooniiga 63a ja naiste oma 61a. Keskmine eluiga meestel 80,1a ja naiste keskmine 84,8a. Hariduspoliitika: Sloveenias finantseeritakse haridus peaaegu täielikult riigi poolt ja osaliselt ka kohalike omavalitsuste poolt. Riik finantseerib nii ühiskondlikke koole kui ka litsentseeritud erakoole. Õppeaasta algab õpilaste jaoks 1
unustatakse tihti, et kodumaal on ju pere, välismaal on tihedam konkurents ning eelkõige vajadus osata võõrkeelt. Välismaale minek on tegelikult väga suur risk. Lugesin kusagilt lehest, et üks Keila neiu otsustas minna Inglismaale ühte ülikooli õigusteadust õppima, et tulevikus juristiks saada. Ta ei olnud eriti mõelnud, et selleks on vaja keelt osata väga hästi. Tal tekkisid raskused ja ta jättis kooli pooleli. Nüüd töötab ta Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja saab sanitarina miinimumpalka. Tegelikult on ka kodumaal võimalik läbi lüüa kui sul on piisavalt pealehakkamist, julgust ja visadust. Näiteks on mu isal üks sõber, kellele meeldis väiksena sõpru alati aidata ja lohutada kuna see oli ta loomuses. Tal läks kõik siin ideaalselt ning leidis võimaluse minna Taani psühholoogiks. See on üks näide, mis näitab, et ka kodumaalt on võimalik alustada. Mina läheksin kindlasti välismaale ja tuleksin siis kodumaale tagasi. Ma saaksin nii
väheneb. Meile rändavad sisse teiste riikide kodanikud, kes toovad siia oma kombed ja traditsioonid. Ehk siis eestlaste hulk kogu rahvastikust väheneks nii palju, et lõpuks neid ei olekski. Kui eestlasi ei ole, siis ei hoia keegi ka nende traditsioone ega keelt. Emigratsiooni peatamiseks võiks luua Eestis tingimused, mille korral eestlased ei tahaks enam välja rännata. Näiteks võiks valitsus tegeleda paremini tööpuudusega ja tõsta miinimumpalka. Ajakirjanduses on ka palju juttu olnud õpetajate ja teiste riigitöötajate palgast. Ometi ei ole valitsus midagi ette võtnud. Eestlased võiksid oma traditsioone rohkem väärtustada ja olla enda üle uhked. Riigi edenemine sõltub ka inimestest endist. Eestlased on rändav rahvas ja väljarännet on raske peatada, kuid olukorda saab alati paremaks muuta. Eestimaa ja kultuur on liiga väärtuslikud, et lasta neil lihtsalt hääbuda.
neile ei meeldi. Mina tahan, et kui ma oma tuleviku ameti valin, siis ei teki mulle kunagi pähe mõtet, et mulle ei meeldi see töö. Ma ei taha kahetseda, sest elu on nii lühike. Muidugi võib õppida mitut ametit ja kui ei meeldi, siis õpid uuesti, kuid elu pole igavene ja ükskord ei ole enam aega, et uuesti midagi õppida. Tööturul on nii palju inimesi, kellel ei ole muud valikut, kui töötada müüjana ja saada miinimumpalka, mis on minu silmis läbikukkumine ja ma keeldun uskumast, et ka minu tulevik on selline. Põhjus, miks ei ole ma kindel ülikooli minemis on see sama küsimus, millest kirjutan. Ma olen endale sisendanud, et ma pean endas sada kümme protsendi kindel olema ja teadma, et see amet on minu tulevik, see amet avab mulle õnne ja edukuse värava. Ma
Palgatöötaja versus ettevõtja Kõige suurem karjäärivahe on ilmselt kas olla ettevõtja või palgatöötaja. Mõlemal on omad plussid ja miinused, üks nõuab endaga rohkem riski, teine aga võimaldab vähem kontrolli. Kumb on kasulikum ja milline on parim valik? Palgatöötaja ei tähenda alati avalikus sektoris miinimumpalka teenivat persooni. See võib ka olla suure eraettevõtte tegevdirektor. Tema ei ole omanik, ehk tema ei ole ettevõtja vaid palgatöötaja, aga ta võib-olla täidab kõiki samu ülesandeid ja omab peaaegu sama kontrolli kui konkureeriva firma omanik, kellel ei ole palgal tegevdirektorit vaid tegeleb sellega ise. Palgatöötajal üldises pildis on vastutus vaid oma töö eest, muu jääb juba kas ettevõtjate või riigi ülesandeks.
rahvad ja kultuurid. Kui väljaränne aina suureneb, siis rahvus võib välja surra, sest rahvaarv väheneb. Meile rändavad sisse teiste riikide kodanikud, kes toovad siia oma kombed ja traditsioonid. Kui eestlasi ei oleks, siis ei hoiaks keegi ka nende traditsioone ega keelt. Emigratsiooni peatamiseks võiks luua riigis tingimused, mille korral inimesed ei tahaks enam välja rännata. Näiteks võiks valitsus tegeleda paremini tööpuudusega ja tõsta miinimumpalka. Ajakirjanduses on ka palju juttu olnud õpetajate ja teiste riigitöötajate palgast. Ometi ei ole valitsus midagi ette võtnud. Riigi edenemine sõltub ka inimestest endist. Aeg muutub ja maailm muutub. Mida edasi aeg liigub, seda rohkem ja paremaid rändamise võimalusi tekib. Ka põhjused muutuvad aja vältel. Kui alguses rännati kliima või toidu pärast, siis tänapäeval rännatakse isegi armastuse pärast. Kuigi inimesed rändavad oma isamaalt või kodust
teadmised kultuurist või siinkohal konkreetselt tantsust, millega võiks koolis rohkem tegeleda. Peale selle häirib mind veel suur majanduslik killustatus, näiteks teenivad poliitikud riigikogus suuri summasid, hinnad igal pool tõusevad, aga rahvale, kellest paljud elavad vaesuses, räägitakse televisiooni vahendusel, kui hästi riigil läheb ja kuidas majandus kiirelt kasvab. Arvan, et seda probleemi saaks leevendada tõstes keskmist ja miinimumpalka. Selleks aga tuleb kas suurendada tootlikust või vähendada tootmiskulusid. Arvan, et eelmise probleemiga on ka seotud eestlaste suur väljaränne, mis on tingitud madalatest palkadest ja sellest tulenevalt kehvadest elamistingimustest. Paljud noored näevad välismaal paremaid võimalusi, palka ja elamistingimusi ning otseloomulikult lähevad noorukid väljamaale. Välja ei rända ainult noored, vaid ka vanemad inimesed. Riik ei tohiks asjasse nii
Polnud sellist tööpuudust nagu praegu- räägivad vanemad ja vanavanemad. Kuid siis polnud inimestel ka valikut, oldi rohkem võrdsemad ja raha oli vaja. Praegu vaadatakse, et välismaal saab kordades rohkem palka ja seetõttu ka noored suures osas välismaale tööle lähevad ning paljud jäävadki sinna elama. Kuid veneajal polnud võimalust minna mälismaale tööle, või tuli selleks ikka väga palju vaeva näha. Mõningased töökohad, mis maal tegutsevad, maksavad miinimumpalka, kuna neil puudub konkurents. Seega lähvad need viimasedki noored, kes pole välismaale läinud, ära linna. Kui Eesti sai iseseisvaks ja kolhoosid kadusid kadus ka paljudel inimestel töö. Palju oli maal väiketalunikke, kes pidas viite kuni kümmet lehma. Kuid piima hinna tõusu polnud kuskilt näha, ja talunikud pidid vaatama kuidas ots-otsaga kokku tulla. Kuna piima eest raha ei saanud ja sageli oli kuude kauppa piimaraha kätte saamata, pidi paratamatult oma loomad müüki panema.
ja ei loobu (osast) töötajatest. a) Õige b) vale 99. Kvalifitseeritud tööjõu palk on tavaliselt madalam a) Õige b) vale Majanduse alused KT küsimused 100. Kvalifitseerimata tööjõu palk on tavaliselt kõrgem a) Õige b) vale 101. Kui valitsus tõstab miinimumpalka, et toetada kvalifitseermata töötajaid, siis nõudlus selle tööjõu järele väheneb a) Õige b) vale 102. Kui valitsus tõstab miinimumpalka, et toetada kvalifitseermata töötajaid, siis nõudlus selle tööjõu järele suureneb a) Õige b) vale 103. Kui valitsustõstab miinimumpalka, siis paljud inimesed ... töötuks
Avaliku sektori kulutused G=600; Maksud T=400 Arvuta: Sisemajanduse koguprodukt Kulumultiplikaator Maksud Rahanõudluse kõver nihkub paremale, kui a) nominaalne SKP suureneb Riigi võlakirjade müük avaturul: c) tõstab intressimäära Tööpuuduse liigid: siirde-, struktuurne-, tsükliline-, sesoonne-, varjatud- Vene föderatsioonis oli 1993.a. inflatsioon 1200%, mitu % igas kuus? Pika perioodi Philipsi kõver nihkub paremale, kui: c) valitsus suurendab miinimumpalka Mis on valuuta vahetuskurss: ühe valuuta hinda teises valuutas Milline on Eesti krooni kaudne kurss euro suhtes: 1EEK=0,0639 Mida kujutab endast kapitali- ja finantskonto: sisaldab rahavoogusid, mis on seotud finantsvarade ostu ja müügiga (otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud, muud inv.) Milline kõver väljendab riigi maksutulude ja maksumäära vahelist seost? Kuidas riigieelarvedefitsiit avaldab mõju puhasekspordile? Vt. konspekt lk 40 joonis
Polnud sellist tööpuudust nagu praegu- räägivad vanemad ja vanavanemad. Kuid siis polnud inimestel ka valikut, oldi rohkem võrdsemad ja raha oli vaja. Praegu vaadatakse, et välismaal saab kordades rohkem palka ja seetõttu ka noored suures osas välismaale tööle lähevad ning paljud jäävadki sinna elama. Kuid veneajal polnud võimalust minna välismaale tööle, või tuli selleks ikka väga palju vaeva näha. Mõningased töökohad, mis maal tegutsevad, maksavad miinimumpalka, kuna neil puudub konkurents. Seega lähvad need viimasedki noored, kes pole välismaale läinud, ära linna. Kui Eesti sai iseseisvaks ja kolhoosid kadusid kadus ka paljudel inimestel töö. Palju oli maal väiketalunikke, kes pidas viite kuni kümmet lehma. Kuid piima hinna tõusu polnud kuskilt näha, ja talunikud pidid vaatama kuidas ots-otsaga kokku tulla. Kuna piima eest raha ei saanud ja sageli oli kuude kaupa piimaraha kätte saamata, pidi paratamatult oma loomad müüki panema
maksutulu, seda rohkem on hüvesi. Näiteks kui tööandja jätab maksud maksmata jääb riigil vähem raha, et töös hoida koole, lasteaedu, ülikoole, haiglaid, julgeolekut, ühistransporti jne. See on koht, kus kannatavad ühtviisi kõik. Nii ausad maksumaksjad kui ka maksudest kõrvalehiilijad. Tihti saavad ümbrikupalka noored inimesed, keda suurem palganumber nii väga rõõmustab, et ei mõleda, mille arvelt see raha tegelikult tuleb. Näiteks võib inimene saada ametlikult miinimumpalka ja ümbrikus juurde arvestatava summa. Ühel hetkel tundub sissetulek olevat piisavalt suur, et võtta laen maja või auto ostmiseks. Kahjuks pank nii ei arva, sest nemad näevad seda, et sissetulek on miinimumpalk kuus ja sellinne inimene ei ole võimeline laenu tagasi maksma. Samuti ei pruugi saada laenu ettevõtte, kus töötajad saavad palka mustalt, sest panga silmis pole ettevõttel töötajaid. Seega on ettevõtte areng mingil määral piiratud.
Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? Läbi aegade on inimesed enamasti püüelnud,et midagi oma elus saavutada ja endast jälg maailma jätta. Mille poole püüdlevad aga tänapäeva noored? Nii kurb kui see ka ei oleks, siis enamus tänapäeva noori suhtuvad ellu üsna ükskõikselt ei üritada midagi saavutada ning ei pingutata piisavalt. Väga paljud lõpetavad lihtsalt põhi- või keskkooli ning peale seda asuvad tööle kusagile, kus neile makstakse miinimumpalka ning nad on sellega rahul. Elatakse lihtsalt minnakse hommikul tööle, tullakse õhtul koju, vaadatakse telekat ja minnakse magama. Mõnikord, enamasti nädalavahetusetel, käiakse kusagil väljas ja ongi kõik. Vähestel on veel mõned hobid millega tegeletakse, kuid enamustel pole neidki. Millegi enama poole püüdlemisest pole haisugi. Üks sellise ellusuhtumise põhjustest võib olla see, et paljud kõrg- või ülikooliharidusega noored
rakendusuuringute keskus ja poliitikauuringute keskus Praxis, kinnitas, et Eesti tööturg on küll paindlik, ent soiku on jäänud aktiivne tööpoliitika. Sellest lähtuvalt soovitasid eksperdid suurendada aktiivse tööpoliitika kulutusi, mis on Euroopa Liidu mastaabis väga madalad nii osakaaluna SKTs kui ühe töötu kohta. Veel soovitati laiendada sihtgruppi töötutelt ka riskigruppi kuuluvatele töötavatele inimestele (neile, kes saavad miinimumpalka või on ületanud teatud vanuse) ning suurendada koostööd haridus-, sotsiaal- ja majandusministeeriumi vahel, et aidata majandusraskustes ettevõtteid ja nende töötajaid. Ma arvan, et mõistagi on töötus suur probleem nii indiviidi kui ka terve ühiskonna ja riigi jaoks ning kui seda teadvustatakse, siis tuleb ka midagi ette võtta. Suurim probleem ongi liiga suurele passiivsele tööhõivepoliitikale toetumises ning väheses aktiivse tööhõivepoliitika
väheneb. Meile rändavad sisse teiste riikide kodanikud, kes toovad siia oma kombed ja traditsioonid. Ehk siis eestlaste hulk kogu rahvastikust väheneks nii palju, et lõpuks neid ei olekski. Kui eestlasi ei ole, siis ei hoia keegi ka nende traditsioone ega keelt. Emigratsiooni peatamiseks võiks luua Eestis tingimused, mille korral eestlased ei tahaks enam välja rännata. Näiteks võiks valitsus tegeleda paremini tööpuudusega ja tõsta miinimumpalka. Ajakirjanduses on ka palju juttu olnud õpetajate ja teiste riigitöötajate palgast. Ometi ei ole valitsus midagi ette võtnud. Eestlased võiksid oma traditsioone rohkem väärtustada ja olla enda üle uhked. Riigi edenemine sõltub ka inimestest endist. Eestlased on rändav rahvas ja väljarännet on raske peatada, kuid olukorda saab alati paremaks muuta. Eestimaa ja kultuur on liiga väärtuslikud, et lasta neil lihtsalt hääbuda.
Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? Läbi aegade on inimesed enamasti püüelnud,et midagi oma elus saavutada ja endast jälg maailma jätta. Mille poole püüdlevad aga tänapäeva noored? Nii kurb kui see ka ei oleks, siis enamus tänapäeva noori suhtuvad ellu üsna ükskõikselt ei üritada midagi saavutada ning ei pingutata piisavalt. Väga paljud lõpetavad lihtsalt põhi- või keskkooli ning peale seda asuvad tööle kusagile, kus neile makstakse miinimumpalka ning nad on sellega rahul. Elatakse lihtsalt minnakse hommikul tööle, tullakse õhtul koju, vaadatakse telekat ja minnakse magama. Mõnikord, enamasti nädalavahetusetel, käiakse kusagil väljas ja ongi kõik. Vähestel on veel mõned hobid millega tegeletakse, kuid enamustel pole neidki. Millegi enama poole püüdlemisest pole haisugi. Üks sellise ellusuhtumise põhjustest võib olla see, et paljud kõrg- või ülikooliharidusega noored
Palkade jäikus vihikus Palkade jäikuse põhjused 1.Miinimumpalga regulatsioonid 2.Ametiühingud 3.Efektiivsuspalk 1. Miinimumpalk ● Miinimumpalk on tasakaalupalgast kõrgem vähekvalifitseeritud tööjõu puhul, näiteks noored ● Empiirika: 10% miinimumpalga suurendamine, suurendab noorte töötust 1-3% ● Aga miinimumpalk ei selgita suurt osa loomulikust tööpuudusest, sest enamus töötajaid saab tasakaalupalgast kõrgemat palka. Kui tõstame miinimumpalka siis see vähendab ümbrikupalkade hulga. 2. Ametiühingud ● Ametiühingutel on monopoolne võim. Seda kasutatakse oma liikmetele kõrgema palga nõudmisel. ● Ametiühingute Liikmelisus Ja kollektiivlepingutega kaetus Sees-ja väljasolijate teooria Seesolijad: Hõivatud ametiühingusse kuuluvad töötajad, kelle huvi on säilitada kõrge palk. Väljasolijad: Töötud , kes ei kuulu ametiühingusse ja kes oleks pigem huvitatud
Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga. Ümbrikupalkade maksmine on aastaid kestnud probleem, millele ei näi lahendust tulevat. „Musta“ palga maksmist on maksuametil raske tuvastada, kuid ettevõttel mugav maksta ja sageli ka töötajal kasulikum vastu võtta. Tegelikult ei ole ümbrikupalk ja „must“ palk päris sama mõiste- esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgraha makstakse mustalt. Teise all aga seda, et inimene saab ainult „musta“ palka, s.t. selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. (Annaabi) Aga millest tuleneb see, et ümbrikupalkades nähakse korraga nii kasu ka kahju? Kahju põhjustatakse ettevõtlusele ja riigile, sest ümbrikupalkade maksmine avaldab negatiivset mõju konkurentsikeskkonnale. Selle palga pealt ei maksta makse ja riigil jäävad
halvast pahest lahti saada kuid omal käel sellega hakkama ei saa. Neid on vaja aidata ja tagant sundida. Nii väheneks asotsiaalide/alkohoolikute/narkomaanide arv tunduvalt. Kolmas probleem on kindlasti see, et riik ei kasuta oma raha õigetes kohtades. Näiteks on riigikogus palgad ülisuured, võrreldes (ligikaudu 3380 eurot) tavainimesega. Sinna lisandub veel kuluhüvitis 30% kogu palgast. Sellajal kui tavainimesed elavad vaevalt otsotsaga kokku ja paljud neist saavad miinimumpalka (278,02 eurot). Riigikogulaste palk tõuseb kui Eesti keskmine palk tõuseb. Minu arvates võiks ära jätta kuluhüvitised ja selle raha eest hoopis rahastada selliseid ja kohti, mis seda tõsiselt vajavad. Veel on riigi kaitsekulud liiga suured, selleasemel võiks neid rahasid kasutada hoopis õpetajate, päästeteenistuse ning politsei palga tõstmiseks, mitte sulgeda päästekeskuseid, koole ja koondada õpetajaid. Otsus sulgeda
Sama on ka pensioni suurusega. Pensionärid, kes tööl enam tervise tõttu käia ei saa, saavad niivõrd vähe pensionit. Arvestades, et nad peavad ka igasuguseid kalleid rohtusid ostma ja arste külastama, et tervemalt elada. Paljud pensionärid ongi endale varakult sääste kogunud, aga kuna igasugused hinnad pidevalt tõusevad, siis säästude väärtus aina kahaneb ja ikka on raske täisväärtuslikku elu elada. Miinimumpalka võiks ju tõsta näiteks riigikogulaste palkade arvelt. Miks küll peaksid riigitegelased saama nii ulmelist palka. Vähendades nende palka saaks ju miinimumpalgale oluliselt numbreid juurde lisada. Nii väikse palga suurus sunnib ka inimesi laenu võtma. Kui veel ollakse võlgades ka, siis on eriti raske toime tulla. Väike palk sunnib omakorda inimesi siit lahkuma nö parematele maadele. Kõige levinum näide on siis Soome. Sealsed palganumbrid
kasutamisest. Kohaldamise leping aga on siis leping, mille on sõlminud tööandjate organisatsiooni mitte kuuluv tööandja töövõtjate organisatsiooniga. Selline leping ei ole iseenesest kollektiivleping, vaid selles lepitakse kokku, et antud töökohal kehtivad töötajatele mingi konkreetse kollektiivlepingu sätted. Rootsis on tavaline, et välismaa ettevõtted ja ametiühinguorganisatsioonid sõlmivad omavahel kollektiivlepingu kohaldamise lepingu. Rootsis seadusega miinimumpalka seadusega sätestatud ei ole. See võib tunduda väga imelik, et Rootsis kui heaoluriigis ei ole määratud 6 miinimumpalka. Tegelikult ei ole selles aga midagi halba, kuna Rootsis on ametiühingud niivõrd tugevad, et kollektiivlepingutes määratakse ära minimaalne makstav töötasu, erinevate töösektorite kaupa. Riik ei kontrolli palgatingimustest kinnipidamist. Rootsis kehtestatakse miinimumpalk erinevate kollektiivlepingutega.
Kui pöörata tähelepanu sellele, et parlamendis on kokku 300 liiget, siis olles eelnevalt kuulnud räägitavad, et Eestis peaks riigikoguliikmeid vähem olema, arvan ma, et hetkel on Kreekas neid liigagi palju, kes kõik tahavad ju palka saada. Eeltingimusteks olid miinimumpalga 22-protsendiline langetamine (alla 25-aastastel noortel taheti palka langetada 32 protsenti), vallandamise hõlbustamine ning maksu- ja pensionireform. Pange tähele, et langetatakse miinimumpalka ja noortel koguni 32 protsenti. 2015 aasta seisuga on Kreeka miinimumpalk 683,76 eurot. Sellest 32 protsenti moodustab 218,8032 eurot ja kõige väiksemaks miinimumpalgaks teeb see 464,9568 eurot. Võrdluseks Eestiga on meie miinimumpalk 2015 aasta seisuga 390,00 eurot. Eestlastele ei tundu see kuigi hullem, sest meie ei saa ka nii palju miinimumpalka kui võlgades vaevlevad Kreeka riigi kodanikud. Lisaks sellele tõsteti Kreekas pensioniiga 65-lt 67-le eluaastale. Nähti ka ette kärpeid 4,5
ühtsed tollimaksumäärad. Aktsiisid- Eestis on aktsiisid kehtestatud alkoholile, tubakatoodetele, kütusele ja elektrienergiale ning pakendile. Aktsiisiga maksustamist reguleerivad peamiselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus(ATKEAS) ja pakendiaktsiisi seadus. Soome palgad ja maksud Soomes määratakse miinimumpalk, nagu palk üldse, erinevate alade kollektiivlepingutes. Üldist ja kõigile ühist miinimumpalka ei ole. Kollektiivlepingutes määratud palgatasemest tuleb kinni pidada nii soomlastest kui teistest rahvustest töötajate puhul. Erinevalt Eestis harjumuspärasest kuupalgakesksest töölepingust on Soomes palgaläbirääkimiste aluseks tavaliselt tunnipalga suurus (erandiks on juhtivtöötajad). Alljärgnevalt Soome palgatasemetes orienteerumise hõlbustamiseks mõned keskmised bruto-tunnipalgad eurodes erinevatelt tegevusaladelt 2011. aastal: Ehitaja 1216
sest sektorit rahastab valitsus. 2008. aastal kehtisid mõlemas sektoris laiendatud kollektiivlepingud. SEADUSEGA KEHTESTATUD MIINIMUMPALK Palgaseaduse kohaselt kehtestatakse riiklik miinimumpalk valitsuse määrusega. Ent selle suurus lepitakse kokku keskliitude kahepoolsetel läbirääkimistel, mille järel annab valitsus välja määruse, mis lihtsalt kinnitab kokkuleppe sisu. Seega on sellel kokkuleppel tegelikult sama mõju mis kollektiivlepingu laiendamisel. Miinimumpalka tõstetakse igal aastal vastavalt sotsiaalpartnerite vahel kokku lepitud põhimõtetele. OLEMASOLEVA LAIENDAMISSÜSTEEMI PROBLEEMID jõudis õiguskantsler järeldusele, et laiendamismehhanism piirab ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust ja vabadust asutada äriettevõtteid, mida kaitseb Eesti Vabariigi põhiseaduse § 31. Õiguskantsleri järeldus tugines eeskätt alltoodule: tööandjate ühing, kes oli sõlminud kollektiivlepingu, esindas vaid väikest osa sektoris
tekkimisega, millist tööd omanik äriühingus teeb, kui palju talle selle eest tasu makstakse, kui palju makstakse palka sarnaste äriühingute sarnastel ametikohtadel töötavatele isikutele ja kuidas on eelnev seotud äriühingu majandusliku olukorraga.[15] Maksu ja Tolliamet selgitas, et dividende ootab täiendav maks, kui ettevõtte tegevusalal on tavapäraseks palgaks 15 000 või 20 000 krooni kuus, ent dividendisaajale pole tema töö eest sentigi makstud või saab ta selle eest miinimumpalka.[16] Ka sel korral pidas EML vajalikuks selgitada, et põhimõtteliselt on ümberkvalifitseerimine teatud juhtudel siiski võimalik, kuid samas võiks eeldada, et selle aluseks on eelnevalt maksuhalduri poolt antud juhendid, mille alusel oleks ka maksumaksjal endal võimalik potentsiaalne maksukohustus välja arvutada. Seda võib võrrelda siirdehindade maksustamisega.[17] Kohe leidus ka neid, kes näitasid näpuga konkreetse ameti kandjatele, kes suure tõenäosusega
sõjajärgses ühiskonnas. Vaatamata Trumani pingutustele, tõusid hinnad ja tekkis osade kaupade defitsiit. Sõja lõpuga seisis Trumani ees ülesanne, kuidas edasi minna New Deal'iga kas seda reformida, edasi arendada või kõrvale jätta. Sõja ajal oli seda majanduspoliitikat kasutatud riigitööstuse suunamiseks, täitmaks sõja aja nõudeid. Trumani sisepoliitika nägi ette töötuse vähendamist, kõrgemat miinimumpalka ja suuremat sotsiaal- ja tervisekindlustussüsteemi. Truman viis läbi sõjaväe kiire demobilisatsiooni. Trumani plaan sai Kongressis tugeva vastuseisu osaliseks. Kuigi ta sai suurema osa enda seaduseelnõusid Kongressist läbi suruda, ei omanud ükski neist tugevat hilisemat mõju. Ka rahvas oli kahestunud, järgnesid streigilained tehase-, söe-, auto- ja raudteetööstustes, destabileerides tähtsaid USA majandussektoreid. Truman võttis steikide koha pealt kindla hoiaku,
1.inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb 2.ettevõtlikus väheneb 3.tööviljakus kasvab 4.inflatsioonimäär ei muutu 5.inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb 10.Varimajanduseks nimetatakse ettevõtlust, kus: 1.remondimees tuleb ja teeb kokkulepitud summa eest korteriremondi, makse aga kumbki pool ei maksa. 2.tööandja jätab töötajatele palga maksmata 3.kopli liinidel müüb keegi salaviina ja salasuitsu jättes selle eest maksud maksmata. 4.müüjale makstakse miinimumpalka, kõik mis üle selle tuleb antakse ümbrikus. 11. Graafikult 1. Kui suur on tasakaalu sissetulek? 750 2. Kui suur on autonoomne säästmine S0? -150 3. Kui suur on marginaalne tarbimisparameeter c? c = MPC = C / Qd C = C Autonoomne kulutamine c = 600 / 750 = 0,8 4. Kui suur on kulumultiplikaator? KSP= 1 / (1-c) 1/(1-0,8)=5 5. Millise joonisel toodud sissetulekutaseme arvväärtuse juures on võimalik säästmine? 950 12
Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga. Ümbrikupalkade maksmine on aastaid kestnud probleem., millele veel esialgu ei näi lahendust tulevat. "Musta" palga maksmist on maksuametil raske tuvastada, kuid ettevõttel mugav maksta ja sageli ka töötajal kasulikum vastu võtta. Tegelikult ei ole ümbrikupalk ja "must" palk päris sama mõiste esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgaraha makstakse mustalt. Teise all aga seda, et inimene saab ainult "musta" palka, s.t. selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. Eraldi neid käsitlema ma siiski ei hakka, probleemid jäävad samaks olenemata mõiste täpsusest. Aga millest siis tuleneb see, et ümbrikupalkades nähakse korraga nii kasu kui kahju? Kahju põhjustatakse kindlasti riigile ja ettevõtlusele üldiselt, sest ümbikupalkade
Essee Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga Ümbrikupalk on palk mida makstakse inimestele kes on tööl mitteametlikult. Tuleb eristada kahte mõistet ,,must" palk ja ümbrikupalk. Esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgaraha makstakse mustalt. Teise all aga seda, et inimene saab ainult "musta" palka ehk selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. (1) Ümbrikupalkade maksmine on aastaid olnud probleemiks. Siiski on ümbrikupalkade osakaal Eestis vähehaaval langenud. Maksuamet pingutab, et ümbrikupalga maksjaid tabada ja sageli on see ka õnnestunud. Küsitlused näitavad, et enamik
kulutusi lastekaupadele. Lapsehoolduspuhkus ja päevahoid Lapsehoolduspuhkus on puhkus, mida võimaldatakse emale või mõnele teisele inimesele kodus lapse hooldamiseks (emapuhkus, ülalpidamistoetus, lapsehooldustoetus, lapsehooldustasu pmts sama). Saadav summa ei ole seotud eelneva töökohaga. 1992.a lastetoetuse seaduses pikendati tasulist lapsehoolduspuhkust kuni kolmanda eluaastani. Toetust sai ema sõltumata töökoha olemasolust 0,5 miinimumpalka kuni 1,5 aastani ja 0,3 miinimumpalka kuni 3 eluaastani. Päevahoius oli 1980.a keskel veel pikad järjekorrad, siis 1990 suurened kodus olevate laste arv. Üheks probleemiks vanemate jaoks on olnud lastepäevahoiu teenuste maksumus (toiduraha, õppevahendid ja kohamaks). Eesti puhul on oluline veel, et vastavalt koolieelsete lasteasutuste seadusele peetakse lasteaeda haridusasutuseks, mitte sotsiaalhoolekande teenuseks. Kokkuvõte Gauthier(1992) on eristanud 3 perepoliitilist mudelit Euroopas: 1
uusi töötajaid. Lahkujate asemele ei võeta kedagi. Vähendatud Hoolivus - Hoolimisest ja töötajasõbralikkusest andsid tunnistust on palka olenevalt töökohast 10-15% ja väärilist tulemustasu eitöötajate-poolsed kõrged hinnangud iga-aastases töörahulolu- 8 maksta. Palgatõus toimus tänu sellele, et tõstetiuuringus. (4 aastat tagasi olid töötajad nõus soovitama Selverit miinimumpalka, kuid reaalselt palgatõusu ei ole ole toimunud. sõbrale töökohaks, nüüdseks on see arvamus muutunud) Personal igatseb tagasi ,,vana head Selverit". Töötajad ei adu Hea maine - Selveri head mainet tööturul näitas kandidaatide progressi tähtsust või osata neile seda seletada nende suur arv juhtide ja spetsialistide otsingukonkurssidel. Nüüdseks arusaamise kohaselt. on see maine selline, et parem töökoht ikka kui Maximas
palga vähenemine. Seega tuleneb juurdemakse eelkõige tööandja kohustustest tagada ettenähtud töötingimused. Kui ta seda ei tee, peab ta tegema vastava juurdemakse. Juurdemaksete hulka kuuluvad ka summad, mis tööandja on kohustatud maksma töötajale töölepingu lõpetamise hüvitamiseks, sellistel juhtudel , kui tööandja on kohustatud ettenähtud keskmise palga säilitama (teisele tööle üleviimine seadusega ettenähtud korras, kui tükitasu rakendamisel ei jõua välja teenida miinimumpalka, tasustamisega tööseisaku aja eest) Palga hulka ei arvata summasid, mida tööandja on kohustatud töötajale maksma seoses tööülesannete täitmisega tekkivate kulude katteks (töölähetuse hüvitised, oma auto kasutamine tööülesannete täitmisel jne). Palka arvutatakse ja makstakse üldjuhul rahas. Kokkuleppel võib osa palka maksta ka loonuspalgana Loonuspalk on palk, mida ei maksta rahas vaid toote või teenusena, väärtpaberina.
Kiire tööjõukulu kasv võib aga ohustada edasist kestlikku majandusarengut, sest ettevõtete seisukohalt võib kiire sisendihinna kasv tähendada kasumimarginaalide vähenemist. Sellise olukorra kestmine vähendab kasumiootusi ja muudab ettevõtted investeerimisotsuseid tehes ettevaatlikumaks. Alampalk 2013. aasta jaanuarist tõusis alampalk möödunud aasta 290 eurolt 320 euroni ning tunnipalk 1,8 eurolt 1,9 euroni. Paljudes Euroopa Liidu maades riiklikult kehtestatud miinimumpalka pole, kuid nendes riikides, kus see eksisteerib, on miinimumpalga ja keskmise palga suhe keskmiselt 40%. Sellega võrreldes on Eesti alampalga suhe keskmisesse palka madalal 33% tasemel. On leitud, et liiga kõrge alampalk mõjutab madala kvalifikatsiooniga tööjõu hõivet negatiivselt, sest töökoha loomise eelduseks on, et tööjõukulud on väiksemad kui tööviljakus. Palgakasv oli kiire enamikel tegevusaladel
ning nende moraalsus on sõltuvad nii geograafiast, ajastust kui ka veel lugematutest muudest sündmustest. Ehk siis Piibli sõnadega: "Kes teie seast ei ole pattu teinud, visaku teda esimesena kiviga!" Kindral Augusto Pinochet (25. 11. 1915 - 10. 12. 2006) Tsiili majandus on Ladina-Ameerikas üks tugevamaid, kuid rikaste ja vaeste vaheline erinevus kasvab ning umbes pool tööjõust teenib endiselt miinimumpalka. VEIDI AJALUGU Aastad 1988-1993 olid Mehhikos ulatuslike majandusreformide aeg. Valitud strateegia põhines rangel finantspoliitikal, välisvõla ulatuslikul restruktureerimisel ning majanduse riikliku sektori osatähtsuse vähendamisel, privatiseerimisel ja majanduskeskkonna üldisel liberaliseerimisel. Põhieesmärk oli alandada reformide algul aastaarvestuses ligikaudu 160%-ni ulatunud inflatsioonitempot. Eelarve- ja rahapoliitika karmistamisele ning valuutakursi fikseerimisele
tasustamise põhimõtted jne) ning tööstusharupõhised kollektiivlepingud. Ettevõte võib sõlmida oma töötajatega eraldi kollektiivlepingu, mille tingimused ei tohi olla halvemad kui tööseadusandluses ette nähtud, kuid võivad olla madalamad tööstusharupõhises kollektiivlepingus ette nähtust, välja arvatud juhul, kui tööstusharupõhine leping selle keelab. Töötajatega sõlmitud lepingu tingimused ei tohi olla halvemad tööstusharupõhises lepingus sätestatust miinimumpalka, kollektiivseid lisasotsiaalgarantiisid ning erialalise väljaõppe fonde puudutava osas. Ametühingutesse kuulumise tase Prantsusmaal on madal, vaid ~ 8%, kuid tänu seaduses ette nähtud töötajate esindamise süsteemile on sotsiaalne dialoog tugev ning ühtegi seadusemuudatust ei võeta vastu sotsiaalsete partneritega konsulteerimata. Streikimine, nii tööandja kui valitsuse vastu, on levinud ametühingute nõudmiste läbi surumise viis. Tähtsamad tööstusharud
vormistab selle, see saadetakse süüdistatavale koju. - kiirmenetlus: saadetakse kohtusse 48 h jooksul, enda ja prokuröri nõusolek; vähendatakse sundraha suurust maksimaalselt poole võrra (sundraha kaasneb iga kriminaalasjaga, kohus määrab karistuse, kohtukulude alla läheb sundraha, ning sundraha tuleb maksta riigile, mille suuruseks on kergemate kuritegude puhul 1,5 miinimumpalka, raskematel 2,5 miinimumpalka Kohtuliku arutamise üldtingimused: Kohtunikul on õigus piirata saalis viibivate isikute hulka; võib keelata filmimise, ülekanded, jäädvustused; Kohtunikul on õigus eemaldada kõik need isikud kohtusaalist, kes rikuvad korda, sealhulgas kohtualune; kohtualuse osavõtt on kohustuslik; ilma kohtualuseta võib istungit pidada ainult siis, kui kohtualune on tagaotsitavaks kuulutatud, kui kannataja ei ilmu kohtuistungile, siis kohus otsustab või siis lükatakse edasi kohtuistung. Alla 14
välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni. Uue kursi põhupunktid: · Korraldus kõik pangad sulgeda · Uusi panku avati ainult riigikontrolli all · Dollari kurssi langetati 40% · Reguleeriti tööstustoodangut · Farmerid kutsuti vähendama tootmist. Premeeriti selle eest, kui kasvatasid vähem kulda (?) · Töötutest noortest moodustati töölaagrid. Ülevaatajateks sõjaveteranid. Maksti miinimumpalka · Kaotati kuivseadus alkoholimüük riigimonopoliks · Laiendati ametiühingu õigusi · Töötati välja sotsiaalhoolekande süsteem Välispol: aeti üldiselt isolatsioonipoliitikat, kuid mõnigaid asju siiski toimus. Näiteks Wilsoni Rahvasteliidu idee, Dawesi plaan, Briand-Kellogi pakt. Nõukogude Liidu mitte tunnustamise poliitika. 1933 diplomaatilised suhted NSVL põhjuseks kriitiline olukord Vaikse ookeani lähedal-Jaapani militariseerumine. 1935.a
-Kuni 3 kuuks aastas; -Etteteatamine 14 kalendripäeva; -Mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla töötasu alammäära; -Töötajal õigus keelduda, tööleping üles öelda, makstakse hüvitist 1 keskmine kuupalk; -Töötajal õigus tasu vähenemisel võrdeliselt ka vähem töötada. Keskmine palk 2012.a.: - 844 Pensioniarvestusse minev sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek 2012.a oli keskmiselt 792, 75 eurot kuus Eestis 2013.a. I kvartalis saavad miinimumpalka 79461 töötajat ja see number pole aastatega vähenenud. Mediaanpalk : -I kvartal 2013a. 634 -I kvartal 2012a. 600 19. Puhkused; ·Põhipuhkus eelduslikult 28 kalendripäeva, erandid alaealised, töövõimetuspensioni saav töötaja ja haridus-teadustöötaja; ·Puhkus aegub 2 aasta jooksul; ·Puhkuste ajakava määrab tööandja, arvestab töötaja soove, mis on mõistlikud ettevõtte huvidega;
kuid kohati jäävad need laenusummad Swedbankile kõvasti alla. Näiteks võin tuua Väikelaenu, kus Swedbank suudab anda klientidele 500 – 20 000 eurot väärtuses laenu, LHV 200 – 10 000 euro väärtuses ning SEB 600 – 6400 euro väärtuses. SEB-i puhul mõjutab väljaantavat laenu summat ka kliendi sissetulek. Üheks suurimaks sarnasuseks kõikide pankade puhul võiks tuua selle, et pangad annavad laenu enamasti kõigile inimestele, kuna inimene kes käib tööl, saab miinimumpalka niikuinii ning pangad annavad laenu juba siis, kui kliendil on sissetulek 300 eurot. Siiski esinevad nii sarnasused kui ka erinevused kuigi iga inimene võtab laenu sealt, kus tema arvates on kõige mõistlikum võtta. 15 KASUTATUD ALLIKAD https://www.swedbank.ee/private?language=EST https://www.lhv.ee/ http://www.seb.ee/ 16
omaniku mõistlike huvidega, soovi või nägemusega asjast ja selle kõrvaldamine ei ole lihtne. Kahjustamine jaguneb hävitamiseks ja rikkumiseks. Hävitamine muudab asja algsel kujul kasutamise võimatuks – asja ei ole sihipärasel eesmärgil üldse mitte kasutada. Lisaks koosseis näeb ette spetsiifilise tagajärje olulise kahju näol, et peab olema tekkinud oluline kahju. Oluline kahju jaguneb kas varaline kahju, mis on määratletud summana,mis ületab 10 miinimumpalka. Suur kahju on 100 miinimumpalka. Kahju osas tuleb silmas pidada, et oluline ei ole asja väärtus vaid selle tekitatud kahju väärtus. Kui nt on autot lõhutud, siis ei oma tähtsust auto hind või väärtus, vaid omab tähtsust kahjustuse Karistusõigus II.osa väärtus, mis tähendab seda, et kui kallis on selle auto parandamine. Muu mittevaraline kahjus saab tulla spetsiifilist isiklikku väärtust
1. Salajasus. 2. Vabatahtlikkus. Tavaliselt on valimised otsesed. Valitakse tavaliselt kas üks nimekiri või üks isik. Valimistel on ka teatud piirangud: 1. Rassiline piirang. 2. Sooline võrdse kohtlemise seadus. 3. varanduslik 4. Kirjaoskus 5. Juuste värv 6. Kodakontsus Valitakse ringkkondades. Kanditeerida võib üksikisikuna ja erakonna nimedes. Iga erakond võib koostada oma nimekirja. (Kuni 125 nime). Tuleb maksta kautsioni iga kanditaadi eest (2 miinimumpalka). Iga ringkond saab teatud hulga mandaate ja iga erakond jagab oma kanditaadid ringkkondade vahel. 1. Isikukoodiga (VRK 40 000 10 mandaati). Ikv = 40000/10=4000 Tulemused: 2007 Ansip 22 000 1995 Rüütel 17 000 1992 Toomepuu 16 000 2. Ringkkonnamandaadiga. Näiteks 1. Juhan 4200 3. Leida 3000 4. Siiri 2000 5. Fjodor 1000 3. Kompensatsioonimandaadiga: 1. Juhan 2. Volli 3. Leida 4. Paul 5. Fjodor 6. Siiri 7. Tiit
lapsekingades. Kuna konkurents on tihe, saab tellimuse see, kes kõige odavamat hinda pakub. Enamasti hoitakse tootmiskulud madad just töötajate arvelt. Suurem osa lääne ettevõtteid ei kavatsegi vastutust võtta, kuna põhiosa tooteid valmistatakse vaid nende tellimusel alltöövõtjate ja all-alltöövõtjate poolt. [1] Tehaste töötajatelt nõutakse pidevaid ületunde, tasutakse vastavalt kiirusele, pole fikseeritud miinimumpalka. [6] Kuna vanemate tasud on väikesed, peavad ka lapsed aitama peret üleval pidada ning koolis õppimise asemel töötama. [7] Naistele peab vähem palka maksma kui meestele, ja lastele omakorda veel vähem. 12-tunnised tööpäevad kuuel-seitsmel päeval nädalas on rõivatööstuses tavalised. Esineb ka seksuaalset ahistamist ja füüsilist karistamist. Samuti pole paljudel töötajatel isegi töölepingut või on sõlmitud lühiajalised lepingud, mis
oma lapsega kodus 1,5 aastat. Suurus sõltub isiku eelnevast sissetulekust (sots.maksuga maksustatav tulu), maksma peab riik. 4 erinevat suurust saavad kõik inimesed, kes on Eesti residendid (TMS tähenduses), sünnitavad Eestis. Tasemetes on vahe: 1) vanemal sissetulekut ei olnud siis eelmise perioodi (eelmise aasta) miinimum palk; 2) vanem sai mingisugust sots.maksuga maskustavat tulu, mis on aga alla miinimumpalka kehtiv miinimum palk; 3) aluseks on eelmise aasta teenitud tulu ja jagatakse 12, saadakse keskmine summa, mida vanem hakkab saama; 4) maksimummäär sõltub sellest, mis oli üle-eelmise aasta kolmekordne keskmine palk (see aasta 3 089 eurot). Kestvus peab arvesse võtma kas vanem (ema) võtab sünnituslehe või mitte? Nt 17-aastane sai emaks: tal ei ole sissetulekut, ei vormistata sünnituslehte, siis makstakse lapse sündimise päevast ja makstakse 18 kuud
annaabi.ee 
