Tööpuudus (0)

Tööpuudus Loomulik tööpuudus ● Loomulik tööpuudus:  ○ Pikaajaline keskmine töötuse trend.  ● Languse ajal tegelik töötus on kõrgem loomulikust tööpuudusest. 
● Kasvu ajal vastupidi MUDEL Tähistused:
L= Tööjõud
E= hõivatute arv
U= Töötute arv
U/L= töötuse määr Eeldused:
1.L on fikseeritud. 
2.Jooksva kuu jooksul, 
s= lahkumise määr (rate of job separations), Osa hõivatutest, kes töölt lahkuvad( mitu 
inimest hõivatutest lahkub)
f= töö leidmise määr (rate of job finding), Osa töötutest, kes leiavad tööd( kui suur osa 
töötutest leiab töö)
s ja f on eksogeensed Pikaajaline tasakaal ● Kui tööturg on pikaajalises tasakaalus on töötus konstantne.
● Kogu mudeli juures eeldame, et mitteaktiivsus on muutumatu  Tööturg on tasakaalus- nii palju kui jääb töötuks sama palju leiab aasta jooksul tööd, siis turg
on tasakaalus. Kui s x E= f x U.
Tasakaalu töötuse leidmine- loomuliku töötuse määr
kirjutame E= L-U Poliitika järeldused ● Poliitikad alandavad loomulikku töötust siis kui vähendatakse s-i või suurendatakse f- i. Miks töötust ei saa kunagi päris nulli viia? ● kui kõik töötud leiaksid kohe töö, siis f= 1,ja loomuliku töötuse määr oleks väga  madal ● On palju põhjusi , miks f< 1: ○ 1. Töö otsimine
○ 2.Palkade jäikus  OTSIMISTEOORIA 
Töö otsimine ja siirdetöötus- on vabatahtlik


● Siirde töötus: töötus, mis tekib sellest, et inimesed liiguvad pidevalt erinevate  tööturuseisundit evahel. Põhjustatud ajast, mis kulub töö otsimisele.  ● Ilmneb ka siis, kui palgad on paindlikud ja on piisavalt vabu töökohti.
● Miks esineb? ○ Geograafiline mobiilsus võtab aega
○ Informatsioon vakantside olemasolu ja tööotsijate kohta ei ole perfektne Mida rohkem on aega selleks et tööd otsima seda on tõenäosem et leiab sobiva palgaga 
tööd. Struktuurne töötus- see mis ei ole vabatahtlik, on oskused ja teadmised aga tööturu 
vajadused ja inimese oskused ei lange kokku ● Struktuurne tööpuudus: tööjõu kvaliteet(võimed, haridustase kvalifikatsioon) ja  paiknemine ei lange kokku tööturu vajadustega. ● Miks esineb? ○ Töötajatel on erinevad võimed, erinevad eelistused
○ Töökohtadel on erinevad nõudmised oskustele  ● Tsükliline tööpuudus ○ Tööpuudus, mis tekib majandusliku languse ajal Töötuse kestus ● Andmed:  ○ Enamus töötuse kestusest on pigem lühiajaline, kui pikaajaline .
○ Pikaajaline töötus -tööd otsitakse kauem kui 12 kuud.  ● Kriisi tulemusena toimunud sektoriaalsed muutused majanduses toovad kaasa  olukorra kus tsükliline töötus muutub struktuurseks töötuseks. Struktuurse töötuse põhjused Sektoriaalsed Muutused ● def: Majandusharu tasandil toimunud tööjõu nõudluse muutused.
● Näide: Tehnoloogilised  ○ more jobs repairing computers,  fewer jobs repairing typewriters ● Näide: Muutused rahvusvahelised kaubavahetuses ○ labor demand increases in export sectors, decreases in import-competing  sectors Tekitavad struktuurset tööpuudust. Beveridge’ kõver (1)


Beveridge kõvera nihked ● Efektiivsem sobitamine (matching) nihutab UV-kõvera sissepoole( vaata kõver vihik  3.11) ○ Töövahendusagentuurid, tööjõu mobiilsuse kasv ● Oskuste mittevastavus nihutab kõvera väljapoole ○ Sobivate töötajate palgatõus (IT-sektor Eestis) ● Tööjõus osalemise määra kasv nihutab kõvera paremale ○ Muutused hariduses, soorollides; immigratsioon ● Majanduslanguste vähenemine alandab tsüklilist töötust ja nihutab kõvera sissepoole
● Majanduslik ja poliitiline määramatus motiveerib tööandjaid vakantse kauem avatuna 


hoidma, leidmaks parimat kandidaati -> kõver nihkub üles Beveridge kõver ja struktuurne töötus ● Struktuurne töötus -tööandjate esitatavad nõuded ei vasta tööliste oskustele
● ... või hoopis tööandjate soovimatus teatud tüüpi töölisi jutule võtta?
● Uuring: Chayadand Dickens(2012). What Can We Learn by Disaggregating the  Unemployment-Vacancy Relationship? file:///C:/Users/Eve/Downloads/ppb123.pdf ○ 4800 fiktiivset elulookirjeldust
○ Tööandjad välistasid enam kui 6 kuud töötud ja eelnevalt mõnes teises  tööstusharus palgal olnud29Novaator, 14.12.2012 
https://novaator.err.ee/246514/pikaajalise-tootuse-selgitamiseks-loodi-uus-
teooria Palkade jäikus vihikus Palkade jäikuse põhjused
1.Miinimumpalga regulatsioonid
2.Ametiühingud
3.Efektiivsuspalk 1. Miinimumpalk ● Miinimumpalk on tasakaalupalgast kõrgem vähekvalifitseeritud tööjõu puhul, näiteks  noored ● Empiirika: 10% miinimumpalga suurendamine, suurendab noorte töötust 1-3%


● Aga miinimumpalk ei selgita suurt osa loomulikust tööpuudusest, sest enamus  töötajaid saab tasakaalupalgast kõrgemat palka. 
Kui tõstame miinimumpalka siis see vähendab ümbrikupalkade hulga. 2. Ametiühingud ● Ametiühingutel on monopoolne võim. Seda kasutatakse oma liikmetele kõrgema  palga nõudmisel. ● Ametiühingute Liikmelisus Ja kollektiivlepingutega kaetus Sees-ja väljasolijate  teooria Seesolijad: Hõivatud ametiühingusse kuuluvad töötajad, kelle huvi on säilitada kõrge palk.
Väljasolijad: Töötud , kes ei kuulu ametiühingusse ja kes oleks pigem huvitatud 
tasakaalupalgast, et oleks rohkem töökohti. 3. Efektiivsuspalga teooriad ● Teooriad, kus kõrgem palk suurendab töötajate tootlikkust:  ○ Parema kvalifikatsiooniga töötajad kandideerivad vabadele töökohtadele 
○ Suureneb töötajate jõupingutus, “viilimist” on vähem 
○ Töötajate käive väiksem, vähem kulusid ettevõttele
○ Töötajate tervis parem(arengumaades)  ● Ettevõtjad valmis maksma kõrgemat palka, mis on üle tasakaalupalga.
● Tulemuseks töötus. Kõik need teooriad räägivad sellest miks tööandjad maksavad rohkem kui tasakaalupalk, 
aga samas nemad tekitavad tööpuudust.